Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Südame talitlus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui suur on tavaline pulsisagedus ja milline võis see olla Petsil?
  • Milline on sellisel juhul südame löögisagedus?
  • Milline on südame löögisagedus jooksmise puhul?
  • Milline on südame löögisagedus magamise puhul?
  • Kumb südame pool sisaldab alati hapnikurikast verd?
  • Kumb südame pool sisaldab alati hapnikuvaest verd?
  • Millise EKG saki juures toimub kodade kokkutõmbumine?
  • Kuhu siis veri surutakse?
  • Milliste EKG sakkide juures toimub vatsakeste kokkutõmbumine?
  • Kuhu siis veri surutakse?
  • Milliste EKG- sakkide juures on nii kodade kui ka vatsakeste lihased lõtvunud?
  • Mis südames sellisel juhul toimub?
  • Millest osadest koosneb südame töötsükkel?
Nimi: Kool: Klass:

Südame talitlus

Sissejuhatus

Tänases tunnis tutvud sa südame talitlusega. Töölehe täitmiseks on Sul kasutada veebilehel paiknev mudel, mille leiad internetiaadressilt http://mudelid.5dvision.ee/syda
 Enne töölehe edasist täitmist loe läbi südame talitluse teooria ning mudeli kasutusjuhend – need leiad sa vastavatel ( ( ja ) nupukestel klikkides. Seejärel tutvu mõne minuti jooksul mudeli võimalustega: vali erinevaid tegevusi ja jälgi sealjuures südame tööd.

Selle töölehe täitmiseks on Sul aega 40 minutit!

Kehalise kasvatuse tunnis

Kui väljas ilmad juba külmaks olid läinud ning õues enam jalgpalli taguda ei saanud, armastasid poisid kehalise kasvatuse tunnis korvpalli mängida. Täna oli hea mängida – klassi oli tulnud uus õpilane ning nüüd oli poisse just parasjagu niipalju, et võrdsete liikmete arvuga võistkonnad moodustada. Mäng läks lahti. Mäng oli põnev ja kiire. Ühtäkki märkasid poisid, et Pets väljakult ära kõndis ning varbseina äärde maha istus. Kuna poisid ei saanud aru, miks kaaslane nii kummaliselt käitus, koondusid nad hämmeldunult Petsi ümber. Klassi kõige julgem poiss Aiku võttis Petsi käe ning hakkas selle randmelt pulssi lugema. Seda, milline on südame tavaline löögisagedus , Aiku teadis. Petsi pulsisagedus oli teistsugune.

1. Kui suur on tavaline pulsisagedus ja milline võis see olla Petsil?






Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudelit. Vali rippmenüüst tegevuseks istumine ning kliki “Start”. Pulsi lugemiseks jälgi mõnda aega töötavat mudelit ning proovi mõttes pulssi lugeda seni, kuni rütm on selge. Pulssi saad sa lugeda kas vatsakeste kokkutõmbumisi või EKG-graafikul jooksva punktikese südame ühe töötsükli läbimise sagedust jälgides. Südame löögisageduse uurimiseks kasuta stopperit.

2. Istudes on inimese süda rahulikus olekus. Milline on sellisel juhul südame löögisagedus?


Vali tegevuseks jooksmine . Seejärel kliki “Start” ning loe, mitu korda minutis süda sellisel juhul lööb. Südame löögisageduse uurimiseks kasuta stopperit.

3. Milline on südame löögisagedus jooksmise puhul? Kas see on rahuliku olekuga võrreldes kiirem või aeglasem?


Vali tegevuseks magamine . Seejärel kliki “Start” ning loe, mitu korda minutis süda sellisel juhul lööb. Südame löögisageduse uurimiseks kasuta stopperit.

4. Milline on südame löögisagedus magamise puhul? Kas see on rahuliku olekuga võrreldes kiirem või aeglasem?


Vali tegevuseks kõndimine . Kliki “Start” ning jälgi mudelil olevat animatsiooni . Vasta järgmistele küsimustele:

4. Kumb südame pool sisaldab alati hapnikurikast verd?


5. Kumb südame pool sisaldab alati hapnikuvaest verd?


Vali tegevuseks kõndimine. Kliki “Start” ning jälgi mudelil olevat animatsiooni ning EKG-graafikul liikuvat täpikest. Vasta järgmistele küsimustele:

6. Millise EKG saki juures toimub kodade kokkutõmbumine? Kuhu siis veri surutakse?



7. Milliste EKG sakkide juures toimub vatsakeste kokkutõmbumine? Kuhu siis veri surutakse?



8. Milliste EKG- sakkide juures on nii kodade kui ka vatsakeste lihased lõtvunud? Mis südames sellisel juhul toimub?



9. Millest osadest koosneb südame töötsükkel?




10. Kasutades eelnevalt saadud teadmisi selgita, kui suur on tavaline pulsisagedus ja milline võis see olla Petsil pärast pallimängu?



Anna täidetud tööleht õpetajale ning sulge mudel. Aitäh !

Südame talitlus #1 Südame talitlus #2 Südame talitlus #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor irisvictoria00 Õppematerjali autor
Biloogia teema süda 9.klass
Täitmata materjal

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Südame talitluse tööleht
2
docx

Südame talitluse tööleht

Südame talitlus Sissejuhatus Tänases tunnis tutvud sa südame talitlusega. Töölehe täitmiseks on Sul kasutada veebilehel paiknev mudel, mille leiad internetiaadressilt http://mudelid.5dvision.ee/syda Enne töölehe edasist täitmist loe läbi südame talitluse teooria ning mudeli kasutusjuhend ­ need leiad sa vastavatel ( ( ja ) nupukestel klikkides. Seejärel tutvu mõne minuti jooksul mudeli võimalustega: vali erinevaid tegevusi ja jälgi sealjuures südame tööd. Selle töölehe täitmiseks on Sul aega 40 minutit! Kehalise kasvatuse tunnis Kui väljas ilmad juba külmaks olid läinud ning õues enam jalgpalli taguda ei saanud, armastasid poisid kehalise kasvatuse tunnis korvpalli mängida

Bioloogia
Pärilikkuse seaduspärasused
4
doc

Pärilikkuse seaduspärasused

Nimi:Aule Mäemets_____________________Kool:Tartu Kutsehariduskeskus_Klass:PA14_____ Pärilikkuse seaduspärasused Sissejuhatus Tänases tunnis tutvud sa pärilikkuse seaduspärasustega. Töölehe täitmiseks on Sul kasutada veebilehel paiknev mudel, mille leiad internetiaadressilt http://mudelid.5dvision.ee/parilikkus  Enne töölehe edasist täitmist loe läbi pärilikkuse seaduspärasuste teooria ning mudeli kasutusjuhend – need leiad sa vastavatel ( ja ) nupukestel klikkides. Seejärel tutvu mõne minuti jooksul mudeli võimalustega: vali erinevaid kehaosi ja tunnuste variante ning uuri tunnuste pärandumist järglastel. Selle töölehe täitmiseks on Sul aega 40 minutit! Peegli ees Perekond Kask elas Lasnamäel, suures hallis klaassilmadega majas. Ühel mõnusalt kodusel laupäeva hommikul kammis Pets oma nooremal linalakast õeraasul peegli ees pead. Õde oli kenake: heledapäine ja rõ

Bioloogia
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

.......................................... 210 15. Teadvusehäired ........................................................................................................................ 234 16. Hingamishäired – düspnoe ....................................................................................................... 244 16.1. Laste hingamishäired......................................................................................................... 259 17. Südamepekslemine / südame rütmihäired ................................................................................ 272 18. Valu rindkeres .......................................................................................................................... 287 19. Šokk.......................................................................................................................................... 299 20. Krambid.........................................................................................

Esmaabi
InimopVI-2osa-innove 1
97
pdf

InimopVI-2osa-innove 1

keha ja moodustavad keha sees võrgustiku. Veresoontes liigub veri. See on punane kehavedelik, millel on mitu tähtsat ülesannet. Veri kannab kogu kehale laiali hapnikku ja toitaineid. Veri aitab jääkained (nt süsihappe- gaas) kehast välja viia. Veri aitab kehas hoida ühtlast keha- temperatuuri. Inimesel on see tavaliselt 36,5 kraadi. Vere paneb soontes liikuma süda. Süda töötab kogu ini- mese elu. Süda koosneb väga tugevatest lihastest. Südame töö ei allu inimese tahtele. Rahulikus olekus lööb süda umbes 60–90 korda minutis. Veresooned koos südame ja verega moodustavad vere-ringe-elundkonna. Joonis 7. Vereringe-elundkond. 2. Leia jooniselt süda, veresooned

Bioloogia
Füsioloogia
33
doc

Füsioloogia

kohta. *GALENOS (130 ­ 200 m.a.j.) ­ Kreeka loomaarst ja loodusuurija. Uuris F-t laipade (looma) lahkamise teel (lihaste, seede-, hingamiselundite ja aju ehitust ning talitlust. Paistis silma olemasolevate teadmiste süstematiseerimisega ja taotlusega luua neist terviklik pilt. *ANDREAS VESALIUS (1514 ­ 1564) ­ tegutses Itaalias. On avaldanud "7 raamatut inimkeha ehitusest". Lahkas inimeste laipu. WILLIAM HARVEY (1578 ­ 1637) ­ avaldas 1608 "Anatoomilisi uurimusi südame ja vere liikumisest loomadel", 1628 avastas vereringe. Kasutas eksperimentaalmeetodeid. MARCELLO MALPIGHI (1628 ­ 1694) Itaaliast. Edendas mikroskoopilist anatoomiat. Avastas kapillaarid, 1660 tuvastas need kopsudes. Pani punkti Harvey vereringe põhimõttele. 1665 tegi kindlaks erütrotsüütide olemasolu veres. RENE DESCARTES (1569 ­ 1660) ­ prantslane. Uuris reflektoorset olemust. TÜ omaaegsete füsioloogide panus F arenemisesse. *H.A.A. SCHMIDT (1831 ­ 1894) ­

Anatoomia
Spordi üldained 1 tase
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

kond ja inimese struktuuride ehituse põhijooni ning tasandite omavahelisi seoseid. Põhilised ini- keha tervikuna mese organismis eristatavad struktuuritasandid on rakk, kude, elund, elundkond ja organism kui tervik. RAKK Inimese keha elementaarne ehituslik üksus on rakk. Rakkude koguarv inimor- Rakk on inimese ganismis on ligikaudu 1014. Erinevat tüüpi rakkude kuju, mõõtmed ja talitlus on keha elemen- suures ulatuses varieeruvad. Näiteks skeletilihasrakk on kiudjas moodustis, när- taarne ehituslik virakule (neuronile) on iseloomulik rakukehast välja ulatuvate jätkete olemasolu, üksus. Erinevaid punane vererakk (erütrotsüüt) on aga korrapärase kujuga kaksiknõgus kettake. ülesandeid täitvate

Inimeseõpetus
BIOFÜÜSIKA ERIOSA
116
pdf

BIOFÜÜSIKA ERIOSA

Aktsioonipotentsiaalid erinevates erutuvates kudedes. Schmidti õpikus lk 23 joonis 2-4 Närvikoes kestus u 1 ms, skeletilihases 10 ms (lihase kontraktsioon 100 ms), südamelihases 200 ms. Skeletilihases 10 ms. AP toimimise ajal on koes refraktsiooniperiood. Südamelihases 200 ms. Südamelihases on  TÜÜPILINE e TÖÖMÜOKARD (pumbafunktsioon)  ATÜÜPILINE e ERUTUSTEKKE- ja JUHTESÜSTEEM (genereerib südamerütmi ning korraldab eri südame osade koostöö) Eri tüüpi müokardis on eri kujuga AP-d. Maali-Liina, jaanuar 2012 1 4 Maali-Liina, jaanuar 2012

Bioloogiline füüsika
NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun