Veresooned ja vereringe (0)

Veresooned ja vereringe
Ursula Potivar
9.A klass
Tamsalu Gümnaasium
Veresooned.
Inimesel on suletud vereringe, st südamest välja paisatud veri liigub
kogu kehas vaid mööda veresooni.
Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb.
Veresooni on kolme põhitüüpi: arterid, veenid, kapillaarid.
Veri liigub südamest artereisse, nendest kapillaaridesse ja lõpuks
veenidesse, mis viivad vere tagasi südamesse.
Arterid.
Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest organitesse.
Arterites (välja arvatud kopsuarterites) voolab hapnikurikas veri.
Arterites liigub veri südame kokkutõmmete survel. Iga kokkutõmbega
paiskab süda artereisse suure rõhu all verd. Et süda pumpab verd
arteritesse suure survega, liigub veri seal kiiremini, kui veenides.
Arterite seinad on paksud, tugeva lihaskihiga ja elastsed, nad on
väikse läbimõõduga. Seinte tugevus ja elastsus võimaldab arteritel
suurt survet (vererõhku) taluda ning venida, ühtlustades sellega vere
liikumist.
Arterite seinad venivad ja tõmbuvad kokku vastavalt vere
paiskumisele südamest, seda on tunda pulsina keha pinnal.
Kapillaarid
Kapillaarid on kõige peenemad veresooned ja nad ühendavad
artereid veenidega.
Kapillaarid juhivad verd organites rakkudeni.
Läbi kapillaaride seinte toimub keharakkude ja vere vahel nii
gaasivahetus kui ka toit ja jääkainete vahetus.
Kapillaarisein koosneb ainult ühest rakukihist. Õhuke sein hõlbustab
ainete vahetust.
Veri voolab väga aeglaselt, mis soodustab ainete vahetust.
Veenid
Veenid juhivad verd organitest südamesse, neis (v.a kopsuveenides)
voolab hapnikuvaene veri.
Veenides on vere rõhk palju väiksem kui arterites, sest siin on
südame surve verele väike.
Veenide seinad on pehmed ja õhukesed, nende lihaskiht on õhem kui
arteritel.
Keha lihaste kokkutõmbed panevad vere veenides liikuma.
Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Seetõttu liigub
veri ainult ühes suunas. Väikese surve all liikuva vere edasiliikumist
kergendab ka soone suhteliselt suur läbimõõt.
Veri liigub ühtlaselt, pole pulssi.
Mis toimub kapillaarides?
Kapillaarides toimub ainete vahetus keharakkude ja vere vahel.
Läbi õhukese kapillaariseina liiguvad hapnik ja toitained (nt glükoos)
verest kudedesse, jääkained (sh ka süsihappegaas) aga siirduvad
kudedest verre.
Kuna mõlemal pool kapillaariseina on mingit ainet (nt hapnikku)
erineval hulgal, liigub see aine sealt (verest), kus selle sisaldus on
kõrgem, sinna (kudedesse), kus selle sisaldus on madalam, st toimub
difusioon.
PULSS
Iga kord, kui süda kokku tõmbub ja vere suure jõuga soontesse
surub, venivad südamelähedaste arterite seinad välja.
Kui südamelihased lõtvuvad, tõmbuvad arterid jälle kokku.
Kokku tõmbudes suruvad nad verd soontes edasi, südamest
kaugemale.
Arterite lõtvumist ja kokkutõmbumist, s.o pulssi, on tunda seal, kus
arterid on kehapinna lähedal, näiteks randme siseküljel ja kaelal.
Arterite pulsisagedus ja südame löögisagedus on ühesugused.
Vererõhk Vererõhk kõrgeneb inimese vananemisel.
Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab
Vererõhk kõrgeneb vaid mõneks ajaks kas erutuse
veresoonte seintele. või kehalise pingutuse korral.
Vererõhu tekitab südame vatsakeste Püsiv vererõhu muutus on tavaliselt seotud mõne
kokkutõmme, mis vere arteritesse surub. haigusliku seisundiga, millest levinum on
Veresoonkonna erinevates osades ­ arterites, kõrgvererõhktõbi (hüpertoonia)
kapillaarides ja veenides ­ on vererõhk erinev. Püsivalt kõrget vererõhku põhjustavad tavaliselt
Südame lähedal on rõhk kõige suurem, muutused veresoontes, eeskätt arterites.
südamest kaugemal see väheneb. Kui veresoonte seinad on jäigastunud või nende
Vererõhk on veenides madalam, kui arterites. läbimõõt on vähenenud, tõusebki organismis
Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest vererõhk.
Vererõhu tõusule panevad aluse kauaaegne väär
soontest sinna, kus rõhk on madalam.
toitumine, suitsetamine, ülekaal, vähene liikuvus,
Vererõhk sõltub paljudest teguritest: südamest stress jt tegurid.
aorti paisatava vere hulgast, veresoonte Terve inimese vererõhk on piirides 110120/7080
läbimõõdust ja elastsusest, ringleva vere mm Hg (millimeetrit elavhõbedasammast)
hulgast, südame töö sagedusest jm teguritest.
Suur vereringe
Suur vereringe ­ Vere liikumine südame vasakust vatsakesest
mööda veresooni kogu kehasse ja sealt tagasi südame paremasse
kotta.
Ainevahetuse käigus muutub arteriaalne hapnikurikas
(helepunane) veri venoosseks (tumepunaseks) vereks.
Ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainete ja hapnikuga ning
sealt ära viia jääkained.
Veri liigub südamest veresooni mööda üle kogu keha laiali elunditesse
ja kudedesse ning sealt uuesti tagasi südamesse.
Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab
kopsudest tulnud hapnikurikka vere aorti. Sealt liigub veri mööda
veresooni läbi keha ja jõuab venoosse verena südame paremasse
kotta.
VÄIKE VERERINGE
Väike vereringe ­ Vere liikumine südame paremast vatsakesest
mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide
südame vasakusse kotta.
Ülesanne on rikastada kopsudes verd hapnikuga ja vabaneda
süsihappegaasist.
Kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks.
Veri liigub südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse.
Hapnikurikas arteriaalne veri koguneb kopsuveenidesse ja suundub
sealt südame vasakusse kotta ning sealt edasi vasakusse
vatsakesse, millest veri suunatakse uuesti suurde vereringesse.
mõisted
Difusioon ­ Aine molekulide liikumine energiat kulutamata sealt, kus
aine kontsentratsioon on kõrgem, sinna, kus kontsentratsioon on
madalam.
Arter ­ Paksuseinaline veresoon, mida mööda liigub veri südamest
kehasse.
Veen ­ Õhukeseseinaline ja klappidega veresoon, mis kannab verd
tagasi südamesse.
Kapillaar ­ Kõige peenem veresoon, mis varustab kudesid hapniku ja
toitainetega.
Vereringe ­ Südamest ja erinevatest veresoontest koosnev süsteem,
mis võimaldab vere pidevat ühesuunalist ringlust inimese kehas.
kokkuvõte
Vereringe on vere pidev ringlemine organismis.
Inimesel on kinnine vereringe, sest veri voolab veresoontes.
Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb ühes
suunas.
Arterid viivad verd südamest kogu kehasse laiali.
Veenid juhivad verd kehast tagasi südamesse.
Peenikesed kapillaarid ühendavad omavahel artereid ja veene.
Kapillaarides toimub kogu keha kudede ja vere vahel gaasivahetus
ning toit ja jääkainete vahetus.
Vere liikumise soontes kindlustab vererõhk. Veri voolab kõrgema rõhu
all olevatest soontest sinna, kus vererõhk on madalam.
Vereringe jaguneb suureks vereringeks, mis varustab keha kudesid
hapnikurikka verega, ja väikeseks ehk kopsuvereringeks, milles veri
rikastub hapnikuga.