Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vereringeelundkond, immuunsüsteem KT (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Milline on inimese südame ehitus?
  • Millised on inimese veresooned?
  • Milline on immuunsüsteemi osa haiguste ärahoidmisel ja tervenemisel?
  • Kuidas eluviis võib mõjutada vereringeelundkonna tervist ja immuunsüsteemi tugevust?
  • Miks on vaktsineerimine vajalik?
Millised on vereringe ja südame ülesanded organismis?
Suure vereringe ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainete ja hapnikuga ning sealt jääkained ära viia. Väikese vereringe ülesanne on rikastada kopudes veri hapnikuga ja vabaneda süsihappegaasist. Südame ülesanded on muuta hapnikuvaene veri hapnikurikkaks ning pumbata verd.
Milline on inimese südame ehitus?
Inimese süda koosneb paremast ja vasakust kojast, paremast ja vasakust vatsakesest ja hõlmastest klappidest. Hapnikuvaene veri tuleb südamesse veenide kaudu ning hapnikurikas veri pumbatakse südamest edasi arterite ja aortide kaudu.
Millised on inimese veresooned ?
Veresooned on torujad elundid , mida mööda veri ringleb. Veri liigub soontes ainult ühes suunas. Veresooni on 3 tüüpi: arterid , kapillaarid ja veenid .
Milline on immuunsüsteemi osa haiguste ärahoidmisel ja tervenemisel?
Immuunsüsteem aitab ära hoida haigusi reageerides kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele. Õgirakud hävitavad tõvestajad, mis on tunginud organismi.
Kuidas eluviis võib mõjutada vereringeelundkonna tervist ja immuunsüsteemi tugevust?
Tervislik eluviis( sport , õige toitumine, hea uni) mõjutab nii vereringeelundkonda(süda suudab teha rohkem tööd, sest on treenitud , veresooned on puhtad ja ummistumata) kui ka immuunsüsteemi(ei haigestu kergesti) hästi. Kahjulik eluviis(halb toitumine, vähene kehaline aktiivsus, vähene uni, suitsetamine , liigne alkoholitarbimine) mõjutab nii vereringeelundkonda(veresooned võivad ummistuda, mille tagajärjel tekib südamelihase infarkt või inimene võib surra, kui trom on kopsus, ajus või südames veresoone sulgenud, veresõhk kõrgeneb ja aja jooksul südame töövõime langeb) kui ka immuunsüsteemi(kerge on haigestuda erinevatesse haigustesse, sest immuunsüsteem muutub nõrgaks) halvasti.
Selgita vereringeelundkonna ehitust ja talitlust(joonised, skeemid )
Vereringeelundkond koosneb suurest ja väikesest vereringest. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest, liigub mööda kopsuartereid kopsudesse ning kopsudest jõuab arteriaalne veri südame vasakusse kotta(ülesanne rikastada kopsudes veri hapnikuga ja vabaneda süsihappegaasist). Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest, liigub mööda veresooni läbi keha, sh ka pea ning jõuab venoosne veri südame paremasse kotta(ülesanne varustada kogu keha rakke toitainete ja hapnikuga ning sealt jääkained ära viia).
Selgita treeningu mõju vereringeelundkonnale.
Treeningu mõjul langeb pulsisagedus kehas puhkeolekus ning kehalise pingutuse korral suudab süda varustada lihaseid verega hästi. Treenides ei teki treenitud inimesel lihastes hapnikupuudust nii kiiresti kui treenimata inimesel.
Too näiteid vereringeelundkonna haiguste ja nende tekkepõhjuste kohta.
  • Südameinfarkt tekib südame pärgarteri ummistumise tagajärjel.
  • Insult tekib kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemise või lakkamise tagajärjel.
  • Gangreen tekib koekahjustuse tagajärjel.
  • Veenilaiendid tekivad veeniseina elastuse kadumise tagajärjel ja rõhu toimel veeni laienemisel.
  • Kõrgvererõhutõbi tekib versoontele mõjuva normaalsest suurema rõhu tagajärjel.
    Seosta vere koostisosade ehituslikku eripära ja nende ülesandeid.
    Veri koosneb punastest ja valgetest vererakkudest ja vereliistakutest. Tänu punaste vererakkude kettakujulisele kujule ja elastsusele, on neil kerge transportida hapnikku ka kõige peenematesse veresoontesse. Tänu valgete vererakkude amööbjale kujule on neil kerge liikuda ning võidelda võõrkehade ja mikroobide vastu. Vereliistakute korrapäratu kuju aitab verel hüübida.
    Selgita immuunsüsteemi talitlust.
    1)Õgirakud hävitavad tõvestajad. 2)Lümfotsüüdid toodavad antikehi, mis seonduvad tõvestajaga ja muudavad selle kahjutuks .
    Miks on vaktsineerimine vajalik?
    Vaktsineerimine on vajalik, et vältida nakkushaiguste laialdast levikut.
  • Vereringeelundkond-immuunsüsteem KT #1
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor TrollingInTheDeep Õppematerjali autor
    Kordamisküsimused KT-ks, immuunsüsteem ja vereringeelundkond

    Sarnased õppematerjalid

    Bioloogia kordamine kontrolltööks-1
    14
    docx

    Bioloogia kordamine kontrolltööks-1

    Kiire pulsiga treenides kogunevad lihastesse piimhappesoolad, mis raskendavad lihaste tegevust, mis koormab südant, millega võivad kaasneda ka südame rütmihäired.  Südame tööd saab uurida elektrokardiogrammi ehk EKG põhjal. Koormustestiga uuritakse ka südame tööd (Kehalise koormuse ajal (jalgrattal/jooksulindil) registreeritakse EKG-d ning vererõhku ja jälgitakse üleüldiselt inimese seisundit. Peatükk 7. Vereringe ja veresooned.  Vereringeelundkond koosneb kolmest osast – veri, veresooned ja süda.  Vereringe on vere liikumistee organismis. Vereringe seob kõik organismi osad: mööda veresooni jõuab pidevalt ringlev veri igasse koesse ja elundisse.  Inimese vereringe jaguneb väikeseks ja suureks vereringeks, neid ühendab süda.  Vereringe ülesanded on: siduda tervikuks kõik organismi osad; kanda CO2 kudedest kopsudesse; kanda O2 kopsudest kudedesse; kanda kehas laiali toitaineid, hapnik ja

    Bioloogia
    VERERINGEELUNDKOND
    14
    docx

    VERERINGEELUNDKOND

    VATSAKE- Südame osa, mis pumpab verd kehasse või kopsu. SÜDAMEKLAPID- Sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas. VERERINGEELUNDKOND- Elundkond mis varustab kõiki kehaosi elutegevuseks vajalike ainetega ning kannab jääkained erituselunditesse. Südame arterid varustavad rakke hapniku ja toitainetega. Vereringeelundkonna moodustavad süda, veresooned ja veri. Süda on lihaseline elund, mis tagab vereringe toimimise. Süda on umber rusika suurune. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Südames on lihaseline vahesein, mis jaotab südame kaheks pooleks: vasakuks ja paremaks Kummaski pooles on süda ja vatsake, seega on süda neljaosaline Südame vasakus pooles on hapnikurikas ja paremas pooles hapnikuvaene veri vaata joonist õpikust lk 30

    Bioloogia
    Bioloogia-Süda ja vereringe
    8
    doc

    Bioloogia. Süda ja vereringe

    Vatsake- südame osa, mis pumpab verd kehasse või kopsu Südameklapid- sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas Arterid- veresooned, mis viivad verd südamest organitesse Veenid- veresooned, mis juhivad verd organitest südamesse Venoosne veri- hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides Arteriaalne veri- hapnikurikas ja vähe süsihappegaasi sisaldav veri, mis voolab arterites 2. Suur vereringe: algus, teekond, lõpp, ülesanded. Vastus: Suur vereringe: vasak vatsake -> aort -> arterid -> kapillaarid (annab ära hapniku ja rikastub süsihappegaasiga) -> veenid -> parem koda *Ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainete ja hapnikuga ning sealt jääkained ära viia *Algab südame vasakust vatsakesest *Veri liigub mööda veresooni läbi keha, sh ka pea *Kehast jõuab venoosne veri südame paremasse kotta 3. Väike vereringe: algus, teekond, lõpp, ülesanded.

    Bioloogia
    Veresooned ja vereringe
    12
    pptx

    Veresooned ja vereringe

    Veresooned ja vereringe Ursula Potivar 9.A klass Tamsalu Gümnaasium Veresooned. Inimesel on suletud vereringe, st südamest välja paisatud veri liigub kogu kehas vaid mööda veresooni. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhitüüpi: arterid, veenid, kapillaarid. Veri liigub südamest artereisse, nendest kapillaaridesse ja lõpuks veenidesse, mis viivad vere tagasi südamesse. Arterid. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest organitesse. Arterites (välja arvatud kopsuarterites) voolab hapnikurikas veri.

    Bioloogia
    Bioloogia-vereringeelundkond
    2
    docx

    Bioloogia: vereringeelundkond

    Seinad on õhukesed ja üherakulised. See hõlbustab ainevahetust. Kapillaarides toimub gaasi-, toit- ja jääkaine vahetus. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Seda tekitab südame vatsakeste kokkutõmme, mis vere arteritesse suunab. Vererõhk on kõige suurem südame lähedal. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rõhk on madalam. Vererõhk sõltub: · Aorti paisatava vere hulgast · Südame töö sagedusest jm. Suure vereringe ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainetega ja hapnikuga ning ära viia jääkained. Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. Veri liigub südamest veresooni mööda üle kogu keha laiali elunditesse ja kudedesse ja siis tagasi südamesse. Veri jõuab südame paremasse kotta. Vere liikumist südame vasakust vatsakesest mööda veresooni kogu kehasse ja sealt südame paremasse kotta nim suureks vereringeks.

    Bioloogia
    VERERINGEELUNDKOND
    70
    ppt

    VERERINGEELUNDKOND

    Elektrokardiogramm EKG Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus, mis iseloomustab südame tööd ja seisundit. 1. Täida tabel: südame osa ülesanne parem koda vasak vatsake parem vatsake vasak koda hõlmased klapid poolkuuklapid südamepaun 2. Lõpeta laused: Vere liikumist organismis nimetatakse ... . Vere paneb soontes liikuma ... . Vereringeelundkond koosneb ..., ... ja ... . Veresooni on kolme tüüpi: ..., ... ja ... . 3. Mis on vereringe ülesanded? 4. Kuidas toimub vere liikumine inimese organismis? Pane loetletud vereringeelundkonna osad õigesse järjekorda: a) veenid; b) süda; c) kapillaarid; d) süda; e) arterid. Vereringe ülesanded: Seob tervikuks kõik organismi osad; Kannab CO2 kudedest kopsudesse; Kannab O2 kopsudest kudedesse; Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; Kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; Ühtlustab keha temperatuuri. Veresooned

    Bioloogia
    Vereringeelundkond
    35
    ppt

    Vereringeelundkond

    Elektrokardiogramm EKG Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus, mis iseloomustab südame tööd ja seisundit. 1. Täida tabel: südame osa ülesanne parem koda vasak vatsake parem vatsake vasak koda hõlmased klapid poolkuuklapid südamepaun 2. Lõpeta laused: Vere liikumist organismis nimetatakse ... . Vere paneb soontes liikuma ... . Vereringeelundkond koosneb ..., ... ja ... . Veresooni on kolme tüüpi: ..., ... ja ... . 3. Mis on vereringe ülesanded? 4. Kuidas toimub vere liikumine inimese organismis? Pane loetletud vereringeelundkonna osad õigesse järjekorda: a) veenid; b) süda; c) kapillaarid; d) süda; e) arterid. Vereringe ülesanded: Seob tervikuks kõik organismi osad; Kannab CO2 kudedest kopsudesse; Kannab O2 kopsudest kudedesse; Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; Kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; Ühtlustab keha temperatuuri. Veresooned

    Bioloogia
    Vereringeelundkond ja südame ehitud
    3
    docx

    Vereringeelundkond ja südame ehitud

    kopsudest hapnikurikas veri, paremasse kotta liigub kehast saabuv hapnikuvaene veri. Vatsake ­südame tugevamini arenenud lihastega osa, mis pumpab verd edasi kehasse: vaska vatsake saadab kehasse hapnikurikast verd,parem vatsake aga hapnikuvaest verd kopsudesse. Südameklapid- sidekoelised moodustised , mis ei lase verel tagasi voolata. Täiskasvanud inimese süda lööb rahulikus olekus 60-70 korda minutis. Veresooned ja vereringe Veresooni on kolme tüüpi: arterid, kapillaarid ja veenid. Südamest väljuv suur arter haruneb aina peenemateks arteriteks, millest veri liigub kapillaaridesse. Kapilaarides toimub ainete vahetus vere ja keharakkude vahel. Kapillaaridest liigub veri veenidesse, mis juhivad selle tagasi südamesse Arterid- · Veresooned , mis viivad verd südamest organitesse. · Seinad on paksud, tugeva lihaskihiga ja elastsed, nad on väikse läbimõõduga. Seinte

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun