Mõõdukas kehaline koormus (0)

Referaat
Mõõdukas kehaline koormus
Kätlin Ilves
11.a
Nõo Põhikool
2013.a
Kehaline aktiivsus aitab puhata vaimsest pingest ja aitabolla terve ja vastupidav ning annab hea enesatunde.
Üha rohkem inimesi tegeleb tänapäeval tervisespordiga .See tähendab mingi spordiala harrastamist tervise tugevdamiseks ning enese vormis hoidmiseks.Tervisespordiga võikstegeleda igaüks.Ent kehalist koormust annavad ka näiteks sõpradega õues liikumine,trepist kõndimine ja koolitee läbimine jalgsi.
Kehalise aktiivsuse põhimõtted
-arenda erinevaid kehalisi võimeid ja elukondi.
-Olla kehaliselt aktiivne järepidevalt,milleks läheb vaja tahtejõudu.
Inimestel, kes teevad nädalas 2,5-7,5 tundi sporti.
Kehale annab koormust sportlik tegevus, aga lisaks teeb seda ka näiteks lume rookimine ja puude ladumine. Need on kehalised ehk füüsilised tööd. Et paljud pered elavad linnas või linnatüüpi majas , kus on kõik mugavused, on aina vähenenud niisuguste tööde hulk,mis annavad kehalist koormust. Seeparast tulebki otsida muid võimalusi olla kehaliselt aktiivne.
Kehaline kasvatus tund koosneb tavaliselt mitmest osast ja seal tegeletakse paljude aladega. Tunni algul soojendusjooks või sportlik mäng valmitab organismi ette tõsisemaks pingutuseks. Tunni põhiosad õpitakse spordialade tehnikaid ning sooritatakse harjutusi tulemusele. Tund lõpuks lõdvestusharjutused või pallimängud.
1.Kuidas on kõige mõistlikum olla kehalisel aktiivne?
2.Milliseid vahendeid läheb selleks vaja?
1. vastus =Lihtne ja odav võimalus on sörkjooks või vähemalt pooletunnine tempokas jalutus käik .mille ajal tõudeb pulss*140-150 löögini minutis.parim paik selleks on park või terviserada. Ohutust silmas pidades tuleks vältida tänavate ja maanteede ääres liikumist. Väga hästi sobivad kehalised koormused andma ka ujumine, jalgrattasõit ,suusatamine.
Spordiala valik on mõistlik arvestada oma kehalie võimeid.
Laps valib enamasti sportliku harrastuse,mis talle meeldib. Sageli mõjub valik sõbrade eeskuju või vanemate soovitus, aga ka soov end proovile panna ja uusi oskusi õppida.
Kehaliseks võimeks on ka jõud* ,kuid enne murdeiga *,ei tohiks jõuharjutustega tegeleda. Jõumasinatel treenides saab kasvav organism liiga suure koormuse, mis võib kahjustada arenevaid luid ja liigeseid . Seetõttu alla 14- aastatest paljudessa jõusaalidesse ei lubatabi.
Millise spotdialaga keegi tegeleb, sõltub lisaks kehalistele võimetele kindlasti ka kodu lähedal asuvates spordibaasidest.
Kui teed trenni,ära unusta enesekontrolli .

Jälgi oma söögiisu,meeleolu, väsimust ja und. Neid tervisenäitajad iseloomustakse hinnanguga väga hea, hea, rahultav, halb, väga halb.

Jälgi oma kehakaalu, pikkust, vererõhku ja pulsisagetust. Need on mõõdetevas tervise- näitajad ,mida saab ise kodus kontrollida.

Kui käid sporditrennis, külasta kord aastas spordiarsti.
2.
Sport on mängulist laadi võistluslik kehaline tegevus. Füüsiline aktiivsus on igasugune kehaline liikumine, mida tekitavad energiat kasutavad skeletilihased. Sinna hulka kuulub ka kõndimine, kodutööde või aiatööde tegemine, aktiivne mängimine, aga ka teadlik treenimine ja spordi tegemine.
Tervise säilitamiseks on kriitiline kehaline koormus täiskasvanud isikul vähemalt 30 minutit mõõdukat tegevust viis korda nädalas. Ühe korrana läheb kirja vähemalt 30-minutiline füüsiline pingutus, mille tulemusel hakkab inimene kergelt higistama ja nahk läheb soojaks .
Liikumist on vaja igas vanuses. Lapsed ja noored tahavad liikuda . See on vajalik tugevate luude, lihaste ja südame arenguks. Lapse- ja noorukipõlves arendatud kehaline tervis hoiab meid tervemana pika elu jooksul. Noorena väljakujunenud liikumisarmastus ja -harjumus aitab täiskasvanul kiirel eluperioodil kehalist aktiivsust säilitada. Vanuse kasvades muutub ainevahetus aeglasemaks ja lihased hakkavad kõhetuma. Selle vastu aitab liikumine. Uuringud on näidanud, et liikumist harrastavad eakad on tervemad ja tulevad oma eluga paremini toime.
Kehalise võimekuse tagamiseks tuleks aktiivselt ja regulaarselt liikuda vähemalt 4–5 korda nädalas umbes üks tund pulsiga 60–80% maksimaalsest eakohasest pulsisagedusest. Maksimaalne pulsisagedus tervetel inimestel arvestatakse järgmise valemi järgi: 220 – vanus (aastates).
Kasutatud materjalid on õpik , http://www.terviseinfo.ee/valdkonnad/liikumine ,