Vastupidavuse ploki teooriaküsimused (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on vastupidavus?
Kuidas jaotatakse vastupidavust?
Mis on üldine vastupidavus?
Kui vanalt on võimalik hakata parandama aeroobset vastupidavust?
Kuidas määrata treeningu intensiivsust?
Milleks kasutatakse vähese intensiivsusega treeningut?
Kuidas arvutada maksimaalset südame löögisagedust?
Kuidas arvutada optimaalset treeningupulssi vastupidavuse arendamisel?
Kuidas arvutad pulssi vastupidavuse arendamisel kepikõnnitervisekõnni puhul?
Mille poolest on kasulik ujumine vesivõimlemine?
Mida tähistatakse orienteerumiskaardil pruuni kollase rohelise musta värviga?
Milleks kasutatakse kompassi?

Lõik failist

Vastupidavuse ploki teooriaküsimused

Mis on vastupidavus? võime säilitada vajalikku töö intensiivsuse taset pika aja vältel nendes spordialades, kus töö kestus on üle ühe minuti,
Kuidas jaotatakse vastupidavust ? Tavaline (üldine) ja spetsiaalne (erialane)
Mis on üldine vastupidavus? keha poolt võime teha möödukat tööd lihastega.
Kui vanalt on võimalik hakata parandama aeroobset vastupidavust? Kui kaua seda arendada saab? 11-12 aastaselt, võimalik arendada 20 aastat
Kirjelda, mis toimub organismis tervisetreeningu puhul

paraneb ainevahetus ja lihastoonus , tugevneb süda ning arenevad südamelihased. Positiivselt mõjub treening ka vererõhule,mis alaneb ja sellega koos madalneb ka kolesteroolitase ning rasvaprotsent organismis

Kirjelda, mis toimub organismis põhivastupidavuse treeningu ajal

toimub rasvade põletus ja organism saab rohkem hapnikku, kui ta ära tarbib.

Kuidas määrata treeningu intensiivsust? Südamelöögisageduse järgi
Milleks kasutatakse vähese intensiivsusega treeningut? lihaste taastumiseks peale suure koormusega treeningut,
Milleks kasutatakse keskmise intensiivsusega treeningut, missugune on sellisel treeningul pulsisagedus võrreldes maksimaalsega? See vorm treeningust on tuntud kui kestev treening. Sellist kestvustreeningut saab teha jätkuvalt, pulsi sagedus on 70-80%
Kuidas arvutada maksimaalset südame löögisagedust? 220 - vanus
Kuidas arvutada optimaalset treeningupulssi vastupidavuse arendamisel? 180 - vanus
Kuidas arvutad pulssi vastupidavuse arendamisel kepikõnni/tervisekõnni puhul? 180-vanus
Kirjelda õiget kepikõnni tehnikat : 3 peamist asja, millele tähelepanu pöörata

Käed peavad olema täisnurga

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hhelinar Õppematerjali autor

Kehalise kasvatuse vastupidavusploki teooriaküsimused:

treening sõiduviis organism vastupidavuse uisusammsõiduviis

Sarnased õppematerjalid

122

pdf

MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED

MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED SISUKORD: I Õpetamise printsiibid 1.1. Järkjärgulisus 1.2. Jõukohasus 1.3. Süstemaatilisus 1.4. Tähelepanu, huvi ja aktiivsus 2. Õpetamise etapid 2.1. Õpetamise eelsel etapil 2.2. Algõpetuse etapp 2.3. Liigutusoskus 2.4. Liigutusvilumus 3. Õpetamise meetodid 3.1. Näite- ja sõnameetod 3.2. Osa- ja tervikmeetod 3.3. Integratiivõpe 4. Juurdeviivad harjutused 5. Suusatunni läbiviimine 5.1. Suusatunni plaankonspekt 5.2. Tunni jaotamine osadeks 6. Õpetamise järjekorast. 6.1. Harjutuste üldjärjestus 6.2. Suusatamisviisid 6.3. Klassikalise ja uisutehnika õpetamise vahekord 6.4. Suuskade määrimine 7. Metoodilisi soovitusi 7.1. Olude arvestamine 7.2. Õpetamise ajastamine tunnis 7.3. Optimaalne liikumiskiirus 7.4. V

Sport

106

pdf

Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina

.........................................................................................13 1.4.1. Aeroobne lävi.............................................................................................................13 1.4.2. Maksimaalne aeroobne võimsus................................................................................14 1.4.3. Anaeroobne lävi.........................................................................................................14 1.5. Vastupidavuse arendamine................................................................................................15 1.5.1. Aeroobne treening.....................................................................................................16 1.5.2. Intensiivne treening...................................................................................................17 1.6. Jõu arendamine...................................................................................................

Suusatamine

139

pdf

Spordi üldained 1.tase

Epiteelkoe erinevaid vorme eristatakse rakkude kuju ja rakukihtide sisepindu ning arvu järgi. Näiteks ühekihiline lameepiteelkude katab kopsualveoolide ja peente moodustab veresoonte (kapillaaride) seinu ning muudab need struktuurid gaasidele ja pal- näärmeid judele teistele ainetele hõlpsasti läbitavateks. Seevastu mitmekihiline epiteel on iseloomulik nahale, tagades sellele vajaliku vastupidavuse. Sidekoe mass inimese kehas on võrreldes teiste põhiliste kudedega kõige suurem. Sidekoe rakud paiknevad üksteisest võrdlemisi kaugel, nende vahele jääv ruum on täidetud rakuvaheainega. Sidekoe rakkudevahelisele ainele on iseloomulik Sidekudet on ini- mese kehas võrrel- erinevate kiudude olemasolu, mis mõnel juhul moodustavad õhukese võrgustiku,

Inimeseõpetus

248

pdf

Akadeemilise sõudmise üldised alused

4.2.3 Anaeroobne töövõime 67 4.3 Sõudjate funktsionaalse võimekuse testimine 69 5. Treeningumetoodika 74 5.1 Treeningu põhiprintsiibid 74 5.2 Treeningu periodiseerimine 79 5.3 Treeningu planeerimine ja arveldus 83 2 6. Üldkehaline ettevalmistus 92 6.1 Vastupidavuse arendamine 92 6.2 Jõuvõimete arendamine 98 6.3 Painduvus ja koordinatsioon 106 7. Vetelpääste 110 KIRJANDUS 118 LISAD 119 3 SISSEJUHATUS Akadeemiline sõudmine on pikaajalise traditsiooniga spordiala, olles kavas ka juba esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel

Sport

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi