Hingamise elamistoiming (0)

Hingamine
Hingamise elamistoiming
Kõik teised elamistoimingud sõltuvad täielikult hingamisest. Hapnik on organismi kõigile rakkudele eluks vajalik. Näiteks ajurakud saavad paari minutilise hapniku puudumise tõttu pöördumatu kahjustuse. Hingamine on toiming, mis ei nõua pingutust ja inimesed ise pole teadlikud selle sooritamisest, kuni tekivad hingamisraskused .
Elukaar sõltuvus
Elu esimesest minutist hakkab inimene hingama, seda teeb ta kuni surmani. On olemas seisundeid ja olukordi , mille puhul on hingamine raskendatud. Vastasel korral korrigeeritakse see operatsiooni või ravimitega. Ka inimene ise võib mõjutada oma hingamist.

• Kaasasündinud väärarengud (nt. tsüonootilisus- kopsudes rikastuva vere hulk vähene)
  
• Suitsetamine (suurem risk haigestuda kopsuvähki, infarkt )
  
• Allergia (nt. õietolmu allergia e. heinanohu)
  
• Vererõhu- ja südamehaigused
  

Hingamise elamistoiminguid mõjutavad tegurid
Bioloogilised
Hingamist kõige otsesemalt mõjutavad bioloogilised tegurid on selle toimingu jaoks vajalikud organid ja nende talitlused. Need on vereringe - ja lümfisüsteem, koos hingamissüsteemiga.

• Füüsiline aktiivsus (hingamine ja pulsisagedus kiirenevad- lihased vajavad rohkem hapnikku)
  
• Magamine/ puhkamine (hingamine aeglustub, samuti pulsisagedus)
  
• Igapäeva tegevused (söömine, laulmine , aevastamine- hingamine muutub, kuid olulist tähelepanu sellele ei pöörata)
  
• Suitsetamine (mõjutab nii hingamist kui ka kardiovaskulaarset süsteemi, võib tekitada vähkkasvajaid ja mõjutada sündimata last)
  
• Passiivne suitsetamine (vähkkasvajad, hingamisteede vaegused, vere hapnikutransportimis võime langus)
  
• Šokiseisund (vereringe puudulikkus, mõjutatud on nii seesmine kui välimine hingamine)
  

Psühholoogilised

• Kurbus / nukrus (mõjutab hingamissagedust )
  
• Ehmumine (õhu ahmimine, südametöö kiirenemine )
  
• Meeldiv erutus (kiirendab hingamist ja südametööd)
  

Sotsiokultuurilised

• Suitsetamine (grupid, kes võitlevad suitsetajate õiguste poolt ja ka grupid, kes võitlevad suitsetamise vastu)
  
• Sülitamine ( Liigse süleerituse korral sülitatakse sülg maha või ühekordsesse paber rätikusse. Maha sülitatud sülg aga kuivab ja mikroorganismid satuvad koos tolmuga õhku, mis võib sisse hingatuna tekitada haigusi.)
  

Keskkondlikud

• Atmosfäär (sissehingatavad mikroorganismid võivad olla patogeensed - gripp)
  
• Tööstused ja transpordi vahendid (õhku eralduvad erinevad hingamist kahjustavad aineosakesed)
  
• Kehv ventilatsioon (mikroorganismide kiire paljunemine)
  

Kehtestatakse erinevaid seadusi ja reegleid, et vähendada saastet. Näiteks tänavapuhastusmasinad niisutavad ennem selle koristamist tolmu. Ka tööstusettevõtted puhastavad suitsu ennem atmosfääri paiskamist. Töötajad, kes puutuvad kokku ohtlike ainetega, peavad pidevalt käima arstlikus kontrollis.
Poliitilis-majanduslikud

• Paljud riigid on välja töötanud erinevad seadused, mis kontrollib atmosfääri saastatuse taset.
  
• Südame- veresoonkonna haiguste ja insuldiohuga inimestele avatakse erinevaid kliinikuid, et ennetada neid haigusi.
  
• Suitsetamise vastu tehakse erinevaid kampaaniaid, piiratakse kohti, kus võib suitsetada.
  
• Samuti on sigarettidele kehtestatud aktsiisimaks .