Seda tehakse harvendades, lõigates järk- järgult põõsast välja kõik vanad oksad. Teine noorendamise viis on kõigi okste tagasilõikus korraga 5- 10cm kõrguselt maapinnast. Sellist noorendamist võib teha sellistel põõsastel, mis kasvatavad piisavalt uusi võrseid. [2] 4 Kirsipuu Prunus subg. cerasus Kirsipuu on roosõieliste sugukonna ploomipuuliste toompuu perekonna alamperekond . Kirsipuud eristab teistest toompuudest see, et nende õied ei kasva taimel üksikutena, vaid moodustavad väikese pöörise. Nende vili on sile ja üksnes ühel küljel on väike renn, kui sedagi. Kirsipuu vili on kirss. [9] Kirsipuud õitsevad tavaliselt aprillis/mais, kui ilm hakkab soojenema. Kirsipuu alustab õitsemist kui keskmine temperatuur on 10 kraadi või rohkem ning teeb seda koos lehtimisega või natukene varem. Kirsipuu viljad ehk kirsid valmivad suvel. [10] 2
Istandused Puuvilja- ja marjaaed Taimed Puuviljaaed: · Õunapuud · Pirnipuud · Ploomipuud · kirsipuud Taimed Marjaaed: · Maasikataimed · Vaarikataimed · Karusmarja põõsad · Mustsõstra põõsad · Punasesõstra põõsad Putukad Puuvljaaed: · Õunamähkuri valmik, · Õunamühkur, · Mesilane, · Kimalane, · Lehetäid, · Lepatriinu, Putukad Marjaaed: · Vaarikamardikas, · Mesilane, · Nälkjas(tigu) Linnud · Varblane · Rasvatihane · Hallrästas · Laulurästas
Minu unistuste kodu Kes meist poleks mõelnud sellele, milline võiks olla unistuste kodu. Mõni inimene unistab väiksest ja hubasest katusekorterist, mõni suurest talust mis aga peamine, kodu peab olema omanikule meelepärane. Ka mina olen mõelnud, milline võiks mu tulevane kodu olla. Mul võiks olla umbes 1500-ruutmeetrine krunt, kus on mõned marjapõõsad, paar õuna- ja kirsipuud; saunamajake, kus on väike terrass ja grill; majast eraldi, sissesõidu värava juures, küttega garaaz kahele autole; värava juurest majani viiks kividest laotud tee. Maja peaks asuma kindlasti mõne linna piiril või umbes kahe kilomeetri kaugusel linnast, et kauplus, treeningvõimalused, kool, lasteaed, perearstikeskus, apteek jne oleks häda korral lähedal. Kindlasti võiks läheduses olla naabrid, aga samas mitte nii, et nad aknast sisse saaksid vaadata
KIRSIPUU Kirsipuude kultuursordid kujunesid välja Hiinas. Seal on nad oma kaunite õite ja habraste tüvedega üheks armastatumaks puuks, mida võib näha maalidel. Maailmas pole viljadena kirssidel eriti suurt tähtsust. Kuid kirsipuud peavad külmadele paremini vastu, kui ploomid ja seetõttu kasvatatakse neid ka Põhja- Euroopa aedades. Kirss kasvab kõikjal, kus õunapuugi. Kirsipuud lepivad ka kuivema mullaga. Kirsid valmivad juba juulikuus ja on põhjamaistest puu- viljadest kõige varasemad. Kirssidest tehakse siirupit, mahla, kompotti ja keediseid. Kirssides on ka palju vitamiine - 100 g kirsse sisaldavad 32 mg C- vitamiini. Maguskirsipuud kutsutakse Eestis ka mureliks. Selle viljad on hariliku kirsi viljadest magusamad ja valmivad varem, kuid nad on Eesti oludes külmaõrnemad. Keskmine eluiga on 20 -30 aastat. Kandeiga 3- 5 aastat. Keskmine saak 10 kg
Eneli lugemiselamus: Lugesin raamatut „Minu Tokyo“ Maarja Yano Kõige ilusam oli kindlasti Jaapanis parkides alles õitsema hakkanud kirsipuud, sest seal on neid väga palju ja kui kõigil puudel ühel ajal valged õied lahti lähevad, siis on see väga ilus. (Autor oli sellest hetkest hea pildi tabanud ning kirjeldas seda õitsemise aega vägakenasti) Kõige inetum kuidas inimesed kaasmaalaste, eriti veel väikeste laste, ees väga kohatult käituvad, sest alati tuleb arvestada nendega, kes su ümber on ja mõelda mis on sünnis ja mis mitte. Näiteks kaks, samuti vahetusaastal viibivat, noormeest
1.1.4 Kui loetelu EES on kokkuvõttev sõna (FRAAS), pannakse sõna järele koolon. Kirjanduse põhiliigid on järgmised: lüürika, eepika, dramaatika. 1.1.5 Kui loetelu JÄREL on kokkuvõttev sõna (FRAAS), siis pannakse kokkuvõtva sõna ette mõttekriips. Lüürika, eepika, dramaatika need on kirjanduse põhiliigid. 1.1.6 Sidekriips pannakse, kui lausest jäetakse ära liitsõna korduv osa. Aias õitsesid õuna-, pirni-, kirsi- ja ploomipuud. (õunapuud, pirnipuud, kirsipuud, ploomipuud) 1.1.7 Loetelurühmade eraldamiseks kasutatakse semikoolonit. Kirjanduse zanrid on poeem, ballaad, sonett (lüürika); novell, jutustus, romaan (eepika); komöödia, tragöödia, draama (dramaatika). 2 KORDUVAD MÄÄRUSED 2.1 Kui lauses on mitu sama liiki määrust, mis on lauses võrdsed ja vastavad samale küsimusele, eraldatakse need komade või sidesõnadega. Mart käib trennis esmaspäeval, teisipäeval ja reedel. (MILLAL? kõik kolm vastavad samale küsimusele) 2
Ka Peategelase iseloomustus proua ise oli suur raiskaja. Nii oli Kirsiaed sattunud võlgadesse. Mõisaproua Ranevskaja proua Ranevskaja oli kuus aastat tagasi Lopahhin pakkus küll välja varianti üürida maa välja suvilate tarbeks kaotanud nii oma poja kui mehe. Sellest traagilisest õnnetusest ning võtta kirsipuud maha, kuid proua ja tema vend Gajev polnud ta siiani veel täielikult taastunud. Üliõpilast Trofimovit nähes keelduvad sellest. tuli naisele kõik meelde ja ta kaotas enesevalitsuse. Seega võib Raamatus leoavad aset ka mitmed sümpaatiad Ranevskaja öelda, et Ranevskaja oli küllaltki nõrva närvisüsteemiga. kasutütar Varja ja Lopahhin tunnevad üksteise suhtes tõmmet, Anja Samuti võib tema puhul täheldada teatavat naiivsust
puudub. Sisuplokk on mitmepoognaline ja kumerdamata. Õmblusviisiks on masinõmblus, selg on kinnine ja valts nähtamatu. Raamatu lehtede ja kaante ääred on kahjustunud, kuid lehtede üldine seisukord on hea. Raamat on riiulil püstises asendid ning seetõttu on alumised lehed hakanud kaardu hoidma. Raamatut võiks riiulis hoida pikali, et vältida suurema kahju tegemist. Ka selle raamatu kaaned võiks ära kiletada, et raamat veel kaua viisakas püsiks. 8. Kalmre, V. (2012). Kolm Kirsipuud. [Tallinn]: AS Ajakirjade kirjastus. Raamat on natuke suurem kui A5 formaat. Raamatu ümber on kattepaber ning see on raamatukogutöötajate poolt kleepsudega kinni pandud. Kattepaberi servad narmendavad ning pole enam väga ilusad. Samas on nende olemasolu aidanud kaasa kaante välimuse säilimisele. Raamatu sisuplokk on mitmepoognaline ning õmblusviisiks masinõmblus. Raamatu selg on lahtine ja valts on nähtav. Raamatu seisukord on hea ning ei vaja raamatukogutöötaja sekkumist
Lineaarse vormikäsitluse asemel tuleb maaliline maastikumaal,samuti kujutati varajasemast rohkem inimesi ning loomi(Songi dünastia valitsusajal 960-1279).Graafika tekkis Hiinas samuti varem kui Euroopas. 9. Hiina aiakunst. Hiina aiad on kui kunstiteosed tiikide, peente ehitiste ja võluvate taimedega.Tüüpilises Hiina aias peab olema esindatud-vesi,kivi,taimed ning ehitised.Taimedest on populaarsed mangooliad,leinapajud ja kirsipuud. 10.Hiina tarbekunst. Hiina tarbekunst oli väga kõrgelt arenenud,kasutusel olid nikerdused,lakktööd,metallehistööd ning eriti hinnas oli ja on ka praegu Hiina portselan,millest valmistati vaase,mille suurused varieerusid väga väikestest mitme meetrilisteni.Hiina tarbekunstis oli kasutusel jadeiit-veidi läbipaistev kollaka,roheka või pruunika värvusega kivim,millest tehakse ehteid ja pisiplastikat. 11 . Nimeta kaks Jaapani kunstniku ja nende töid.
3. värvide loomulikest vahekordadest Vincet van Gogh van Gogh'i autoportree kollane taust, piip suus, kõrv on ära lõigatud "Kartulisööjad" söekaevurite pere sööb laua ümber, lamp laua kohal. Stiililt spontaanne realism. NB! Tume koloriit "Kangur kangaste taga" kollane taust, kaabu peas, sinakas kuub "Vangla" vangid kõnnivad ringis "Kirsiaed" valged kirsipuud õitsevad "Öine kohvik" doktori portree kitsehabemega mees Paul Gauguin - vaibalikud pildid - suured lokaaltoonidega pinnad, mis on eraldatud joontega. autoportree "Nabid" punane taust ja alt kollane, mehe nägu, kõver nina, kaks õuna taustal "Nägemus pärast jutlust" e "Jakobi võitlus ingliga" (punane taust, naistel valged tanumad
Koolist tagasi pidi vanaema ise tulema. Tal läks koolist koju tulemisega hästi kaua aega, sest tal oli komme kõik kraaviäärsed läbi käia ja lilli korjata. Mõnikord jäi ta ööseks oma tädi juurde, kes elas kooli lähedal. Tol ajal polnud selliseid mänguasju nagu tänapäeval. Lapsed mängisid enamjaolt kastanite, tammetõrude ja kividega. Samamoodi polnud komme, küpsiseid ja muid maiustusi. Vanaema perel olid õue peal marjapõõsad, õunapuud, ploomipuud ja kirsipuud. Kuna maiustusi polnud, siis lastel olidki aiasaadused maiustuste eest. Aiasaadused aga valmivad alles suve lõpupoole ja lapsed ei jõudnud ära oodata, millal marjad valmivad, seega enamus marju söödi juba toorelt ära. Vanaema sai alles aastaid hiljem teada, mis maitsega on punased- ja mustsõstrad, kui need valmis saavad. Kui vanaema oli umbes 10-11 aastane, siis tal oli kass nimega Miisu. Miisu käis pidevalt hiiri püüdmas, aga mitte kodu lähistel, vaid kaugemal metsa ääres
[3] Aedvaarikas hakkab õitsema hiljem kui teised marjapõõsad juuni esimesel poolel. Õites on rikkalikult nektarit ja õietolmu. Meeproduktiivsus on 70-100 kg/ha. [2] 7 Kirss on väga levinud viljapuu Eestis. Õitseb mai keskelt kuni mai lõpuni. Hea õietolmu taim. Õietolm on pruun. Meeproduktiivsus on kuni 50 kg/ha, mis võib mitmekordistuda viljakamal mullal. Eestis kasvatatakse veel magusat ja lõhnavat kirsipuud. Produktiivsus umbes sama. Üldiselt külastavad mesilased kirsipuid rahuldavalt, tagades nende tolmeldamise. [3] Külvatavad meetaimed Mesilaste korjemaa parandamiseks ja laiendamiseks külvatakse meetaimi põldudele, viljapuude reavahedesse, niitudele, karjamaadele ja jäätmaadele. Meetaimede külviga saab korjet rikastada, pikendada, täita korjevaheaegu ja täiendada korjevaeseid perioode. Spetsiaalsed meetaimed on keerispea,
Sügisene lämmastik võib hävitada muru. 6 Majandusõu Majandus on krundi kõige väiksem osa kus asub prügikonteiner, garaaz mis on ümbritsetud 5 elupuuga, peenar kus kasvavad elupuud ja hostad ja puuriit. Majandusõu garaazi taha aia nurka on istutatud 5 kaske. Okaspuud Harilik Elupuu `Smargad` 11tk Harilik Elupuu `Danka Aurea` 5tk Lehtpuud Harilik Arukask 5tk Lilled Hosta `Paul's Glory` 7tk Südajas aktiniidia 10 tk Tarbeaed Asub krundil põhjaosas kus kasvavad õunapuud, kirsipuud, ploomid, mustsõstrad, punasõstrad, vaarikad, maasikad, mustikas, kartul, redis, porgand, lehtsalat, jääsalat, basiilik, sibul, murulauk, till. Puuviljad Punalehine kirsipuu 3tk Ploom `Julius` 2tk Õunapuu `Valge klaarõun` 2tk Marjad Mustsõstar `Intercontinental` 2tk Punasõstar `Viksnes` 2tk Mustikas `Northblue` 9 tk Maasikas `Kent` 34 tk Vaarikas `Glen ampel` 40tk Köögiviljad ja maitsetaimed Kartul `Anti` Redis `Saksa` Porgand `Imperator` 7 Lehtsalat `Mamma mia`
tulbipuu (Liriodendron tulipifera). Pojengide aed Tänaseks juba 260 sordiga pojengide kollektsioonasub tiigi taga botaanikaaia kirdepoolses osas. Erinevad sordid on istutatud peenardele õite värvide järgi - punased, roosad, valged. Kollase värvusega sortidid - 'Bartzella', 'Garden Treasure', 'Viking Full Moon'. Pojengide aiast leiab kevadel õitsemas ka valgete õitega hondo magnoolia (Magnolia kobus) ja üle aiamüüri ulatuvad roosas õievahus sahhalini kirsipuud (Prunus sargentii). Nõmmeaed Nõmmeaias on kokku 63 taksonit. Suurimad sordikollektsioonid on kanarbiku, punase eerika ja värd-eerika kultuuridel. Põhja-Ameerika päritoluga liikidest on kollektsioonis esindatud lamav talihali (Gaultheria procumbens), vaigu- ebamustikas (Gaylussacia baccata), ahtalehine kalmia (Kalmia angustifolia) ja veel paljud teised.
Kui suuremate okste lõikamise järgselt on puule kasvanud püstised vesivõsud, tõmmatakse need käega ära sama aasta suvel. Iluõunapuud ei vaja nii oskuslikku ja iga-aastast lõikamist kui aed-õunapuu sordid. HARILIK KIRSIPUU (Prunus cerasus) Joonis 3. Harilik kirsipuu. http://ak.rapina.ee/jaan/puuv/sort2010/a_sn10.htm Iseloomustus Kirsipuu on roosõieliste sugukonna ploomipuuliste toompuu perekonna alamperekond . Kirsipuud eristab teistest toompuudest see, et nende õied ei kasva taimel üksikutena, vaid 11 moodustavad väikese pöörise. Nende vili on sile ja üksnes ühel küljel on väike renn, kui sedagi. Kirsipuu vili on kirss. Kirsipuud õitsevad tavaliselt aprillis/mais, kui ilm hakkab soojenema. Kirsipuu alustab õitsemist kui keskmine temperatuur on 10 kraadi või rohkem ning teeb seda koos lehtimisega
- puud ja põõsaspuud (puuviljakultuurid), - põõsad ja poolpõõsad (enamik marjakultuure), - puhmikud (maasikad), - liaanid (viinapuu) Vilja ehituse põhjal liigitatakse kultuurid nende kasutuslikku külge arvestades: - seemneviljalised (õunviljalised õunapuu, pirnipuu, küdoonia, ebaküdoonia), - luuviljalised (ploomi- ja kirsipuud, aprikoosipuu, virsikupuu, nektariin), - tsitrusviljalised (sidrun, apelsin, mandariin, greipfruut), - pähklikultuurid (sarapuu, kreeka pähklipuu, mandlipuu), - marjakultuurid (must, punane, kuldsõstar, karusmari, maasikas, vaarikas, pampel, aroonia, astelpaju) 32. Õunapuu iseloomustus. Kuulub roosõieliste sugukonda, õunapuu perekonda.Seemneviljaline. Heitlehine lehtpuu. 35 liiki, sealhulgas ka aedõunapuu.
ee/documents/main/referaadid/naftareostus_evelin.htm 13. http://www.viridiandesign.org/images/Ensco64.jpg 14. http://www.postimees.ee/220206/esileht/192894_1.php Jüri oli Mõisas, aga eemal Anne Veskis Loopis Uuno Evet Kividega. Samal ajal kui Rein Langil oli, läks Jaan omapead Krossi sõitma, sinna põllu peale, kus Ellen Niitis. Eemalt Võsast filmis Peeter, kuidas Tõnu Karguga tuli, Kalevi Kruus käes ja jõi Hillari Kohvi. Tõnis Mäe otsas Noolis Erki Reeta Linnast. Anu läks Jaani Kirsipuud Saagima ja Mart Juuris Jüri Tamme välja, hiljem Meelis Ladus kõik riita. Kui Maarja-Liis oli Ilusaks joodud, julges ka Marju Kuudist välja tulla. Siim Kallas selle peale juurde, kui Rein hõiskas, et Ot*s*asson. Kui Mart tuli uue Laariga, oli Lennartil Meri juba põlvini. Pidu oli täies hoos-Virge Naeris, Tõnu Kilkas ja Anu Sääris edasi-tagasi. Aga Maria tahtis, et teda Rahule jäetaks ja andis Henrile Laksu vastu pead. Heiti Hääletas Mardi poole
Enne I maailmasõda ja sõja ajal elasid Laidonerid Kaukaasias ja Venemaal. Pärast Johan Laidoneri Eesti sõjaväkke astumist tuli 1919. aastal Eestisse ka Maria ning 1920. a aprillis koos Maria emaga ka Misa. Maria ja Johan elasid esialgu dr. Jaan Raamoti juures. Linnakodu Õllepruuli tänaval ostsid Laidonerid 1920. aastal. Kahekordne sammastega härrastemaja oli ehitatud 18. sajandil ning oli olnud kunagi von Kügelgenide suvemõis. Suures aias olid lilled, marjapõõsad, õuna- ja kirsipuud. Maja keldris olevat olnud lasketiir, kus ka Misa käis sõpradega laskmist harjutamas. Laidonerid ise elasid esimesel korrusel, teist korrust üürisid kindralmajor Herbert Brede perekonnale. Teiseks koduks oli Viimsi mõis, mille kindral Laidoner sai 1923. aastal Eesti riigilt autasuks Vabadussõja eduka juhtimise eest. Mõis oli Laidoneride suvekoduks. Viimsisse rajati puu- ja juurviljaaiad ja tiigid. Põlispuudest park oli mõisa suurimaks väärtuseks ning selle eest hoolitses Johan ise
spordikomitee esimees Andres Taimla. Paidelaste (õigemini ehk: türilaste) head jooksumainet teavad paljud aga teisegi kandi pealt. On ju Türi mailt sirgunud aegade vältel terve plejaad andekaid jooksumehi ja naisi, kelle tulemused mahtunud Eesti NSV edetabeleisse, vähel üsna tippugi. Nimetagem siinkohal komeedina kerkinud Enrik Langi (1957.a. 19500 m 3.50,0), Vladimir Freyd, Toomas Villemsit, Laine KallasErikut, Anne MeriSookaela, Kalev Maarandi, Ester Kärnerit ja Gunnar Kirsipuud. 1985. aastal lisandusid loetetuile nooremast põlvkonnast Deivi ja Donald Jäärtas jt. Meenutagem, et ainsa maarajoonina on Paide olnud väga lähedal vabariigi meistrimedalite võitmisele meeste 4x100 teatejooksus, mida muidu on ikka peetud pealinlaste vääramatuks saagiks. Juhtus see 1981. aastal, kui Paide teatetnelik , koosseisus Andres Püümann, Enno Viiburg, Gunnar Kirsipuu ja Kalev Maarand, veel viimase vahetuseni omas edumaad Tallinna ees. Otsustavakas sai tookordse
Vaarikas, murakas Rubus roomavad põõsad. Võrsetel sageli väikesed ogad. Suvehaljad, harvem igihaljad ogaliste võrsete ja okstega põõsad, harvem vääntaimed. Kibuvits Rosa Võrsetel sirged või alla poole kõverdunud ogad. Kirsipuud Puud või põõsad. Pika rohtse, poolpuitunud või puitunud varrsega taimed, milla pikkus ületab mitusada Liaanid kuni kümme tuheat korda varre läbimõõdu; vajavad vertikaalseks kavamiseks tuge.
Lea ja Veiko Valangu treeninggrupis, on Tartus sirgunud arvestatavaks kaugus- ja kolmikhüppajaks ka Euroopa mõõdupuu järgi tema tipptulemused 6.43 ja 13.76 lubavad lootusrikkalt piielda iga tiitlivõistluse suunas. Eesti meistrivõistlustelt on tema auhinnakapis igat värvi medaleid, koos teatejooksudega on neid kogunenud üle kahekümne, neist meistrikuldasid täpselt kümme. Eraldi tuleb esile tõsta üle 10 aasta vabariigi tipus püsinud Gunnar Kirsipuud, kelle parimaks saavutuseks jäi NSV Liidu maanoorte mängudel võidetud pronksmedal 400 meetri jooksus ajaga 48,69, lisaks hulgaliselt medaleid Eesti meistrivõistlustelt.Meestest on viimaste aastate edukaim kergejõustiklane pikamaajooksja Margus Pirksaar, kes on tulnud palju kordi vabariigi meistriks 1500 meetrist kuni maratonini.Pikka aega oli Türi kergejõustik seotud Türi 1. Keskkooli juurde rajatud staadioniga, mille ringrajal pikkust 300 meetrit. 1989. aastal
Aitab ka teiste hingamisteede hädade puhul. Pihlaka marjade liigne söömine võib tekitada pea- ja kõhuvalu, seda eriti lastel. Puidust valmistatakse mööblit, tööriistavarsi jne., kuna see on kõva ja raske (Palmstierna 2006). 71 KIRSIPUU Iseloomustus Kirsipuu (Cerasus vulgaris) (joonis 16) on roosõieliste sugukonna ploomipuuliste alamsugukonna toompuu perekonna alamperekond. Mõnikord käsitletakse kirsipuud ka eraldi perekonnana. (Kirsipuu) Joonis 16. Kirsipuu (Cerasus vulgaris) (http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Koeh-113.jpg) Hooldusvõtted Viljapuude sordid poogitakse pookealusalus ele, mille tüübist sõltub, kui suureks puu kasvab. Kirsiaiad tuleb rajada valgusrikastele ja tuulte eest varjatud nõlvadele. Üldiselt ei sobi kirsipuude (ka teiste viljapuude) kasvatamiseks kinnised orud ja nõod, kuna neisse kogunevad külmad õhumassid rikuvad õiepungi ning õisi
Ploom.). 8.4 Noorendamine Ploomipuude noorendamist läheb Mandri – Eestis harva vaja. Sellega on sarnane aga nende lõikamine pärast talvekahjustusi, mida tuleb sageli teha. Meie kliimas on ploomipuud palju ebastabiilsemad kui õunapuud. Samuti on ploomipuud väga talveõrnad (Miksike. Ploom). 9. Prunus subg. Cerasus - perekond Ploomipuu Kirsipuu on roosõieliste sugukonna ploomipuuliste alamsugukonna toompuu perekonna alamperekond. Mõnikord käsitletakse kirsipuud ka eraldi perekonnana. (Wikipedia. Kirsipuu ) 9.1 Hooldusvõtted Viljapuude sordid poogitakse pookealusalus ele, mille tüübist sõltub, kui suureks puu kasvab. Kirsiaiad tuleb rajada valgusrikastele ja tuulte eest varjatud nõlvadele. Üldiselt ei sobi kirsipuude (ka teiste viljapuude) kasvatamiseks kinnised orud ja nõod, kuna neisse kogunevad külmad õhumassid rikuvad õiepungi ning õisi. Samas ei ole kirsid nii külmaõrnad kui ploomid: kirsipuu
Maadeavastuste järel oli kirsipuu üks esimesi viljapuid, mida uusasukad kaasa viisid Ameerikasse ja teistele mandritele. (Kask 2007) Magus kirss on väga maitsev puuvili. Enamik sorte küpseb vara, maasikaga üheaegselt. Magusatest kirssidest tehakse ka kompotti, mahla, keedist ja tarretist, neid säilitatakse külmutatult, sulfiteeritult või kuivatatult. (Kask 2007) Joonis 3. Magus kirsipuu (Prunus avium) (http://en.wikipedia.org/wiki/Prunus_avium) Koduaedades kasvatatakse magusat kirsipuud kõikjal, kus kliima seda võimaldab. (Kask 2007) Sageli nimetatakse ebaõigesti murelipuudeks. (Kask, Kivistik 2005) Kaubatoodanguks sobivaid kohti on märksa vähem: peamised riigid Euroopas on Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Sveits, Rumeenia, Bulgaaria, Tsehhi, Ungari, Austria, Portugal ja Ukraina. Ka Ameerikas (USA, Kanada) ja mitmes Aasia riigis on suuri istandikke. USA magusate kirsside toodang oli 2003. a 211 000 tonni.
Meristeempaljunduse eelis on see, et istikud jõuavad kiiresti kandeikka. (Jänes, Niiberg 2001) Elujõulisuse suurendamine Selleks, et viljapuu areneks, kasvaks ja viljuks hästi, vajab ta teatud arengufaasis rohkesti valgust, s.t. pikka päeva ja lühikest ööd. Valguse ja pimeduse vahekord on väga oluline. Seeg atuleb kirsiaiad rajada väga valgusrikastele ja tuulte eest varjatud lõuna-, edela- või läänenõlvadele. Nõlva kalle peab olema 5...10°. Soojuse suhtes on kirsipuud vähemnõudlikud kui ploomipuud. Kirsipuu maapealne osa võib hukkuda alles siis, kui temperatuur on - 40°C või madalam. (Jaama 1976) 28 Muld ja lupjamine Ka muldade suhtes ei ole kirsipuud nii nõudlikud kui teised viljapuud. Ta ei kannata kergetel liivmuldadel ka veepuuduse all, kuid siiski annab parimat saaki vaid hästi toitainete- ja lubjarikastel
- puud ja põõsaspuud (puuviljakultuurid), - põõsad ja poolpõõsad (enamik marjakultuure), - puhmikud (maasikad), - liaanid (viinapuu) Vilja ehituse põhjal liigitatakse kultuurid nende kasutuslikku külge arvestades: - seemneviljalised (õunviljalised õunapuu, pirnipuu, küdoonia, ebaküdoonia), - luuviljalised (ploomi- ja kirsipuud, aprikoosipuu, virsikupuu, nektariin), - tsitrusviljalised (sidrun, apelsin, mandariin, greipfruut), - pähklikultuurid (sarapuu, kreeka pähklipuu, mandlipuu), - marjakultuurid (must, punane, kuldsõstar, karusmari, maasikas, vaarikas, pampel, aroonia, astelpaju) 2. Õunapuu iseloomustus. Kuulub roosõieliste sugukonda, õunapuu perekonda. Seemneviljaline. Heitlehine lehtpuu.
koguluuvili (maasikas, murakas), tõrsik Perekonnad ja Perek enelas Perek murakas Perek õunapuu Perek kasutamine, (kasut dekoratiiv- (kasut söömiseks, (kasut söömiseks) ploomipuu mõned taimena) näit vaarikas, Perek pirnipuu Perek kirsipuud iseloomulikumad põldmurakas, (kasut söömiseks) Perek liigid. rabamurakas) Perek pihlakas aabrikoosipuu Perek kibuvits (kasut veini, Perek (kasut hekkidena, likööri tootmisel virsikupuu roosid ning farmaatsias,
annaabi.ee 
