Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Puittaimede hoolduse juhend". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirsipuu, viljapuu, kuldvihm, põõsas, võra, oksad, istik, hooldus, viljapuud, põõsast, muld, viljapuude, ploomi, võrsed, viljad, suurendamine, õied, lõikamine, kuldvihma, kosmeetiline, lõikus, augu, juurestik, puule, lõikehaav, haavade, viljakat, body, seemnemaailm, maakodu, puittaimede, ?kosmeetiline, taluv, dekoratiivne, talvedel, sordidEesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu.................................................................
................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine.................................................................................................................. 12 HARILIK LODJAPUU ................................................................................................................. 13 Lühiiseloomustus...........................................................................
...............................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu..........................................................................................7 2.1. Liigi lühikirjeldus......................................................................................................................7 2.2. Hooldus......................................................................................................................................8 3. Magnolia - perekond Magnoolia......................................................................................................8 3.1. kasutamine.................................................................................................................................9 3.2 Istutamine...............................................................
.......................................................8 Lõikamine................................................................................................................................... 8 Paljundamine .............................................................................................................................. 8 Laburnum anagyroides ............................................................................................................... 8 Harilik kuldvihm................................................................................................................8 Potentilla fruticosa...................................................................................................................... 9 Põõsasmaran ......................................................................................................................9 Spiraea x cinerea ..................................................................................
Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu Cotoneaster Prunus scandinavicus Ploomipuu Harilik tuhkpuu Sorbus Aucuparia Deutzia gracilis Harilik pihlakas Kaunis deutsia
· Parasvöötme kultuurid- vajavad normaalseks arenguks teatud aja vältel talvist jahedust(õunapuud, virsikud, viinamarjad) · Lähistroopilised kultuurid- taluvad lühikest nõrgemat külma 0 kraadi ligidal(kõik sitrulised) · Tropilised kultuurid- vajavad pidevalt sooja (ananass, banaan) Eluvormi alused: · Põõsad- sõstrad · Puud- õunapuud, pirnipuud · Poolpõõsad · Kääbuspõõsad-jõhvikas, mustikas · Puhmikud-maasikas · Ronitaimed- viljapuu · Vääntaimed- aktiniidja Vilja ehituse alusel: Õunvili- on palju seemneline marjataoline vili, seeme on koondunud vilja keskossa seemnekambrisse ( õun, pirn). Luuvili- on üheseemneline vili, mille seeme on kaetud tugeva kestaga (kirss, ploom) Koguvili- areneb paljude emakatega õiest (maasikas , vaarikas) Marjad- on paljuseemneline lihakas vili, mille seemned paiknevad viljalihas hajusalt (viinamari)
PUITTAIME LIIGID Iseseisev töö Al Le 7 etteantud liiki Mikrobioota Microbiota decussata AREAAL Vladivostoki lähedal, Sihhote-Alini mäestikus SUURUS Laius 2-5 meetrit, kõrgus 20-50 cm. VÕRA Madal, laiuv võra moodustab üksteise peal asetsevate okste tiheda kihistu, mis säilitab juurte piirkonnas hästi niiskust. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev. LEHED (OKKAD) 2-4mm pikkused pehmed, lamedad ning soomusjad. Puhkedes on erkrohelised, sügiseks värvuvad pronksjaiks. ÕIED, VILJAD Üheseemnelised kuivad käbid. Emaskäbi pikkus on 3–4 mm ja läbimõõt alla 3 mm.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Referaat Ilupuude ja põõsaste lõikamine Kert Kesküll Tartu 2011 Sissejuhatus Aedades ja parkides kasvavate puude ja põõsaste üheks olulisemaks hooldustööks on nende okste lõikamine ja võra kujundamine. Sellega saab parandada taimede kasvu ja kuju, õitsemist ja viljakandvust, tervist ja vastupidavust. Oksalõikus on töö, mis tuleb ette võtta vastavalt vajadusele, mitte aga siis, kui naabrimees seda teeb. Lõikamise tarviduse ja mahu määrab ühelt poolt konkreetse taime seisund ja teiselt poolt eesmärk, mida sellega tahetakse saavutada. Kuna lõikamine on tõsine sekkumine taimede arengusse, tuleks seda teha nii, et kasu saaksid nii nemad kui meie.
Hekki istutamisel tuleb kaevata kraav mille sügavus on 0-40 cm ja laius 40-50cm. Kraav kaevatakse vähemalt paar nädalat enne istutamist, et tagasi asetatav muld tiheneks. Tagamaks põõsastelekohanemise uute oludega, tuleks luua optimaalne kasvutingimuse. Mida nooremaid taimi me istutame, seda vähem kahjustavad nad istutamise tagajärjel, hakkavad paremini kasvama ja nende eluiga on pikem. Peale istutamist tuleks põõsad tagasi lõigata 1 /2-2/3 istiku pikkusest, et põõsas hakkaks võimalikult madalalt hargnema ja paremini võrsuma - ühe mahalõigatud haru asemel kasvab 3-5 uut. Mida enam on võra juba hargnenud, seda vähem võib tagasi lõigata. Hekki pügamine Hekki võib lõigata 2korda aastas peale seda kui ta on saavutanud sobiva kõrguse. Sama aasta võrsed jäetakse lõikamisel alles 2-3 cm. 4 Heki Hooldus Kevadel puista põõsaste vahele kiht komposti. Sügisel võib puistata põõsaste ümber loomasõnnikut ja selle kevadel kergelt mulda kaevata
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Ilutaimede hooldus: varajane veigela ja kare deutsia Referaat aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 VARAJANE VEIGELA Lühiiseloomustus Varajane veigela (Weigela praecox) on suvehaljas 1 - 1,5 meetri kõrgune varaõitsev põõsas, kes ei karda külma. Kasvukohana eelistab avapäikest, varjus suureneb vaid vegetatiivosa. Tüvel koor hall, okstel helepruunikas, noored võrsed punakad. Lehed on 3-7 * 2-4 cm suurused munajaselliptilised kuni äraspidimunajad, steriilsetel võrsetel lehed kuni 14 cm pikad, teritunud tipuga, saagja servaga ja servast tihti ripsmelised. Lehed pealt erkrohelised ja lühikarvalised, alt heledamad ja pehmekarvased (mõningatel juhtudel vaid rood karvased), sügisel ookerkollased.
aeglaselt. · Mõnede liikide (pappel, paju) seemnete idanevus säilib vaid väga lühikest aega. · Mõnede liikide (kadakas, lodjapuu, kontpuu) seemned on pika puhkeperioodiga ja idanevad raskesti. 27.04.2016 Marje Kask 12 Seemnetega paljundatakse: · pookealuseid viljapuudel (õunapuul kasutatakse´ Antonovka´ seemneid, harilikul ploomipuul haralise ploomipuu ja kirsipuudel lõhnava kirsipuu seemneid, kultuurpihlakal hariliku pihlaka seemneid) roosidel (koerkibuvits), sirelite (ungari sirel, harilik sirel, liguster) okaspuuvormidel (harilik kuusk, harilik mänd, harilik elupuu) pookealuseid; · hekitaimi (magesõstar, viirpuud, läikiv tuhkpuu, harilik elupuu, harilik ja thunbergi kukerpuu, harilik liguster, kurdlehine roos, harilik lumimari, suur läätspuu, harilik põisenelas, laukapuu, jalakas, must aroonia;
12-15 kraadist külma. Seepärast on lume olemasolu juurte piirkonnas vägaoluline. Juba 5cm paksune kohev lumekiht kaitseb mõnel määral lühiajalise pakase eest, 20cm lumekiht päästab juba pikemaajalise külma eest. Eriti tundlikud on madalakasvulised vegetatiivalusel õunapuud, sest nende juurestik on väga pinnalähedane. Suurt kahju võivad tekitada ka hiliskevadised külmad, kui maikuus täies lehes olevatele puudele sajab peale paks lumekord ja sellega oksad murrab ning kui maapinnal on kuni 7 kraadi külma. Samuti on puudele ohtlik varajane jahenemine. Kui vegetatsiooniperioodil on vähe soojust, siis ei kasva viljad normaalselt, ei värvu korralikult ega saavuta head maitset. Suured sajud ujutavad üle madalates kohtades asuvaid aedu või nende osi, põhjustades juurte lämbumist. Kõige tundlikumad on taimed kasvu ajal ning võivad jääda pärast sadusid kiratsema. Haiguse ja kahjurite tõrjesüsteemid: 1
(Harilik) metspipar. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/mpipar2.htm. 04.08.2013. 1.4 Aster (Aster) Konkreetne liik: alpi aster (Aster alpinus) (joon. 7, joon.8) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 20-30 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiuv puhmik. Lehed: rohelised, piklikud. Õied või õisikud: korvõisik. Värvus varieerub valgest tumelillani. Õitseb mai algusest juuni lõpuni. Liigi eritunnused: esineb mitmeid haigusi. Põõsast tuleb pidevalt harvendada. Talvekindel. Kasvukoha nõuded: vett läbi laskev muld ja päikseline kasvukoht. Üsna vähenõudlik. Kasutamine haljastuses: kiviktaimlates, kuivmüüridel, püsilillepeenras, äärislillena. Joonis 7. Alpi aster (http://www.plantes-shopping.fr/articles/aster-alpinus.html) Joonis 8. Alpi aster Kasutatud kirjandus: Neeva aed. Alpi aster. Kättesaadav http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/alpi-aster/? category=1&panel=2. 04.08.2013 Seemnemaailm
................................................................. 96 Vaher (Acer).............................................................................................................................. 96 Hõbepuu (Elaeagnus) ............................................................................................................... 98 Õunapuu (Malus) .................................................................................................................... 100 Kirsipuu (Prunus syn. Cerasus) .............................................................................................. 102 Toomingas (Prunus syn. Padus) ............................................................................................. 104 Äädikapuu (Rhus) ................................................................................................................... 106 Pihlakas (Sorbus) ..................................................................................
Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/mpipar2.htm http://nagi.ee/photos/Enno-Kusrav/19189451 1.4 Aster (Aster) Konkreetne liik: alpi aster (Aster alpinus) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 20-30 cm. Läbimõõt 40-50cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiuv puhmastaim. Lehed: rohelised, piklikud. Õied või õisikud: korvõisik. Värvus varieerub valgest tumelillani. Õitseb mai algusest juuni lõpuni. Liigi eritunnused: esineb mitmeid haigusi. Põõsast tuleb pidevalt harvendada. Talvekindel. Kasvukoha nõuded: vett läbi laskev muld ja päikseline kasvukoht. Üsna vähenõudlik. Kasutamine haljastuses: kiviktaimlates, kuivmüüridel, püsilillepeenras, äärislillena. Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/8 http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=3237 http://www.helga.ee/est/taimeaed---hinnakiri/6/aster-alpinus-alpi-aster-46 1.5 Astilbe(Astilbe) Konkreetne liik: Arendsi astilbe( Astilbe Arendsii)
Mustikataimed eelistavad happelisi (pH 4,5-5,5) muldi. Mulla happesust tõstab freesturba lisamine kasvupinnasesse. Samuti saab mulla happesust tõsta väävli lisamisega mulda. Sobiv istutusaeg on varakevad. Taimed istutatakse ridadena. Liigid Ahtalehine mustikas – Vaccinium angustifolium. Kuni 0,6 m kõrgune mais valgete kuni punakate õite ja augustis maitsvate sinimustade, suurtes kobarates asuvate marjadega heitlehine hargnev põõsas, mis värvub varasügisel väga erepunaseks ja püsib sellisena peaaegu kuu aega. Eelistab valgemaid kasvukohti, mullastiku suhtes vähenõudlik, Eestis külmakindel ja perspektiivne marjakultuur. Kännasmustikas – Vacciunium corymbosum. Kasvab kuni 1,5-1,8 meetri kõrguseks, mais, juunis puhkevate õrnroosade piklike õiekobaratega põõsaks, kelle ererohelised lehed muutuvad sügisel leekivpunaseks kuni pronksjaks. Väga viljakas ja ilusate magusate, suurte (kuni 2-3 cm ) marjadega sort
Räpina 2015 Sissejuhatus Kultuur valitud juhuslikult. Ootused töö koostamisel: saada tööga efektiivselt hakkama ning saada uut harivat informatsiooni. Olemasoleva istandiku lühikirjeldus: Asub Räpina Aianduskooli õppemajandi aias, ploomipuud ühes reas, palju erinevaid sorte. Kultuuri iseloomustus Levik, ajalugu Harilik ploomipuu ehk aed-ploomipuu (Prunus domestica) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv viljapuu. Harilik ploomipuu on levinud Euraasias, Põhja- Ameerikas ning Põhja- ja Lõuna-Aafrikas. Aed-ploomipuu hõlmab enamuse aedades kasvatatavatest ploomisortidest. Tänapäeval tuntakse maailmas üle 2000 ploomisordi. Aed-ploomipuu on tekkinud laukapuu ja haralise ploomipuu ristumisel juba 8500 aastat tagasi. Ploomipuul on 48 kromosoomi, sama palju kui laukapuul (32) ja haralisel ploomipuul (16) kokku. Aed-ploomipuu tekkis Kaukaasias, Väike-Aasias või Balkani poolsaarel.
OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4- vananedes muutub see tumehalliks, Tolmlemine toimub
1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra
Perekonda kuuluvad suurte abilehtedega lihtlehised põõsad. Ebaküdooniad on heitlehised harunevate vartega põõsad, mille võrsed on astlalised. Õied suured, punased kuni valged, viietised, paiknevad üksikult või 2-6 kaupa eelmise kasvuaasta võrsetel. Sigimik viiepesaline, paljude seemnealgmetega. Viljad suured õunviljad, rohelised, kollased. Saak ühelt põõsalt on keskmiselt 2-3 kg, aga hea hoolduse korral võib ulatuda ka 5 kg. Peamiselt kannavad vilja kolmeaastased oksad, seepärast peab õigesti kujundatud taimel olema 10-15 erivanuselist põhioksa Valguslembesed , põuakindlad põõsad, paljundatakse seemnetega (külvata kohe sügisel) või vegetatiivselt. Perekonnas 4 liiki, pärit Ida-Aasiast, peamiselt Hiinast, Koreast ja Jaapanist. Tähtsad haljastustaimed olnud pikka aega, sest on kenad nii õite poolest kui väärtuslikud toidulisandina kasutatavate viljade poolest, samuti on oluline taimede leplikkus kasvutingimuste suhtes
punased näärmekarvakesed, millega on pöörised kaetud. Puu õitseb märkamatult väikeste rohekaskollaste õitega juunis-juulis. Mulla suhtes on äädikapuu vähenõudlik, ta ei talu vaid liigniiskust. Viljakamal kergemal mullal kasvab puu kiiremini ja saavutab suuremad mõõtmed. Äädikapuule meeldib päikeseline ja tuulevarjuline kasvukoht, aga ta talub ka poolvarju. Teda pole vaja eriti väetada, kevaditi tuleb ära lõigata ainult talvel kahjustunud mustakas muutunud oksad. Võrse tipud külmuvad kergesti, kuna nad ei puitu õigeaegselt, õnneks taastub puu aga kiiresti. Äädikapuu võib istutada üksikult, et ilus võra esile tuleks, või mitme kaupa murusse. Puu kasvab 2- 4 kõrguseks ja umbes sama laiaks.(hansaplant.ee) Enne äädikapuud istutama hakkamist, tuleb tema jaoks planeerida piisavalt kasvuruumi. Äädikapuul on halb omadus ajada rohkelt juurevõsu. Muru niites saab neist aga kergesti lahti.
HARILIK PÕÕSASMARAN Lääne-Euroopa, Skandinaavia, Uraalist Kaug-Idani, Põhja-Ameerika Päritolu 0,5-1,5 m Kõrgus püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas Kasvukuju siidkarvased punakaspruunid, väga peened Võrsed külgpungad munajad kuni piklikmunajad. 0,4-0,6 cm pikad, karvased Pungad vahelduvad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, Lehed tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad Õied õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates
ILUTAIMED ILUPÕÕSAD Lodjap-põisenelas (Physocarpus) Kuni 3m kõrgune ümar põõsas. Juunis roosakasvalged õisikud. Dekoratiivsed punased marjad. Vanemad oksad hallikaspruunid tugevasti kestendava koorega. Erinõuded: vähenõudlikud, taluvad pügamist. Kaselehine enelas (Spiraea) Kuni 1m kõrgune Kausi- või kerakujuline põõsas. Õied valged, juulis augustis Sarikjad õisikud lamedad või poolkerajad. Jaapani enelas (Spiraea) Kõrgus: Umbes 1 meetri kõrgune püstine põõsas Kasvukoht: Valguslembesed põõsad. Taluvad suitsu, külmakindlad. Muld: Pole nõudlikud Tuhkur enelas(Spiraea) 1,2m kõrgune põõsas, mille eelmise aasta varred on mais poole ulatuses kaetud tihedalt valgete väikeste õitega Kaarjate okstega Kasvukoht päikeseline kuni poolvarjuline. valgusnõudlikud, vajavad lõikamist
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt
Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastikust. Raieküpses puistus moodustavad sellised puud 20-25% tagavarast. Eriti tugeva kasvuga puud, sageli okslikud ja puit madala kvaliteediga. Sellised puud võivad sageli olla nn „metsa hundid“. Kuid I kasvuklassi puud võivad olla ka väga kvaliteetsed, sellisel juhul on nad väärtuslik materjal metsaaretuses ja neid valitakse nn. plusspuudeks. II klass- valitsevad. Tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra hästi arenenud. Majanduslikust seisukohast kõige hinnatumad puud. Moodustavad 45% puistu tagavarast. III klass- kaasvalitsevad. Keskmise kasvuga puud. Nõrgemalt arenenud tüvi ja väiksem võra, kuid võra tipp ulatub veel ülemiste puude võrastikku. Võtavad osa võrastiku moodustamisest. Moodustavad tavaliselt kuni 20% puistu tagavarast. IV klass- allajäänud puud. Kitsaste ja hõredate võradega puud IVA – enam-vähem ühtlaselt paiknevate okstega IVB – ühepoolse võraga
konkreetsel aastal, taime õitsemise ajast, võrse puitumise astmest, kasvu intensiivsusest. Seetõttu tuleb paljundatavate taimede emataimi pidevalt jälgida, et ei hilinetaks pistikute lõikamisega. Kuna oksad sisaldavad vähe varuaineid, tuleb neile tingimata mõni leht jätta, et fotosüntees toimiks. Haljaspistikutega paljundatakse peamiselt põõsaste sorte ning vähemal määral puid. Ülaloleval joonisel on näha erinevaid haljaspistiku tüüpe. 3.1.1. Haljaspistikute istutamine. 3 Lõigatud pistikud istutatakse kastidesse või krunti, vahedega 2x4 … 4x6 cm. Kergemini
varase saagivalmimise ajaga (Raamets, H., Eestis aretati oma mustikasort, Aialeht 02.09.2011). Eraldi teema on kultuurmustika sortide kasvatamine rododendronitega koos turbapeenras iluaia osana. Mustikas on dekoratiivne nii kevadel õitsemise ajal kui suvel rohelise lehestiku pärast ja eriti muidugi suve lõpus ilusate marjade ajal. Mustika taimed võivad rodopeenras korralikus pinnases ja rikkalikku valguse korral kanda nii palju marju, et põõsast ennast pole marjade tagant nähagi (Rodoaed koduleht, http://www.rodoaed.ee/mustikas-ja- kultuurmustikas-kasvatamine-ja-kasutamine/ (22.05.2013)). 3 Eestis kasvatamiseks sobivaid sorte `Northblue` - selekteeritud 1973. aastal Minnesota ülikoolis. Põõsad on jõulise kasvuga umbes 60-70 cm kõrgused. Talvel taluvad külma isegi kuni 37 ºC. Marjad tumesinised, kuni
Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab värskeid liivsavimuldi. Võrdlemisi Hapu kirsipu roosõielised põuakindel. Valgusnõudlik. 3-10 m Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab värskeid liivsavimuldi. Võrdlemisi põuakindel. Kodumaal varjutaluv, Magus kirsipuu roosõielised mujal valgusenõudlik 20-35 m Aed-õunapuu roosõielised eelistab viljakaid muldi kuni 10 m Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid viljub paremini viljakatel, värsketel muldadel. Kasvab ka poolvarjus, kuid viljakandvuseks vajab
õievormi tugeva lõhna ja kõrge kasvuga uued antiikroosid • Nende aretusallikaks on vanad Victoria aegsed aedroosid • Kahjuks sobivad nad ainult koduaeda, sest nõuavad oskuslikku hooldamist ja talvist katmist ning haiguste vastast pritsimist • Koduaedadesse jäävad ka edaspidi aukohale rikkalikult õitsvad ilusate tervete lehtedega floribundroosid Roosi liikide ja sordirühmade iseloomustus • Koera-kibuvits (Rosa canina), põõsas 2-3m kõrge, rippuvate okstega. Ogad kõverad- haakjad. Õied roosad kuni valkjasroosad, tõrsik karvadeta läbimõõduga 1,5-2 cm. Levinud pookealus kultuursortidele • Harilik kibuvits (orjavits) R. Afzeliana kuni 2 m kõrgune põõsas, oksad paljude ogadega, õied roosad, kasutatakse pookealusena • Kurdlehine roos (R. Rugosa) – tugevate okstega 1,5m kõrgune põõsas, oksad tihedalt kaetud suurte sirgete ogadega. Õied roosakaspunased või valged, esineb
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase
mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis on selleks reeglina kuusk, harvemini võivad viljakates salumetsades teise rinde moodustada ka pärn, vaher, jalakalised). 4. Puude diferentseerumine ja metsa isehõrenemine, kasvuklassid (Krafti klassid) Metsa võivad moodustavad puud, mis kuuluvad ühte liiki ja on ühevanuselised, kuid kasvavad erinevalt. Erinevused puude vahel ilmnevad nende kõrguses, tüve diameetris, võra suuruses, tüve kujus ja vormis, okste asetuses ja suuruses. Erinevuste teket samavanuseliste ja samaliigiliste puude vahel puistus nimetatakse puude diferentseerumiseks. Puude diferentseerumisel metsas on kaks peamist põhjust: 1. Puude pärilikud omadused (genotüübid) on erinevad. Üks puu on pärilikult kiirema, teine aeglasema kasvuga, ühel on kalduvus moodustada kitsas, teisel laiuv võra, üks on külmakindlam kui teine, mõni vajab kasvuks rohkem niiskust ja valgust või on haigustele
· Jagamise teel paljundatakse toalilli ja peaaegu kõiki püsililli. · Puuviljanduses kasutatakse jagamist harva. · Köögiviljadest jagatakse näiteks rabarberit. VÕSUNDITEGA PALJUNDAMINE · Võsunditega võib paljundada kevadest kuni septembrini. · Võsundid eraldatakse emataime küljest ja istutatakse paljunduspeenrale või kohe kasvukohale. VÕRSIKUTEGA PALJUNDAMINE. · Võrsikud on emataime küljes juurduma pandud võrsed või oksad. Nendega saab paljundada lisajuuri moodustavaid taimi. · Võrsikutega paljundatakse eelkõige marjapõõsaid. PISTIKUTEGA PALJUNDAMINE · Pistikud on taimelt eraldatud kõiki põhilisi kudesid omavad osad, millele soodsates tingimustes arenevad juurde puuduvad vegetatiivorganid. Sõltuvalt organist, millest pistik valmistatakse, tuntakse juure-, varre- ja lehepistikuid. POOKIMINE · Pookimine omab kõige suuremat tähtsust puuviljanduses ja roosikasvatuses, aga ka ilupuukoolis.
Roosipeenar kujundatakse tavaliselt mitmerealisena (2-3). Soovitatav istutustihedus madalakasvulistele peenraroosidele ja kääbusroosidele on 20-35 cm vahega. Dekoratiivsed paljuõielised kobarroosid ning väärisroosid istutatakse taimede vahega 40 kuni 50 cm. Kõrged põõsasroosid 1m vahedega. Väänroosid istutatakse katuseräästast väljapoole, vundamendist 70 cm kaugemale ja üksteisest soovitavalt 1-2m. Tüviroosid istutatakse enamasti üksikult. Enne istutamist tuleb istik korralikult läbi kasta. parim võimalus selleks on panna taim vähemalt tunniks vette seisma. Pärast istutamist tuleb muld istutatud taime ümber korralikult kasta ja võimalusel varjutada taime ereda päikese eest paari nädala jooksul. Väetamine Rooside väetamiseks sobivad nii orgaanilised kui mineraalsed kloorivabad täisväetised. Roosid vajavad heaks arenguks ja rikkalikuks õitsemiseks kõrget, tasakaalus olevat väetustaset
annaabi.ee 
