AKLIMATISATSIOON Aklimatisatsiooni korral viiakse liik looduslikust areaalist erinevatesse tingimustesse. Aklimatiseerumine on organismi kohanemine uue elukoha tingimustega väljaspool looduslikku leviala.Eestisse introdutseeritud taimeliikidest on aklimatiseerunud need, mis suudavad edukalt talve üle elada ja viljuda, kuid päris ilma inimeseabita nad meie looduses levida ei suuda(harilik ebatsuuga, torkav kuusk, harilik kuldvihm .) NATURALISATSIOON Liigi viimisel sarnastesse tingimustesse loodusliku areaaliga võib ta seal täielikult kohaneda ja anda ka vabalt looduslikku uuendust. Sellist liiki nimetatakse naturaliseerunuks. Naturaliseerunud liigid võivad vahel ka metsistuda ja kasvada iseseisvalt . Eestis on näiteks naturaliseerunud mitmed enelaliigid, punane leeder, läikv tuhkpuu. Introduktsiooni ajalugu ulatub rohkem kui 2000 aasta.taha. meie ajaarvamise algul...
Varju taluvad siberi nulg ja euroopa nulg. Valgust vajavad hall nulg. Haljastusväärtus- Dekoratiivsed Puu võra- Terava tipuga. Kitsakoonusjas kuni laikoonusjas Okkad- lineaalsed, allküljel varusatud valkjate õhulõheridadega kinnitudes ümardunud alusega otse oksale. Asetsevad oksal kamjalt. Käbid- ovaalsed kuni silinderjad, asetsevad püstiselt võra ülemistel osktel Nulud ei talu õhusaastega linnakeskkonda väljaarvatud Hall nulg. Mõned liigid on vastuvõtlikud haigustele ja kahjuritele KUUSK Picea Mullastik- niiskeid muldi tahavad har ja must kuusk, niiskust ei taha torkav kuusk Niiskus- kuivem kliima ja merelisem kliima Valgus- oleneb sellest kui hallikad ja kui sinakad on okkad. Mida intensiivsemalt see värv eraldub seda rohkem vajavad valgust. Haljastusväärtus- Kvaliteetne ja va...
Mõni ime maa märk. Ent metallidest sobivad Kaljukitsele hõbe ja plii. Kaljukits võiks koduaia kujundamisel malli võtta Leedust, Bulgaariast või Makedooniast. Ent teda kisub ka Indiasse, Afganistani, Tiibetisse, Albaaniasse ja Mehhikosse. Veevalaja silma paneb särama kuldvits kuldvits paradiisilinnulill orhidee kolmiklill Kuutõverohi, orhidee, kuldvihm , kuldvits, tulivõhk, paradiisilinnulill, gladiool, kolmiklill Veevalaja lilleaed on vägagi erutava kooslusega. Puudest püüavad tema pilku leeder, oliiv ja lepp, aga ka viljapuud. Paradiisilinnulille-lembus annab aimu Veevalaja maitsest lindude suhtes need peavad olema efektsed, nagu näiteks paabulind, või väga kaugele lendama. Värvidest tasub sel õhu märgil ümbritseda end türkiisi ja violetiga. Metallidest kõlksuvad temaga kokku alumiinium ja pliisulamid...
· Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-terve · Lehelaba-lihtleht Väike läätspuu Caragana frutex · Lehelaba kuju-neljatine · Lehe roodumine-sõrmroodne · Lehe tipp-ümar · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Vesipaju Salix triandra · Lehelaba kuju-süstjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-lihtleht Harilik kuldvihm Laburnum anagyroides · Lehelaba kuju-kolmetine · Lehe roodumine-sõrmroodne · Lehe tipp-ümar · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Must pappel Populus nigra · Lehelaba kuju-kolmnurkne · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-peensaagjas · Lehelaba-lihtleht JAAPANI EBAKÜDOONIA Chaenomeles japonica · Lehelaba kuju-neerjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ümar...
Peahoonest põhja poole jääv pargiosa selsamal jõe ja paisjärve vahelisel poolsaarel vaheldub märksa väiksemate pargiaasade ja tihedamalt istutatud aladega metsapark, kus harilik pärn, vaher, saar ja tamm annavad ohtralt järelkasvu. Sillapää lossipark on üle 600 puu- ja põõsaliigiga üks liigirikkamaid Eestis. Mainitud kodumaiste liikide kõrval kasvab siin veel harilikku hobukastanit, manduuria, aprikoosipuu, alpi kuldvihm , amuuri korgipuu ja palju teisi haruldasi ning ka külmaõrnu liike, kui arvestada Räpina asukohta. Kõigele lisaks pesitseb pargis üle 60 erineva linnuliigi ja ka erinevaid loomaliike, nagu näiteks oravad, siilid, tuhkrud, nirgid, nahkhiiri, kopraid ja saarmaid. Joonis . Sillapää mõisapark (Sillapää mõisapark.www) Pargi lõpetab põhjatipus väheldase künka otsas asuv sõõrja põhiplaaniga klassitsistlikus stiilis valgerotund- pargitempel, mida rahvasuus kutsutakse ka Musitempel...
102 Lõikamine.................................................................................................................................103 8 TAIMERÜHMADE JAOTUS OKAS- anagyroides LEHTPUUD LEHTPÕÕSAD PUUD harilik kuldvihm Acer ginnala Picea abies Berberis vulgaris Ligustrum Ginnala vaher Harilik H. kukerpuu vulgare H. Li- kuusk guster Elaeagnus Buxus commutata Pinus mugo sempervirens Physocarpus Läikiv hõbepuu Mägimänd harilik pukspuu opulifolius Lodjap-...
ilutaimede paljundamise viisid; Generatiivselt ehk seemnetega paljundatakse aianduses kõige enam suvelilli ja köögivilju, aga ka mitmeaastaste lillede ning puude ja põõsaste liike, viljapuude seemikaluseid jt. Vegetatiivne paljundamine toimub vegetatiivorganite (lehed, juured, võrsed, võsundid, sibulad, mugulad) abil. Organismi paljundamist vegetatiivorganite abil nimetatakse ka kloonimiseks. JAGAMISEGA PALJUNDAMINE. · Jagamise teel paljundamine on kõige vanem vegetatiivse paljundamise viis. · Jagamise teel paljundatakse toalilli ja peaaegu kõiki püsililli. · Puuviljanduses kasutatakse jagamist harva. · Köögiviljadest jagatakse näiteks rabarberit. VÕSUNDITEGA PALJUNDAMINE · Võsunditega võib paljundada kevadest kuni septembrini. · Võsundid eraldatakse emataime küljest ja istutatakse paljunduspeenrale või kohe kasvukohale. VÕRSIKUTEGA PALJUNDAMINE. · Võrsikud on emataime küljes juurduma pandud võrsed või oksad. Nendega saab pal...
8 Lõikamine................................................................................................................................... 8 Paljundamine .............................................................................................................................. 8 Laburnum anagyroides ............................................................................................................... 8 Harilik kuldvihm ................................................................................................................8 Potentilla fruticosa...................................................................................................................... 9 Põõsasmaran ......................................................................................................................9 Spiraea x cinerea...
Park rajati liigirikkana ning seda on hiljem pidevalt täiendatud. Seal on ohtralt võõrliike, eri vormi okas- ja lehtpuid. Põhipuuliigid on harilik pärn ja tamm. Siin kasvab ka palju haruldusi: amuuri korgipuu, läiklehine pärn, hariliku jalaka püramiidvorm 'Exoniensis', põldjalakas, sahhalini nulg, ameerika lehis, mandzuuria aprikoosipuu, alpi kuldvihm jt. Räpina park on üks parimaid nahkhiirte suviseid elupaiku Eestis. Pargis elavad kaitsealused nahkhiired: põhja-nahkhiir, veelendlane, suurkõrv, tiigilendlane, pargi-nahkhiir, Nattereri lendlane, suurvidevlane ning kääbus-nahkhiir. Pargis pesitseb 43 liiki linde, sh kodukakk; läbirändajaid ja külalisi on kokku 25 liigist, nende hulgas raudkull ja kanakull. Paisjärvel on kohatud jäälindu ja laululuiki....
Hydrangea arborescens Puishortensia Hydrangea paniculata Aedhortensia Laburnum anagyroides Harilik kuldvihm Potentilla fruticosa Põõsasmaran Rhus Typhina Äädikapuu Sorbaria sorbifolia Harilik pihlenelas Sorbus intermedia Pooppuu Spiraea Japonica...
22. Harilik metsviinapuu suur lehe kinnitumise koht, võib olla vääte. 23. Harilik sarapuu koor on karvane (erinevalt pärnast). Pungad on heledamad, koor viskab heledamat tooni, pungad on punased ümarad mummud. 24. Suur läätspuu roheline koor (noor oks), vahel on vanal oksal leherootsud küljes. Võib olla astlaid (väga vähesed ja ei pruugigi näha olla), justkui sooniline oks. 25. Alpi kuldvihm rohelisel koorel hõbedased pungad. 26. Raagremmelgas roheline koor, võib olla urbi. Pung on pruun 27. Hall pähklipuu tipus suur pung, ribiline. Natuke kolmnurksed lehearmid (suured) paks ja hall oks. 28. Harilik pihlakas pungal soomuseserv ripsmeline ja see on valge. Oks on paks. 29. Tähktoom pihlakas sama kui eelmine, kuid peenem oks ja pung on kitsam ja peenem. 30. Tume aroonia punakaspruunid pungad, pungad kui kassiküünised aga pungal pole...
Sümptomid on iiveldus, oksendamine, šokk, kõrge kehatemperatuur, verine väljaheide, koolikud, maksa- ja neerutalitluse häired, südame rütmihäired ja pekslemine (ligemale 150 lööki minutis) ning mälumislihaste halvatus. Laburnum alpinum(alpi kuldvihm ) Sisaldab alkaloidi tsütisiin. Viljad mürgised. mürgiseimaks osaks on kojas asuvad seemned. Palju mürgitusjuhtumeid on seotud lastega, kes on söönud kuldvihma seemneid, närinud tema oksi või juuri. Nt Saksamaal on kuldvihm üks sagedasem mürgituse põhjus. Lastele võib surmavaks osutuda 145-20 seemne söömine. Mürgitustunnused ilmnevad 15-60 minutit peale söömist. Mürgituse tunnused: põletav tunne suus ja kurgus, intensiivne süljevoolus, janu ja iiveldus, mille mõne tunni möödudes võivad järgneda verine okse, külm higi, pupillide laienemine, nägemishäired, peapööritus, nõrgenenud ärrituvus ja meeltesegadus (hallutsinatsioonid), hirm,...
loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonna instituut Aianduse osakond Puittaimede hoolduse juhend Koostas: Kati Markus Juhendas: Ele Vool Tartu 2016 1 Sisukord Harilik kuldvihm ................................................................................................................................3 1.1 Liigi tagasilõikamise nõuded............................................................................................3 1.2 Hooldus isekülvil või levimisel........................................................................................4 1.3 Elujõulisuse suurendamine...
46 KOLKVITSIA (Kolkwitzia)..................................................................................................... 47 Iseloomustus..........................................................................................................................47 Hooldus................................................................................................................................. 48 HARILIK KULDVIHM (Laburnum anagyroides)...................................................................49 Iseloomustus..........................................................................................................................49 Tagasilõikamine.................................................................................................................... 49 Hooldus isekülvil või levimisel...
37 22.2. Hooldus..................................................................................................................................37 22.3. Istutamine..............................................................................................................................37 23. Kolkwitzia amabilis - kolkvitsia...................................................................................................38 24. Laburnum anagyroides - harilik kuldvihm ...................................................................................39 24.1 Hoolduslõikus.........................................................................................................................39 24.2 Paljundamine..........................................................................................................................39 24.3 Tagasilõikamine...
Seeme pruun. KASVU- Parasniisked neutraalsed mullad. Talub halvasti põuda. Eelistab valget kuni poolvarjulist TINGIMUSED kasvukohta. Noorelt varjutaluv. Külmakindel. KASUTAMINE Allee-, puiestee- ja pargipuu. Punane hobukastan ‘Briotii’ Aesculus x carnea 'Briotii' Punane hobukastan ‘Briotii’ Aesculus x carnea 'Briotii' Punane hobukastan ‘Briotii’ Aesculus x carnea 'Briotii' Harilik kuldvihm Laburnum anagyroides AREAAL Lääne-Euroopa kesk- ja lõunaosa. SUURUS 3-7 m. VÕRA Kõrge põõsas või madal, sageli mitmetüveline laiuva võraga puu. KOOR, VÕRSED Sile, tumehall, vanas eas vaoline. Noored võrsed hallikasrohelised, karvased. Pungad laimunajad, siidkarvased, alusel ümbritsetud tumeda tugeva lehepadjaga. LEHED Vahelduvad kolmetised pikarootsulised liitlehed. Lehekesed elliptilised, 3-7 cm pikad,...