Nende nimed Hesiodose järgi olid Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus) ja Eirene (Rahu). Moirad olid vanakreeka mütoloogias saatusejumalannad, tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena. Hesiodose järgi on nende nimed Klotho, Lachesis ja Atropos ning nende ülesanneteks on vastavalt elulõnga ketramine, elulõnga pikkuse määramine ja selle läbi lõikamine. (Wikipedia : Moirad, Hoorid) Zeusi kolmas ja kuulsaim abikaasa on Hera, ,,kellega ta suguühe soodustab viljakusmaagiat". (Puhvel 1996: 135). Neil oli neli järeltulijat: Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Aresest sai verejanuline tapja ja reegliteta võitluse jumal, keda isegi Zeus ei sallinud. Hebe ülesandeks oli jumalatele nektarijooki serveerida. Hiljem sai temast Heraklese abikaasa. Eileithyast sai sünnitusjumalanna. Hephaistos oli sepp ja sepakunstijumal. (G. Fink 2000: 52, 119, 96, 286) 3. ZEUSI ABIELUVÄLISED JÄRELTULIJAD
eemaldab minu reljeefi, minu kirjapandud nime kustutab ja kirjutab oma nime või needuste pärast paneb teise seda tegema-see mees, olgu ta kuningas või isand või valitseja või mees milline iganes-Suur Anum, jumalate isa kes on kinnitanud minu valitsemise- võtku ära temalt kuninglikkuse sära, murdku tema valitsuskepp ja needku tema saatust.4 1 Muinasaja seaduskogumike antoloogia- Amar Annus, Kaspar Kolk, Jaan Puhvel, Janika Päll Tallinn 2001 2 Muinasaja seaduskogumike antoloogia- Amar Annus, Kaspar Kolk, Jaan Puhvel, Janika Päll Tallinn 2001 3 Muinasaja seaduskogumike antoloogia- Amar Annus, Kaspar Kolk, Jaan Puhvel, Janika Päll Tallinn 2001 4 Muinasaja seaduskogumike antoloogia- Amar Annus, Kaspar Kolk, Jaan Puhvel, Janika Päll Tallinn 2001 4 Seadused ise on kasuistlikud- see tähendab, et on esitatud üks reegel ühe kindla konflikti või administratiivküsimuse reguleerimiseks5
lootus, härdus, õiglus, viha, armastus, kahjurõõm jms on ja jääb inimese sisse. Nii oli see Peet Vallaku loominguperioodil ja nii on see tänapäeval. Novelle lugedes jääb pidevalt õhku küsimusi ning enamasti ei lõpe jutud resoluutselt avaldades täit tõde. Selline salapärasus on kaasakiskuv ning paneb tegelaste ning nende elu üle järele mõtlema. Peet Vallaku novelli on nimetatud karakterinovelliks, millega rõhutatakse inimesekujutise erilist kaalukust tema teostes. (Puhvel, 1985, lk321) Paljudes lugudes võib ühise joonena näha meeste hukutamist või lolliks tegemist naiste poolt, kuigi naisi ei esitata pea üheski novellis peategelasena. Peamiselt kujutab Vallak mehi ja nende hulgas eriti ätte, naisi esineb aktiivsemas osas ainult paarikümnes teoses. Näiteks "Lodjavahi surm" on ainus teos, kus naisel on aktiivne juhtiv osa sündmustikus, Epp Pillarpart aga, on juba üsna passiivne. (Palgi, 2011, lk502.)
Jaan Rannapi teoseid · Viimane valgesulg (1967) · Topi (1970) · "Jefreitor Jõmm" (1971) · Nublu (1972) · Toonekurg Tooni (1986) · Kasulaps (1989) · Salu Juhan ja ta sõbrad (1964) · "Agu Sihvka annab aru" (1973) · Kukepoks (1979) · Koolilood (1981), koolilugude kogumik 3 Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Rannap · M. Kalda, K. Muru, H. Puhvel, E. Sõgel, A. Tamm, A. Vinkel. Eesti kirjanduse ajalugu V köites: 1. raamat. Tallinn: Eesti Raamat, 1987. 395-397 lk. · http://www.estonica.org/failid/115/rannap.jpg · http://www.rmtk.ee/rannap3.jpg 4
(http://www.tuglas.fi/artikkelit/veidemann1.html) 1.4. Kirjanikutee Naastes Eestisse 1954. aastal GULAG'ist, hakkas Jaan Kross professionaalseks kirjanikuks. Esialgu oli Kross tuntud luuletajana. Hiljem hakkas ta kirjutama proosat ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Oma viimastel aastatel keskendus ta mälestusraamatute kirjutamisele. 1971. aastal pälvis Kross ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse ning 1985. aastal nimetati ta rahvakirjanikuks. (Kruus; Puhvel, 2000) 1.5. Perekond Jaan Krossil oli kolm peret. Ta oli olnud abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga. Esimesest abielust tal lapsi ei olnud. Helga Roosiga sündis aga keeleteadlane ja tõlkija Kristiina Ross. Abielust Ellen Niiduga on Krossil veel kolm last: nahakunstnik Maarja Undusk, julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross ja filmiprodutsent Märten Kross. Lisaks oli Jaan Kross kasuisaks Ellen Niidu pojale psühholoog Toomas Niidile. (Kruus; Puhvel, 2000) 1.6
Luuleanalüüs Tema luuletused põhinevad peamiselt isamaalistel teemadel. Ta läheneb neile suure austusega ja hästi südamlikult. Samuti kasutab ta erinevaid luulekujundeid, mis teevad luuletuse eriliseks ja seda on väga hea lugeda. Algul võib tunduda, et tal on ainult ühtemasti luulet, kuid tema looming on igatpidi erinev. Kasutatud kirjandus Eesti Kirjanike Leksikon (Eesti Raamat, koostanud Oskar Kruus ja Heino Puhvel) Lydia Koidula "Mu isamaa on minu arm" www.miksike.ee www.kreutzwald.kirmus.ee
Ly Seppel Elulugu: Ly Seppel on sündinud 30. aprillil 1943 a. Haapsalus talupoja tütrena. Ta on eesti luuletaja ja tõlkija. Ly Seppel on 3. oktoobrist 1975 a. abielus Andres Ehiniga, võttes tema perekonnanime. Neil on tütred Piret, Kristiina ja Eliisa. Alates 1974 a. elavad nad Raplas. Haridus ja töö: 1950-1961 a. õppis Rapla Keskkoolis. 1958 a. aktiivne õpilasalmanahhi “Oma Sulega” kaastööline. 1958 a. ilmus esimene luuletus Rapla ajalehes “Ühistöö,” hiljem on avaldatud ta värsse ajakirjades “Pilt ja Sõna,” “Looming” ja ajalehtedes. 1961 a. alustas eesti filoloogia õppimist Tatru Ülikooli Ajaloo-Keeleteaduskonnas, ülikoolis on tegelnud ka orientalistikaga. 1965-1966 a. õppis Aserbaidžaani RÜ-s türgi-tatari keeli. Bakuus ja Moskvas on õppinud turgi keeli. Kooliõpilasena võttis osa Tallinna Noorte Autorite Koondise tööst, Viimasel ajal on tegelenud ka psühholoogiaga. 1971-1974 a. töötas “Inturistis” tõlgi ja g...
saanud rahvuslikeks arhetüüpideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "Kevade" (1970), "Suvi" (1976), "Sügis" (1991). Samas avaldas Luts ka jutustusi ja näidendeid. Jutustuste seast tõuseb esile linna agulielu kujutav tsükkel: "Andrese elukäik" (1923), "Õpilane Valter" (1927), "Pankrot" (1927), "Udu" (1928), "Tagahoovis" (1933) ja "Vaikne nurgake" (1934). Heino Puhvel kirjeldab neid kui jutustusi "vaeste ja positsioonita inimeste eluraskustest, neis domineerib pessimistlik põhiheli, sagedane on peategelaste saatuse nurjumine, eluraskustele allajäämine või moraalne nüristumine. Lutsu huumor on neis jutustustes muutnud nukraks ja omandab ainult harva rõõmsa varjundi."[4] Näidendeist menukaim on "Kapsapea" (1913), mida on korduvalt lavastatud, samuti on selle ainetel valminud samanimeline multifilm.
silm mõnda seletas - ei pool nii armas olnud seal kui külatänavas! Kokkuvõtteks: Lydia Koidula oli ja on üks silmapaistvam Eesti naistegelane, kes tänu oma tahtejõule on saavutanud palju. Tänu Koidulale sündisid Eestis paljud sündmused, mis ilma temata oleksid olemata jäänud. Lydia Koidula on, oli ja jääb ka edaspidiseks eeskujuks kõikidele inimestele, kel on palju annet ja kes tahavad samuti elus edasi jõuda nagu tema. Kasutatud kirjandus: O. Kruus ja H. Puhvel "Eesti kirjanike leksikon" A.Undla-Põldmäe "Koidulauliku valgel" Lydia Koidula "Waino-lilled'' (1866)
3. Arnold Kask. Ülevaade J. V. Veski elust ja keelelisest tegevusest. – Johannes Voldemar Veski keelelisi töid. Tallinn, 1958, lk 277–300. 4. Jaak Põldmäe. „Kirjandusliku oskussõnastiku” saatusest ja sisust. – Keel ja Kirjandus, 1973, nr 6, lk 351–358. 5. Huno Rätsep. J. V. Veski ja tänapäev. – Keel ja Kirjandus 1973, nr 6, lk 366– 368. 6. Aino Valmet. Veski, Johannes Voldemar. – Eesti kirjanike leksikon. Koost Oskar Kruus ja Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat 2000, lk 658–659. 7.http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid? item_id=51&table=Persons 8. https://www.muuseum.ut.ee/et/content/johannes-voldemar-veski 9. https://elvaturism.ee/turistile-infoks/johannes-voldemar-veski-elamu 7
hopsab pilkude käest ! Talvine pühapäev Mu akna taha tuli vares. Siis tuli teine vares ka. 10 Kaks leevikest siis paaris tulid. Ja nõnda saingi rikkaks ma! Rumala lapse hommikupalve Ma sündinud seks, et olla armas mustmiljoneile ilma peal. Ma palun sind, oh Jumal armas, Et minu arm ei lõpeks eal! 11 Kasutatud kirjandus : Kruus, O. ja Puhvel, H.(koost.). Eesti kirjanike leksikon. Tallinn: Eesti Raamat, 2000. Niit, E. , Kareva, D. , Runnel, H. jt. Suurtelt väikestele. Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus, 2006. Runnel, H. Taadi tütar. Tallinn: Eesti Raamat, 1989. www.miksike.ee külastatud 8.dets. 2006. 12
Tegu on küll pigem nimeanaloogi kui sisulise vastega. Indias minetas Djaus täielikult oma tähtsuse säilitades vaid oma 2 müüdilise paarituse Maaga. Iseseisvana ei ole Djaus Veda mütoloogias kuigi oluline jumal. Kreeklastel on Taeva ja Maa paariks hoopis Gaia ja Uranos, kuid siiski on mingis mõttes võimalik analooge leida ka Zeusi ja Hera suhtes. Zeus kujutatuna linnu seljas. Puhvel J. (1996). Võrdlev mütoloogia. Tartu: Ilmamaa Fink G. (2000). Kes on kes antiikmütolooias? Tallinn: Avita Cotterell A., Storm R. (2006). Maailma mütoloogia entsüklopeedia Tallinn: Varrak 3 4
"Õnnevarjutus") keskendunud pihtimuste ja elu valguse- ja varjupoolte süvenenud vaatlemiseni. Nõukogude ja saksa okupatsioonide ajal väljendas Underi luule rahva sügavamaid tundeid kogus "Mureliku suuga" (1942) 3 ALLIKAD 1. Hinrikus, Rutt; Kronberg, Janika; Olesk, Sirje; Tepandi, Tio (2003). Maria Under. Tartu, Kirjatus : ,,Ilmamaa" ja autorid. 2. Kruus, Oskar; Puhvel, Heino (1995 ja 2000). Eesti kirjanike leksikon. Kirjastus: OÜ Eesti Raamat 3. Koolielu. Pagulaskirjanikud. www.koolielu.ee/files/Pagulaskirjanikud.ppt ( 15.02.2009) 4
Kui "Rängast rõõmust" on stagnaaja ja ka sellele eelnenu poeetiline kokkuvõte, on "Seitsmes rahukevad" selle proosaline kokkuvõte." Kasutatud allikad http://www.ceeol.com/aspx/getdocument.aspx?logid=5&id=BADD72C3-0792-4718-B402- 279707E58D0A http://et.wikipedia.org/wiki/Viivi_Luik http://www.viiviluik.ee/?act=elulugu LUIK, Viivi. Pilvede püha. Tallinn, Eesti Raamat, 1965 LUIK, Viivi. Rängast rõõmust. Tallinn, Eesti Raamat, 1982 KRUUS, Oskar, PUHVEL, Heino. Eesti kirjanike leksikon. Tallinn, Eesti Raamat, 2000
Selles on Gailit kirjeldanud, et oht ja pagemine ei pruugi õilistada inimest, pigem vastupidi - toob välja ta halvemad iseloomud ja varjatud egoistlikud instinktid. Ka edaspidi ilmunud teostes pöördub kirjanik oma teostes ikka ja jälle tagasi kodumaale. Gailit suri 1960 Rootsis ning on maetud Örebro kalmistule. Gailiti üheks tuntuimaks romaaniks ja tegelaskujuks on jäänud Toomas Nipernaadi. Mälestusmärk Nipernaadile 1995. aastal kirjutas Heino Puhvel Eesti Päevalehes: «...monumendi loomisel tuleks mõelda August Gailitile, kelle sünnikoht on Valga lähistel. Veelgi originaalsemad oleksid valgalased, kui nad püstitaks monumendi Toomas Nipernaadile, mis oleks esimene kirjandusliku kangelase monument Eestis. Nipernaadi on hingelt lõunaeestlane, nagu oli August Gailitki. Seepärast oleks Valga oma rahutu maastikulise profiili poolest õige asupaik rahutule Nipernaadile ja tema loojale.»
tütar Antigone saatjaks. Võimutülis vennad, kelle isa ära needis, tapavad end hiljem lahingus Teeba pärast. Onu Kreon, Iokaste vend, valitseb Teebat. Tema jäikuse tõttu hukkub Antigone, samuti poeg Haimon ja naine Eurydike. · Müüt · Tragöödia · Saatuse iroonia · Katarsis ( ) · Individuatsioon ja hybris · Intsest Oidipus = Jämejalg? Percy Bysshe Shelley. Oedipus Tyrannus; Or, Swellfoot The Tyrant (1820) Jaan Puhvel: Nimi Oidi-pous/Oidi-podes Jämejalg, on ilmselt sünonüüm või eufemism. Õieti Oidi-peos (membrum virile, meheliige) või Oidi-posthes. Sisuliselt Oidi-phallos ehk Punnt..., Pakst.... Vrd Ithyphallos Jäikt... (Dionysose pidustustel kantud sau; ka liiderlik mees). Labdakos (labda, lambda ), Laios (vasak) lonkav jalg Homeros. Odysseia 19. laul, 271 jj värss Nägin Oidipodese ema, ilusat Epikastet,
kirjeldab kodumaalt põgenemist väikeses paadis. Selles on Gailit kirjeldanud, et oht ja pagemine ei pruugi õilistada inimest, vaid pigem vastupidi toob välja ta halvemad iseloomud ja varjatud egoistlikud instinktid. Ka edaspidi ilmunud teostes pöördub kirjanik oma teostes ikka ja jälle tagasi kodumaale. Gailit suri 1960. a Rootsis ning on maetud Örebro kalmistule. Mälestusmärk Nipernaadile: 1995. aastal kirjutas Heino Puhvel Eesti Päevalehes: "Monumendi loomisel tuleks mõelda August Gailitile, kelle sünnikoht on Valga lähistel. Veelgi originaalsemad oleksid valgalased, kui nad püstitaks monumendi Toomas Nipernaadile, mis oleks esimene kirjandusliku kangelase monument Eestis. Nipernaadi on hingelt lõunaeestlane, nagu oli August Gailitki. Seepärast oleks Valga oma rahutu maastikulise profiili poolest õige asupaik rahutule Nipernaadile ja tema loojale."
Ülar Ploom, "Aquino Thomas ja Dante: kognitiivsed ja representatiivsed mudelid" (poeemi "Jumalik komöödia" analüüs) Vikerkaar 1998, nr 4/5, lk 110121 Haljand Udam, "Loetud ja kirjutatud. Esseed raamatutest ja elust", Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1998, lk 209216 ("Dante" 675 aastat surmast) Jorge Luis Borges, "Valik esseid". Tõlkinud Ruth Lias. Vagabund, Tallinn 2000, lk 181206 ("Jumalik komöödia") Jaan Puhvel, "Ulgvel ja umbes". Ilmamaa, Tartu 2001, lk 7786 ("Luulemere eksilaevas") Haljand Udam, "Orienditeekond", Ilmamaa, Tartu 2001, lk 116120 ("Avicenna ja Dante") Ülar Ploom, "Dante estonicus'e kontekstis" Looming 2008, nr 4, lk 561563
"Viisnurk" ja "Looming" toimkonda. Aastatel 1946-1952 oli ta "Loomingu" toimetaja. August Alle suri Tallinnas 8.07.1952. August Alle luulekogud on järgmised: Üksinduse saartele (1918), Carmina Barbata (1921), Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust (1925), Ummiklained (1930), Karmid rütmid (1934), Lilla elevant (1923), Epigramme (1944). 9 Kasutaud kirjandus RAAMATUD: Kalda, H. Peep, H. Puhvel, E. Sõgel, A. Vinkel. Eesti kirjanduse ajalugu, IV köide, 1. raamat, Tallinn: Eesti raamat, 2005 INTERNET: Mihhail Lotman , Eesti värss. Kättesaadav: http://www.ut.ee/verse/ 10
uut kultuuri nüüd kõikjal on tunda talle vana ei järgneda või uued tuuled end annavad tunda mida sajandi lõpp meile tõi aga lapsena televisioonis kui mängisin kaamera ees oli elu kui pliiatsijoonis ei palju seal värvisid sees aja möödudes muutuvad tiitrid suured plaanid ja paremaks vänt aina uuemaks kleidid ja sviitrid ja saatele sobiv puänt (,,Ma olin Jüri Üdi" 1978) Kasutatud kirjandus: 1) Eesti kirjanike leksikon, koostanud Oskar Kruus ja Heino Puhvel (Eesti Raamatu, 2000) 2) Uuem Eesti Kirjandus, gümnaasiumi õpik, koostanud Epp Annus, Luule Epner ja Mart Velsker (Koolibri, 2006) 3) Eesti kirjandus, XII klassile (Tallinn, ,,Valgus" 1989) 4) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/juhan_viiding.htm 5) http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding 6) http://www.htg.tartu.ee/~d6trints/ Ma vaatan Juhan Viiding Ma vaatan kõigi nende inimeste ja asjade peale - ja ma unustan ennast vaatama.
küsima kes ta on,kui minult tema kohta küsitakse. 17 Kasutatud kirjandus ,,Kirjandus" 9. klassile, Märt Hennoste Kalju Lepik, ,,Öötüdruk" Kalju Lepik ,,60luuletust" ,,Eesti kirjanduse biograafiline leksikon", E.Nirk ja E.Sõgel ,,Eesti kirjandusrahva leksikon", Oskar Kruus ,,Eesti kirjanike leksikon", Oskar Kruus ja Heino Puhvel ,,Eesti Kirjanduslugu", Epp Annus, Luule Epner, Sirje Olesk, Ants Järv, Ele Süvaleo, Mart Velsker http://www.sirp.ee/2003/25.04.03/Kirjand/kirjand1-3.html 18
teadvustub viimase traagilise saatus ja sotsiaalne ummikolu. Stereotüübivaba lähenemine 11 iseloomustab nii ühiskonna suhete kui ka indiviidi sisemiste seisundite kujutamist. Rummo selle perioodi luulele on omane kõrgpoeetiline väljendusstiil: assotsiatiivsus, isikupärane, semantiliselt avar metafoorika ja sümbol, regilaulu elementide peen rakendamine. (Kruus, Puhvel, 2000) Kõige tähtsam luuletus sellest kogust võiks olla ,,Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Selle luuletuse pealkirjast saab hiljem valikkogu pealkiri, kommentaar kõigele kirjutatule. Teose lõpusosas on tekstil väga huvitav vormistus. Salmid on kirjutatud kordamööda vasakule poole lehte ja lehe keskele: *** külmast siniste teleekraanide talvine lõdin ühel maal suurelväiksel ühes linnas
Oskar Lutsu majamuuseum, Tartu 2005, 32 lk. · Aivar Kull, "Oskar Luts. Pildikesi kirjanikupõlvest". Sari Eesti kirjanikke, Ilmamaa, Tartu 2007, 488 Viited 7 Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Luts (külastatud:11.04.2009) 2. http://www.neti.ee/cgi-bin/otsing?query=Oskar+Luts&src=web (külastatud:12.04.2009) 3. Eesti Kirjanuse Ajalugu, Köide III, H. Puhvel, Kirjastus Eesti Raamat Tallinn 1969 ( 26.04.2009) 8
" 6. KASUTATUD KIRJANDUS http://handorunnel.comuv.com/index.php? option=com_content&view=article&id=5&Itemid=2 http://hando-runnel.weebly.com/ http://lib.werro.ee/index.php/hando-runnel.html http://luulemaailm.pbworks.com/w/page/19671737/Hando%20Runnel http://hando-runnel.weebly.com/elulugu.html http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?18147 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/index?valik=otsing&paring=hando+runnel http://et.wikipedia.org/wiki/Hando_Runnel O. Kruus, H. Puhvel "Eesti kirjanike leksikon". - Tallinn: Eesti Raamat, 2000, lk 481-483.
Muidugi ei jätnud roomalsed vana õigust lihtsalt kõrvale ega kuulutanud seda aegunuks ja kehtetuks. Nende konstruktiivne praktikameel pühendas kogu jõu õiguse arendamisele selle tõlgendamise kaudu. Veel paljude sajandite jooksul pöörduti Kaheteistkümne tahvli seaduste poole, ehkki neid seletati uut moodi ning rakendati selliste eesmärkide teenistusse, millest tahvlite autoritel aimugi ei olnud. Kasutatud kirjandus Annus A., Kolk K., Puhvel J., Päll J., Muinasaja seadusekogumike antoloogia. Tallinn, 2001. Hattenhauer H., Euroopa õiguse ajalugu. Tallinn, 2007. Ilus E., Rooma eraõiguse allikad. Tallinn, 2000. Interneti allikad: http://www.newgenevacenter.org/06_Historical-Documents/449-BC_The-Roman- Law-of-the-12-Tables.html http://en.wikipedia.org/wiki/Twelve_Tables http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/SMIGRA*/Lex_XII_ Tabularum.html
Paula läheb linna elama (2001) Suleline, Puhuja ja must munk (2007) Paula ja Joosep (2001) Paula sõidab kevadet vaatama (2008) Paula esimene koolipäev (2001) Presidendilood (2008) Paula jõulud (2001) Draakonid võõrsil (2002) Mammutilaps ajab tuult taga (2002) Paula ja Patrik (2002, leedu k 2008) KASUTATUD KIRJANDUS Krusten., R. (1995). Eesti lastekirjandus. Tartu: Elmatar Kruus, O., Puhvel, H. (1995,2000). Eesti kirjanike leksikon. Tallinn: Eesti raamat Nirk, E., Sõgel, E (1975). Eesti kirjanike biograafiline leksikon. Tallinn: Eesti raamat Müürsepp., M. (1995). Eesti lastekirjandus 1970 – 1990. Tallinn: Eesti Lasteraamatukogu 9
kirjutamata. See tõde väljendus 1951. aastal avaldatud episoodromaanis "Üle rahutu vee", mis kirjeldab kodumaalt põgenemist väikeses paadis. Selles on Gailit kirjeldanud, et oht ja pagemine ei pruugi õilistada inimest, vaid pigem vastupidi toob välja ta halvemad iseloomud ja varjatud egoistlikud instinktid. Ka edaspidi ilmunud teostes pöördub kirjanik oma teostes ikka ja jälle tagasi kodumaale. Mälestusmärk Nipernaadile 1995. aastal kirjutas Heino Puhvel Eesti Päevalehes: "Monumendi loomisel tuleks mõelda August Gailitile, kelle sünnikoht on Valga lähistel. Veelgi originaalsemad oleksid valgalased, kui nad püstitaks monumendi Toomas Nipernaadile, mis oleks esimene kirjandusliku kangelase monument Eestis. Nipernaadi on hingelt lõunaeestlane, nagu oli August Gailitki. Seepärast oleks Valga oma rahutu maastikulise profiili poolest õige asupaik rahutule Nipernaadile ja tema loojale."
maagia-teadus-religioon funktsioonid. *strukturalistlik müüdikäsitlus: Propp, Strauss. müüt ja mõtlemine. *semiootiline müüdikäsitlus: Lotman, Uspenski, Ivanov. müüdi tõlgendus. *fenomenoloogiline müüdikäsitlus: Eliade. kosmos, ajalugu, müüt ja reaalsus, sakraalne ja profaanne, religiooni olemus, religioosne sümbolism ja nüüdisinimese ebakindlus. *ajaloolis-filoloogiline ja ajaloolis-sotsioloogiline müüdikäsitlus: Dumezil, Puhvel. indoeurooplaste müüdid ja jumalad. võrdlev mütoloogia. 2. Kirjelda müüdi kohta folkloori zanrisüsteemis ja tema suhteid/erinevusi muinasjutu ja muistendiga. 1 Vorm PROOSAJUTUSTUSED 2 Konventsionaalne algus Puudub Tavaline 3 Jutustamise aeg Ei ole piiratud Piiratud 4 Tõeväärtus Usutav Mitteusutav
isiku mahategemiseni, sest ei mõisteta miks inimene käitub teistmoodi kui kõik teised. Samas on erinevaid inimesi vaja, et muuta elu huvitavamaks, avada teiste silmad ja näidata neile, et ka teistmoodi on võimalik elada. 8 Kasutatud kirjandus 1. Eesti kirjanduse ajalugu, kirjastus ,,Eesti raamat" Tallinn 1969, H. Puhvel 2. Eesti kirjandus, kirjastus ,,Perioodika", Endel Nirk 3. Eesti kirjarahva leksikon, kirjastus ,,Eesti Raamat" Tallinn, Oskar Kruus 4. http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg 5. http://www.eal.ee/index.php?article_id=874&page=49&action=article& 9
Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii omas ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. Tema tõlketöid avaldatakse tänapäevalgi. 11 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kaevats, Ü. 1996. Eesti Entsüklopeedia 9. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2. Puhvel, H. 2000. Eesti kirjanike leksikon. Tallinn: Eesti Raamat 3. Cederberg, A.R. 2001. Eesti biograafiline leksikon. Saku: AS Rebellis 4. Linnamuuseum... 2007. Linnamuuseum A. H. Tammsaare majamuuseum. http://www.linnamuuseum.ee/tammsaare/index.php . 12.03.2007 5. Untitled... 2007. Untitled Document http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/kirjandus/tammsaare.html . 13.03.2007
isu teadmise, arusaamise järele." Eduard Vilde 11 Lisad Lisa 1 E. Vilde (1911) Lisa 2 Vasakult: E. Vilde, L. Jürmann, A. Arak (1914.a) 12 Kasutatud kirjandus 1. Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. Tallinn: Eesti Raamat. 1972 2. Eduard Vilde sõnas ja pildis. Tallinn: Eesti Raamat. 1966 3. O. Kruus, H. Puhvel. Eesti kirjanike leksikon. Tallinn: Eesti Raamat. 1995 4. Vikipeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Vilde, 18.12.2008 5. http://www.miksike.ee/docs/lisa/9klass/3teema/kirjandus/eduard.htm, 18.12.2008 13
Samuti leidis see palju kasutust ka hilisemal ajal tegutsenud juristide igapäevatöös. Veel paljude sajandite jooksul pöörduti Kaheteistkümne tahvli seaduste poole, ehkki neid seletati uut moodi ning rakendati selliste eesmärkide teenistusse, millest tahvlite autoritel aimugi ei olnud. 13 Kasutatud kirjandus Kirjandus: Annus A., Kolk K., Puhvel J., Päll J., Muinasaja seadusekogumike antoloogia. Tallinn, 2001. Hattenhauer H., Euroopa õiguse ajalugu. Tallinn, 2007. Internett: http://www.hs-augsburg.de/~harsch/Chronologia/Lsante05/LegesXII/leg_ta03.html http://essays24.com/History-Other/Law-Codes-Ancent-Times/15771.html http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/SMIGRA*/Lex_XII_Tabularum.html http://www.csun.edu/~hcfll004/12tables.html http://avalon.law.yale.edu/ancient/twelve_tables.asp http://www
seos. Sotsioloogiline:Emile Durkheim(1858-1917)-müüt kui ühiskonda kooshoidev nähtus. Funktsionalistlik:Bronislaw Malinowski(1884-1942)-müüt kui religiooni väljendus. Strukturalistlik:Claude Levy-Strauss(1908-2009)-paradigmaatiline struktuur. Semiootiline:Juri Lotman-evolutsiooniline ja tüpoloogiline lähenemine müüdile. Fenomenoloogiline:Mircea Eliade(1907-1987)püha aeg ja maailma kese müütides. Ajaloolis-filoloogiline ja ajaloolis-sotsioloogiline müüdikäsitlus:Jaan Puhvel. 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreeka:Müüt-mythos = kõne. Mütoloogia- mythos+logos=jutulugu. Homeros ja Hesiodos kui mütograafid. Mütograafilised tõlgendused, Filosoofiline kriitika, Etümoloogilised tõlgendused, Pühholoogilised/ajaloolised tõlgendused. Euroopa Kesk-ja Uusaeg:Euhmeristlike mallide kasutamine-Gesta Danorum. Antiigist üle võetud allegoorilised/astroloogilised müüditõlgenudsed- Giovanni Boccaccio. Koloniaalajastul uue
Semiootiline müüdikäsitlus: Lotman, Uspenski, Ivanov (evolutsiooniline ja tüpoloogiline lähenemine müüdile Fenomenoloogiline müüdikäsitlus: Eliade (religioosne sümbolism ja nüüdisinimese ebakindlustunne, püha, tsükliline aeg ja "maailma kese" müütides Ajaloolis-filoloogiline ja ajaloolis-sotsioloogiline müüdikäsitlus: Dumezil (Indoeurooplaste müüdid ja jumalad), Puhvel (Võrdlev mütoloogia) 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. vt eelmisi küsimusi 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? vt 2. Allegooriline mütoloogia on keele ja kunsti kõrval iseseisev sümbolistlik kultuurivorm ümbritseva maailma modelleerimiseks 5. Kõrvuta loodusallegoorilist ja ritualistlikku lähenemist müütide uurimisel. 6
tutvuda kaasaegse seto kunsti väljapanekutega, samuti on esitletakse teiste põlisrahvaste hooajanäitusi. Galerii kogudes on oma loominguga esindatud: Ivanov Aleksandr (mari kunstnik), Dõrin Juri (erza kunstnik), Mikushev Pasha (komi), Rjabov Pjotr (erza), Kostabi Kalev-Mark, Lauritsa Piitre, Toom Malev, Kalve Toomas, Margna Epp, Kiisson Lembit, Kuusing Mati ja Toomas, Riitsaar Evar, Riitsaar Raili, Gulk Albert, Navitrolla, Jürise Erki, Kalde Ove ja Kalde Kalli, Puhvel Tuuli, Ijavoinen Eero, Kahusk Salme, Kahusk Päivi, Kahusk Maali, Kauksi Ülle. Algselt oli hoone Ivan Kalju maja. Ivan Kalju peres oli veel naine Kati ja nende kuus last Anna, Maria, Alli, Sonja, Olli ning Alli poeg Mihkel. 1933. aastal ehitati majale teine korrus. Ivan asutas majja kaupluse. Müügil oli kõik vajalik majapidamiskaup, enamasti rauakaubad. 1940. aastal kauplus natsionaliseeriti, pererahvas tunnistati kulakuks, poeg Mihkel tapeti ning 1949
13 Sõjavastased artiklid koondas kirjanik raamatusse "Sõjamõtted" (1919). Lisaks ilmusid kirjaniku eluajal omaette väljaandena ka artiklikogu "Sic transit..." (1924) ning pikem essee "Keelest ja luulest" (1915). Pärast pikka vaheaega kirjastati eri brosüürina "Avalik kiri kirjanik A. H. Tammsaarele" (1964). Hiljem on ligi veerand Tammsaare artiklite koguhulgast publitseeritud raamatus "Valitud artiklid" (1976, koostaja Heino Puhvel). Tammsaare publitsistika on koondatud "Kogutud teoste" ....... köitesse (... 1988...). A. H. Tammsaare üldistusjõulised, isikupärase nägemisnurga alt kirjutatud artiklid kuuluvad küll oma aega, kuid sisaldavad mõtteid, mis on aktuaalsed tänapäevalgi. Tema kirjutisi iseloomustab ühiskondlike ja kultuuriliste protsesside läbinägelik analüüs ning oskus väljendada universaalseid ideid ajaomasest laiemas kontekstis. Tihti esitas ta oma mõtteid
Metallkilp: Taotakse, käepidemega (aga mitte kaanega), purunev. Aga jahvatab, juured, sammas? „Edda“ Grotte laulu imeveski, vedade soma (samaaegselt jumal, taim ja joovastav jook) --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 50. Missugused etümoloogiaid on esitatud kuningas Oidipuse nime seletamisel? Oidipus = Jämejalg Oedipus Tyrannus; Or, Swellfoot The Tyrant (1820) Jaan Puhvel: Nimi Oidi-pous/Oidi-podes – Jämejalg, on ilmselt sünonüüm või eufemism. Õieti Oidi- peos/Oidi-posthes –membrum virile, meheliige, „kolmas jalg“. Sisuliselt Oidi-phallos– Punnt..a/Pakst..a; vrd Ithyphallos – jäikt..a ehk Dionysose pidustustel kantud sau; ka liiderlik mees. Labdakos (lambda – λ; lonkur), Laios (vasak) – vasakut jalga liipav 51. Mille poolest erinevad Sophoklese sõnastatud Oidipuse motiivi tõlgendused varasemate autorite, nt Homerose tõlgendustest?
Kreeka religioon ja mütoloogia. Kohustuslik kirjandus: Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). Vegetti, M., Inimene ja jumalad. Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 289. Avita 2001. Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 381. Müüdisüzeed saab eesti keeles hõlpsalt kätte raamatutest: Hamilton, E. Antiikmütoloogia. Eesti Raamat 1975. Hjortso, L., Kreeka jumalad ja kangelased. Tänapäev 2003. Martin, R., Vana-Kreek müüdid. Pegasus. Stephanidis, M
maagia-teadus-religioon funktsioonid. *strukturalistlik müüdikäsitlus: Propp, Strauss. müüt ja mõtlemine. *semiootiline müüdikäsitlus: Lotman, Uspenski, Ivanov. müüdi tõlgendus. *fenomenoloogiline müüdikäsitlus: Eliade. kosmos, ajalugu, müüt ja reaalsus, sakraalne ja profaanne, religiooni olemus, religioosne sümbolism ja nüüdisinimese ebakindlus. *ajaloolis-filoloogiline ja ajaloolis-sotsioloogiline müüdikäsitlus: Dumezil, Puhvel. indoeurooplaste müüdid ja jumalad. võrdlev mütoloogia. ---------------------------- Müüt on mitmeti käsitletav nähtus. Müüti saab käsitleda vormi, sisu, funktsiooni ja konteksti kaudu. Kreeklased õppisid müüti nägema ühest küljest kui keelekasutust ja teisest kui ajalooprobleemi. Theagenes väitis esimesena, et müüt võib olla sümboolne, st mitte sõnasõnaline vaid mõistutõde, täheldamaks loodusnähtusi või kõlbluspõhimõtteid.
teispoolsus Vanas-Egiptuses. Teoses: Sregei Stadnikov, Vana-Egiptuse kultuurilugu. Tallinn 1998, 7-19 ja 165-182. 4) Vana Testament: 1. Moosese raamat 5) 2. Moosese raamat peatükid 1-14 6) Mario Vegetti, Inimene ja jumalad, raamatus Jean-Pierre Vernant, Vana-Kreeka inimene, Tallinn 2001, lk. 258-289. 7) Scheid, John. Preester. Teoses: Giardina, Andrea (koostaja), Vana-Rooma inimene. Avita 2004, lk 64-95. 8) Jaan Puhvel, Võrdlev mütoloogia, lk 149-169. 9) Dodds, Eric R. Paganad ja kristlased ängistuse ajastul. Varrak 2003. 10) Koraan, 1. ja 2. suura. Väljaandes: Koraan. Koraani tähendused on eesti keelde tõlkinud Haljand Udam. Tallinn 2007. 11) Annemarie Schimmel, Islam, Tallinn 2001. 12) "Maailma usundid" koostaja C. Partridge lk 134-164 ; lk 410-420 13) Dhammapada tõlk. L. Mäll LRK 24, Tallinn 1977 14) Markuse evangeelium 15) Toomas Paul. Maise matka poolel teel. Tallinn 2004
4) õigusriigi mõiste üldine toetamine Papyrus Gaius, Institutiones · Inst. 1.8: Omne autem ius, quo Õigussüsteemid utimur, vel Kehtiv õigus ad personas pertinet vel ad res vel ad Allikad/Fontes actiones · Leges XII tabularum 451-450 eKr Kaheteistkümne tahvli seadused · Tsiviilõiguses institutsiooniline Eesti k-s: A. Annus, K. Kolk, J. Puhvel, süsteem: J. Päll. Muinasaja seaduskogumike 1.isikutesse puutuv õigus antoloogia. Tallinn: Varrak, 2001, lk 2.asjadega seotud õigussuhted 257- 288. 3.hagid õiguste kaitse · Gaius, Institutiones 2 saj (161? pKr) Institutsioonid Justinianus 482-565 · Corpus Iuris Civilis 527-533 pKr · valitses 527-565 · impeerium
Tallinna Pedagoogikaülikool. Sotsiaalteaduste dissertatsioonid 5. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjastus. Põldmäe, Rudolf 1984. Proosaeepika 1930-ndail aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV kd, 2. raamat. Toim. Endel Sõgel. Tallinn: Eesti Raamat, lk 46–73. Rebane, Hilve 1977. A. H. Tammsaare loodustunnetusest ja looduse kujuta- misest romaanis "Tõde ja õigus" I. – Sõna, mõte, inimene. A. H. Tammsaare 100. juubelile pühendatud lühiuurimusi. Koost. Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, lk 81–97. Relve, Hendrik 1989. Raamat ökoloogilise teadvuse kujundajana. Diplomitöö. Tar- tu: Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, žurnalistika kateeder. Käsikiri. Slovic, Scott 1996. Nature writing and environmental psychology: The inte- riority of outdoor experience. – The Ecocriticism Reader: Landmarks in Lite- rary Ecology. Eds. Cheryll Glotfelty, Harold Fromm. Athens: The Univer- sity of Georgia Press, pp. 351–370. Soovik, Ene-Reet 2002
Oidipus). Müüt kui maailma tajumise viis, ka tänapäeva oluline, nt. Usk hea ja halva igavesse võitlusesse, erinevad õnnekujutelmad. Müüte eestlaste rahvaloomingust (kratt e pisuhänd, Emajõe sünd, Koit ja Hämarik (Maa ja taeva ning teiste taevakehade tekkimislugu, Vanaisa ja tema abilised Kalevid (Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne ja Vibulane) tegutsevad maailma loomise käigus, Vanemuise laul (kuidas loomad ja linnud endale hääle saavad). Ka tänapäevamüüdid. Jaan Puhvel: ,,Müüdis väljendub mõtemall, mille abil ühiskond vormistab enesetunnetust ja eneseteostust, saavutab iseteadvust ja endausku, seletab omaenda ja ümbruskonna olemust ja algupära ja vahel püüab oma saatust juhendada". Rein Veidemann: ,,Müüt, mis on seotud oma tekkeajaga, muutub kollektiiviline hiljem teatud vaimseks toetuspunktiks. Sealt ammutatakse eeskujud, seal müüdis leitakse lohutust, kinnitust oma identiteedile, püsivusele. Seal leiab õigustuse meie olemasolule
ühte muu soovitusliku kirjanduse loetelus olevat teost. Kui olen alltulevas loetelus nimetanud teema järel sulgudes konkreetse autori ja teose, on seegi ainult soovituslik. Müüdi analüüsimine, selle mõistmine jne. Mingi süzeega seoses üldine seaduspärasus, kultus, loogika, ülevaade. Essee pikkus olgu 10000 15000 tähemärki. · Eksam ise. Vb suuline, aga kindlasti kirjalik. Kirjandus. · Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). · Vegetti, M., Inimene ja jumalad. - Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 - 289. Avita 2001. · Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. - Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 - 381. · 'Burkert "Greek Religion" 1984- 2ptk. Rituaal ja pühamus ning jumalad. · Igast müüdisüzeed, nt Hjortso "Kreeka jumalad ja kangelased." Kreeta- Mükeene perioon 2000-1200 e.ma Tume ajajärk 1100- 800 e
* keskmine palliviske tulemus (array_sum jt.) * parim tulemus (max) * parima tulemuse visanud õpilase nimi (array_keys) Tekita mitmemõõtmeline massiiv raamatu andmete hoidmiseks. Loo massiiv vähemalt kolmele raamatule - pealkiri, autor, žanr, ilmumisaasta. Ülesandeks on kuvada kõik raamatud tähestikulises järjekorras ning kui palju on raamatuid kokku. Kasuta täislauseid, näiteks: ? 1 Pealkiri: Helmelõimed elulõngal 2 Autor: Karl Puhvel 3 Žanr: biograafia 4 Aasta: 2013 Raamatuid kokku: 3 tk 5 NB! Kõik ülesanded on kommenteeritud! 09 - PHP - Tsüklid (Ülesanne 6) Teemad for while do...while tsükkel tsüklis tingimuslause tsükli sees Sissejuhatus Eelmises peatükis puutusime kokku foreach() tsükliga, mis võttis massiivist väärtused ja kuvas kõik ükshaaval. Tegemist on korduva tegevusega, mida tegi kood meie eest
annaabi.ee 
