Arutlus Kes oli süüdi Esimese Maailmasõja puhkemises? 19. sajandi lõpp ja 20 sajandi algus oli rahvusluse ja imperialismi ajastu. Sõja põhjusteks peetakse sageli imperialistlikke vastuolusid suurriikide vahel, kuid vastuolud 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses lõppesid enamasti kompromissidega. Kuigi koloniaalvastuolud võisid olla teatud määral sõdade puhkemise ajendiks, tuleb palju tähtsamaks pidada rahvustevahelisi vastuolusid Euroopas endas. 20. sajandi alguses olid rahvusvahelised suhted Euroopa riikide
Kes on süüdi II maailmasõja puhkemises? 1.septembril 1939.aastal ründasid Saksa tankid ja pommitajad Poolat ning algas ajaloo veriseim sõda. Nagu I maailmasõda, nii haaras ka II maailmasõda kogu maailma, võideldi maal, õhus, merel. Sõja tulemusena purustati Saksamaa, Jaapan, Itaalia ja nende liitlased. Mitmed riigid kaotasid iseseisvuse. Surma sai 45 miljonit inimest ja suur osa Euroopast oli varemeis. Kuid kes on süüdi II maailmasõja puhkemises? Teist maailmasõda peetakse paljuski Esimese maailmasõja loomulikuks jätkuks, sest Saksamaa tahtis kätte maksta Esimese maailmasõja kaotamise ja pärast seda kehtestatud reparatsioonide eest. Vastavalt Versailles' rahulepingule oli Saksamaa demilitariseeritud. Saksamaal ei tohtinud olla tanke, pommituslennukeid, allveelaevu ja paljusid teisi moodsa relvastuse liike, mis tegi Saksa armee strateegilises mõttes olematuks suuruseks. Selles
territooriumi. Itaalia, Mussolini eesotsas, soovis muuta Vahemere Itaalia sisemereks, nagu seda oli teinud Rooma keisririik. Saksamaa ja Hitleri eesmärk oli luua Suur-Saksamaa. Nõukogude Liit ja Stalin soovis allutada kogu maailma kommunismi alla. Jaapan soovis tol ajal Ida-Aasiast luua ühtne majanduspiirkond ning allutada sealsed riigid Jaapani võimu alla. Juba sellised soovid ja eesmärgid tegid nendest riikidest ja inimestest mingil määral süüdlased sõja puhkemises. 23. augustil 1939 kirjutasid Saksamaa ja NL välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia
Versailles rahu territoriaalsete sätetega võeti Saksamaalt ära 13% tema aladest. Koos maaga lahutati ka rahvas ning inimesed ei leppinud nii lihtsalt kodumaast äralõikamisega. Igatseti taas kuuluda ühte vabasse ja õiglasesse riiki. See tähendab, et osa Saksamaa tükeldamine ja erinevate riikide vahel jagamine mitte ei aidanud rahu säilitada vaid süstis inimestesse veelgi enam võitlusvaimu ühtse Saksamaa taastamiseks. Teise maailmasõja puhkemises võiks süüdistada ka Suurbritanniat ja Prantsusmaad, kelle lepituspoliitika ainult õhutas Hitleri tegevust ega päästnud neidki riike sõjast. Pärast Esimese maailmasõja lõppu kardeti nii väga uut sõda, et oldi valmis loobuma senistest põhimõtetest ja ohverdati Austria ja Tsehhoslovakkia iseseisvus. Järelikult tingis ka nende lepituspoliitika Saksamaaga uue ja hullema sõja tekkimise. Nii Saksamaa, kui ka NSV Liidu juhid olid auahned ning soovisid endale alluvaid alasid
mingisugustki edu saavutada, on võimalikult kiiresti ja efektiivselt vastaste vastu tegutseda. Olenemata sellest, Keskriigid siiski jäid Antandi riikidele alla ning 11. novembril, 1918, kirjutati alla Compiegne'i vaherahu lepingule, milles Saksamaa tunnistas oma lüüasaamist. Vaherahu tingimuste eesmärgiks oli muuta Saksamaa liitlaste ees jõuetuks, et sundida teda hiljem aktsepteerima raskeid rahutingimusi. Versailles' rahuleping, mis sõlmiti aastal 1920, ütleb, et sõja puhkemises tuleb süüdistada Saksamaad ning tema liitlasi. Sõda ei saa alustada üksi. Arvan, et sõjategevuse eest vastutasid nii võitja- kui ka kaotajariigid. Seega oli juba süüdistus, et kaotajad olid sõja puhkemises süüdi, ebaõiglane. Prantsusmaa nõudis Saksamaalt "kõige eest maksmist". Ta soovis, et Saksamaa reparatsioonide maksmise aeg oleks pikk ja ei oleks määratud kindlat summat, (see pidi otsustatama hiljem) sest see hoiaks Saksamaa majanduse kaua nõrgana. See ei
Raske oli ka naistel, kes koju jäid, neil tuli ära teha ka meestetöö, paljud asusid tööle tehastes, kaevandustes, kuid said vähem palka, see omakorda aitas kaasa naiste iseseisvumisele. Inimestele tundus, et nad ei saa enam riigi abita hakkama-riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast, ressursse jaotas riik, riigi osa majanduses suurenes. Sõda suurendas sotsiaalseid pingeid ja vastuolusid, inimesed süüdistasid sõja puhkemises rikkureid, kes sõjast kasu lõikasid. IGAPÄEVAELU I MS AJAL Kuna ükski riik polnud valmistunud pikaks sõjaks, polnud kellelgi ka piisavalt varusid. Inimesed pidid piirama kalatoodete, munade, kartuli, suhkru tarbimist. Selle leevendamiseks võeti appi ersatskaupu(pidid olema originaaliga samaväärsed aga ei olnud). 1917. a algas nälg-lisandus epideemia. USA-s ei olnud raskusi aga Venemaal oli suurtes raskustes, sest oli kannatas sõjas ja ühiskonnas mahajäänud.
aug 1914 28. juuli 1914- I MS algus, AU sõjakuulutus 4. aug 1914 Serbiale 11. nov 1918 1. aug 1914 – Saksamaa sõjakuulutus ülejäänu puhul on olulisemate Venemaale sündmuste puhul vaja teada aastat 21. 22.Arutlemiseks: Esimene maailmasõda – kas juhus või paratamatus? Kes oli süüdi Esimese maailmasõja puhkemises? Esimene ja Teine maailmasõda – kas Euroopa riikide enesetapp? Kes olid Esimese maailmasõja võitjad, kes kaotajad?
1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsirežiimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. 2) Kes oli süüdi uue maailmasõja puhkemises? Vanameelsete Venemaa ajaloolaste reaktsioon väitele, et tegelikult kavatses Stalin esimesena rünnata Saksamaad [ja Euroopa riike], on olnud raevukas ning üleolev ja nad lootsid selle teesi kergelt ümber lükata. Kuid ootamatult on asunud seda väidet kaitsma ka mitmed noorema põlvkonna kutselised ajaloolased. Nüüdseks on mitmed Venemaal avaldatud uurimused arhiividest leitud materjalide põhjal seda Stalini poolt kavatsetud rünnakuplaani ka kinnitanud
järel pidanuks olema originaaliga samaväärsed, tegelikult olid aga maitsetud ning ebameeldivad. Puudus aga kasvas ning 1917. aastal algas nälg, millele lisandusid epideemiad, mis nii tagalas kui ka rindel ulatuslikku laastamistööd tegid. Sõja populaarsus vähenes kiiresti pea kõikides riikides, ainsana ei andnud raskused end tunda USA-s. Sõda suurendas olulisel määral ka sotsiaalseid pingeid ja vastuolusid. Inimesed süüdistasid sõja puhkemises omakasupüüdlikke rikkureid, kes sõjast kasu lõikasid. Maailmasõja lahingute koledused jäid sügavale inimeste mällu. Varem oli vähemalt väliselt omajagu rüütellikkust, maailmasõja kaevikutes kadus see aga kiiresti. Sõda muutus järjest julmemaks, inimlikkusele ja halastusele jäi aina vähem kohta. Minu arvates purustas sõda väga paljude meeste ja naiste väärtushinnangud, mida hiljem oli raske kokku lappida
kulud ületada tulusid. Korraldati hädaabitöid:tehti korda tänavad, Inimesed vaesusid ja nälgisid. haljastati alasid jne. Mitmes riigis kehtestati diktatuur Euroopa ja USA suhted halvenesid, sest mõlemad süüdistasid üksteist kriisi puhkemises. 15. Konveiermeetodi positiivsed ja negatiivsed tagajärjed. + - Tööpäev muutus pingelisemaks Ei olnud võimalik enma lahkuda Pidi tegema päev läbi sama liigutust.
Elatustase langes, tekkis toidupuudus, levis epideemia. Kasvas deserteerumine rindelt, sest sõda hakkas venima. Naised pidid ära tegema meestetöö ning osad asusid tööle tehastesse. Palka said nad sama töö eest vähem kui mehed. Kõik see aitas kaasa naiste iseseisvumisele. Riigi osa majanduses suurenes märgatavalt. Riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast. Sõda suurendas sotsiaalseid pingeid ja vastuolusid, inimesed süüdistasid sõja puhkemises rikkureid, kes sõjast kasu lõikasid. Muutused ühiskonnas Väikeettevõtted laostusid, kuna tellimused anti suurettevõtetele Kiirelt kasvav maksukoormus tugevdas riigi positsiooni Sotsiaalsed pinged ja vastuolud suurenesid Religiooni mõju vähenes Vanad impeeriumid (Venemaa, Austria-Ungari) lagunesid Asemele tekkisid uued riigid nt: Eesti, Tšehhoslovakkia, Austria, Ungari. Muutused ühiskonnas Click icon to add picture
Versailles' süsteem kas lüüasaanute karistamine või uus kord? Peale I maailmasõda, mis toimus 28. juunist 1914 - 11. novembrini 1918, kujunes Euroopas välja poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Seda süsteemi iseloomustasid uute riikide teke Ida- ja Kesk- Euroopas ning vanade impeeriumite kadumine. Lepingud, mis moodustasid Versailles' süsteemi, sõlmiti Pariisi rahukonverentsil, mis kutsuti kokku pärast I maailmasõda 18. jaanuaril 1919. Nende lepingutega lõpetati I maailmasõda ja alustati Euroopas uut korda. Üheks peamiseks karistuseks võib lugeda seda, et Saksamaa pidi maksma reparatsioone. Võitjariigid soovisid rahuleppega sundida Saksamaad korvama tekitatud sõjakahjusid, nad tahtsid Saksamaad nõrgestada selleks, et ta ei kujutaks võitjatele edaspidi sõjalist ohtu. Kõige karmimaid rahutingimusi ...
FRANKLIN DELANO ROOSEVELT demokraat, USA president 1933-1945. Koostas tegevuskava ,,New Deal'i" selleks, et majanduskriisist väljuda. HERBERT HOOVER vabariiklane, USA president 1929-1933. Arvas, et riik ei peaks majandusse sekkuma ja kriis lõppeb varsti. Tallinna aukodanik. 2. MÕISTED. PARIISI RAHUKONVERENTS 18. jaanuar 28. juuni 1919 Pariisis toimunud konverents, kus osalesid 27 riigi esindajad, kuid lõpuks otsustas ,,suur nelik". Otsustati, et SM on süüdi I MS puhkemises, ta peab vähendama oma sõjaväge ja territooriumi, maksma reparatsioone. REPARATSIOON kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale WILSONI 14 PUNKTI USA presidendi W. Wilsoni loodud punktid, mille järgimisel oleks võimalik olnud ära hoida uus sõda. VERSAILLES' SÜSTEEM Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus. Rahva arust oli see ,,noahoop selga" ja seda võeti kui diktaati. VERSAILLES' DIKATAAT rahvas nimetas nii Versailles' süsteemi.
*SALAJANE OSA Egiptuse ja Maroko kolooniateks muutmine SM püüdis VM ANTANTIST ära meelitada! Enne I MS kujunesid 2 pingekollet: * MAROKO PR vs SM * BALKANI PS - ,,B PRK" - põrkusid suurriikide vastandlikud huvid ja järjest tugevamaks muutusid sealsete rahvaste vabaduspüüdlused. 4. I MS PÕHJUSED JA AJEND, SÕDIVATE POOLTE SÕJAPLAANID. KES OLI SÜÜDI I MS PUHKEMISES? PÕHJUSED: * F.F. atentaat * ülemvõim kolooniates * ING-SM konkurents merel * ülemvõim Balkanil * PR-SM vaheline vaen, Elsass-Lotring AJEND: F. F. atentaat 28. juuni 1914 SÕJAPLAANID: * SM Schlieffeni plaan. Tuli tungida läbi neutraalse Belgia PR-le ja purustada PR 39 päevaga, seejärel 3-4 kuuga VM. Selleks rajati 13 kahesuunalist raudteed, üle Reini15 raudteesilda. SM oli sõjaks valmis. * PR plaan 17
regulatsiooni puudumine (sissetulekute ebaühtlast jaotumist on samuti peetud kriisi peapõhjuseks, USAs kuulus 1%-le rikastele 63% elanikkonna sissetulekust, samas kui 93%-le vaestele langes vaid 4%sissetulekutest), Euroopa majanduse nõrkus (reparatsioonide ja sõjavõlgade tasumisega hädas olnud eurooplased ei suutnud oma majandust korda seada ega ka Ameerika kaupu osta. Ka president Hoover süüdistas kriisi puhkemises eurooplasi), USA impordipoliitika (ameeriklased kehtestasid liiga kõrged tollitariifid sisseveetavatele kaupadele, mis põhjustas majanduslikku langust ka teistes riikides) ning USA immigratsioonipoliitika (sisserände piirangud olid nii USAs kui ka Euroopas rassistliku värvinguga, samas pidurdas see ka tarbijaskonna kasvu. Probleemi süvendas ka 1920-ndail aastail vähenenud sündivus). Sellest aitas väljuda Franklin Delano Roosevelt, kes presidendiks valituna esitas kohe rahvale
Ajalugu 1. Ims lõpetamiseks kogunesid 26 riigi juhid Pariisi. 1919-1920 aastal toimus Pariisi rahukonverents. Peaotsustajateks olid seal USA - Wilson, Suurbritannia Lloyd George ja Prantsusmaa Clemenceau. Otsus oli, et kaotajad on sõja puhkemises süüdi. 28. juuni 1919 sõlmiti Versailles´ rahuleping. See sõlmiti Saksamaa ja Antaanti vahel. Kaotajate kohustused: 1) peavad loovutama territooriume 2)peavad maksama reparatsioone 3) piirangud sõjaväele Rahulepingu tingimused: 1) Saksamaa kaotas oma kolooniaid, ligi 1/8 oma territooriumist. Prantsusmaa sai tagasi Elsass- Lotringi, Belgia, Taani ja Tsehhoslovakia said väiksemad alad, suured alad läksid Poolale
sealsete rahvaste vabaduspüüdlused ANTANT KESKRIIGID · Venemaa · Saksamaa · Prantsusmaa · Austria-Ungari · Inglismaa · Türgi 4. I ms põhjused ja ajendid, sõdivate poolte plaanid. Kes oli süüdi I ms puhkemises? 20.saj alguses maailm vastuolude äärel. SAKSAMAA vs PRANTSUSMAA · Kättemaks · Elsas- Lotring · Kolooniad SAKSAMAA vs INGLISMAA · Maaimapoliitika · Kolooniad · Laevastik 5. Sõjategevus lääne- ja idarindel. Läänerinne Idarinne 1914 Piirilahing. Pr ja Inglise armee olid Vene väed tahtsid vallutada Ida- sunnitud taganema. Sakslased Preisimaa. Tannebergi lahingus
privileegidest loobuda, vaimulikud üritasid oma positsiooni säilitada, ent olid valmis rahalistest vabastustest ja privileegidest loobuma. Millistes küsimustes olid aadlikud ja vaimulikud valmis järeleandmisi tegema? Maksuküsimustes, mõnes kulukas õiguses. Millised soovid oleksid kaasa toonud kuningavõimu piiramise? Et ilma generaalstaatite kokkukutsumisega ei kehtestataks ühtegi maksu; osade maksude tühistamine. Selgita Louis XVI ja Marie Antoinette'i rolli revoltusiooni puhkemises. Nad ei saanud järglasi kohe, Louis oli otsustusvõimetu ja tal puudusid head omadused riigijuhtimises, Marie Antoinette'i kahtlustati armukeste omamises ja süüdistati vaenlaste salasepitsuste toetamises. Miks ei suutnud generaalstaadid neile pandud ootusi täita, mis seda süvendas? Vastasseis priviligeeritud ja kolmanda seisuse vahel, ei suudetud hääletamises kokku leppida. Miks peetakse Bastille'i vallutamist revoltusiooni alguseks?
Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. 1. Millist rolli mängisid I maailmasõja puhkemises sõjalised liidud ja riikide territoriaalsed ambitsioonid ning kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit? Kolmikliit tekkis Saksamaa, Austria-Ungari vahel ning oli suunatud Prantsusmaa vastu. Saksamaa tahtis purustada Prantsusmaa ja kehtestada oma võimu Euroopa mandril. Itaalia liitus selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest.
eluasemetega mõjutasid tugevalt ühiskonda. Kõik see mõjutas kunstis toimuvat, sest ka enamus kunstikke ei ole olnud eluajal elanud rikkuses, vaid pigem kaldusid kesise elu suunas. Sõja ajal tõusis esile oma vastanduslikusse poolest dadaismi esindajad. Maailmas toimunu sundis sõja eest põgenenuid kirjanike, kunstikke mõtlema ümber oma tõekspidamised ja senised väärtused. Neid võiks nimetada lausa sõjavastane mässumeelseks liikumiseks. Süüdistati ka kodanikke sõja puhkemises, põhjuseks toodi lihtrahva passiivsus. Leides, et ühiskond peab ärkama, hakkasid rahvast sokeerima läbi maalide, manifestide, muude kunsti väljendusviiside. Nende arvamuse põhiselt polnud mõtet luua ilusta kunsti, millega varasemalt (eelneval sajandil) harjutud oli. Dadaistlik stiil levis kõikjal maailmas, sest esindajaid leidus eri maailma otstest. Taandatud lihtsamalt, soovisid koolkonna esindajad ühiskonna liikmeid ehmatada, raputada jõuliselt
Füüsiline ja vaimne jõud on viidud viimse piirini, elatustase langes; tekkis toidupuudus; levisid epideemiad; sõja venimine tekitas tüdimust ja pahameelt; suurenes sallimatus muulaste vastu ning rahvusvähemuste olukord halvenes; naised pidid ise hakkama saama; suur hulk naisi asus tööle tehastes ja akevandustes; naiste iseseisvumine; peremudel sattus tõsisesse kriisi; inimestele tundus et nad ei saa enam ilma riigi abita hakkama.kasvas maksukoormus; inimesed süüdistasid sõja puhkemises omakasupüüdlike rikkureid, kes sõjast kasu lõikasid; religiooni mõju vähenes; Igapäevaelu I MS ajal Toidupuuduse leevendamiseks võeti appi keemitööstus, mis asus tootma ersatskaupu, mis oma ametlike omaduste järel pidanuks lema originaaliga samaväärsed; puudus kasvas ja algas nälg;sõja populaarsus vähenes kiiresti pea kõikides riikides; Okupatsioon ja vägivald Saksalsed kehtestasid eriti karmi okupatsioonireziimi okupeeritud belgias; Belgia majanuds läks täielikult Saksa
Rumeenia astus 1915 sõtta keskriikide poolel - 13.Tooge vähemalt kaks näidet selle kohta kuidas muutus inimeste igapäevaelu maailmasõja ajal.(2p) Paljud endised töökohad muutusid ainult sõja jaoks pühendunud vabrikuteks, kus hakkati tootma relvi või mundreid. Tööl käisid enamjaolt naised, kuna mehed olid sõjas. III OSA ARUTLUS Kirjutage eraldi lehele arutlus ühel järgnevatest teemadest:(10p) Kes on süüdi I maailmasõja puhkemises? I maailmasõja head ja halvad küljed. Kes kaotas ja kes võitis maailmasõjast? I Maailmasõja head ja halvad küljed. Sõja hind oli ränk. Esimene maailmasõda lõpetas maailma suhteliselt rahuliku terve sajandi kestnud arengu. Sõtta mobiliseeriti kokku 73,5 milljonit meest. Hukkunuid oli umbes 10 milljonit, haavatuid 20 milljonit inimest. Kohe pärast sõda niitis gripiepideemia veel 20 miljonit sõja vintsutustest ja alatoitumisest nõrgestatud inimest
· Üldine töökohustus · Suures riigi osa · Rahvaste füüsiline ja vaimne · Elatustaseme langus majanduses kurnamine · Sallimatus muulaste suhtes · Riigi kätte läks ka · Toidupuudus ja epideemiad · Inimesed süüdistasid sõja kontroll ressursside · Naised lahutatud meestest ja puhkemises omakasupüüdlikke jaotamise üle pidid üksi hakkama saama rikkureid · Kasvas maksukoormus · Vähenes religiooni mõju · Levisid vasakpoolsed vaated Mobilisatsioon sunniviisiline sõjaväkke võtmine (mobilisatsioon) Suhtumine sõtta suhtumine oli muutunud halvemuse poole, toimus deserteerumine, enam ei pooldatud sõda
12. KUNST I MAAILMASÕJA AJAL. DADA JA METAFÜÜSILINE KUNST 1. Kuidas reageerisid paljud kunstnikud I maailmasõja puhkemisele? Tekkisid mässumeelsed ja anarhistlikud rühmitused. 2. Kus asus Voltaire`i kabaree? Mis laadi etendused seal toimusid? Zürichis, Sveitsis. Näidati kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. 3. Mida püüdsid dadaistid maailmale öelda? Kunstnikud pettusid ühiskonnas ja selle väärtustes, nad põlgasid ,,korralikku kodanikku" kes oli sõja puhkemises kaasosaline. 4. Mis laadi teoseid eelistasid dadaistid luua? Eesmärk oli rabav uudsus, sokeerimine ¤ Hans (Jean) Arp (Sv)- kollaazid juhuslikest, tähtsusteta materjalidest ¤ Francis Picabia (Pr)-veidrad masinad, juhuslikest, tähtsuseta materjalidest 5. Millise suure uuenduse tõi kunsti M. Duchamp? Kus ta tegutses? Millist terminit kasutatakse seoses tema teostega? Loobus maalimisest ja hakkas esitama tavalisi vabrikutooteid (nn ready-made) või
meelelahutust, mingu ,,Musta Kotkasse". Raamatukogu juures kõndides kohtas ta noort professorit, kellega oli vanasti idamaade mütoloogiast vestelnud. Professor kutsus ta enda juurde õhtust sööma. Harry läks koju, võttis sisse podagrapillid (liigesevalu vastu) ja hakkas end õhtuks valmis seadma. Majaproua võttis Harry vastu. Professor rääkis, et oli lehest lugenud Harry Halleri nimekaimust, kes olevat irvitanud keisri üle ja avaldanud arvamust, et tema kodumaa polevat sõja puhkemises põrmugi vähem süüdi kui vaenulikud maad. Nad asusid söögilauda, kuid ilmselgelt kõik pingutasid, et üksteist välja kannatada, nad ei nautinud seltskonda. Harry nägi Goethe pilti, mis oli maalija poolt üles mukitud ja ei olnud Goethele omane ning Harry tegi pildi maha. See pilt oli aga professori naisele kallis. Harry ütles, et see mees, kellest professor lugenud oli, on tema, vabandas naise ees tuues vabanduseks, et on skisofreenik ning tormas minema.
ettekujutatavgi. Erakordne on ka asjaolu, et Esimene maailmasõda lõppes nii, et võitjaiks osutusid vaid demokraatliku korraldusega riigid. Sõda on muidugi raske ja sünge aeg. See tähendab meeste eemalolekut naistest, majanduslikku kitsikust, seltsielu kängumist elu lõbusama poolest loobumist. Maailmasõja puhkemine tõi kohe kaasa ka üldise alkoholikeelu määramata ajaks. Eelkõige toob sõda aga ohvreid. Nähakse Esimese maailmasõja puhkemises ka häid külgi. Esimene maailmasõda andis ainulaadse võimaluse iseseisvuda seni iseseisvuseta rahvastele. Üle 700 aasta tekkis eestlastel reaalne sanss astuda võitlusse iseenda peremeheks saamise eest. Ma arvan, et me peaksime oma riigi sünniloos tähtsustama ka Esimest maailmasõda, mis täitis eeltingimused omariikluse eest võitlemiseks. Sõja osapooled Euroopa suurriikidest olid pärast 4. augustit 1914 sõtta astunud Austria-Ungari ja Saksamaa
õiguste saavutamine meestega. Sõja tõttu varises senine liberaalne maailmapilt kokku. Inimestele tundus, et nad ei saa enam ilma riigi abita hakkama. Pea kõikides sõdivates riikides suurenes järsult riigi osa majanduses. Majanduselu hakati reguleerima, riiklike tellimuste eest hakkas maksma riigikassa. Kahjuks anti tellimusi ainult suurettevõtetele, sellega seoses väikeettevõtted laostusid. Samal ajal suurendas sõda olulisel määral sotsiaalseid pingeid ja vastuolusid. Sõja puhkemises süüdistasid inimesed omakasupüüdlikke rikkureid, kes sõjast kasu lõikasid kahjuks selliste vasakpoolsete vaadete tagajärjel vähenes religiooni mõju. Kuna ükski riik polnud valmistunud pikaks sõjaks, polnud kellelgi piisavalt varusid sõda läbi elada. Prantsusmaa sai õnneks läbi naiste tööjõu abiga, kuid Inglismaal läks hästi kuni 1917. aastani, sest peale seda hakkasid tundma andma Saksa allveesõja mõjud. Kuid ka Saksamaal ei läinud hästi,
halvenes. Naised olid aastateks meestest lahutatud ja pidid ise hakkama saama. Suur hulk naisi asus tööle tehastes ja kaevandustes, palka said vähem kui mehed.See aitas kaasa naiste iseseisvumisele ja võrdsete õiguste saavutamisele meestega.Inimestele tundust, et nad ei saa enam ilma riigi abita hakkama.Sõdivates riikides suurenes järsult riigi osa majanduses.Majanduselu hakati regulerima, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast.Kasvas maksukoormus.Inimesed süüdistasid sõja puhkemises rikkureid, kes sõjast kasu lõikasid. Levisid vasakpoolsed vaated. IGAPÄEVAELU ESIMESE MS AJAL Prantsusmaa suutis end naiste tööjõu rakendamisele ise ära toita ja Inglismaal püsis toiduainetega varustamine kuni 1917.a-ni, mil Saksa allveesõja mõjud tundma hakkasid andma.Saksamaal ja Austrias hakkas majanduses puudus ilmnema 1916.a. Inimesed pidid piirama kalatoodete ja munade tarbimist, suhkru ja kartuli.Toidupuuduse leevendamiseks
KT: Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. Pt 1, 2, 5 -10, 14 1. Millist rolli mängisid I maailmasõja puhkemises sõjalised liidud ja riikide territoriaalsed ambitsioonid? LIIDUD: Kolmikliit- Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari Antant-Venemaa, Prantsusmaa, inglismaas TERRITORIAALSED AMBITSIOONID: Inglismaa soovitas säilitasa juhtiva kolooniariigi ja merede valitseja poitsiooni. Saksamaa soovis vallutada uusi kolooniaid ja laieneda Euroopas
10 Pea kõikides sõdivates riikides suurenes järsult riigi osa majanduses. Majanduselu hakati reguleerima, riiklike tellimuste eest hakkas maksma riigikassa. Kahjuks anti tellimusi ainult suurettevõtetele, sellega seoses väikeettevõtted laostusid. Samal ajal suurendas sõda olulisel määral sotsiaalseid pingeid ja vastuolusid. Sõja puhkemises süüdistasid inimesed omakasupüüdlikke rikkureid, kes sõjast kasu lõikasid kahjuks selliste vasakpoolsete vaadete tagajärjel vähenes religiooni mõju. Kuna ükski riik polnud valmistunud pikaks sõjaks, polnud kellelgi piisavalt varusid sõda läbi elada. Prantsusmaa sai õnneks läbi naiste tööjõu abiga, kuid Inglismaal läks hästi kuni 1917. aastani, sest peale seda hakkasid tundma andma Saksa allveesõja mõjud. Kuid ka Saksamaal ei
aastal tabas maailma suur naftakriis – OPECi riigid kehtestasid nafta embargo vastuseks mõnede riikide poliitikale toetada Iisraeli Yom Kippuri sõjas. Selle mõju oli kogu maailmas vägagi tuntav – hinnad kerkisid ning see pani esimest korda tavainimesi taipama, mil määral nad naftast sõltuvad ja kui suur poliitiline mõjuvõim sellel on. Kriis lõpuks küll vaibus, kuid see näitas eelkõige milline relv Lähis-Ida naftariikidel kasutada on. Mil määral aga olid naftakriisi puhkemises süüdi poliitilised ja mil määral majanduslikud aspektid? Yom Kippuri sõda ja sellele järgnenud embargo tulid üllatuse ja šokina, kuigi mõlemad olid mõneti vältimatud. 1970 – 1973 aastad olid traumeerivad nii naftatööstusele, tootjatele, OPECile, tarbijatele, poliitikutele, NATOle, supervõimudele ehk siis peaaegu kogu maailm oli ühel või teisel määral kõigest sellest mõjutatud. 1 1973. aastaks oli nafta maailma
○ USA oli heal majanduslikul järjel, asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa ○ NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias ● Saksamaa ja Jaapan kaotasid ajutiselt iseseisvuse, Saksamaa tükeldati ○ sõjakulud maksid kaotajariigid ● võitsid ka Inglismaa ja Prantsusma b) sõjakurjategijate karistamine (Nürnbergi protsess); ● 20 kohtualust- Natsi- Saksa riigi- ja sõjaväejuhti ○ Stalini roll sõja puhkemises lükati kõrvale ● 4 võitja riigi (NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa) kohtunikud mõistsid kohut ● Esimene kohtuprotsess, kus süüdistati inimsusvastastes kuritegudes ● Inimsusvastased kuriteod kuulutati aegumatuteks ● 12 kohtualust mõisteti surma, teistele määrati erineva pikkusega vanglakaristused c) II ms muud tagajärjed (näiteks kahe Saksamaa tekkimine, külm sõda jms.).
(Itaalialt Aafrika kolooniad; Vahemere äärsed alad, Transilvaania ühendati Rumeeinaga (võeti ära Ungarilt), Bulgaaria pidi loovutama sõjas võidetud alad, NL sai Bessaraabia ja Bukoviina Rumeenialt ja Karjala Soomelt). Sks-ga ei sõlmitud rahulepingut. Jaapaniga sõlmisid võitjariigid (va NL) rahulepingu 8. sept 1951. · Sõja tagajärjed: 1) Ei sõlmitud üldist rahulepingut nagu I ms ajal; sõja puhkemises süüdistati Sks kõige rohkem 2) II ms oli süsteemide vastasseis: luau sai dem eiravad riigid; võitis lib dem (+NL) 3) NL kasutas ära oma tugevnenud positsiooni Jalta konverentsil; surus peale 2. rinde avamise Normandiast (Ida-Eur alad NL). Lääne dem ei julgenud peale suruda oma arvamust. 4) Kaasnesid suured kaotused ja purustused => tõusis hukkunud tsiviilelanike arv lisaks sõduritele (julm sõjapidamine, parem tehnika, vägivallapoliitika)
KT: Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. Pt 1, 2, 5 -10, 14 1. Millist rolli mängisid I maailmasõja puhkemises sõjalised liidud ja riikide territoriaalsed ambitsioonid ning kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit? Sõjalised liidud: suurriikide bloki loomine oli mõeldud sõja ärahoidmiseks, kuid tegelikult lõi just see protsess eeldused I ms puhkemiseks. Kuna riigid omasid liitlasi ja sõlmisid kokkuleppeid, olid nad sunnitud ohukorras astuma sõtta ja toetama liitlasi.
+ kaotas veel söekaevandused ja kolooniad 2) Sõjalised piirangud sõjaväeteenistuskohustus kaotati maaväes: 100000 vabatahtliku mereväes: 15000 vabatahtliku keelatud olid allveelaevad, suured lahinglaevad, tankid, lennukid, rasked kahurid. Reini tsoon demilitariseeritud -> saksamaa ei tohtinud rajada kindlusi ega sõjaväge sinna. 3) Kohustused teiste riikide ees pidi maksma reparatsiooni ehk kahjutasu 4) saksamaa kui sõjasüüdlane ta on sõja puhkemises süüdi · Sõjakolded 1930 aastatel (Mandzuuria, Etioopia, Hispaania) · Kaug ida -eesmärk: Jaapani soov saada Aasia valitsejaks -tegevus: 1931 tungis Jaapan Mandzuuriasse (Kirde-Hiina) -tagajärg: Mandzukuo riik, mis sõltus Jaapanist (vasallriik) -rahvasteliit: nimetas Jaapani agressoriks ja Jaapan lahkus Rahvasteliidust · Aafrika -eesmärk: Rooma impeeriumi taastamine -tegevus: tungis sisse Etioopiasse 1935-36 (Itaalia vs Etioopia)
nüüd võeti asi tõsiselt ette. 1945. aasta novembris alustas rahvusvaheline tribunal Nürmbergis kohtumõistmist natslike partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle. Neid süüdistati kuritegudes inimsuse vastu, kohtualuste väiteid, et nad täitsid kõrgemalseisvate organite või isikute käske, ei arvestatud.Vastutus sõja vallapäästmise eest pandi seejuures eranditult Saksamaa juhtkonnale. Protsessil esitatud dokumendid MRP salaprotokolli ning Stalini rolli kohta Teise maailmasõja puhkemises lükati kõrvale. 1946. aasta oktoobris välja kuulutatud kohtuotsuses mõisteti 12 kohtualust surma, kolm said eluaegse vanglakaristuse, neljale määrati tähtajaline vanglakaristus ja kaks mõisteti õigeks. Teise maailmasõja tagajärjed Teine maailmasõda põhjustas seninägematuid purustusi ning kaotusi. Kokku hukkus sõjas ligi 60 miljonit inimest, neist kõige rohkem NSV Liidus (üle 20 miljoni) ja Hiinas (10 miljonit). Varasemates sõdades moodustasid enamiku
trambiti jalge alla. Järgmisel päeval ta suri 33-aastaselt. Umberto "Boccioni "Elastika" (1912) Giacomo Balla "Line of speed" (1913) Dadaism kujunes välja Esimese maailmasõja(1914-18) ajal neutraalses veitsi linnas Zürihis kuhu oli sõja jalust põgenenud mitmeid kunstnikke ja kirjamehi. Vaimuinimesi vapustas sõda sügavalt ja pani kahtema senistes tõekspidamistes. Nende meelest oli just keskmine kodanik oma passiivsusega sõja puhkemises süüdlane. Dadaistide eesmärgiks oli oma tegevusega see väikekodanlane rööpast välja lüüa. Nii võib öelda, et dada ei olnud mitte kunstivool vaid sõjavastane mässumeelne liikumine, mis avaldus väga erinevates vormides. Dadaistide põhiline eesmärk oli okeerimine. Üks võimalus oli kokkukutsutud publikule mõttetuid seosetuid luuletusi ette kanda või neid solvangutega üle kallata. Nii vihastati
Tekkisid mässumeelsed ja anarhistlikud rühmitused. 2. Kus asus Voltare'i kabaree? Mis laadi etendused seal toimusid? Sveitsis, Zürichis. Seal sokeeriti külalisi absurdiga: müramuusika, seosetute poeemide ja solvangutega. Naeruvääristati kõiki väärtusi- ilu, häid kombeid, poliitilisi ideaale. Näidati kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. 3. Mida püüdsid dadaistid maailmale öelda? Nad põlgasid ,,korralikku kodanikku", kes oli sõja puhkemises kaasosaline. 4. Mis laadi teoseid eelistasid dadaistid luua? Võimalikult rabav uudsus. (Levis eelkõige trükistena-ajakirjad, plakatid, lendlehed), enneolematu kujundusega. 5. Millise suure uuenduse tõi kunsti M. Duchamp? Kus ta tegutses? Millist terminit kasutatakse seoses tema teostega? Tegutses New York-is. Termin-vabrikutooted (ready-made). Loobus maalimisest, hakkas esitama tavalisi vabrikutooteid või konstruktsioone kunstivõõrastest materjalidest. 6
4. Jpn-iga sõlmisid võitjariigid, va NSVL, Poola, Tsehhoslov rahu 8. sept 1951 San Franciscos Nürnbergi protsess: · I ms järel karistatud vaid sümboolselt, nüüd võeti asi tõsiselt ette · 1945 nov rahvusvaheline tribunal alustas kohtumõistmist natslike partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle · süüdistati kuritegudes inimsuse vastu · vastutus sõja vallapäästmise eest pandi Sm juhtkonnale · MRP salaprotokolli ja Stalini rolli kota II ms puhkemises lükati kõrvale · 1946 12 mõisteti surma, 3 eluaegse, 4 tähtajalist ja 2 õigeks II ms tagajärjed: · hukkus ligi 60 mln, kõige enam NSVL-s ja Hiinas · suurenes hukkunud tsiviilelanike arv · ei toonud õiglast maailmakorda · kommunistliku bloki e Teise Maailma teke · maailma lõhestumine ja külma sõja algus
Jpn-iga sõlmisid võitjariigid, va NSVL, Poola, Tšehhoslov rahu 8. sept 1951 San Franciscos Nürnbergi protsess: I ms järel karistatud vaid sümboolselt, nüüd võeti asi tõsiselt ette 1945 nov – rahvusvaheline tribunal alustas kohtumõistmist natslike partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle süüdistati kuritegudes inimsuse vastu vastutus sõja vallapäästmise eest pandi Sm juhtkonnale MRP salaprotokolli ja Stalini rolli kota II ms puhkemises lükati kõrvale 1946 – 12 mõisteti surma, 3 eluaegse, 4 tähtajalist ja 2 õigeks II ms tagajärjed: hukkus ligi 60 mln, kõige enam NSVL-s ja Hiinas suurenes hukkunud tsiviilelanike arv ei toonud õiglast maailmakorda kommunistliku bloki e Teise Maailma teke maailma lõhestumine ja külma sõja algus
pihta hakata. 1899. Aasta on Haagi konventsiooni kõige olulisem 1907. Aasta Haagi konventsiooni IV osa on kataloog, mida kõike sõjas teha ei tohi. IMS neid reegleid massiliselt rikuti- kerkis üles sõjakuritegude mõiste. Haagi konventsioon ütleb et ei tohi seda teha, aga ta kohustab rohkem riike. Missugune leping lõpetab esimese MS? Versille rahuleping ja seal on kirjas saksamaa süü. Saksamaa sõdis selle vastu, et tema oli üksi süüdi selle puhkemises. Konkreetsemalt näeb rahuleping selle et keiser Wilhelm II üle tuleb kohut mõista, tema aga põgenes Hollandisse pakku. Holland keeldus seda Wilhelm II välja kohtumõistmiseks andmast. Oma rolli mängis ka vanus. See sama kaalutlus, millega olid vaidlused ühe teise keisri vastu, kuna mees oli aga vanaks saanud ja nüüdseks on surnud. Midagi tuli teha ka ohvitseridega ja sõduritega, kes olid toime pannud sõjakuritegusid. See idee 19
Tekkisid mässumeelsed ja anarhistlikud rühmitused. 2.Kus asus Voltare'i kabaree? Mis laadi etendused seal toimusid? Šveitsis, Zürichis. Seal šokeeriti külalisi absurdiga: müramuusika, seosetute poeemide ja solvangutega. Naeruvääristati kõiki väärtusi- ilu, häid kombeid, poliitilisi ideaale. Näidati kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. 3.Mida püüdsid dadaistid maailmale öelda? Nad põlgasid „korralikku kodanikku“, kes oli sõja puhkemises kaasosaline. 4.Mis laadi teoseid eelistasid dadaistid luua? Võimalikult rabav uudsus. (Levis eelkõige trükistena-ajakirjad, plakatid, lendlehed), enneolematu kujundusega. 5.Millise suure uuenduse tõi kunsti M. Duchamp? Kus ta tegutses? Millist terminit kasutatakse seoses tema teostega? Tegutses New York’is. Termin-vabrikutooted (ready-made). Loobus maalimisest, hakkas esitama tavalisi vabrikutooteid või konstruktsioone kunstivõõrastest materjalidest. 6.Mis asjad olid nn
pihta hakata. 1899. Aasta on Haagi konventsiooni kõige olulisem 1907. Aasta Haagi konventsiooni IV osa on kataloog, mida kõike sõjas teha ei tohi. IMS neid reegleid massiliselt rikuti- kerkis üles sõjakuritegude mõiste. Haagi konventsioon ütleb et ei tohi seda teha, aga ta kohustab rohkem riike. Missugune leping lõpetab esimese MS? – Versille rahuleping ja seal on kirjas saksamaa süü. Saksamaa sõdis selle vastu, et tema oli üksi süüdi selle puhkemises. Konkreetsemalt näeb rahuleping selle et keiser Wilhelm II üle tuleb kohut mõista, tema aga põgenes Hollandisse pakku. Holland keeldus seda Wilhelm II välja kohtumõistmiseks andmast. Oma rolli mängis ka vanus. See sama kaalutlus, millega olid vaidlused ühe teise keisri vastu, kuna mees oli aga vanaks saanud ja nüüdseks on surnud. Midagi tuli teha ka ohvitseridega ja sõduritega, kes olid toime pannud sõjakuritegusid. See idee
Ehk võinuks Prantsuse kuningriik selles küsimuses jääda neutraalseks? 4. Mis põhjustas lihtrahva eriliselt masendava olukorra just neil aastail? 5. Ehk oleks saanud revolutsiooni nutikate reformidega vältida? Põhjenda oma arvamust! 6. Kelle poole pöördus kuningas finantskriisi lahendamise asjus? Miks just selle inimese poole? 7. Mida soovitas see inimene kuningal teha? Kas see oli hea soovitus? Põhjenda oma arvamust! 8. Kuninganna süüdistas Suure revolutsiooni puhkemises Neckeri? Ehk polekski ilma Neckerita revolutsioon puhkenud? Põhjenda. 9. Mida tead kolmandast seisusest Prantsuse kuningriigi päevilt? 10. Suur Prantsuse revolutsioon andis hävitava löögi feodaalkorrale. Kes on feodaal? Kes olid Eesti ajaloos feodaalid? II PARLAMENTAARNE REVOLUTSIOON Suure Prantsuse revolutsiooni eelmänguks saigi Generaalstaatide kogunemine 5. mail 1789 Versailles's. See väikelinn asub umbes 30 km kaugusel Pariisist; siin elas kuningas ja siit juhiti riiki.
Õpetatud Eesti Seltsi esimehena pidas selle kõne. Liivimaa maapäeva algul jutulus, et eestlased-lätlased kiiremini Saksa poole üle tormata. Seda pidasid slavofiilid riigivastaseks. Schirren kui baltisaksa ideoloog, eesti-läti vaenlasena kujutatud. ,,Antwort..." loeti palju ja sellest lähtuti palju. Liivimaa rüütelkonna stipendium alguses, et jätkata arhiiviuuringuid. Schirreni materjalid järjest enam Põhjasõjaga seotud. Patkul Liivi rüütelkonnas mängis suuresti rolli Põhjasõja puhkemises. Näib, et Patkulist algselt teatu ei vasta tegelikkusele, Schirren pettub asjades, mida varem kaitses. Kokku aetud materjalid (ärakirjad jne) on suured hulgad, Stockholmis Rootsi Riigiarhiivis Schirreni portfell. Suurt teist Põhjasõja ajaloost ei sündinud nagu varem loodeti, põhjus Schirreni kui ajaloolase pettumine, ka lahusolek kodumaast olevat loomejõudu mõjutanud. Ka pakutud, et suur materjal kasvas üle pea ja lisaks Schirren ülikriitiline ka enda suhtes.
Ehk võinuks Prantsuse kuningriik selles küsimuses jääda neutraalseks? 4. Mis põhjustas lihtrahva eriliselt masendava olukorra just neil aastail? 5. Ehk oleks saanud revolutsiooni nutikate reformidega vältida? Põhjenda oma arvamust! 6. Kelle poole pöördus kuningas finantskriisi lahendamise asjus? Miks just selle inimese poole? 7. Mida soovitas see inimene kuningal teha? Kas see oli hea soovitus? Põhjenda oma arvamust! 8. Kuninganna süüdistas Suure revolutsiooni puhkemises Neckeri? Ehk polekski ilma Neckerita revolutsioon puhkenud? Põhjenda. 9. Mida tead kolmandast seisusest Prantsuse kuningriigi päevilt? 10. Suur Prantsuse revolutsioon andis hävitava löögi feodaalkorrale. Kes on feodaal? Kes olid Eesti ajaloos feodaalid? II PARLAMENTAARNE REVOLUTSIOON Suure Prantsuse revolutsiooni eelmänguks saigi Generaalstaatide kogunemine 5. mail 1789 Versailles’s. See väikelinn asub umbes 30 km kaugusel Pariisist; siin elas kuningas ja siit juhiti riiki.
) kätte. Kindral Pavel Kurlov. Sõjaseisukord tähendas ka senisest rangemaid piirnaguid (ajakirjandus taas topelttsensuur, koosolekute pidamine jne). Rahva meeleolud olid sõja puhkemisel väga patriootlikud. Suuremates linnades toimusid sõja puhkemise esimestel päevadel suured stiihiliselt alanud rahvakogunemised. Samasugused olid ka juhtivate tegelaste sõnavõtud kõik kiitsid pm sõja puhkemise heaks. Eestlastelt tõotati Ve armeele igakülgselt toetust. Sõja puhkemises süüdistati peaasjalikult Sa-d. Eestlaste selliste seisukohtade taga olid selgelt poliitilised kavatsused, Ve-le vastu astumine oli mõeldamatu. Valiti kahest halvast vähem halb. Sa võidu korral halveneks eestlaste olukord veelgi. Ve puhul peljati, et Ve võit võib kaasa tuua uue sovinismi laine, et sellega kaasneb uus venestus, kuid see kõik tundus vähemtähtis. Sõja puhkemisega kaasnesid ka baltisaksa vastased meeleavaldused ja nende vastu suunatud sammud
Landeswehri sõda. Esmapilgul toimub, et Landeswehr on justkui Vabadussõjast väljaspool seisev sõda. On ka öeldud, et Landeswehri sõda kõrvalt vaatajale tundub täiesti mõttetud konflikt potentsiaalsete liitlaste vahel. Miks siis ikkagi sõda puhkes? Selge see, et sakslaste seas oli olemas ringkond, kes ei olnud Balti Hertsogiriigi ideed maha matnud, aga mingisugust vähegi reaalset võimalust baltisaksa võimu kehtestamiseks Eestis ei olnud olemas. Vastutus Landeswehri sõja puhkemises langeb vähemalt poole võrra rohkem eestlastel endil. Eesti ja Läti oli 1918. a lõpus üsna ühesuguses positsioonis - mõlemad olid olnud Saksa okupatsiooni all, mõlemasse riiki olid sisse tungimas punaarmeelased, mõlemas riigis oli loodud iseseisev vabariik, aga siiski oli ka erinevus ja sõjapidamise seisukohast suurimaks erinevuseks oli relvajõududes. Eestis oli vähemalt põhimõtteliselt mobiliseeritavad mehed olemas, Lätis kippus olema
Nende taktika eripäraks oli see, et lähtusid sissisõjast. Anti vaenlasele ootamatuid ja seda valusamaid lööke, pärast edu saavutamist tõmbuti tagasi, jäädi ootele, soodsa võimaluse tekkides rünnati taas. Rohelised koosnesid põhiliselt sama regiooni rahvast, vabatahtlikest, püüti enda poole värvata nii valgetest vägedest kui Punaarmeest deserteerunud sõdureid. Vene kodusõja puhul on vaieldud palju selle üle, kes oli süüdi kodusõja puhkemises. Vastuseid on mitmeid. Omaaegsed valged ja nende hilisemad järgijad on väitnud, et selles olid süüdi enamlased. Kindlasti on neil ka vähemalt osaliselt õigus, sest kui enamlased ei oleks 1917 hakanud Vm riiklust õõnestama ja poleks teinud kõik Vene impeeriumi kokku varisemiseks ja poleks okt pöördega võimu haaranud, poleks kellelgi põhjust sõdima hakata. Vm sotsmaj olukord oli 1917 sügiseks
annaabi.ee 
