Muutused eluolus ja ühiskonnas Sissejuhatus I maailmasõda toimus 28.07.1914 - 11.11.1918 Esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Sõja tulemusena purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). ~20 000 000 inimest kadunud ja hukkunud Rohkem ohvreid on olnud ainult hiljem II maailmasõjas Muutused ühiskonnas 1916. a lõpuks oli mobiliseeritud üle 50 mlj. mehe, mõnel maal kehtestati töökohustus. Elatustase langes, tekkis toidupuudus, levis epideemia. Kasvas deserteerumine rindelt, sest sõda hakkas venima.
halvenes. ·Naised iseseisvusid, tegid tööd ja hoolitsesid pere eest. ·Varises kokku senine liberaalne maailmapilt. ·Suurenes riigi osa majanduses. Majanduselu hakati reguleerima, väikeettevõtted laostusid, riigi kätte läks kontroll ressursside jaotamise üle ning maksukoormus kasvas kiirelt. ·Suurenesid sotsiaalsed pinged ja vastuolud. ·Ühiskonnas levisid vasakpoolsed vaated, vähenes ka religiooni mõju. IGAPÄEVA ELU ESIMESE MAAILMASÕJA AJAL Ükski riik polnud valmistunud sõjaks, seega polnud kellelgi ka piisavalt varusid. · Prantsusmaa suutis end tänu naiste tööjõu rakendamisele ise ära toita, Inglismaal püsis toiduainetega varustamine sõjaeelsel tasemel kuni 1917. aastani. Saksamaal ning Austrias hakkas aga majandusblokaadist tingitud puudus ilmnema juba 1916. aastal. · Inimesed pidid piirama oma tarbimist ja esmatarbekaupadele seati sisse karmid normid. · Võeti appi keemiatööstus, hakati tootma eratskaupu
7. Eluolud suure sõja ajal MUUTUSED ÜHISKONNAS. 1916. a lõpuks oli mobiliseeritud üle 50 milj mehe, mõnel maal kehtestati töökohustus. Elatustase langes, tekkis toidupuudus, levis epideemia, mõned riigid varisesid kokku. Sõja venitamine tekitas tüdimust, kiirelt kasvas deserteerumine rindelt. Raske oli ka naistel, kes koju jäid, neil tuli ära teha ka meestetöö, paljud asusid tööle tehastes, kaevandustes, kuid said vähem palka, see omakorda aitas kaasa naiste iseseisvumisele. Inimestele tundus, et nad ei saa enam riigi abita hakkama-riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast, ressursse jaotas riik, riigi osa majanduses suurenes. Sõda suurendas sotsiaalseid
-ei märgatud sõjatehnika arengutega uuendatud vastavalt sellele julgeoleolekupoliitikat, tihti ei tundnud valitsused sõjaplaane. Võtmeküsimus:Kui kiiresti suudab keegi oma väed mobiliseerida ja rindele paigutadal 2. MAAILMASÕJA AJEND 28.juunil1914 tapeti Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinand Sarajevos. Atentaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist. Venemaa asus toetama Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas Autria-Ungari Serbiale sõja, Venemaa kuulutas välja mobilatsiooni Saksamaa esitas Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis mobilatsioonikäsu tühistamist.Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1.augustil 1914 Venemaale ja seejärel 3.augustil Prantsusmaale sõja, 4.augustil tungis Belgiale kallale. See sundis Inglismaad sõtta astuma. Sõja algus tekitas vaimustuspuhangu. See haaras kaasa ka vasakpoolseid poliitikuid.
appi ruttama; Saksmaa olukord läks hullemaks siis kui Vene-Prantsuse liiduga ühines Inglismaa; Nende arust oli Euroopa jõudude tasakaal ohus; Prantsusmaa ja Inglismaa kirjutasid alla kokkuleppele amtliku nimega Antant; Hakati planeerima ühist sõjategevust Saksam. vastu; Inglismaa ja Venemaa vaheline kokkuleppe; Vastamisis seisid Antant ja Kolmikliit; algul arvati et suurriikide blokkide loomine hoiab ära sõja siis tegelikult lõi see eeldused Esimese maailmasõja puhkemiseks; Sõja tehnika areng ja võidurelvastumine; laialt võeti kasutusel ka kaevikud, miinipildujad,kuulipildujad ja moodsad sidevahendid; Kolmikliit ja selle eesmärgid Saksamaa,Austria-Ungari,Itaalia; saksamaa soovis uusi kolooniaid haarta; Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ja kehtestada oma võim euroopa mandril; Austria-Ungar koospüsmist ohustasid Serbia püded luua Austria-Ungari kooseisu kuuluvatest slaavi rahvastest Balkanil suur slaavi riik; Austria-Ungari eesmärk oli
Wilhelm II loobus kergekäeliselt Venemaaga sõlmitud nn edasikindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus mitte ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. Ei tahtnud Saksamaa enam pidada lubadust, et ta ei ründa oma põlist vaenlast Prantsusmaad. Venemaa ja Prantsusmaa - 1893. aastal sõlmisid nad liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Prantsuse-Vene koostöö oli Saksamaale äärmiselt vastumeelt. 2. Suurriikide eesmärgid sõja eel. Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Et laiendada oma poliitikat Euroopa tasandil maailma tasandile, vajas Saksama võimsat laevastikku. Selle rahamiseks võttis Riigipäev vastu mitu eriseadust, mis esitasid otsese väljakutse Briti impeeriumile. Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. 3. I maailmasõja puhkemise põhjused. I MS põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud:
7. ELUOLU SUURE SÕJA AJAL Lähiajalugu I osa Õ.lk.50-54 Muutused ühiskonnas · Kuna eeldati,et sõda kujuneb lühikeseks ei osatud ette näha suuri muutusi ühiskonnas.Tegelikult kurnas see sõdivaid rahvaid aastaid, viies nende füüsilise ja vaimse jõu viimse piirini. · Tööjõu puudus. · Sõja venimine tekitas tüdimust ja pahameelt, kiirelt hakkas kasvama deserteerumine rindelt. Uut hoogu sai sõja puhkemisest rahvuslik vabadusvõitlus. · Naised olid aastateks lahutatud oma meestest ning pidid ise hakkama saama. Üha enam olid tehastes ja kaevandustes vähema palga eest tööl just naised. · Ühiskonnas levisid kiiresti vasakpoolsed vaated, sõja ajal üle elatud vapustuste ja õuduste tagajärjel vähenes religiooni mõju. Igapäeva elu I MS ajal · Toidupuuduse leevendamiseks võeti kasutusele ersatskaup, mis pidi olema originaal
Puerto Rico, Filipiinid, Guam, Kuuba Kahuripaatide diplomaatia Rahvusvahelised kriisid 1905-1906 I Maroko kriis 1908 Bosnia kriis 1911 II Maroko kriis 1911-1913 Liibüa konflikt 1912-1913 I Balkani sõda 1913 II Balkani sõda I Maailmasõda 1914-1918 Põhjused Teravnenud vastuolud maailm suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust Sõja romantiseerimine (ülev, hiilgav) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks, strateegiad Suurriikide soov oma territooriume laiendada ja asumaid hõivata Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip Sõdivad pooled Keskriigid
Kõik kommentaarid