Arutlus
Kes oli
süüdi
Esimese Maailmasõja puhkemises?
19. sajandi
lõpp
ja 20 sajandi algus oli rahvusluse ja imperialismi ajastu. Sõja
põhjusteks peetakse sageli imperialistlikke vastuolusid suurriikide
vahel, kuid vastuolud 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses
lõppesid enamasti kompromissidega. Kuigi koloniaalvastuolud võisid
olla teatud määral sõdade puhkemise ajendiks, tuleb palju
tähtsamaks pidada rahvustevahelisi vastuolusid Euroopas endas. 20.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-03-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
94 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
J6giNr1
Õppematerjali autor
Bulgaaria, Montenegro) 2) Teises sõjas sõdisid Balkani riigid omavahel: Bulgaaria + Türgi ülejäänud Balkani sõdades tugevnes Serbia riik (teda toetas Venemaa). II Sõja põhjus 19. sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Imperialism see on suurriikide püüded saavutada maailmas suuremat võimu. Imperialismi ilminguiks olid nii koloniaalimpeeriumide teke kui lihtsalt majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Esimese maailmasõja põhjuseks olid maailma imperialistlike suurriikide vahelised vastuolud. Vastuolusid põhjustas terav võitlus · tooraineallikate · turgude · asumaade · mõjupiirkondade pärast. 20. sajandi alguseks oli maailm jagatud põhiliselt Inglismaa ja Prantsusmaa kasuks. Kuna aga USA ja Saksamaa olid jõudnud neist arengus ette, tahtsid nad maailma endi kasuks ümber jagada. NB! Euroopa põhivastuolu 20. saj. algul oli Saksamaa Inglismaa vastuolu.
I maailmasõja põhjused referaat Sissejuhatus Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. See toimus enamasti Euroopas, kuid ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanitel. Esimese maailmasõja sündmused raputasid kogu maailma, surid tohutult palju inimesi, üle 9 miljoni. Sõjal oli kaks poolt, milleks olid Antandi riigid (Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa ning hiljem USA) ja Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria). Esimese maailmasõja ajal võeti ka kasutusele hulgaliselt uut sõjatehnikat ning relvi. Näiteks võeti kasutusele esmakordselt Ypres'i lahingus mürkgaas, maailmasõja kestel võeti veel kasutusele tankid, lennukid, allveelaevad jpm
Lihtrahvad arvasid, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav ehk teiste sõnadega öeldes, et nad ootasid huviga ja lausa soovisid ning põnevusega sõda ootasid. Hoolimata kõigest ei olnud Esimene maailmasõda arvatavasti vältimatu. Kuid eelnev aastakümme oli olnud pideavist kriisidest ja vastuoludest nii küllastanud, et rahvusvaheliste suhete püssirohutünni plahavatama panekuks piisas vaid väikesest sädemest. Maailmasõja ajend Maailmasõja puhkemise ajaks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 ning tema abikaasa Sophie, Honenbergi printsessi. Need lasud olid Esimese maailmasõja esimesed lasud. Sarajevo asus Austria- Ungarile kuuluvas Bosnias, kuid atentaadi sooritas Serbia koolitusega Gavrilo Princip. Austria-Ungaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine pahameeletormi, kuid atentaat Austria-Ungari troonipärijale polnud siiski sündmus, mis pidanuks viima maailmasõjani
massimõrvad. Sõdivad riigid jagunesid Antandi- ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Sõjapõhjused Esimene maailmasõda algas 1914. ja lõppes 1918. aastal. Paljude konfliktide puhul on kindlalt määratavad põhjused ja eeldused selle tekkimiseks. Esimese maailmasõja puhul oli see hoopis teisiti. Sellel sündmusel puudub täpne põhjus. Puhkenud sõja tekkimise põhjendamisel on pigem vajalik terviklik analüüs eeltingimustest. Põhjused peituvad isegi 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele ning tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist. Küsimus Esimese maailmasõja põhjustest on keeruline, kui samas ka aktuaalne, kuna
jätta. Lihtrahvad arvasid, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav ehk teiste sõnadega öeldes, et nad ootasid huviga ja lausa soovisid ning põnevusega sõda ootasid. Hoolimata kõigest ei olnud Esimene maailmasõda arvatavasti vältimatu. Kuid eelnev aastakümme oli olnud pideavist kriisidest ja vastuoludest nii küllastanud, et rahvusvaheliste suhete püssirohutünni plahavatama panekuks piisas vaid väikesest sädemest. Maailmasõja puhkemise ajaks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 ning tema abikaasa Sophie, Honenbergi printsessi. Need lasud olid Esimese maailmasõja esimesed lasud. Sarajevo asus Austria-Ungarile kuuluvas Bosnias, kuid atentaadi sooritas Serbia koolitusega Gavrilo Princip. Austria-Ungaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine pahameeletormi, kuid atentaat Austria-Ungari troonipärijale polnud siiski sündmus, mis pidanuks viima maailmasõjani
Miks puhkes I maailmasõda? Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri ja sõdivate riikide rohkuse tõttu. Mitte ükski sõda ei alga täiesti mõtlemata. Esimese maailmasõja eelmäng ja pingeline olukord kestis ligi 15 aastat.Nii Vene revolutsioon, Inglise-Buuri sõda kui ka Balkani sõjad-kõik see tõi kaasa oma tagajärge. Kõige olulisem I maailmasõja põhjus oli riikidevahelised vastuolud. Näiteks Saksa-Prantsuse suhted oli ääretult pingelised. Peamiseks oli Elsass-Lotringi küsimus. Maa-ala, mis kuulus Saksamaale, kuid pool rahvastiku oli prantslasi. See oli maavaraderohke maa (rauamaak, kivisüsi), mida Prantsusmaa tahtis omale saada.Teiseks vastuoluks oli Aafrika kolooniate huvide kokkupõrge. Samuti ei olnud Saksa-Inglised suhted kõige paremad. Saksamaa soovis endale asumaid juurde hankida inglaste arvelt
1918, oli üks ajaloo veelahkmeid. See tegi lõpu Euroopa globaalsele ülemvõimule ning hävitas Vene, Austra-Ungari, Saksa ja Osmanite impeeriumi. Sünge väljakurnamissõja käigus mobiliseeriti 65 miljonit meest, kellest hukkus 6 miljonit ning üle ühe kolmandiku said haavata. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriigiks. Esimeses maailmasõjas osales algul Keskriikide poolel (3 568 000 meest) ja Antandi poolel (6 179 000 meest). Üldse mobiliseeriti Esimese maailmasõja jooksul 73 515 000 meest, neist Antandi riikides 48 355 000 (Venemaal umbes 18 miljonit, Suurbritannias 8 miljonit, Prantsusmaal 8 miljonit, Itaalias 5 miljonit, USA-s ligi 4 miljonit) ja Keskriikides 25 160 000 meest (Saksamaal 13 mln. Austria-Ungaris 9 miljonit). Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas Esimene maailmasõda suuresti kõik varasemad sõjad. Sõdivate riikide sõjaplaanid
Türgilt võetud alade jagamisel tekkis tüli ning loodi Serbia-Kreeka-Rumeenia liiduleping Bulgaaria vastu. Teises sõjas üritas Türgi tagasi oma alasid võtta bulgaaria käest ja see tal ka õnnestus. Bulgaaria kaotas võidetud ja ammuseid valdusi. Peale kahte sõda hakkas Balkanit hakkati nimetama püssirohukeldriks, kuna Serbiat toetas Venemaa ja Austra-Ungarit aga Saksamaa. Millal toimus I ms? 28. Juuli 1914 11.11.1918 kell 11.00 Millised olid I ms põhjused, ajend? Esimese maailmasõja põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud. Võitlus turgude , tooraineallikate ja kapitali ekspordivõimaluste pärast; mõjupiirkondade ja asumaade pärast; sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju; puudusid rahvusvahelised institutsioonid, mis oleksid reguleerinud suhteid diplomaatiliselt. Ajend oli Franz Ferdinandi tapmine. Blokkide moodustamine. 1879 oli sõlmitud liiduleping Saksamaa ja Austria Ungari vahel. 1882 a oli sellega liitunud Itaalia,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid