I. Sissejuhatus · Minu uurimustöö annab väikse ülevaate Kõrvemaa ja Aegviidu puhkealast ning puhkealal toimuvast. · Valisin selle teema, sest olen Kõrvemaal mitmeid kordi ise looduses viibinud ning soovisin natukene rohkem teada saada puhkealal kasvavatest puudest ja samuti puhkeala huvitavast maastikust. · Uurimustöö käigus sain mõnevõrra targemaks puhkealal kasvavate puude ja taimede vallas ning lisaks veel toimuvad seal väga põnevad üritused. II. Üldiseloomustus Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala laiub Peterburi maanteest Tallinn-Tartu maanteeni. Puhkeala jääb mitme kaitseala territooriumile ning seal leidub metsade kõrval ka soid-rabasid, järvi, vallseljakuid ja orge. Tegemist on
ROCCA AL MARE PUHKEALA Kasutasin koostamiseks enamjaolt eelnevate kursuste raames läbiviidud küsitluste informatsiooni. 1. Kuidas erinevad tsoonid nii keskkonnakujunduslikult kui külastaja profiili poolest (kes kus käivad ja kas neid on palju või vähe) Keskkonnakujunduslikult on kõik tsoonid erinevad, seega seal oleks väga huvitav rohkem käia. Mina suutsin seal kuskilt valesti pöörata ja ära eksida, tsoonid kippusid segi minema. Külastaja profiili poolest ei oska ma aga erinevusi välja tuua. Võib olla sõltus see minu külastuse ajast; laupäev, enne lõunat. Nägin igas vanuses inimesi, nii noori kui ka vanu. Inimesi oli vähe ning seega keegi teineteist ei seganud. 2. Kuidas rajatised on planeeritud (hästi, halvasti, palju, vähe, on neid üldse vaja) Leian, et rajatised on planeeritud hästi ning neid on piisavalt palju. Samas osad külastajad leidsid, et pinke võiks rohkem olla. Vanemad inimesed, kes...
.................................................................... 7 Viited allikatele............................................................................................................... 9 Tekst.......................................................................................................................... 9 Joonised..................................................................................................................... 9 Sissejuhatus Tartu-Jõgeva puhkeala asub Jõgeva- ja Tartumaal, väärika Emajõe kallastel ja metsarikkal tublisti liigendatud Kaiu mõhnastikul. Mitmekülgseid metsapuhkuse võimalusi lubavad maastikud Emajõe-Suursoo ja Alam-Pedja looduskaitsealade vahel on Eesti suuruselt teise linna, Tartu, elanikele sobiv võimalus looduses liikumise harrastamiseks ja seeläbi tervise taastamiseks ning saavutatud vormi säilitamiseks. [1] Üldiseloomustus
Arutelud Kalevipoja kuju taastamise üle käisid alates aastast 1988, kuid alles 2002. aastal toimunud näitusega "Kalevipoeg skulptuuris" sai taastamine pidurdamatu hoo sisse. Skulptor Ekke Väli modelleeris kuju fotode alusel, konsulteerides staazika skulptori Endel Tanilooga. Mälestussammas avati 13. juunil 2003 - pea 70 aastat pärast esmaavamist ja 53 aastat peale mahavõtmist. 6 Rmk matkarajad ja lõkkekohad Tartu jõgeva puhkeala Puhkeala asub Tartu-ja Jõgevamaal ning koosneb kahest osaalast: Tartu ja Saare- Vara. Mõlemal osaalal on tähistatud matka- ja jalgrattarajad ning puhkekohad. 2008. aasta 1. juulil lisandus puhkeala koosseisu Elistvere loomapark. Puhkeala väärtusteks on: · Tartu ümbruse linnalähedane mets · Ilmatsalu-Kärevere linnutee kalatiikide ja jõe-äärsete linnualadega · Kaiu mõhnastiku vaheldusrikas maastik · marja- ja seenerikkad metsad
Taevaskodade matkarada Luua Metsanduskool LRJ-II KOHALEJÕUDMINE ÜLDINFO I · Taevaskodade matkarada asub Põlvamaal Põlva vallas, on 3,0 km pikk ja kulgeb Ahja jõe mõlemal kaldal. · Rada algab Taevaskoja asula ja Kiidjärve vahelisel teel asuva Saesaare asula ligiduses paiknevalt RMK Saesaare parklast. · Kogu rada kulgeb Ahja jõe maastikukaitsealal, mille valitsejaks on Põlvamaa Keskkonnateenistus. · Raja kavandasid Kiidjärve-Kooraste puhkeala töötajad. ÜLDINFO II · Raja alguses on infostend raja ja puhkeala kaardiga, rajale suunavad viidad. · Rajal on 10 huvipunkti selgitavate tahvlitega inglise, vene ja eesti keeles. · Raja raskusaste on keskmine, kuid jõe järskudel kallastel ja treppidel on kukkumisoht, eriti märja ilmaga. · Üle piirete ronimine ning liivakivipaljanditele kirjutamine on keelatud. Raja algus ja lõpp · Taevaskodade matkarada algab ja lõpeb RMK Saesaare parklas
arenenud kalu. 16.September: Venemaal süttis tuumaallveelaev Venemaal süttis dokis parandustöödel olev tuumaallveelaev. Ametivõimude hinnangul põlenguga ei kaasnenud radioaktiivset leket. 17.September: 400pealine piimakari vabaneb keskkonnatasust. Järgmise aasta algusest hakatakse loomapidajatelt nõudma keskkonna kompleksluba alles siis, kui laudas on üle 400 lehma või 800 mullika. Siiani kehtis piir 300. 19.September: Kuressaare prügimäest sai puhkeala Saaremaal avati Kudjape endise prügila asemel puhkeala. Kudjape prügila kattekiht rajati prügilademetest väljasõelutud pinnasest ning tänaseks on endisest prügilast saanud kõrghaljastatud ja terviseradadega kaetud vaba aja veetmise keskus. 20.September: Keskkonnaamet Sindi paisule hüdroelektrijaama ei luba Üle kümne aasta olid kestnud vaidlused selle üle, kas omanik saab Sindi paisul hakata hüdroenergiat tootma või mitte
PERAKÜLA Peraküla rannikuala on üks omapärasemaid ja eriilmelisemaid piirkondi Eestis, selle säilitamiseks ja ka eksponeerimiseks on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) moodustanud Eesti loodepoolseimat maanurka hõlmava Nõva puhkeala. Peraküla on fenomen selle poolest, et selle 17 elanikku suudavad mitu korda aastas kohale meelitada ja ka sõbralikult vastu võtta tuhandeid külalisi. Surfilaagrid ja simmanid on kaubamärgid, mis teevad kadedaks nii lähedal kui ka kaugel. Lisaks veel Peraküla Teater. MTÜ Peraküla Teater on loodud kohalike elanike vaba aja sisustamiseks kultuuriliste ürituste korraldamisega, traditsioonide jätkamiseks ja noorte vaba aja sisustamiseks erinevate tegevustega
Ivo Rohula Õpilane Kullamaa KK Mai 2011 Metsandussektor on Eesti majanduse oluline tugisammas Metsa majandamine tähendab metsa kasvatamist, kasutamist, korraldamist ja kaitset Riigimetsa heaperemehelik majandamine teenib tulu riigikassasse Riigimetsa heaperemehelik majandamine annab tööd tuhandetele inimestele RMK on riigimetsa hea peremees, kes majandab talle usaldatud vara säästvalt ja heaperemehelikult 13 puhkeala 5 rahvusparki, millest suurim on Lahemaa rahvuspark 40 erinevat muud kaitseala Mitmed erinevad looduskeskused Leidub palju metsaande nagu näiteks erinevad seened ning marjad Telkimis- ning lõkkeplatsid Loodusrajad Matkarajad Vaatetornid Kütitavad ulukid jagatakse suurulukiteks ja väikeulukiteks Suurulukid on põder, punahirv, metssiga, metskits, hunt, ilves, pruunkaru Väikeulukid on kobras ja erinevad linnud Metsad hõlmavad ligi 35% meie riigi pindalast ehk ligi 2,2 mln. ha
Inimmõju : pos. ja neg. Nõukogude ajal kujundati põllumajandusmaastikku maaparanduse ja mitmesuguste kultuurtehniliste töödega. Põllumajandusjuhid oskasid väärtustada maastikku ja siinset eripära kui tervikut. Jõgevamaalt Adaverest said alguse maastikuhoolduse põhitõed, kus liigendatud maastiku oluliseks osaks oli hästi hooldatud ja saagikas põld. Vatamisväärsused. Elistvereloomapark. Elistvere loomapark, mis asutati 1997. aastal, kuulub alates 2008. aastast RMK Tartu-Jõgeva puhkeala koosseisu. Loomapargis saab näha metsloomi, närilisi ning imetleda ümbritsevat loodust. Tänaseks on Elistvere loomapargist kujunenud Jõgevamaa suurim turismimagnet, pakkudes uudistamist nii lastele kui täiskasvanutele . Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Saadjärv.
Kuressaare turismi arengueeldused I Turismi eeldused 1.Looduslikud eeldused Kuressaare on rannikuäärne linn, mis asub Saaremaal. Kuressaares on saastamata ümbrus ja puhas joogivesi, pole suurtööstuse tahma ega ülepaisutatud linnaliiklust. Linnas küll suurt randa pole, aga merel aega veeta saab ikka, sest erinevad ettevõtted pakuvad merematkasid ja muid merega seotud meelelahutusi. Samuti on Kuressaares võimalik mängida looduslikult maalilistel golfiradadel golfi. 2. Ajaloolised vaatamisväärsused Ajaloolisteks vaatamisväärssteks Kuressaares on väga mitmeid hästi säilinud ja kaugest minevikust pärit hooneid. Kindlasti Kuressaare üheks suurimaks vaatamisväärsuseks on 14. sajandist pärit piiskopilinnus . Siis on veel Kuressaare kesklinnas 17. sajandist pärit barokses stiilis raekoda. Raekoja vastas asub vaekoda, mis on pärit 1663. aastast. Kindlasti ei tasuks ka unustada peaväljaku ääres asuvat Laurentiuse kirikut...
Saab ka rongiga, kuid siis rattaga, Mustjõe peatusest. 7. Infrastruktuur (puhkekoht, prügikastid, wc, lõkkekoht, laudtee, rajakate vms) Puhkekoht ehitatakse, WC puudub, prügikastid olemas. Lõkkekoht ehitatakse. Rajakate on liiva-kruusa rada. Lähedal asub Mustjõe Kõrtsitalu. 8. Korrashoid (kuidas toimib hooldus, välditakse vandalismi ja prahistatust) Hooldab RMK, kuna hetkel seal muud peale maastikuraja läbimise teha pole, siis pole vandaliseerimise ohtu. Kui tekib puhkeala – kontroll ja teabetahvlid. 9. Objekti informatiivsus (teabe piisavus, objektide arusaadavus jms) Objektile lisaks 1 teabetahvel kirjeldamaks objekte ja nende eesmärke ja kasutust. 10. Objekti füüsiline koormus, kui keeruline on füüsiliselt ja kui palju aega üks külastaja rajatisel viibib Rada on füüsiliselt vähenõudev – sõidukiga läbimine. Objekt üldiselt samuti. Ujumiskoht ja istekohad + lõkkekoht. Ei nõua suurt füüsilist pingutust.
Kaitseala on loodud Kirikumäe järve, Järvesuu raba ja liigestatud reljeefiga maastiku kaitseks, kus asuvad ka väiksed metsajärved. Kirikumäe järve pindala on 61,4 ha, suurim sügavus 3,5m ja keskmine sügavus 2,8m. Keema järvede maastikukaitseala asub Sõmerpalu vallas, 7-9 km Antslast idas, Karula ja Otepää kõrgustiku vahelisel moreenmaastikul. Kaitseala rajati Keema järvestiku ja Suur-Keema järve kui Eesti sügavaim järve ning seda ümbritseva maastiku ja puhkeala kaitseks. Hino järve maastikukaitseala asub Misso vallas, Missost umbes 2 km lõunas. Kaitseala põhieesmärk on linnukaitse, kuid ka järve kaitse. Hino järv on saarterikkaim ja suurim Haanja kõrgustiku järv. Kaitsealal on registreeritud 40 linnuliiki. Verijärve maastikukaitseala asub Võru vallas, Võru linnast 3,5 km kagu pool. Kaitseala on loodud järsuveerulise ürgoru ja selles asuva Verijärve kaitseks.
Vee läbipaistvus Secchi ketta meetodil 23 meetrit Isegi Pihkva järve ja Lämmijärveta on Peipsi järv pindala poolest Euroopa neljas järv. Peipsist eespool on Laadoga, Äänisjärv ning Vänern. Peipsisse voolab u 200 jõge või oja, suurim neist on Emajõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi. Peipsi suurim saar on Eestile kuuluv Piirissaar. Piirissaarest lääne pool asub Vasikakuiv. Peipsi põhjarannik on liivane, kena loodusega ilus piirkond ning kõrgelt hinnatud puhkeala, kus vanadel rannaluidetel kasvab männimets ja järve ääres on maaliline liivarand, mille pikkus on umbes 40 km. Geoloogia Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve põhja- ja lõunakallas on väga eriilmelised. Põhjakaldal, näiteks Kauksis on liivane rand ning luited. Lõunakallas on aga kinnikasvanud ning soostunud. Selle põhjuseks on maakerge, mis põhjakaldal on kiirem kui lõunakaldal. Selle tulemusena valgub Peipsi järve vesi aeglaselt
Jahitunnistust omav maaomanik tohib oma kinnistul jahti pidada, välja arvatud suurulukitele, kui tema kinnisasja pindala ühes ringpiiris on enam kui 20 hektarit. Õigus jahti pidada laieneb maaomaniku vanematele, abikaasale ja lastele, kui nad omavad jahitunnistust. Jahimaa mõiste Jahimaa on jahiulukite vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. Jahimaa hulka ei kuulu: 1. maakonnaplaneeringuga määratud tiheasustus- või puhkeala, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik 2. kaitseala vöönd, kus jahipidamine on seaduse või kaitse-eeskirjaga keelatud. Jahiulukid Jahiulukite hulgas eristatakse suurulukeid ja teisi jahiulukeid. Jahiulukite loetelu kehtestab keskkonnaminister määrusega. Suur ulukite näited: hunt, karu, ilves, metssiga. Teise jahiulukite näited: rebane, tuhkur, kobras, valgejänes. Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid on: 1. jahitunnistus 2
country's richest farmland. 7. Characterise the relief in different parts of wales (northern, central, southern) Central part is mostly covered by the Cambrian Mountains, they are especially rugged and beautiful in the north, and they are more rounded in centaral Wales. Southern Wales is largely a plateau deeply cut by river valleys. Best areas for crop farmind, Fertile - viljakas Copper mine - vasekaevandus Poor soil väheviljakas muld tides tõus ja mõõn recreation area - puhkeala china clay - portselanisavi mild climate pehme kliima limestone - paekivi moor nõmm natural resource loodusvara gentle slopes lauged nõlvad raise sheep kasvatama lambaid rolling plain lainjas tasandik coal deposit - kivisöelasundid pasture - karjamaa heather kanarbik fishing village kaluriküla steep järsk evergreen shrub igihaljas põõsas below sea level allapoole merepinda
Planeeringu lahenduses on välja toodud erinevaid lahendeid ning mitmeid erinevaid valdkondi mida tuleks paremaks muuta. On räägitud erinevatest nõuetest tänavatele, ehitistele ning liikluskorraldusele, tutvustatud on ka parkimiskorralust, haljastuse ja heakorralduse põhimõtteid ning ka rajatisi. Kortereid rajatakse 70m2 krundi pinda korteri kohta ning igale korterile on kaasaarvestatud üks panipaik. Samuti tuleks haljastusega puhkeala ning katuseterassid. Kavas on ka eemaldada Sõpruse pst-lt juurdepääs praeguse parkimisehtisse ning selle tõttu kaotataks ka ära sealt kaudu pääs hoonesse. Planeeringus on ka ettenähtud jalakäijate ala, kuhu tuleb tervislikult lahendatud väliala, kuhu on ette nähtud laste mängu platse, jalgrattaparklaid, istumiskohti jne. Avalik arutelu ja planeering Avalik väljapanek toimus 04.10.2016 – 18.10.2016 Tartu infokeskuses Raekojas. Avalik arutelu toimub 18.04
erinevatest puuliikidest koosnev puudesalu. Antud alal on hea järgida kunagise betoonmüüriasukoha järgi jooksvat piiri, mille põhjal pargi territooriumi sisse jääksid nii seal kasvavadpõlispuud ja ka visuaalselt ilus ning parklaala varjulisemaks ja rohelisemaks muutevpuudesalu. Selles puudegrupis kasvavad harilikud haavad, vahtrad, pärnad ning mägivahtrad.Kindlasti vajab antud grupp säilitamist ka mägivahtrate esinemise tõttu. Jõhvi linnapark on ainuke haljas- ja puhkeala Jõhvi linnas tema elanikele. Pargi kui puhkeala funktsioon ei ole ainult olla visuaalselt ilus ja heakorraliselt korrektne. Park on kuielav organism, mis muutub ajas, mille kõik elemendid peavad töötama koos, et tagadaajalooliselt kujunenud planeeringu, dendro- loogiliselt ja puhkemajanduslikult väärtuslikeelementide säilimine. Pargi väärtust saab hoida, säilitades olemasolevat ning tõsta, kaitstes,hooldades ja kujundades pargis kasvavaid puid ja põõsaid
katte kanga või võrgu paigaldamine. · See muudaks pinnasel ja rannaliivas liikumise stabiilsemaks. · Ratastooli rattad ei vajuks pinnasesse. ARUTELU 4 · uurida lähemalt ujuvate ratastoolide kasutamise võimalust · Sellisest ujuvast ratastoolist on mugav minna ka vette kui on vastav liikumise võimekus ja käed töötavad piisavalt, et ennast vette aidata. ARUTELU 5 · Loodaks ranna alal pinnase võrkkattega puhkeala, · kuhu pääseb ligi ratastooliga ning kuhu on paigutatud suured kaitsesirmid liigse päikese kaitseks, · samas oleks tagatud võimalus ujuvratastoolidega supluse teenuse pakkumiseks KOKKUVÕTE · Magistritöös püstitatud ülesannetest lähtuvalt võib teha järgmised järeldused: · Kõige suurem takistus on raske ligipääs rannaalal paiknevate rajatistele ja pakutavatele teenustele · Rannaala planeerimisel ja infrastruktuuri
matkarada, mis viib romantilise südamekujulise Väikejärve juurde. Sügise suurimaks elamuseks on üle raba lendavate sookurgede hõiked. Võimalused · tasuta kampaaniaprogrammid üldhariduskoolidele ja lasteaedadele talvel, kevadel ja sügisel · tasulised loodusõppeprogrammid Sakala puhkeala erinevates punktides: Aimlas, Viljandis ja Lillis ning Tõrvaaugu ümbruses (täpsemalt allpool) · teabematerjalid ja info Sakala ning teiste RMK puhkealade kohta · võimalik tutvuda topisekogu väljapaneku ja keskuse teabekoguga · võimalus liituda "Metsaga mestis" metsasõprade klubiga · metsa- ja loodusteemalised üritused · võimalik rentida saali loodusteemaliste ürituste tarbeks. Vaata hindasid siit. Loodusõppeprogrammid
Määratud on ka 45 liiki läbirändajaid. Vooremaa • Arvukalt esineb nii mustviireid kui ka tuttvarte (pildil). Vooremaa • Maakattes domineerivad Vooremaal põllumajandusalad, hõlmates 48% territooriumist. Vooremaa • Vooremaa maastikukaitseala pakub matkaradasid nagu Luua metsanduslik õpperada (4,6 km). Vooremaa • Elistvere loomapark, mis asutati 1997. aastal, kuulub alates 2008. aastast RMK Tartu-Jõgeva puhkeala koosseisu. Loomapargis saab näha metsloomi, närilisi ning imetleda ümbritsevat loodust. Vooremaa • Tänaseks on Elistvere loomapargist kujunenud Jõgevamaa suurim turismimagnet, pakkudes uudistamist nii lastele kui täiskasvanutele. Kasutatud allikad • https://roxik24.files.wordpress.com/ 2012/04/dsc_02401.jpg • https://lh3.googleusercontent.co m/yvyy-Peg1ZNdlkNS0k-h7CFd1VNgPe NkiqTmG1kBnLGB5ClFnYXCiqKPx27xrV bSRPsoxw=s85 • http://opetaja.edu
samuti omavalitsusüksuse territooriumil elavatele ja asuvatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele kuuluvatele ühissõidukitele paigaldatud kuulutustelt ja reklaamilt [3]. Teede ja tänavate sulgemise maks – maks, mida maksavad füüsilised ja juriidilised isikud demonstratsioonide, rongkäikude ja muude ürituste korraldamise, samuti ehitus- või remonttööde puhul, kui sellega kaasneb üldkasutatava tee, tänava, väljaku, pargi, puhkeala või selle osa sulgemine [3]. Mootorsõidukimaks – maks, mida maksavad liiklusregistris registreeritud mootorsõidukite omanikud või neid mootorsõidukeid kasutavad füüsilised ja juriidilised isikud, kes elavad või asuvad maksu kehtestanud omavalitsusüksuse territooriumil [3]. Loomapidamismaks – maks, mida maksavad selliste loomade omanikud, kelle pidamine valla või linna territooriumil on maksustatud. Nende
Peamiselt on koristatud kuivanud ja murdunud puid, raiutud võsa, niidetud muru ja hooldatud teid. Varem käisin ka ise mitmeid aastaid parki hooldamas ja sinna puid istutamas ning kuulusin ELKS-i. Praeguseks on aga noorte huvi vähenenud ning Kanepi selts ei ole enam nii aktiivne, kui ta oli varem. Looduskaitseobjektina on park keskkonnateenistuse hallata, kuid hooldust korraldab ning puhkevõimalusi loob praegu RMK puhkemajanduse osakonna Kiidjärve - Kooraste puhkeala juhataja Ain Erik. 2.1 Park pakub huvi ka turismiobjektina Pargist mõni kilomeeter Põlva pool asub Põhjasõja Erastvere lahingu mälestuskivi. Lahingu peaareen asus Magari küla põldudel. Selles lahingus saavutas Vene väejuht Boris Petrovits Seremetjev 30. detsembril 1701 (vana Rootsi kalendri järgi) võidu Wolmar Anton von Shlippenbachi Rootsi väe üle. Erastvere lahing oli esimene vastaspoolte suurem kokkupõrge, mille Vene väed võitsid.
Välja on ehitatud paljud puhke- ja ööbimiskohad, liikumist hõlbustavad ja õrna taimkatet kaitsvad laudteed. On puhkekohti, kuhu on võimalik ligi pääseda autoga, kuid on ka matkarajad seljakotiga matkajatele, kes liiguvad jalgsi ja ööbivad telkides. Aastaid on tegeldud elanikonnale looduses puhkevõimaluste loomisega RMK süsteemis (tabel 5). Tabel 5. Matkarajad soodes RMK aladel Puhkeala Matkarada Vaatamisväärsused Põhja-Eesti Oandu-Võsu-Nõmmeveski- rannikuala puhkeala Liiapeksi matkarada Oandu loodusmetsarada 4,7 km, osaliselt laudtee Koprarada 1 km, laudteed, trepid Viru raba õpperada 3 km, laudtee, vaatetorn, laukad
lähenemist, kuna tegemist on olulise ajaloolise alaga. Ühest küljest on haljasala rajamine hea võimalus luua vanalinna rohkem avalikke moodsamaid rekreatsioonialasid ning samas luua 9. märtsi hukkunutele mälestusmärk. Teisest küljest, peaks nii linnaehitusliku kui ka ajaloolisest seisukohalt antud krundid hoonestama, et säilitada linna struktuurne ühtsus. Arvatavasti kulub veel palju aega, enne kui jõutakse ühisele kokkuleppele. Hetkel saab aga nautida puhkeala olemasolu kesklinna südames. Kasutatud kirjandus 7 1. Berg Maimu, "Harju tänava ala tuleb konkursi toel taashoonestada", Postimees18.10.2006 kättesaadav: http://www.reisid.postimees.ee/201006/esileht/siseuudised/tallinn/223946.php külastatud: 26.09.2009 2. Jürgen Madis, "Kuidas haljastaksid Harju tänava sina?", Eesti Ekspress 22
omanik sadu miljoneid, linn aga mitte midagi - ei peatu sellest valglinnastumine ega teki mitmekesist ja atraktiivset ruumi, mis on sisult üks ja seesama. Hipodroomi detailplaneeringu kehtestamisel on ala arengus kaks stsenaariumi: see kas teostatakse või mitte, mõlemad on linnale ühtviisi kahjulikud. Kui majad valmis ehitatakse, on linna arengule olulisematel planeeringutel vähem turgu ja nende teostumine ebatõenäoline ning alatiseks on kaotatud suur potentsiaalne puhkeala. Kui maju valmis ei ehitata, on maa potentsiaal hävitatud detailplaneeringuga, mille ,,liialt tihe või suur hoonestus ei taga hilisemat müügiedu", saadud juurde vaid lahmakas tühermaad," väidab Talk (ibid). Talki arvates on põhjused nagu ,,hipodroom tehakse Saku valda", ,,maa on erakätes" või ,,korraldati ju arhitektuurivõistlus ja investeeriti palju raha projekteerimisse" mõttetud ja tuleks arutelust kõrvale jätta. Samuti väidab ta et konkreetne projekt ei aita kuidagi
Lüpsiplatsi kasutamine vähendab lüpsiga seotud töökulu, sest üks lüpsja suudab teenindada märgatavalt enam loomi kui torusse või kannulüpsil. Enamasti on levinud sügavallapanuga või individuaalsete puhkelatritega puhkealad. Sügavaallapanuga puhkeala kujutab endast suuremat ruumiosa, kust sõnnikut laudaperioodi jooksul ei eemaldata, vaid kaetakse perioodiliselt uue allapanuga. Sügavallapanust enam on vabapidamisel levinud individuaalsed puhkelatrid, sest siis kasutatakse puhkeala pinda efektiivsemalt ja allapanu kulub vähem või ei kulu üldse. Puhkealale kogunev sõnnik eemaldatakse regulaarselt kas traktoriga. Söötmisala on laudaosa, kus lehm saab suva järgi söömas käia. See on söötmiskäigust eraldatud piiretega, et lehmad ei saaks tallata sööta ega rikkuda seda. Söötmiskäigus antakse loomadele ette kore või segasööta. Lõaspidamine
Jaapan, Korea Vabariik, Iisrael, Austraalia ja Uus-Meremaa. Arengumaad asuvad see-eest lõunas. Need riigid pole üksnes vaesed, vaid on ka Põhja riikidest majanduslikult sõltuvad. Metsavarad, nende tähtsus? Metsad on eelkõige puiduallikas. Metsast saab korjata marju, seeni, küttida ulukeid, koguda taimemahlu jms. Metsad ühtlustavad jõgede äravoolu ja puhastab vett, kaitseb muldi hävimise eest ja muudab kliima veidi niiskemaks. Mets on ka puhkeala. Metsavarade suurust mõõdetakse kolmel viisil – metsamaade pindala, puiduvaru või keskmine aastane juurdekasv. Iseloomusta muutusi majandussektorite tööhõives? Tööstus, põllumajandus teenindus kasvanud 2010. Tööstuse osatähtsus on vähenenud, tehnika on palju arenenud, mida rikkam on rahvas seda rohkem kasutatakse teenindust. 2. Pilet Kõrgelt arenenud Põhja riigid. Iseloomusta neid. Kõrgkeltarenenud
· arhitektuuri ja kunstiaarded Belgia linnades Rooma-ajast kaasajani Põhjamere rannik · 65 km liivarandu ja merekuurorte · 110 km Brüsselini ja 110 km Antwerpeni · suveperioodil toimib vastuvõtuvõime piiril · puhkeperioodi soovitakse venitada pikemaks spordi - ja kultuuriüritustega Oostende linn Knokke-Heist mitusada aastat vana puhkepiirkond ja ka linn Vuurverkfestival Strand Duinbergenis (linn) Blankenberge kuurort tehislikult loodud puhkeala De Panne uhke kuurort uus, noor ja nooruslik Prantsuse piiri ääres Hohes Venni looduspargi keskus on Brotange Brüssel · Lilledest vaip Grote Marktil Brüsselis · euroametnike korterid · raekoda · kuninga maja · Manneken Pis pissiv poiss 1619 a. · St Miikaeli kirik romaani stiilis · värav Bruparcki belglaste oma ,,triumfikaar" · Atoomium · Bruparck Okeaadium ja Mini-Euroopa Waterloo lahinguväli · 18
Oiu Oiu küla kohal suubub Võrtsjärve Tänassilma jõgi. Sellenimelist kaluriküla (Oyowaldt) mainitakse juba 1599. a. Põllukividest tuuleveski ehitati 1840. a. paiku. 1913. a. asutatud Oiu piimaühisusel oli aurujõul töötav meierei, kus valmistati võid. Praegu seisab endine meiereiehoone kasutuseta. Külas asub väike sadamakoht, kus omal ajal peatusid Võrtsjärvel kurseerivad laevad ja purjekad. Tänassilma jõe suue on üks kalameeste lemmikpaikadest. Oiu ja Leie vahele jääb Ulge puhkeala. Siinsel laval toimusid 1987. a. Võrtsjärve mängud. Puhkeala omanik Kolga-Jaani vald on siia ehitanud võistluspaigad ja abihooned ning remontinud laululava koos pinkidega. Puhkajaid ootavad telkimis- ja spordiplatsid. Leie Umbes 300 elankuga Leie on teine suurem keskus Kolga-Jaani vallas. Aastal 1995 valmis Leie põhikool 216 lapsele. Asula serval maantee ääres on ohvrikivi, mille juures nähtud tonte ja viirastusi
edasiaretamist või nende ristamist mõne teise tõuga lihatootmise eesmärgil. 5. Eespooltoodud variantide põhjal mitmesugused kombinatsioonid, nagu osa karja aretamine puhtatõulisena, osa lihatootmisena jne. 27. Lihaveiste pidamine. Lihaveised peetakse aastaringselt väljas või talvel laudas sügavallapanul, jalutuskoplis käimise võimalusega. Lihaveised taluvad hästi külma (kuni -20C) kuid laudas tuleb vältida liigniiskust ja tuuletõmmet. Puhkeala sügavallapanul 7kg põhku/ päevas. Eestis on kohandatud piimakarja lautu, samuti on kasutusel küünid ja varjualused. Uusehitisi on vähe. Rühmad: lehmad+ vasikad+ tiined lehmikud, lehmikud, nuumpullikud ja sugupullid. Sulus kuini 20 veist. Suvine pidamine. Maksimaalselt 6-7 kuud ( maist oktoobrini). Looduslikku karjamaad vajatakse 1ha loomühiku kohta, kultuurkarjamaad poole vähem. Lehmikud ja pullikud eraldi karjamaadel. Lisasööta
Andi Järvsoo KJ-1 MAASTIKURAJOONID Vooremaa Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2016 1. SISSEJUHATUS Referaat Vooremaa maastikurajoon kannab eesmärki on anda ülevaade Vooremaa maastikust. Käesolevas referaadis on käsitletud Vooremaa maastikurajooni kui tervikut. Antud referaadis iseloomustatakse Vooremaad üldiselt ja sellega kaasnevaid pinnavorme. Lisaks saab infot looduslikest tingimustest, seal paiknevast elusloodusest ja inimõjudest selles piirkonnas. Vooremaa kulgemislugu on seotud mitmete Eesti rahvuseeposte ja kulturilugudega. 2.ÜLDINE INFORMATSIOON 2.1 Asend Asendi poolest asub Vooremaa Eesti idaosas. Vooremaa piirneb põhjas Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani. Edelas asetseb kohe kõrval Võrtsjärve madalik ja läänes Kesk-Eesti lavatasandik (Kalda & Ilves 2008). Vooremaa pindalaks on määratud 977 km2. Kogu Eesti territooriumist moodustab see 2,15%. Üldis...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotisaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS JÕGEVA VALLAST Ökoloogia ja keskkonnakaitse Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on anda ülevaade ja hinnata Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti ka välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu- idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva valla pindala on 458 km2, millest umbes 32% moodustab haritavat maad ja 50% metsamaad. Jõgeva vald on Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus oma elanike arvult (4424 inimest 1. jaanuari 2016. aasta seisuga) ning...
A 1. A border äärepeenar 2. A brand new plot- uhiuus ala 3. A coherent system sidev süsteem 4. A curved lawn kaarjas muru 5. A fencing screen puuaed, vahesein 6. A flower bed lillepeenar 7. A focal point keskpunkt 8. A fruit plot puuviljaaed 9. A garden shed katusealune aed 10. A gravel area kruusaga kaetud ala 11. A hedge hekk 12. A hidden area varjatud ala 13. A lawn muru 14. A natural boundary of trees and hedges 15. A path kõnnitee 16. A patio terass, siseõu 17. A screen-block wall kiviaed 18. A shady area varjus olev ala 19. A specimen shrub ilupõõsas 20. A sunny area päikeseline ala 21. A vegetable plot juurviljaaed 22. Abandoned mines- mahajäetud miinid 23. Absorb- neelab, imeb sisse 24. Abundant color- külluslik värv 25. Accented- õhuline 26. Accessible ligipääsetav 27. Accommodate ...
poegimist. Meeles tuleks pidada sedagi, et nii kinnis- kui lüpstavad lehmad vajavad karjamaal päikese eest varjumise võimalust. Samuti tuleb tähelepanu pöörata söödakäigule. Söödaküna või käigu põhi peaks olema sile, sest sööda haaramisel eelistavad lehmad siledat pinda karedale ja söödakäiku tuleks vanadest söödajääkidest puhastada vähemalt 1 kord päevas. Oluline keskkonna juures on ka asustustihedus ja puhkeala. Lehmad eelistavad lamamist söömisele. Kõik faktorid, mis vähendavad lehmade lamamisaega (näiteks liiga vähe puhkekohti, külmad, märjad ja/või liiga väikesed asemed), mõjuvad negatiivselt söömusele. Allapanu tuleks kasutada ka juhul, kui asemed on kaetud mattide või madratsitega. Reegel on, et mida mugavamalt loom ennast tunneb, seda parem on tema isu ja toodang. (Jõudluskontrollikeskus) 2.8 Lehmast endast tulenevad tegurid
huvitavaid ja ajaloolisi paiku ning aktiivse puhkuse veetmise võimalusi, mille tutvustamiseks ja paremaks eksponeerimiseks on vaja koostada valla turismistrateegia. (Jõgeva valla arengukava, lk 27) Puhkekohtadena on kasutusel Laiuse lossivaremed (olemas parkla, bangalod, lõkkeplats), Laiuse voore puhkekoht, puhkepaik Kuremaa terviserajal (katusealune,laud, pingid, lõkkeplats). Samuti on populaarsed puhke- ja piknikukohad Kuremaa supelrand ja puhkeala ning Kassinurme hiis, kuhu on paigaldatud katusealused pingid ja lauad, infostendid, biokäimla ning ette valmistatud lõkkeplats. Lisaks asuvad vallas Endla Looduskaitseala matkaradade puhkekohad ning puhkekoht Toomal looduskaitseala keskuses. Rajatud on Kärde mäe (Preilikivi) puhkekoht. Planeeritud on vaatetorni rajamine Kärde mäele. Matka- ja loodusehuvilistele on vallas ettevalmistatud mitmed matka- ja õpperajad Kuremaal, Kassinurmes ja Endla Looduskaitsealal
Viljandi lossipark. · Park on oma nime saanud ordulossi varemete järgi .(is named after the ruins of the order castle) · Kui linn 19. saj. teisel poolel kasvas, tekkis vajadus puhkeala järele. 1863.a. saadi mõisalt õigus lossimägesid kasutada.(When the town started to grow in the second half of the 19th century the need for a recreational zone arose. In 1863 the right to use the castle hills was received from the manor.) · Kivikindlus endise eestlaste kantsi kohale hakkas kerkima 1224. aastal. Oma täieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks, olles silmapaistvamaid Eesti ja Läti aladel.
Kohustuste määramine- ettevõtele antakse luba tegeleda kk kahjustava tegevusega, tingimusel, et ta kompentseerib selle rahaliselt või mõne muu tegevuse kaudu. Nt. Tee ehituses, kui tee valmis, siis hüvitab KK kahju kasutusmaksudest saadud tulust või määratakse firmale kohustus investeerida mõne teise piirkonna KK kaitsesse. Tsoneerimist- kasutatakse planeerimistegevuse käigus, määratakse ära maakasutuse sihtotstarve, nt. Kuhu ehitada puhkeala või keemiatehas. Keskkonnaharidus- lisaks üldisele KK alase teadmise andmisele on firmadel kohustus anda tarbijale infot toote keskkonnaohtlikuse ja selle tootmise käigus tekitatud kk kahjude kohta. Keelud- kasutatakse siis kui mõni toode või tootmises kasutatav aine on tunnistatud eriti ohtlikuks. Trahvimist kasutatakse siis kui standarditest kini ei peeta või maksudest kõrvale hiilitakse. KKP meetmete rakendamisel lähtutakse: 1
sise- ja väliala vahele on ehitatud väike uks või ava, mille kaudu sead saavad edasi- tagasi liikuda. Tabel 1. Viie vabaduse printsiip Viis vabadust 1. Olla vaba näljast ja janust - võimaldada loomadele piisavas koguses süüa ja juua, et organismi füsioloogilised vajadused oleksid kaetud ning tervis ja elujõud tagatud. 2. Olla vaba ebamugavustest - võimaldada loomadel sobiv keskkond, peavari ja mugav puhkeala. 3. Olla vaba balust, traumadest ja haigustest - kasutada haigusi ennetavaid meetmeid või haigusnähtude ilmnemisel võimaldada sobivat ravi. 4. Olla vaba hirmust, kannatustest ja piinadest - võimaldada loomadele tingimused ja kohtlemine, mis väldivad psüühilisi kannatusi. 5. Vabadus rahuldada oma normaalseid käitumisharjumusi - võimaldada loomadele sobivad tingimused, piisavalt ruumi ja liigikaaslastega kontakteeruda.
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut XXX Eesti maastikurajooni ülevaade KÕRVEMAA Iseseisev töö õppeaines ,,Eesti loodusgeograafia" XXX Juhendaja: XXX Tartu XXX SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.MAASTIKURAJOONI (MR) LOODUSGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE MR-I LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST JA ERIPÄRAST.........................................................4 1.1 Kõrvemaa asend............................................................................................ 4 1.2 Kõrvemaa maastiku eripära (geoloogilised iseärasused)...............................5 1.3 Reljeef e pinnamood...............................................................................
1.1 Külastusseire arendamine maailmas Rekreatsiooni mõjude uurimist alustati 1920. aastatel (Cole 2004). Põhjalike ja terviklike rekreatsiooniökoloogia uurimisprogrammideni jõuti Euroopas ja Põhja-Ameerikas alles 1960- ndatel ja 1970-ndate alguses. Kõige esimesed vastavad uurimisprogrammid töötati välja Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias. Esimese ametliku kontseptsiooni rekreatiivse koormustaluvuse hindamiseks töötas välja J. A. Wagar (1964), kes defineeris puhkeala rekreatiivset koormustaluvust kui (recreational carrying capacity) kasutuskoormuse niisugust taset, mida ala suudab taluda, tagades sealjuures puhkevõimaluste püsiva kvaliteedi. 1980. ja 1990. aastatel suurenes märgatavalt rekreatsiooniökoloogiliste uuringute läbiviimine ning oluliselt arenes rekreatsiooniökoloogia rakendamine kaitsealade kaitse korraldamisel ning külastatavuse hindamisel. 1987. aastal ilmus esimene rekreatsiooniökoloogia
Viluste Põhikool KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID Uurimistöö 1.Loodusobjektid.......................................................................3 1.1.Ilumetsa meteoriidikraatrid........................................................3 1.2.Meenikunno raba........................................................................5 1.3.Valgejärv...................................................................................7 1.4.Mustjärv....................................................................................8 1.5.Liipsaare metsaonn....................................................................9 1.6.Päikeseloojangu maja.................................................................9 1.7.Võhandu jõe ürgorg..........................................................
Reklaamimaks - maksavad füüsilised ja juriidilised isikud omavalitsusüksuse territooriumil paigaldatud kuulutustelt ja reklaamilt Teede ja tänavate sulgemismaks - maksavad füüsilised ja juriidilised isikud demonstratsioonide, rongkäikude ja muude ürituste korraldamise, samuti ehitus- või remonttööde puhul, kui sellega kaasneb üldkasutatava tee, tänava, väljaku, pargi, puhkeala või selle osa sulgemine Parkimistasu - tasu, mis kehtestatakse avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamiseks 100% KOV eelarvesse 35. Suurimad kulu- ja tululiigid KOV eelarvetes 1) põhitegevuse tulud – maksutulud, riigieelarvelised vahendid, muud tulud 2) põhitegevuse kulud – haridus, tervishoid, kultuur 12 FINANTSSÜSTEEM 36
keskkonda mõjutavaid projekte, öeldes, kas teatud suurusega projekt teostada või mitte. Kaudsetes tegelikule käitumisele tuginevates meetodites saab mõne toote tarbimise või ostmise põhjal otsustada, kuidas inimene hindab seda keskkonna omadust. Sellised on näiteks reisikulude meetod ja hedonistlike hindade meetod. Reisikulude meetodit on arendatud eriti puhkealade väärtuse hindamiseks, mis baseerub indiviidi tegelikule käitumisele, näiteks puhkeala kasutamisele. Meetod hindabki vaid puhkeala kasutamisest saadavate hüvede väärtust, mitte puhkeala olemasolu väärtust. Idee on selles, et puhkealale sõitvate inimeste kulutused annavad pildi sellest, millise väärtuse nad annavad ala ühele kasutuskorrale. Reisikuludesse kuuluvad nii rahalised kulud (näit bensiin) kui ajakulu. Rakendades meetodit hinnatava puhkeala külastuste arvule, tuletatakse nõudlusfunktsioon, milles külastaja aastaste külastuste arvu
direktiivis ja Eesti KMH seaduses). Eelnev hinnang on nõutud (võib olla mõjusid), avalikkuse nõudmisel; finants-organisatsioonide, pankade (investorid, laenajad) nõudmisel Kaks printsipiaalset lähenemist sõelumisele: 1. Lävikriteeriumide kasutamine ϖ Juhtum- haaval sõelumine vastavalt kriteeriumidele KMH seaduse alusel 2. KHM on kohustuslik nimekirjes olevatele projektidele (positiivne nimekiri) Lävikriteeriumid: • Objekti suurus ; • Asukoht (tundlik ala, kaitsealune maa, puhkeala jm.) • Emissioonid- väljundid (jäätmed, õhk, vesi, pinnas) • Kulutõhusus, maksumus; • Keskkonnamõju (pöördumatu) •Rahvusvahelised kokkulepped • Rahvuslikud standardid • Väärtuslik põllumaa, asukoht vähendamine, infrastruktuur • Maksumus-väikese projekti-väikese maksumusega mõju võib olla suur • Leevendavate meetmete rakendus võimalused • Suure maksumusega projekti mõjud
Eelised: 1. Lüpsja töötingimused head, kvaliteetne piim. 2. Hea võidelda udarahaigustega. 3. Madalad tegevuskulud, tööviljakus suur. 4. Ühele loomale vajaminev pind väike. Puudused: 1. Juurutamisel ja ümberrühmitamisel esineb loomadel stress. 2. Põhisöötade individuaalne normeerimine ei ole võimalik. 5 3.VEISEFARMI RISTLÕIGE 3.1. Veiste puhke-söötmis (kombilatrites) pidamine Veiste kombilatrites pidamisel on igal loomal eraldi puhkeala. Lõaspidamislautadest erineb see sellepoolest, et lõad puuduvad. Lehmad fikseeritakse latritesse latri tagaosas paikneva konksuga varustatud kapronköie abil. Kasutusel on ka variant, et lehmad fikseeritakse latripiirde tagaosa külge liikuvalt kinnitatud raamikujulise sulguri abil. Vastava mehhanismiga on võimalik korraga vabastada kogu loomarühm ja suunata see lüpsikotta [3, lk 187]. Kombilatritega lehmalauda ristlõige on esitatud lisas A, joonisel A.1. 3.2. Veisefarmi mõõtmed
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Marian Sarapuu, Vilma Jürgen, Birgit Luiv MH I Vooremaa maastikurajoon Referaat Juhendaja: lekt. Are Kaasik Tartu 2011 1 Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadi ,,Vooremaa maastikurajoon" eesmärk on anda ülevaade Vooremaa maastikust ja kirjeldada, kuidas on inimene Vooremaa pinnavorme kasutanud ja kuidas neid rikkunud. Käesolevas referaadis on käsitletud Vooremaa maastikurajooni kui tervikut, iseloomustades Vooremaad üldiselt, kirjeldades seal leiduvaid pinnavorme, looduslikke tingimusi, elusloodust, majandusharusid ning hinnates inimmõju sellele piirkonnale. Voorema omapärane maastik on olnud eepose ,,Kalevipoja" kangelastegude paigaks ja andnud ainest rahvajuttudele- ja lauludele. 2. Üldiseloomustus 2.1. Asend, piirid, suurus Jõgevamaa maastikke il...
tööjõukulu ja suurendab piimatootmise efektiivust. *külmlaudas pidamisel- laut ühest otsast avatud soojustamata kergehitis, mis kaitseb tuule ja sademete eest. *sügavallapanuga pidamise korral peetakse paksul sõnnikukihil, kuhu lisatakse vajadusel põhku. Sõnnik eemaldatakse 1-2x aastas. Aitab energiat söösta, võimaldab saada ka väärtuslikku ja heade väetusomadustega sõnnikut. *puhkelatrites pidamine- laudas igal lehmal eraldi puhkeala, kus asuvad puhkelahtrid, saab vabalt sisse-välja 53. Lehmade karjatamine ja suvine pidamine- kultuur- või looduslikul karjamaal, sealne rohi on kõige odavam, jääb ära ju sööda koristamine ja ettevalmistamine. Karjatamisperiood Eestis maist oktoobrini. Karjamaale lastakse lehmad sõltuvalt rohu kasvust. Lehmad tuleb karjamaale lasta siis, kui rohi on käelaba kõrgune(10cm). Kõrge rohu korral lehmad tallavad seda
Liiv Kiiu 1905604,8 Killustik Maardu 2166137,4 Killustik Väo 2116531,2 Antud hinnad on leitud, kasutades tabelis TONN olevaid algandmeid. Muutes kaugust karjäärist ja tonni hinda saab leida, kumb karjäär on odavam. Tabel 22. Karjääride võrdlustabel. Tabel koos andmetega on olemas failis: kulude loend.xls 9. INDIVIDUAALSED LISAMAHUD Individulaalseteks mahtudes puhkeala koos sinna käivate mahtude ja töödega. 4040 Äärekivid jm 195 49,25 9603,96 4040 Parkettkivikate m2 318,6 105,23 33525,66 4046 Betoonplaat m2 60 40,79 2447,37 9011 Bussiooteplatvormid tk 2 15100,77 30201,54
1. Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis (lammaste arvukus, karjade suurus, lambakasvatuse suunad) Arvukus 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). 1938/39. a oli Eestis 695000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). 1990. aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast 2000. aastal peeti ületalve 28,2 tuhat lammast 2010 ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72400 lammast Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu põhiliseks põhjuseks oli lambaliha-ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja villa realiseerimisel. Karjade suurus 2001.a. 4850 lambafarmi- uttedega majapidamisi, kes pidasid 26790 utte. Keskmine lambafarmi suurus oli seega 5,5 utte majapidamise kohta. Enamikes majapidamistes (91,7%) peetakse alla 10 ute ning alla 10 pealistes la...
Tartu Tiskasvanute Gmnaasium 2009/2010 Andre Verhni Looming 3/2009/ 9b klass Ulavere Gunnar oli kehtsestanud Ulaveres kitumisreeglid.Kui oli platsis kas vi ks ainus puhkeala paketi ostnud klastaja,tuli pererahval olla vimalikult mrkamatu-ei mingeid lugavaid raadioid vi muid mramasinaid.Ta oli veendunud,et iga Ulavere klastaja otsib siit eelkige rahu.Tna ei kehtinud karmid piirangud.Kui Brita ngi tulemas Gerdi kabrioletti tkkepuu taga ootamas.Auto plaadimngijast kaikus klassikaline marsiviis hlgava orkestri esituses. Lk 310 Kuna puhkealal polnud ei vraid ega Gunnarit,kellega kik pidid arvestama,et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
