Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ROCCA AL MARE PUHKEALA (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas rajatised on hoodatud?
  • Milliseid muutusi teie esimeses järjekorras puhkealal ette võtaksite?




ROCCA AL MARE PUHKEALA Kasutasin koostamiseks enamjaolt eelnevate kursuste raames läbiviidud küsitluste  informatsiooni. 1. Kuidas erinevad tsoonid nii keskkonnakujunduslikult kui külastaja profiili poolest (kes kus käivad ja kas neid on palju või vähe)  Keskkonnakujunduslikult on kõik tsoonid erinevad, seega seal oleks väga huvitav rohkem  käia. Mina suutsin seal kuskilt valesti pöörata ja ära eksida, tsoonid kippusid segi minema.  
Külastaja profiili poolest ei oska ma aga erinevusi välja tuua. Võib olla sõltus see minu 
külastuse ajast; laupäev, enne lõunat. Nägin igas vanuses inimesi, nii noori kui ka vanu. 
Inimesi oli vähe ning seega keegi teineteist ei seganud.  2. Kuidas rajatised on planeeritud (hästi, halvasti, palju, vähe, on neid üldse vaja)  Leian, et rajatised on planeeritud hästi ning neid on piisavalt palju. Samas osad külastajad  leidsid, et pinke võiks rohkem olla. Vanemad inimesed, kes jalutama tulevad, tahaksid rohkem
jalgu puhata kui mõni noorem külastaja.  3. Kuidas rajatised on hoodatud? Rajatised võiksid olla paremini hooldatud. Vahepeal sattusin mõnele eksitavale metsarajale:  


4. Üldine heakord Üldine heakord võiks olla parem. Nägin  maas prügi ja mitte piisavalt prügikaste. Sattusin  kokku mõne noorega, kes minu nina all prügi maha viskasid. Palusin selle neil uuesti üles 
korjata. Nad küll tegid seda, aga kurb näha, et sealsed koolinoored väga oma ümbrusest ei 
hooli. 5. Külastuskonfliktid (kas on näha, et on külastajaid, kes teineteist segavad, kes need on  ja miks, kuidas saaks seda probleemi lahendada) Ei olnud näha külastuskonflikte, kus keegi teineteist segaks. Oli küll prügi mahaviskajaid, aga probleem lahenes kiiresti.  Üks külastaja siiski mainis, et kui seal lapsega viimati käis, jooksis talle vastu inimene  koeraga ja koer ei olnud rihma otsas. Koer oli õnneks sõbralik ja omanik pani ta kohe kinni, 
kuid ehmatus oli siiski. Promenaadi nautides tuleks meeles pidada, et seal käivad ka teised 
inimesed. 6. Milliseid muutusi teie esimeses järjekorras puhkealal ette võtaksite? Korraldaksin seal sagedamini talguid, eriti koolinoortega. Lisaksin mõned üksikud sildid, et  näidata, mis kuhu suunda jääb ja kui kaugele. 
ROCCA AL MARE PUHKEALA #1 ROCCA AL MARE PUHKEALA #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Awwish Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

KADRIORU PARK
1
docx

KADRIORU PARK

KADRIORU PARK 1. Kuidas erinevad tsoonid nii keskkonnakujunduslikult kui külastaja profiili poolest (kes kus käivad ja kas neid on palju või vähe)? Kadrioru pargis oli näha tsoonide ja külastajate erinevusi. 2. Kuidas rajatised on planeeritud (hästi, halvasti, palju, vähe, on neid üldse vaja)? Rajatised on planeeritud väga hästi, need on kindla plaani järgi paigutatud ning igal ühel on oma eesmärk. Arvan, et neid on pargis piisavalt ning need on komplimendiks ümbrusele. 3. Kuidas rajatised on hooldatud? Rajatised on pargis väga hästi hooldatud. Seal käib probleemi korral alati kiire renoveerimine, et park alati parim välja näeks. 4. Üldine heakord? Kadrioru park on üks kõige ilusamaid parke. Samas tõid mõned külastajad välja, et sinna paigutatud uued prügikastid kipuvad haisema. Raske on luigetiigi ääres ilma nautida kui ainult halvale lõhnale keskenduda suudad. Teed on seal aga alati kor

Eesti maastikud
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine
284
pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

1.1 Külastusseire arendamine maailmas Rekreatsiooni mõjude uurimist alustati 1920. aastatel (Cole 2004). Põhjalike ja terviklike rekreatsiooniökoloogia uurimisprogrammideni jõuti Euroopas ja Põhja-Ameerikas alles 1960- ndatel ja 1970-ndate alguses. Kõige esimesed vastavad uurimisprogrammid töötati välja Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias. Esimese ametliku kontseptsiooni rekreatiivse koormustaluvuse hindamiseks töötas välja J. A. Wagar (1964), kes defineeris puhkeala rekreatiivset koormustaluvust kui (recreational carrying capacity) kasutuskoormuse niisugust taset, mida ala suudab taluda, tagades sealjuures puhkevõimaluste püsiva kvaliteedi. 1980. ja 1990. aastatel suurenes märgatavalt rekreatsiooniökoloogiliste uuringute läbiviimine ning oluliselt arenes rekreatsiooniökoloogia rakendamine kaitsealade kaitse korraldamisel ning külastatavuse hindamisel. 1987. aastal ilmus esimene rekreatsiooniökoloogia

Loodus
Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele
73
docx

Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Liivi Hiienurm ELAMUSEL PÕHINEVA TEEMAPARGI ARENDAMINE LASTEGA PEREDELE HÕBEVALGE MÜSTEERIUM OÜ NÄITEL Diplomitöö Juhendaja: Karin Maandi Pärnu 2012 SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Teoreetilised käsitlused..................................................................................................5 1.2. Elamuse mõiste.......................................................................................................9 1.3. Elamusliku toote disainimine.........................................................................

Turism
E-turunduse eksami kordamisküsimused
40
doc

E-turunduse eksami kordamisküsimused

E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik Internetiturundust käsitleda kui e-t

Turundus
E-Turunduse eksami kordamisküsimused koos vastustega
28
pdf

E-Turunduse eksami kordamisküsimused koos vastustega

AINE E-TURUNDUS (TMM1060) KORDAMISKÜSIMUSED KOOS VASTUSTEGA Kordamisküsimused Sisukord Kordamisküsimused ................................................................................................................................................ 1 Mis on e-turundus ja milline on selle roll ettevõtte turundusmeetmestikus .............................................. 2 Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Põhjenda ........................................................ 2 Milline on turunduse ja infotehnoloogia rollijaotus e-turunduses .............................................................. 2 Milles seisneb e-turunduse projektide tüüpiline valdkondadevaheline kommunikatsiooniprobleem ja kuidas seda lahendada? ................................................................................................................................. 2 Olulised murdepunktid Interneti arengus turunduskanaliks ..................................

E-turundus
M-K-Baxter-Jumalik ilmutus põrgust
67
pdf

M-K-Baxter "Jumalik ilmutus põrgust"

Mary K. Baxter JUMALIK ILMUTUS PÕRGUST Aeg on lõppemas! Vaimulik kirjavara 1999 Originaali tiitel: Mary K. Baxter A Divine Revelation of Hell Tõlkinud: Olav Maran SISSEJUHATUS Tunnistan, et ei seda ega ühtegi teist sealpoolsust esitavat raamatut poleks olnud võimalik kirjutada ilma Jeesuse Kristuse üleloomuliku jõuta. Jeesuse käes üksi on põrgu võtmed ja Ta on maksnud hinna, et võime siseneda taevasse. Selle raamatu kirjutamine oli pikk ja nõudlik protsess, mille jooksul tundsin end kõigist eraldatuna. Möödus mitmeid aastaid, enne kui see raamat sai ilmuda. Issanda ilmutused, millest siin on juttu, algasid 1976.a. Kulus kaheksa kuud, et panna see paberile. Käsikirja lõplik valmimine nõudis mitmeid aastaid. Nüüd mõistan, et Issand valmistas mind selle raamatu kirjutamiseks juba lapsepõlvest peale, mil mul oli unen?

Usuõpetus
E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE
168
pdf

E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....

Turundus
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun