PSÜÜHIKA PSÜÜHILISED PROTSESSID PSÜÜHILISED PSÜÜHILISED OMADUSED SEISUNDID Aisiting, taju, mõtlemine väsimus, igavus temperament, iseloom, võimed mälu, fantaasia, tunded, tahe rahulolu, lõbusus, kurbus oskused, vilumised harjumused. Psühholoogia- teadus, mis uurib psüühikat ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. Psühholoogiateaduse algeid võime leida juba antiigist. Need seostuvad eelkõige Aristotelese, Hippokratese ja Galenose nimega. Kehamahlade teooria põhikontspetsioon seisneb väites, et inimese temperamendi määravad keha põhimahlad: veri, lima, must sapp ja sapp. Milline neist on ülekaalus, selline on ka inimese temperamenditüüp. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia algust arvestatakse 1879.aastast, kui saksa teadlane Wilhelm Wundt lõi Leipsigist laboratooriumi psühholoog...
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest, uurimus inimesest ja tema loomusest, mis uurib inimese nn toimemehhanisme, tema omadusi, mis eristavad teda teistest olenditest/ isenditest. Inimese olemuse selgitamisel kasutab filosoofia erinevaid strateegiaid, nagu nt etoloogiline strateegia, voluntaristlik, eksistentsialistlik, klassikaline, on ka kristlik inimesekontseptsioon, romantismile omane strateegia, tänapäeval on inimloomuse seletamiseks läbiv konstruktivistlik ja strukturalistlik käsitlus, samuti on materialistlik strateegia, 19. saj lõpust psüühika mõiste kerkimisest "hinge" asemele on psühholoogiline, fenomenoloogiline ning psühhoanalüütiline käsitlus, ning vaimu ja keha vahekorda käsitlev analüütilisele filosoofiiale omane strateegia. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes fil...
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on filosoofiline uurimus/õpetus inimesest ja tema loomusest. Uurib, millised on inimesele omased toimemehhanismid, millest ta koosneb jne. Filosoofilise antropoloogia paradigmad: etoloogiline, eksistentsialistlik, kristlik, klassikaline, romantismile omane, konstruktivistlik ja struktualistlik, voluntaristlik, materialistlik, psüholoogiline, psühhoanalüütiline, fenomeloogiline ning analüütilisele filosoofiale omane. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia Lähtutakse küsimusest, milline on inimese eripära muu bioloogiliselt elava loodusega võrreldes. Antiik ja keskajal iseloomustati inimest kui mõtlevat looma. Tänapäeval on selles osas kahtlusi, kas inimesed ja loomad on ikka nii erinevad, lähtudes keelest ja mõtlemisest.
Mõtteviisid, mis võimaldavad meil inimest avada, niiviisi et rakendades neid arusaamasid ükskõik millisele inimesele need aitaksid meil selle inimese kohta midagi teada saada. Millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline sisemine loomus, millest koosneb jne. Etoloogiline, voluntaristlik, eskistentsialistlik, klassikaline, kristlik, romantismile omane, konstruktivistlik ja strukturalistlik, materialistlik, psühholoogiline, fenomenoloogiline, psühhoanalüütiline, analüütilisele filosoofiale omane. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia mille poolest erineb inimene muust elavast loodusest? Inimene on mõtlev loom. Inimesel on kõrgeltarenenud aju, mis võimaldab abstraktset mõtlemist ja arenenud keelekasutust. Aristotelese järgi eristab inimesi loomadest meie keel ja selle kasutust, inimene on võimeline mõistma ja eristama, sõnade "hea",
Arenguline uuring. Psühholoogilised testid: Ühe definitsiooni kohaselt on psühholoogiline test objektiivne standardiseeritud hinnang mingisugusele näidiskäitumisele, mis on välja töötatud kasutades väikest, kuid hoolikalt valitud valimit. 7) humanistlik : püütakse inimese käitumist seletada inimese aktualiseerimisest lähtudes. Pööratakse tähelepanu inimese eneseteostusele/eneserealiseerimisele. Psühhoanalüütiline:) On üks vanemaid teooriaid mis püüab seletada inimese käitumist tema alateadvuse abil. Lähtutakse ka lapsepõlve sündmustest. kognitiivne : pööratakse tähelepanu eelkõige teadusele(ehk kõigele mis on teadvustatud) . Ülivõimas/domineeriv suund. Arvatakse, et mis on inimesel mõttes ,selle järgi ta käitub. neurobioloogiline lähenemine: arvestatakse eelkõige milline on inimese ajuseisund, kehalineseisund- tervikuna
3.Humanistlik psühholoogia 4.Kognitiivne (tunnetus-) psühholoogia 5.Bioloogiline psühholoogia Igal teoreetilisel suunal on oma eelised ja puudused. Ükski neist ei anna kõiki vastuseid. Vastavalt probleemile saab kasutada erinevate teooriate seisukohti, näiteks: Õppimine kognitiivne psühholoogia, biheiviorism Ajukahjustuse uurimine bioloogiline psühholoogia Elukutsevalik humanistlik psühholoogia Psüühiliste häirete ravi psühhoanalüütiline psühholoogia jm 1.1. Psühhoanalüütiline psühholoogia Koolkonna rajaja Sigmund Freud Uurivad MIKS inimene midagi teeb, uuriti seda, mida inimene ise ei tea Liikumapanevad jõud psühhoanalüütikute arvates Freud seks on liikumapanev jõud - naudingu printsiip - reaalsuse printsiip Jung kollektiiv on liikumapanev jõud Adler võim on liikumapanev jõud
Selge on see, et suisa agressiivselt käitus Akmentin, kes tahtlikult Maidule pudeliga vastu pead viskas. Evolutsioonilise teooria järgi on agressiivsus inimestel kaasa sündinud instinkt ning mille kohaselt tahetakse näidata oma võimu ning tugevust. Loomariigis aitab seesugune käitumine sageli ellu jääda ja oma geenid edasi kanda, kui inimeste maailmas kehtivad siis teistsugused reeglid. Niisamuti võiks põhjuseks pidada seisukohta, et agressiivsus on sünnipärane, mida toetab psühhoanalüütiline teooria. Seega 1 oleks Akmentinis justkui agressiivne energia kuhjunud ning tal on vaja seda antud situatsioonis maha laadida. Niisamuti võib agressiooni põhjuseks olla frustratsioon ning üleüldse sotsiaalsed põhjused. Frustratsiooni-agressiivsuse teooria kohaselt tekitab agressiooni miski sotsiaalne stiimul
Psühholoogia Sigmund Freud ja Carl Gustav Jung 10 fakti 1. Freudi võib pidada klassikalise psühhoanalüüsi leiutajaks/aluse panijaks. Jung kui tema õpilasena arendas seda teooriat ning pani aluse analüütilisele psühhoanalüüsile. 2. Freud jagas psüühika teadvustatuse alusel kolmeks: teadvuses (psüühika aluspinnal), eelteadvuses (teadvuse piirimaal) ja alateadvuses (psüühika sügavamates kihtides). 3. Arendati välja ka jagunemine motiveerivate jõududega: · Id sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid, seotud füsioloogiliste protsessidega · Ego otsustab, milliseid vajadusi ja mis viisil rahuldada · Superego kultuurinormide ja väärtuste kogum, mis omandatakse (süütunne tähtis) 4. Psühhodünaamika on vastandlike jõudude koosmõju tagajärg. Tähendab, et tunded ja emotsioonid on koguaeg aktiivsed ning bilansist välja minnes tekib tu...
Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus, mis uurib inimesi ja tema olemust. Piiritleb inimese eksisteerimise põhistruktuure ja mõtet. Filosoofiline antropoloogia uurib inimese loomust ja koosnevust. Filosoofilise antropoloogia paradigmasid on erinevaid: eksistentsialistlik, kristlik, klassikaline, romantismile omane, konstruktivistlik, psühhoanalüütiline jt. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: Etoloogiline antropoloogia – inimese olemust püütakse määrata lähtudes tema bioloogilisest olemusest, võrreldakse inimest sarnaste loomaliikidega. Inimene on kui mõtlev loom. Klassikaline filosoofiline antropoloogia – inimest vaadatakse kui liitsubsantsi, mis koosneb mitmest osast: kehast ja hingest. Pärast Aristotelest on üheks osaks loetud ka kosmilist hinge.
Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia Psühhopatoloogia Psühhopatoloogia on psüühikahäireid käsitlev õpetus, mis kuulub peamiselt psühhiaatria ja kliinilise psühholoogia valdkonda. Kliiniline psühholoogia ehk ebanormaalsuse psühholoogia käsitleb käitumist, mis ei sobi kultuurilisse või sotsiaalsesse konteksti, põhjustab ebameeldivust ning kannatusi nii endale kui ka teistele ning esineb statistiliselt harva. Psüühikahäired Depressioon ehk masendus, kurvameelsus esineb ligi 15-20% täiskasvanutest. Sealhulgas naistel sagedamini kui meestel. Sümptomid on alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine. Langeda võib enesehinnang, esineda une- ja söömishäireid, tekkida lootusetus tuleviku suhtes ning unarusse võivad jääda kohustused ja enese eest hoolitsemine. Ärevushäired- pinge, närvilisus, ebamugav erutus. Foobia- püsiv ja tugev hirm mingi objekti, sündmuse või olukorra ees, mis ei ole tege...
b. psüühilised omadused c. kõik eelpool mainitud on psüühika osaks ÕIGE! d. psüühilised seisundid Küsimus 3 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Millises psühholoogia koolkonnas on lähtud seisukohast, et inimene on üks tervik ja nii tuleks tervikuna uurida kõiki inimese psüühilisi protsesse ning teha seda ainult rangeid teaduslikke põhimõtteid järgides? Vali üks: a. evolutsiooniline b. humanistlik c. kognitiivne d. psühhoanalüütiline Küsimus 4 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Psühholoogias uuritakse seda, millised on inimese psüühilised protsessid. Samuti seda, kuidas ümbritsev keskkond mõjutab inimese mõtlemist ja käitumist. Lisaks soovitakse teada saada, millised tegurid mõjutavad ühiskonnas ilmnevaid protsesse. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 5 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Psühholoogia ajaloos on toodud välja, et kõige olulisemaks inimest loomast eristavaks tunnuseks
sekkumistasandid: http://loovteraapia.weebly.com/loovteraapia- motildeiste-ja-sekkumistasandid-eha-ruumluumltel.html Seeda Randroo, B. R. (10. 04 2014. a.). kogemuslugu-osho-rahvusvahelisest- meditatsiooni-keskusest-ja-osho-mustilise-roosi-meditatiivsest-teraapiast/. Allikas: Veet Mano: http://veetmano.eu/kogemuslugu-osho- rahvusvahelisest-meditatsiooni-keskusest-ja-osho-mustilise-roosi- meditatiivsest-teraapiast/ Selts, E. P. (kuupäev puudub). Psühhoanalüütiline ja psühhodünaamiline teraapia. Allikas: Psühhoanalüütiline ja psühhodünaamiline teraapia: http://eope.eek.ee/oo/2011/kliiniline_psuhholoogia/pshhoanaltiline_ja_pshh odnaamiline_teraapia.html 21 Talvik, E. (3. 03 2015. a.). Jüri Alliku Freudi Anatoomiast. Allikas: Psühhoteraapia: http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:ozSzfYnSTMEJ:www.ut.ee/BG/scom/Session%25206%2520Lecture
Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline teooria Psühholoogia on hingeteadus, millel on väga erineivaid viise ja teooriaid, kuidas seda uurida. Järgnevalt käsitlengi üht neist psühhodünaamilist (psühhoanalüüsi) psühholoogiat, mida on juba pikemat aega kasutatud paljude psühholoogide ja psühhiaatrite poolt. Teooria sai alguse 19. sajandi lõpus. Selle loojaks oli Sigmund Freud. Psühholanalüütilise teooria järgi peituvad inimeses konfliktid, milleks võivad olla varase lapsepõlve psühhotraumad või ka lihtsalt instinktiivsed jõud. Nendest võib olla inimene teadlik, aga võib ka mitte. Need on moodustavad suure osa inimese kujunemisest, arengust ja ka käitumisest, seepärast tuleb need välja selgitada. Kuna lapsepõlve sündmused on probleemi liikuma panev jõud nimetataksegi seda ka psühhodünaamiliseks teooriaks (dünaamika liikumine või muutuste kulg). Näiteks võiks tuua pere, kuhu sünnib teine laps. Esilaps tunneb end tagap...
Loogik. Psühh.- Poolödavad luule spontyaansust-Eitavad klassikalist kirjandust. Prop kunsti mis ühendab kõik kunstiliigid.automaatkijutamine. Loominguis erinesid kõigist, ignor keele põhialuseid. Pealkirjatud, mitetkirjamärke, Mürakultus. Skandaal skandaali pärast. N Tristan Tzara ja Hugo Ball Sürrealism. (pealerealism) Apollineir. Tekkis 1919 a Prantsusmaal futurismi ja dadaismi põhjal. Ühendas kõike kunstiliike. Juht dad Andre Breton. 1924 maniseft. MõjutanudSigmund Freudi psühhoanalüütiline õpetus. Automaatkirjutamine. 3 etappi 1)1919-32 automatism ja teadvuse vool. Kaob mõistuse ja hea maitse kontroll. 2)1930-20 sihiline juhus, must huumor 3) 1940-60 müüditeooria. Eepiline teater Bertolt Brecht näitekirjanik, lavastaja,teoreetik. Saks. Realg+med. Tunnustus : staatiline luuleteos ,,legend surnud sõdurist". Teatritebüüt ,,trummid öös" dramaturg. Teatriarvustused. Eepilise teatri aluseks kaine ja skeptiline vaade maailmaasjadele ,,mees on mees" võõritusefekt.
H.Spencer - Sotsiaaldarvinism J.A. De Gobineau Antropoloogiline suund sotsioloogias B.Malinowski Funktsionalism kultuuris R.Steinmetz - Sotsiograafia A.Comte Positivism P.Nartop - Sotsiaalpedagoogika A.Ferguson - Evolutsioon P.Sorokin Sotsiaalne mobiilsus E.Fromm Psühhoanalüütiline koolkond sotsioloogias W.F.Ostwald Mehanistlik teooria sotsioloogias 5 romaani keelt kõnelevat rahvust: itaalia keel, prantsuse keel, hispaania keel, portugali keel, rumeenia keel. 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust: vene keel, ukraina keel, poola keel, bulgaaria keel, serbia keel. 3 koosluse tüüpi: 1.Esmased ehk primaarsed grupid-liikmeskond on piiratud (perekond, sõpruskond); Teisene ehk sekundaarne grupp-suurema liikmeskonnaga, suhtlemine on formaalsem(firmad, erakonnad); 2
september 1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 1909. aastal pidas Freud USAs rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapia on laialdaselt kasutusel. Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Sigmund Freud ja psühhoanalüütiline naljauurimine: Naljauurimine jääb mitme teadusala piirimaile. Käsitlusi naljadest avaldavad nii folkloristid, sotsioloogid, psühholoogid, kirjandusteadlased kui teisedki. Käesolevalt mõningaist probleemidest alal, kus puutuvad kokku psühholoogiline ja folkloristlik naljavaatlus. Psühholoogilistes ja folkloristlikes uurimustes lähtutakse erinevatelt alustelt. Esimeses huvitutakse mitte niivõrd
o Võib muutuda vägivaldseks Psühholoogilised o Depressioon, o Unehäired, o Tajub et teda ei toetata ja ei lasta end teostada o Psüühika ei talu suurt koormust o Tekivad probleemid ja neid ei suudeta lahendada Stressiga toimetulek: 1. Positiivsed ütlused endale 2. Füüsilised harjutused 3. Sotsiaalne tugi (rääkimine ja toetus) 4. Aja läbimõeldum kasutamine( tehes nimekirju ) Psühhoanalüütiline koolkond rõhutab alateadvust ja lapsepõlve kogemusi Kognitiivne koolkond usub et isiksus on õppimise tulemus Humanistlik koolkond e. Humanistis arvavad, et inimene on pidevalt arenev olend, kes pürgib eneseteostuse poole, on oma olemuselt hea jne. Tunnusjoonte teooria pooldajad arvavad et isiksuse olemus on pärilik ja püsiv, keskkond mõjutab seda vähe. Psühhopatoloogia on teadus psüühikahäiretest Sellega tegeleb psühholoogia ja psühhiaatria.
Tallinna tehnikagümnaasium Samuel Ritchard Sarana Sherry Turkl ,,Üksinda koos" Referaat Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Raamatukaart 4 3. Isiklik seos käitletava teemaga 5 4. Kokkuvõte 6 1. Sissejuhatus Sherry Turkl on teaduse, tehnoloogia ja ühiskonna alane professor Massachusettsi tehnoloogia instituudi sotsiaalteaduskonnas. Turkl on omandanud doktori kraadi sotsioloogias ja iseloomu psühholoogias Harvardi ülikoolist ning on ka praktiseerimis luba omav füsioloog. Professor Turkl kirjutab ühiskonna suhetest ja suhtumisest tehnoloogiasse jäädes ise subjektiivseks kõrvalvaatajaks. Ta on eks...
*Inimene peab olema terve, et ennast kontrollida Hiline lapsepõlv 12-15 lahendab iseseisvalt *Inimeses on kõik vajalik, et kasvada IDEAALSEKS. probleeme Ühiskond mõjutab, kas inimene kasvab täiuslikuks või mitte. Noorus 15-... teoreetiline mõtlemine PSÜHHODÜNAAMILINE e psühhoanalüütiline paradigma FREUD(struktuurne isikuteooria) ID Miski- mõnuprintsiip- kaasasündind, ERIKSON (psühhosotsiaalne arenguteooria) amoraalne, teadvustamata; füüsilised soovid, Ego-analüütline: EGO (I); SUPER-EGO (II) surma, elu instinktid * Maailma peab tajuma reaalselt, et kohaneda ja toime tulla. EGO Mina- Idi edasilükkamine, moraalne, *SOTSIAALNE ümbrus tähtsam kui seksuaaltung. Inimene
Pereliikmetega on usalduslik suhe. Võõrastega suhtlemisel arg. ÜLDISTUS: Areng on tüüpiline. Üldiselt vastab varases murdeeas olevale arengule, perspektiiv edasiseks on hoida häid suhteid nii vanemate kui sõprade, kaaslastega. Mitte lasta tekkida olukordi, kus laps tunneks, et teda ei mõisteta ning seoses sellega valib endale seltskonna, mis viib probleemideni nii koolis kui kodus, hakatakse tarbima alkoholi ja narkootikume. VIIDATUD ALLIKAD Mangs, K. & Martell, B. (2000). Psühhoanalüütiline arengukäsitlus 0-20eluaastani. Tartu Ülikooli kirjastus Stoppard, M. (2000). Tüdrukute teejuht. Kirjastus Koolibri Keskmine lapseiga. (n.d.) Loetud aadressil http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/keskmine_lapseiga.html
1. Aju poolkerade erinevus. • Vasak ajupoolkera-paremakäelisus, loogika, kõnelemine, kirjutamine, arvutamine, teadus, analüütiline infotöötlus. • Parem ajupoolkera-vasakukäelisus, emotsioonid, musikaalsus, kunstimeel, kujutlusvõime, 3-mõõtmelised kujundid, sünteetiline infotöötlus. 2. Olulisemad aju osad – kõrgem närvitegevus a)Piklikaju - seljaaju jätk koljuõõnes, vastutab elutähtsate- ja kaitsereflekside eest. Väikeaju – reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu b)Tagaaju - toimub reflektoorne tegevus, närviimpulsside ülekanne, liigutuste koordinatsioon ja tasakaalu hoidmine. c)Keskaju- asuvad automaatsete liigutuste ja optiliste ning akustiliste orienteerumisreflekside keskused. d)Vaheaju- paiknevad koorealune tundlikkuskeskus ning sisenõresüsteemi, autonoomset närvisüsteemi ja emotsioone kontrolliv hüpotalamus, reguleerib emotsionaalset käitumist, mälu, õppimine, motivatsioon. e)Otsaju-koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühenda...
Psühhoanalüütiline teooria Elisabeth Sau 12c Teooriat käsitletakse üleüldse kõige esimese isiksuseteooriana ning esimese psühhoteraapia liigina. Alusepanija Sigmund Freud (1856-1939). Psühhoanalüüs on Sigmund Freudi loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria. Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on teadvustamata, sageli konfliktsed tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadlik. Motivatsioonilised jõud kujundatakse põhiliselt lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise poolt. Teooria Psühhoanalüüsi teoreetilisi käsitlusi on mitmeid. Ka Freudi enda käsitlused muutusid mõnevõrra juba tema eluajal. Mitmed Freudi õpilased ja kolleegid (Alfred Adler, Carl Gustav Jung, Erich Fromm jt) arendasid Freudi ideedest lähtudes oma käsitlusi ja...
Ta oli alati hoolitsetud naine ja arvas, et iga inimene peab ise oma elu huvitavaks elama. Ta pani igale päevale omale aja kinni, et saaks üha rohkem rääkida. Anna elu on olnud väga kirev ja väga palju on vahetanud töökohti. Ametlikus abielus on olnud kolma korda. Harib mehe maitset, suunab tedagi välimuse eest hoolistema. Juttu käigus selgub, et viimasel ajal on kõik hakkanud minema allamäge ja tervis on väga halb. Üks võimalik seletus: psühhoanalüütiline Nagu psühhoanalüütilistes teooriates kombeks, seletab häire ära psühhoseksuaalse arengu staadiumi, millesse isik on fikseerunud, ja kaitsemehhanismid, mida ta eelistatult kasutab. Karakterihäirete korral on need mõlemad väga jäigalt ja üheselt paigas, mille eelis on see, et karakterihäiret välja kujundades õnnestub minal end jäävalt ärevusest vabastada , puudus aga see , et selline filseerunud karakteri korraldus jätab minule väga vähe manööverdusruumi. Seetõttu käitub
püsitingimustes, katses aga selgitatakse tingimuste süstemaatilise varieerimise mõju uuritavale nähtusele 38. Olulisemad teooriad psühholoogias 39. Biheivorism-uurib eelkõige inimese käitumist (SCR stiimultunne, teadminereaktsioon) 40. humanistlik psühholoogia- Humanistliku psühholoogia loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi mis eristavad teda loomast näiteks inimlikud tunded kogemused ja eneseaktualisatsioon. 41. Psühhoanalüütiline psühholoogia- imese käitumist juhivad alateadlikud soovid ja mälestused, mida ei saa ühiskonna moraalinormide tõttu otseselt välja elada. Need soovid on tihti seksuaalse iseloomuga (libido - sugutung) 42. Kognitiivne psühholoogia- 43. Info vaimset töötlemist 44. Taju, mälu, mõtlemist (kuidas inimesed teavad ja mõistavad ümbritsevat maailma, kuidas sellest mõtlevad) 45. Õppimist 46. Teadmiste omandamist ja korrastamist ajus (ei uuri psüühikat, vaid seda, kuidas
Päevikul võib olla sama funktsioon mis objektilgi. Soojus ja õrnus võivad anda suhetele uue dimensiooni. Hilisnoorukiea objektivalik on veel mõjutatud lahendamata oidipaalsest problemaatikast. Tavaliselt on üsna siirad suhted. Selle perioodi lõpuks on välja kujunenud selgepiiriline mehe- või naiseidentiteet ja maailmavaade. 12 6 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Karin Mangs, Barbro Martell (2000). Psühhoanalüütiline arengukäsitlus 0-20 eluaastani. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2. Matti Brummer, Henrik Enckell (2007). Laste ja noorte psühhoteraapia. Tallinn: Gum Grano. 3. Laste- ja noorte psühhiaatria. Tallinn: AS Meditcina 2006 13
SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE Toomela Meeleorganite tööd iseloomustab lävi, minimaalne stiimuli kvantiteet, millele organ reageerib, lävesid on erinevat tüüpi. Erinev lävi on minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt kahe kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja töötlemine Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: pimetähn Nägemine on seotud ajuga jargmiselt: Parema silma informatsioon edastatakse vordselt nii paremasse kui vasakusse ajupoolkerasse Ajukoorde edastatakse kuulmisinformatsioon, mis ilma ajukoores toimuva lisatöötluseta on piisav järgmist tüüpi info eristamiseks helilaine sagedus heli valjus Somatosensoorne(süvaja puutetundlikkus) süsteem töötleb järgmist informatsiooni: nahaga kon...
Ka müüdikriitika on antiikne teadus. Keskajal rakendasid kristlik filosoofia ja teoloogia mütoloogiat kristliku sümboolika tõlgendamisel, renessansiajal vaadati sedadekoratiivsest aspektist. Kaasaegne mütoloogia on sügav filosoofia allharu, milles on väga erinevaid suundi: antropoloogiline inimarengust lähtuv, ritualistlik üh käitumismudeleid uuriv, sotsioloogiline üh struktuuri ja valitsemisviisi uuriv, psühhoanalüütiline inimese alateadvust ja teadvust ühendav, semiootiline eri tähendusi kandev, ka kunstis jpm. Arhetüüp (kr arche algus + typos kuju) on kultuuri algkuju, mida areng teatud tingimustes jäljendab ja teisendab, nii et põhisisu säilib. Üksiknähtus võib küll aja jooksul eri inimeste loomingus näida erinev, kuid asja tegelik tähendus, kuju ja mõte jäävad samaks (nt eesti keel). Kollektiivse alateadvuse
Nende idee (moto) skandaal skandaali pärast ammendus kiiresti ja 1920'ndatel aastatel dadaism hääbus. See sai alguse põhiliselt sisemiste vastuolude pärast. Dadaistide jaoks on kõige olulisem märksõna juhus. Sürrealism Tuleneb prantsuse keelest. Tekkis 1919 a, Prantsusmaal, futurismi ja dadaismi aluspõhjal. Mõiste võttis kasutusele Apollinaire. 1924 oli sürrelaistide koolkond täiesti välja kujunenud. Juhiks sai Andre Breton. Sürrealismi on mõjutanud Sigmund Freudi psühhoanalüütiline õpetus, mille järgi loomingu lähtealuseks on alateadvus, unenäod, nägemused, vaistlikud assotsiatsioonid. Nad kasutasid automaatkirjutamise meetodit. Nad tahtsid oma loominguga muuta suhtumisi, nt suhtumine erootikasse. Eristada saab kolme etappi: 1. 1919-1932 automatismi ja teadvuse vool (täielik vabanemine mõistuse ja hea maitse kontrollist). 2. 1930'ndad Sihilik juhus ja must huumor (periood, kus suudeti siseneda alateadvuse
1.Millist suunda esindasid järgmised teadlased? I a) P.Natorp sakslane sotsiaalpedagoogika Kasvatusteaduse suuna rajaja b) A. Fergusson evolutsionism- vanima evolutsionismi rajaja, kultuur c) P. Sorokin sotsiaalne mobiilsus rõhutas, et sotsioloogia on teadus kultuurist d) E. Fromm psühhoanalüütiline koolkond sotsiologias-hälvete põhjusteks on ühiskond II a) H.Spenser sotsiaaldarvinism-(sots+bioloogia) b) J.A.de Gobineau antropoloogiline suund sotsioloogias- rassistliku ideoloogia rajaja c) B. Malinowski positivism - kultuuriteooria, funktsiolsm (biokultuuriline fuktsionalism) d) R. Steinmetz sotsiograafia e) A. Comte funktsionalism kultuuris More utopist, ,,Utoppia" autor ühiskond kus pidi valitsema idüll: kõik on võrdsed F.W
- Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine - Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine - Eksortsism kurja vaimu välja ajamine 2. Kuidas iseloomustaksite 20.sajandi psühholoogia arengut? Algas psühholoogia võidukäik, tekkisid mitmed suunad ja toimus pidev areng 3. Millised olid/on erinevate psühholoogiavaldkonna suundade põhiideed, uurimisobjekt(id) (nt vaadeldav käitumine, psüühika elemendid). - Psühhoanalüütiline psühholoogia- psüühilite häirete ravi - Biheiviorism-elukutse valik - Humanistlik- elukutse valik - Kognitiivne/tunnetuslik- õppimine - Bioloogiline- ajukahjustuste uurimine 4. Mille poolest erineb mitte-teaduslik teaduslikust nähtuse uurimisest/tundma õppimisest? Teaduslik meetod kriteeriumid? Milliseid meetodeid kasutatakse psühholoogias? Meetodite kirjeldamine. - Kirjeldavad meetodid-küsitlus,vaatlus, analüüs. Nt isiksusetestid
Arengupsühholoogia Arengubioloogia tuumaks embrüoloogia kolm põhiprobleemi, mida iseloomustab uuritavate protsesside pöördumatus: •. diferentseerumine, •. morfogenees, •. kasvamine. Arengu sünteesiteooria (developmental synthesis). Lisandub uurimissuunana veel üks pöördumatu protsess — fülogenees. Ontogenees – areng viljastumisest surmani. Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks: küpsemine ja õppimine. Arengupsühholoogia põhiküsimused: 1. Keskkond vs pärilikkus 2. Arengu järjepidevus vs perioodilisus 3. Inimese sünnipärane olemus 4. Aktiivsus vs passiivsus 5. Arenguliste muutuste universaalsus vs individuaalsus Arengupsühholoogia ülesandeks on: kirjeldamine, seletamine ja prognoosimine/ennustamine. Uurimismeetodid: Vaatlus (varjatud, avatud; sisevaatlus ehk introspektsioon ja välisvaaltlus). Läbilõikeuuring ja longituuduuring. Üksikjuhtumi analüüs. Kliiniline intervjuu (kombinatsioon „naturalistlikust“ vaa...
otsustajaks/ kartis näha välja vanamoodne ja vanatüdrukulik/ kartis aukartust kogemustega inimeste ees/ ei olnud sõbrannasid tööl/ ei tüdi televisioonist armastab vaadata teiste kannatusi ja võitlusi/ suhtumine: kõrge koha peal mehi ei tohi tõsiselt võtta nad ei tee nalja ega poes, ei võta last kukile/ Theo restoranisveitser ei pidanud seda oma põhitööks/ intellektuaal või hooramees?/ psühhoanalüütiline enda suhtes/ kirjutas raamatut "Mees ja naine", sest tal polnud kellegagi rääkida, aga tahtis/ huvitav mees, kuna tundis elu/ telepaatilised tundmused ja prohvetlikud unenäod/ Seevaldis (psühhoneoroloogiahaiglas) sanitar/ kartis alla käija ja jääda vanaks ja nõrgaks/ helekollased läbipaistvad silmad/ õhtupooliti elu sisse/ ei sallinud näitlejaid ja lavastajaid/ otsib läbi seksi
Paula Luks a81852 Arengupsühholoogia SOPH.00.283 Stats Lapsevaatlus Vaatlusprotokoll Vaatleja: Paula Luks Vaadeldav: Karl Vaadeldava vanus: 5 kuud Vaatluse koht: elutuba lapse vanemate kodus Vaatluse aeg: reede, 14 november, vahemik 10.00-10.45 Situatsioon: Alguses on laps vanema õe käes söögitoas, natukese aja pärast asetatakse elutuppa põrandale oma mänguasjade Inimesed: Laps, lapse vanem õde Keili ja vaatleja. Esemed: Põrandal olev tekk, lutipudel, kõristi, mängupall, pehmed mänguloomad (2 tk) Sündmused: 10.00 Laps ja õde istuvad köögitooli taga, laps näeb esimest korda vaatlejat. Alguses on uudshimuliku, kuid natuke segaduses ja hirmul näoga, seejärel keerab pea ruttu ära ja hakkab nutma. Õde rahustab ta maha ja laps keerab uuesti pea vaatleja poole. Kordub sama. Kolmandal korral laps enam nutma ei ...
otsustamine jne Ei ole isoleeritud valdkond – seotud pm kõigega. Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd – kokkuvõtvalt tootele omistatavad isiksuseomadused ning visualisatsioon. Peale Teist maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamisr teaduspõhist lähenemist: 1) Sotsio-kognitiivne – toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele; 2) Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine – Freudi, Jungi töödele (instinktid, vajadused, sümbolid, emotsioonid jne). Alates 20.saj II poolest Lisaks eelmistele – intuitsiooni ja loovust puudutavad teemad; teemad, mille käsitlemisel toetutakse neurofüsioloogiale; reklaami efektiivsuse mõõtmise temaatika. 1953 Hovland’i mudel: „uinumisefekt“ 1949, sõnumi „allika usaldusväärsus“ kui olulisim tegur hoiaku muutmisel/muutumisel 1951
otsustamine jne Ei ole isoleeritud valdkond seotud pm kõigega. Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd kokkuvõtvalt tootele omistatavad isiksuseomadused ning visualisatsioon. Peale Teist maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamisr teaduspõhist lähenemist: 1) Sotsio-kognitiivne toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele; 2) Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine Freudi, Jungi töödele (instinktid, vajadused, sümbolid, emotsioonid jne). Alates 20.saj II poolest Lisaks eelmistele intuitsiooni ja loovust puudutavad teemad; teemad, mille käsitlemisel toetutakse neurofüsioloogiale; reklaami efektiivsuse mõõtmise temaatika. 1953 Hovland'i mudel: ,,uinumisefekt" 1949, sõnumi ,,allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur hoiaku muutmisel/muutumisel 1951
Pidades jumalaid päiksesümboliteks, jätkab autor allegoristide teed müüdi teaduses. (19. sajandil sai allegooria - eriti looduslik - ainumoeks. Selle suuna esindaja Max Müller oma päikesemütoloogiaga väitis, et algselt olid nt kreeka ja india müüdid ja keeled samad, kuid aja jooksul müüdinimede tähendused tuhmusid. Miks iga müüt pidi olema päikeseaineline, seda ta kunagi rahuldavalt ei selgitanud.) 20. sajandist - ritualistlik (Jane E. Harrison; James G. Frazer) ja psühhoanalüütiline. Ritualistlik => Pole müüti ilma rituaalita kui riitus võib olla ajas hävinud ja alles on jäänud müüt või mõni muundunud alaliik. // sotsioloogiline ja strukturalistlik (Claude Lévi- Strauss; Vladimir Propp). Struktualistlik => Võrdlev meetod. Müüdi teksti raskesti tabatavat tähendust saab ,,ilmutada" seda teiste müütidega võrreldes (mis ei tarvitse olla sama päritolu). (20
üle , oli 1990ndateks jõudnud Ida- ja Kesk-Euroopasse. Noorem põlvkond kunstnikke identifitseeris end uute meediatega ja uute kunstivormidega (performance, installatsioon). George Soros toetas Ida-ja Kesk-Euroopa kunsti arengut. Vene kunst: Peterburi neoakadeemia koolkond, Moskva kunstnikud, Siberi kunstnikud (Sinininad). Sloveenia kunst: IRWIN ja nende koostöö Moskva kunstnikega. Leedu kunst: Nomeda ja Gediminas Urbonas. 10.Soolisus kunstis. Psühhoanalüütiline teooria ja kunst. Feministlik teooria ja kunst. Modernistlikul perioodil esindas kehalisuse, soolisuse, seksuaalsuse teemale keskenduvat kunsti 1920ndate sürrealism Prantsusmaal. Selle aluseks oli psühhoanalüütiline teooria (S.Freud). R.Magritte Max Ernst Modernistlik kunstnik = meeskunstnik. Naine kui objekt. Piero Manzoni Yves Klein Nõukogude ühiskond rõhutas sugude võrdsust. Nt Veera Muhhina "Tööline ja kolhoositar" (1937).
Isiksusepsühholoogias lähtutakse sellest, et on olemas erinevad isiksuse uurimise paradigmad. Thomas Kuhn defineeris, et paradigma on mingi grupi uurijate omaks võetud uurimistraditsioon, mis lähtub kindlatest põhjapanevatest oletustest selle kohta, mida uuritav nähtus endast kujutab, millised on mõtekad uurimisküsimused ja vastuvõetavad uurimismeetodid, mille abil nähtut uurida. David Funder, isiksuse uurimise liider, eristab nelja klassikalist paradigmat. 1. Psühhoanalüütiline paradigma, mis sündinuna tugitoolispekulatsioonidest üritab jätkuvalt jõuda kindlamale empiirilisele pinnale. 2. Isiksusjoonte paradigma elas üle võrdlemisi pika kriisiperioodi, milles pandi tervikuna kahtluse alla püsivate ja ajas stabiilsete isiksuseomaduste olemasolu. 3. Käitumuslik ehk biheivioristlik paradigma üritas psühholoogiast välja ajada kõik, mis on subjektiivne ega ole vahetult jälgitav, kaasa arvatud isiksus. 4
Biheivioristlik-Käitumuslik, vaatlevad inimese välist käitumist ja seda kuidas käitumist omandatakse. / J. Watson. Kognitiivne-uuritakse, kuidas inimene tunnetab ja tajub maailma ja kuidas ta selle üle mõtleb `` Ma olen see, mida ma endast mõtlen.`` /J. Piaget. Humanistlik-Inimene on oma olemuselt positiivne ja valmis arenema vabatahtlikult. / C. Rogers; A. Maslow Psühhobioloogiline-seletatakse käitumist, kui ajus toimuvate ja bioloogiliste protsesside tulemust. 6.Sigmund Freud` i psühhoanalüütiline teooria (üldine tutvustus, isiksuse teooria, isikuse arenemise teooria). Üldine tutvustus: Psühhoanalüütikute väitel vallanduvad meie käitumise võimsad varjatud jõud, mille olemasolust me ise teadlikud ei ole. Need vormitakse suurel määral lapsepõlvekogemuse poolt ja nad on tähtsad meie igapäeva käitumise suunajana. ·Teadvus, alateadvus, eelteadvus. Isiksuse teooria: Inimesel on 3 allsüsteemi: ·ID - tema
Õigusteaduskond Kriminoloogia ajalooline areng Essee Kriminoloogia TALLINN 2008 2 Sissejuhatus Ajalooga on üks kummaline asi, ajalugu oli ammu enne meid, ent samas on ajalugu ka praegune hetk. Iga päev toimub maailmas midagi murrangulist, midagi, mis on homseks juba harilik ning tavapärane ja ehk unustatudki. Keegi tark on kunagi öelnud: ,,Pole olemas midagi uut siin ilmas, on ainult unustatud vana." Sellega tuleb ilmselt nõustuda. Ühiskond areneb ja muutub ometi vastavalt juba olemasolevale ja toetudes olnule, rakendades eelnenut ja uut, et areneda, mõtestada lahti ja leida uusi suundi, mis aitaks korrastada, muuta ja leida alternatiive kasutuks muutunuile. Äkki on just murrangulised avastused, mis eelneva kasutuks muudavad need, mis piiritlevad eilset ja tänast. Nii on ka kriminoloogia arenguga. Kuri...
Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney (1885-1952) Kultuuriline psühhoanalüüs Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus II. Kultuur ja neuroos. Kultuur determineerib · isiksuse · isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule Tarvilik tingimus arengu...
1 2. kodutöö POPPER Teadmised ilma autoriteedita Autori põhiidee: Popper seletab, kuidas on võimatu jõuda teadmiste algallikani, st igal inimesel on asjadest oma arusaam ning iga inimene näeb asju erinevalt ja seetõttu on võimatu leida ühest ja ka tõeset informatsiooni ükskõik missuguste väidete kohta. Teadmiste tähtsaim allikas on traditsioon, kuid teadmiste allikaid on mitmeid. Siiski ei ole mitte ühelgi teadmiste allikal vaimset mõjuvõimu, st autoriteeti.Allikaks saab nimetada ükskõik missugust fakti, kui ta täiendab meie teadmisi. Küsimused: 1) Kust tuleb teadmise tõsikindlus (empirist)? Vaatlusest. Miks ei võimalda vaatlus (veerev lumepall) tõde kindlaks teha (Popper)? Enamik meie arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. Kui hakata uurima mingi fakti tõelevastam...
Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney (1885-1952) Kultuuriline psühhoanalüüs Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus II. Kultuur ja neuroos. Kultuur determineerib · isiksuse · isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule Tarvilik tingimus arengu...
1. Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on ratsionaalselt põhjendamatu petlik kujutlem. See on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, kangelased, vägilased ja teised olendid, kes kujundavad kosmose. Mütoloogia on teadus müütidest, see on müütide kogum. Müütide sisu puudutab jumalaid ja teispoolsust, selle ülesanne on maailma ja kosmose algupära seletamine. Müüdid annavad kultuurile ideoloogilise raamistuse. Müüti saab määratleda selle vormi, sisu, funktsiooni ja konteksti alusel. 2. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreekas käsitleti müüti kui väljamõeldist, mille abil anda edasi mõnda õppetundi. Neid üritati seletada ratsionaalselt. Euroopas aga üritati müütide kaudu mõtestada inimkonna arengut ning neid võeti tõe pähe, olenemata sellest, kas nende sisu oli loogiline või ilmselge väljamõeldis. Maade a...
Pidades jumalaid päiksesümboliteks, jätkab autor allegoristide teed müüdi teaduses. (19. sajandil sai allegooria - eriti looduslik - ainumoeks. Selle suuna esindaja Max Müller oma päikesemütoloogiaga väitis, et algselt olid nt kreeka ja india müüdid ja keeled samad, kuid aja jooksul müüdinimede tähendused tuhmusid. Miks iga müüt pidi olema päikeseaineline, seda ta kunagi rahuldavalt ei selgitanud.) 20. sajandist: ritualistlik (Jane E. Harrison; James G. Frazer) ja psühhoanalüütiline. Ritualistlik => Pole müüti ilma rituaalita kui riitus võib olla ajas hävinud ja alles on jäänud müüt või mõni muundunud alaliik. sotsioloogiline ja strukturalistlik (Claude Lévi- Strauss; Vladimir Propp). Struktualistlik => Võrdlev meetod. Müüdi teksti raskesti tabatavat tähendust saab „ilmutada“ seda teiste müütidega võrreldes (mis ei tarvitse olla sama päritolu). (20
Kasuõde/vend- vanemad pole ühised, lapsendatud vms Mõisted-kultuurilised erinevused Vendlus-vennalik ühtekuuluvustunne, ka vennaskond, sõsarkond Mõlemad on Aafrika maailmavaates sagedases kasutuses, hõlmates suurt hulka lähedasi sidemeid. Puudub mõiste poolvend või poolõde Venekeeles kultuuris tädi- ja onutütar ja poeg ka nn ,,teise põlve" vend või õde Õdede-vendade teema uurimisküsimusena Teooria eelnes empiirilistele uuringutele! Psühhoanalüütiline ja peremudeli koolkonnad Dimensioonid-lähedus, kontakt, kadedus, vimm, emotsionaalne toetus, omaksvõtt/heakskiit, psühholoogiline seotus Suhete mõjufaktorid- sugu, vanus, sünnijärjekord, vanemate kohalolek, vanemate suhtumine, ühe eelistamine teisele Mõjufaktoriga kaasnevad tingimused Suhte kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid jne jne Õdede-vendade teema uurimisküsimusena Mitte väga populaarne Keeruline
Stressiga toimetulek sõltub probleemide lahendamise ja emotsionaalse eneseregulatsiooni oskusest. 3 S.S 2010-05-22 ISIKSUS JA TESTID Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga inimene. Isiksuse kohta loodud teooriaid on mitu. 1) Psühhoanalüütiline käsitlus (S.Freud) Rõhub lapsepõlve kogemustele ja alateadlikule motivatsioonile. 2) Tunnusjoonte teooria Peab tähtsaks kaasasündinud iseloomujooni, millest järeldub, et keskkondmõjutab isiksust vähesel määral. 3) Kognitiiv-käitumuslikud teooriad Esiplaanile tõstetakse kogemused ja õppimised, mis kujundavad isiksust. 4) Humanistlik psühholoogia Rõhutatakse inimese ainukordust kui ka elu jooksul kogunenud kogemuste tähtsus.
jagavad tema mässumeelsust ning seisukohti. "Sooidentiteet läbib teismeeas intensiivse arengu. Naiseliku või meheliku isiksuse identiteedi kujunemisele avaldavad mõju bioloogilised, sotsiaalsed ja kultuursed faktorid" (Butterworth ja Harris 2002). 11 KASUTATUD KIRJANDUS Butterworth, G., Harris, M. (2002). Arengupsühholoogia alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Mangs, K., Martell, B. (2000). Psühhoanalüütiline arengukäsitlus 0-20 eluaastani. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Jaanisk, M. (2013/2014). Psühholoogia konspekt. Tartu. Kivisalu, K. (2011). Aeg seada sisse kondoomisahtel? Perekodu. http://perekodu.ee/ema/3353/ (23.01.2014) 12
Selle seisukoha algseks esitajaks peetakse ajaloos.... : Vali üks: a. Wundti b. Platonit c. Aristotelest d. Sokratest 5. Millises psühholoogia koolkonnas on lähtutud seisukohast, et inimene on üks tervik ja nii tuleks tervikuna uurida kõiki inimese psüühilisi protsesse ning teha seda ainult rangeid teaduslikke põhimõtteid järgides? Vali üks: a. humanistlik b. kognitiivne c. evolutsiooniline d. psühhoanalüütiline 6. Millises psühholoogia koolkonnas väidetakse, et Miski ehk Id'i ülesanne on rahuldada koheselt kõiki inimese vajadusi ning Ülimina ehk Superego ülesanne on tagada, et inimene käituks alati reegleid ja norme järgides? Vali üks: a. kognitiivne koolkon b. kõik variandid on valed c. humanistlik koolkond d. psühhodünaamiline koolkond 7. Teadusliku psühholoogia alguseks loetakse aastat: Vali üks: a. 1859 b. 1899 c. 1879 d. 1916 8
· Mõningad seksuaalsuse käsitlused: o Biopsühholoogiline seondub tunded, fantaasiad, psühholoogilised reaktsioonid jne o Biopsühhosotsiaalne - Seksuaalsus kui inimese loomuomane tunnus, mis väljendub inimese kehaehituses ja talitluses, mõtte ja tundemaailmas, käitumises ning mille eesmärk on liigi säilimine järglaste saamise kaudu. o Psühhoanalüütiline Kõik naudinguga seotud on seksuaalne. Loomult seksuaalne, mitte kehaline vahekord. o Evolutsiooniline lähenemine Seksuaalne = kõik sugueluvaldkonda puutuv. Organism suudab tuua järglasi, kes elavad piisavalt kaua, et omakorda tuua järglasi. Darwin ütleb ka, et mida parem füüsiline vorm, seda suurem reproduktiivne edu. · Soolised erinevused. (Oliver ja Hyde, 1993). Kui on kohtamissituatsioon, siis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
