KIRJELDAVAD KORRELATIIVSED EKSPERIMENT Kirjeldavad: 1) juhtumi analüüs 2)vaatlus (mingi nähtuse sihipärane jälgimine) 3)küsitlus (küsimustik e. ankeet või vestlus e. intervjuu) 4)test Korrelatiivsed: (näidatav kui tugevasti on kaks asja omavahel seotus, kuid ei näita kas seos on põhjuslik). On ainus meetod, mis võimaldab uurida põhjuslikke seoseid ja anda vastuse küsimusele miks? Psühhoanalüütiline teooria Meie elu juhivad tumedad varjatud jõud, mille olemasolust me ise teadlikud ei ole. Need kujunevad suurel määral lapsepõlves ja on tähtsad meie igapäevase käitumise suunajana(Austria arst Sigmund Freud). 10% teadvustatud 90% teadvustamata Alateadvuse võtmed:1.Eksiteod a)kõne ja teovääratused b)asjade unustamine, kaotamine, lõhkumine c)nimede ja kavatsuste unustamine
Inimese olemuse selgitamisel kasutab filosoofia erinevaid strateegiaid, nagu nt etoloogiline strateegia, voluntaristlik, eksistentsialistlik, klassikaline, on ka kristlik inimesekontseptsioon, romantismile omane strateegia, tänapäeval on inimloomuse seletamiseks läbiv konstruktivistlik ja strukturalistlik käsitlus, samuti on materialistlik strateegia, 19. saj lõpust psüühika mõiste kerkimisest "hinge" asemele on psühholoogiline, fenomenoloogiline ning psühhoanalüütiline käsitlus, ning vaimu ja keha vahekorda käsitlev analüütilisele filosoofiiale omane strateegia. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: Etoloogiline antropoloogia uurib, milles poolest inimene erineb loomadest. Inimest käsitletakse mõtleva loomana Aristotele järgi eristab inimest loomast keel, võime tunnetada; eristada head kurjast, vastavalt õiglast ebaõiglasest ja kasulikku kahjulikust.
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on filosoofiline uurimus/õpetus inimesest ja tema loomusest. Uurib, millised on inimesele omased toimemehhanismid, millest ta koosneb jne. Filosoofilise antropoloogia paradigmad: etoloogiline, eksistentsialistlik, kristlik, klassikaline, romantismile omane, konstruktivistlik ja struktualistlik, voluntaristlik, materialistlik, psüholoogiline, psühhoanalüütiline, fenomeloogiline ning analüütilisele filosoofiale omane. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia Lähtutakse küsimusest, milline on inimese eripära muu bioloogiliselt elava loodusega võrreldes. Antiik ja keskajal iseloomustati inimest kui mõtlevat looma. Tänapäeval on selles osas kahtlusi, kas inimesed ja loomad on ikka nii erinevad, lähtudes keelest ja mõtlemisest
Mõtteviisid, mis võimaldavad meil inimest avada, niiviisi et rakendades neid arusaamasid ükskõik millisele inimesele need aitaksid meil selle inimese kohta midagi teada saada. Millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline sisemine loomus, millest koosneb jne. Etoloogiline, voluntaristlik, eskistentsialistlik, klassikaline, kristlik, romantismile omane, konstruktivistlik ja strukturalistlik, materialistlik, psühholoogiline, fenomenoloogiline, psühhoanalüütiline, analüütilisele filosoofiale omane. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia mille poolest erineb inimene muust elavast loodusest? Inimene on mõtlev loom. Inimesel on kõrgeltarenenud aju, mis võimaldab abstraktset mõtlemist ja arenenud keelekasutust. Aristotelese järgi eristab inimesi loomadest meie keel ja selle kasutust, inimene on võimeline mõistma ja eristama, sõnade "hea",
Weber, Fechner, Wundt, Kraepelin, Galton 4. Mis aastat ja millist sündmust seostatakse teadusliku psühholoogia algusega? 5. Nimeta mõningaid psühholoogia harusid. 6. Olulisemaid psühholoogia uurimismeetodeid (vaatlus; eksperiment-loomulik ja laboratoorne; juhtumi analüüs;intervjuu; longitudinaalne uuring; psühholoogilised testid) 7. Olulisemad teooriad psühholoogias (biheivorism; humanistlik; psühhoanalüütiline; kognitiivne, neurobioloogiline lähenemine) 8. Mida kujutab endast eklektiline lähenemine psüühiliste ilmingute seletamisel? 9. Närvisüsteemi evolutsioonist. 10. Refleks ja instinkt. 11. Käitumist mõjutavad tegurid: hormoonid, bioloogilised rütmid, kasvamine ja areng, õppimine 12. Õppimine: harjumine, tundlikkuse teravnemine, klassikaline tingimine, operantne tingimine. 13. Inimese unikaalsuse kriteeriume 14. Kesknärvisüsteemi ehitusest
Psühholoogia koolkonnad Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Psühholoogia koolkonnad........................................................................................................3 1.1.Psühhoanalüütiline psühholoogia.....................................................................................3 1.2.Biheiviorism......................................................................................................................5 1.3.Humanistlik psühholoogia................................................................................................9 .............................................................................................................................
Selge on see, et suisa agressiivselt käitus Akmentin, kes tahtlikult Maidule pudeliga vastu pead viskas. Evolutsioonilise teooria järgi on agressiivsus inimestel kaasa sündinud instinkt ning mille kohaselt tahetakse näidata oma võimu ning tugevust. Loomariigis aitab seesugune käitumine sageli ellu jääda ja oma geenid edasi kanda, kui inimeste maailmas kehtivad siis teistsugused reeglid. Niisamuti võiks põhjuseks pidada seisukohta, et agressiivsus on sünnipärane, mida toetab psühhoanalüütiline teooria. Seega 1 oleks Akmentinis justkui agressiivne energia kuhjunud ning tal on vaja seda antud situatsioonis maha laadida. Niisamuti võib agressiooni põhjuseks olla frustratsioon ning üleüldse sotsiaalsed põhjused. Frustratsiooni-agressiivsuse teooria kohaselt tekitab agressiooni miski sotsiaalne stiimul
Psühholoogia Sigmund Freud ja Carl Gustav Jung 10 fakti 1. Freudi võib pidada klassikalise psühhoanalüüsi leiutajaks/aluse panijaks. Jung kui tema õpilasena arendas seda teooriat ning pani aluse analüütilisele psühhoanalüüsile. 2. Freud jagas psüühika teadvustatuse alusel kolmeks: teadvuses (psüühika aluspinnal), eelteadvuses (teadvuse piirimaal) ja alateadvuses (psüühika sügavamates kihtides). 3. Arendati välja ka jagunemine motiveerivate jõududega: · Id sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid, seotud füsioloogiliste protsessidega · Ego otsustab, milliseid vajadusi ja mis viisil rahuldada · Superego kultuurinormide ja väärtuste kogum, mis omandatakse (süütunne tähtis) 4. Psühhodünaamika on vastandlike jõudude koosmõju tagajärg. Tähendab, et tunded ja emotsioonid on koguaeg aktiivsed ning bilansist välja minnes tekib tu...
käitumissündroomid Täiskasvanu isiksus- ja käitmishäired Vaimne alaareng Psühholoogilise arengu häired Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired Diagnoosimisel tekkiv probleem-sildistamine. Psühhoteraapia Psühhoteraapia on terapeudi ja patsiendi vaheline koostöö, mille käigus kasutab terapeut psühholoogilisi vahendaid, et aidata patsiendil paremini mõista oma elamusi ja muuta oma suhtumist, tunnetust või käitumist. Psühhoanalüütiline psühhoteraapia Paranemise võtmeks on taipamine ehk isik peab ise saama seni mahasurutud materjalist teadlikuks Analüüsimisprotsess: alateadlike konfliktide väljatoomine-> nende sõnaline väljendamine -> ülekande kaudu taasläbielamine -> mõistmise kaudu lahendamine. Humanistlikud teraapiad Kliendikeskne teraapia C.Rogers: kliendikeskne teraapia saab olla edukas kui on täiedetud kolm põhinõuet: 1. Terapeudi siirus 2
b. psüühilised omadused c. kõik eelpool mainitud on psüühika osaks ÕIGE! d. psüühilised seisundid Küsimus 3 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Millises psühholoogia koolkonnas on lähtud seisukohast, et inimene on üks tervik ja nii tuleks tervikuna uurida kõiki inimese psüühilisi protsesse ning teha seda ainult rangeid teaduslikke põhimõtteid järgides? Vali üks: a. evolutsiooniline b. humanistlik c. kognitiivne d. psühhoanalüütiline Küsimus 4 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Psühholoogias uuritakse seda, millised on inimese psüühilised protsessid. Samuti seda, kuidas ümbritsev keskkond mõjutab inimese mõtlemist ja käitumist. Lisaks soovitakse teada saada, millised tegurid mõjutavad ühiskonnas ilmnevaid protsesse. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 5 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Psühholoogia ajaloos on toodud välja, et kõige olulisemaks inimest loomast eristavaks tunnuseks
Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus, mis uurib inimesi ja tema olemust. Piiritleb inimese eksisteerimise põhistruktuure ja mõtet. Filosoofiline antropoloogia uurib inimese loomust ja koosnevust. Filosoofilise antropoloogia paradigmasid on erinevaid: eksistentsialistlik, kristlik, klassikaline, romantismile omane, konstruktivistlik, psühhoanalüütiline jt. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: Etoloogiline antropoloogia – inimese olemust püütakse määrata lähtudes tema bioloogilisest olemusest, võrreldakse inimest sarnaste loomaliikidega. Inimene on kui mõtlev loom. Klassikaline filosoofiline antropoloogia – inimest vaadatakse kui liitsubsantsi, mis koosneb mitmest osast: kehast ja hingest. Pärast Aristotelest on üheks osaks loetud ka kosmilist hinge.
....................... 11 9.Tulevikuteraapia............................................................................................. 11 10.L.I.F. E. bioresonants teraapia.......................................................................11 11.Osho müstilise roosi teraapia.......................................................................12 12.ProEllixe teraapia.......................................................................................... 12 13.Psühhoanalüütiline- ja dünaamiline teraapia................................................13 14.Vibroakustiline teraapia................................................................................ 13 2 LOOVTERAAPIA.................................................................................................. 13 1.Visuaalkunstiteraapia..................................................................................... 14 2.Muusikateraapia....................................................
Positiivseks osutub ka see, et ta tõestas oma katsetega, et inimese käitumist saab muuta tema meetodite abil. Isiklikult arvan, et Freudil oli nii isiksuse psüühilise struktuuri kui ka muude teooriate kohta õigus. Sooviksin ise ka ajas tagasi rännata ning minna tema ühte teraapiasse, kus ma lamaksin tema patsiendi diivanil ja ta rakendaks mu peal vabade assotsiatsioonide meetodi, sest usun, et ka mind on mõjutanud teatud sündmused lapsepõlves, mida ma ise võibolla ei teagi. Psühhoanalüütiline teooria on üks põnevamaid psühholoogia uurimisviise ja usun, et seda teooriat arendatakse ja analüüsitaks veel tulevikus palju, sest inimese teadvuses, mõtlemises ja käitumises on veel nii palju, mida uurida. 4 Kasutatud kirjandus: 1. V. Kolga ,,Psühholoogia keskkoolile" 2. J. Uljas, T. Rumberg ,,Psühholoogia gümnaasiumiõpik" 3. J. Allik, J. Harro, P
Loogik. Psühh.- Poolödavad luule spontyaansust-Eitavad klassikalist kirjandust. Prop kunsti mis ühendab kõik kunstiliigid.automaatkijutamine. Loominguis erinesid kõigist, ignor keele põhialuseid. Pealkirjatud, mitetkirjamärke, Mürakultus. Skandaal skandaali pärast. N Tristan Tzara ja Hugo Ball Sürrealism. (pealerealism) Apollineir. Tekkis 1919 a Prantsusmaal futurismi ja dadaismi põhjal. Ühendas kõike kunstiliike. Juht dad Andre Breton. 1924 maniseft. MõjutanudSigmund Freudi psühhoanalüütiline õpetus. Automaatkirjutamine. 3 etappi 1)1919-32 automatism ja teadvuse vool. Kaob mõistuse ja hea maitse kontroll. 2)1930-20 sihiline juhus, must huumor 3) 1940-60 müüditeooria. Eepiline teater Bertolt Brecht näitekirjanik, lavastaja,teoreetik. Saks. Realg+med. Tunnustus : staatiline luuleteos ,,legend surnud sõdurist". Teatritebüüt ,,trummid öös" dramaturg. Teatriarvustused. Eepilise teatri aluseks kaine ja skeptiline vaade maailmaasjadele ,,mees on mees" võõritusefekt.
H.Spencer - Sotsiaaldarvinism J.A. De Gobineau Antropoloogiline suund sotsioloogias B.Malinowski Funktsionalism kultuuris R.Steinmetz - Sotsiograafia A.Comte Positivism P.Nartop - Sotsiaalpedagoogika A.Ferguson - Evolutsioon P.Sorokin Sotsiaalne mobiilsus E.Fromm Psühhoanalüütiline koolkond sotsioloogias W.F.Ostwald Mehanistlik teooria sotsioloogias 5 romaani keelt kõnelevat rahvust: itaalia keel, prantsuse keel, hispaania keel, portugali keel, rumeenia keel. 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust: vene keel, ukraina keel, poola keel, bulgaaria keel, serbia keel. 3 koosluse tüüpi: 1.Esmased ehk primaarsed grupid-liikmeskond on piiratud (perekond, sõpruskond); Teisene ehk sekundaarne grupp-suurema liikmeskonnaga, suhtlemine on formaalsem(firmad, erakonnad); 2
meetodi rajaja. 1909. aastal pidas Freud USAs rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapia on laialdaselt kasutusel. Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Sigmund Freud ja psühhoanalüütiline naljauurimine: Naljauurimine jääb mitme teadusala piirimaile. Käsitlusi naljadest avaldavad nii folkloristid, sotsioloogid, psühholoogid, kirjandusteadlased kui teisedki. Käesolevalt mõningaist probleemidest alal, kus puutuvad kokku psühholoogiline ja folkloristlik naljavaatlus. Psühholoogilistes ja folkloristlikes uurimustes lähtutakse erinevatelt alustelt. Esimeses huvitutakse mitte niivõrd
o Võib muutuda vägivaldseks Psühholoogilised o Depressioon, o Unehäired, o Tajub et teda ei toetata ja ei lasta end teostada o Psüühika ei talu suurt koormust o Tekivad probleemid ja neid ei suudeta lahendada Stressiga toimetulek: 1. Positiivsed ütlused endale 2. Füüsilised harjutused 3. Sotsiaalne tugi (rääkimine ja toetus) 4. Aja läbimõeldum kasutamine( tehes nimekirju ) Psühhoanalüütiline koolkond rõhutab alateadvust ja lapsepõlve kogemusi Kognitiivne koolkond usub et isiksus on õppimise tulemus Humanistlik koolkond e. Humanistis arvavad, et inimene on pidevalt arenev olend, kes pürgib eneseteostuse poole, on oma olemuselt hea jne. Tunnusjoonte teooria pooldajad arvavad et isiksuse olemus on pärilik ja püsiv, keskkond mõjutab seda vähe. Psühhopatoloogia on teadus psüühikahäiretest Sellega tegeleb psühholoogia ja psühhiaatria.
Pereliikmetega on usalduslik suhe. Võõrastega suhtlemisel arg. ÜLDISTUS: Areng on tüüpiline. Üldiselt vastab varases murdeeas olevale arengule, perspektiiv edasiseks on hoida häid suhteid nii vanemate kui sõprade, kaaslastega. Mitte lasta tekkida olukordi, kus laps tunneks, et teda ei mõisteta ning seoses sellega valib endale seltskonna, mis viib probleemideni nii koolis kui kodus, hakatakse tarbima alkoholi ja narkootikume. VIIDATUD ALLIKAD Mangs, K. & Martell, B. (2000). Psühhoanalüütiline arengukäsitlus 0-20eluaastani. Tartu Ülikooli kirjastus Stoppard, M. (2000). Tüdrukute teejuht. Kirjastus Koolibri Keskmine lapseiga. (n.d.) Loetud aadressil http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/keskmine_lapseiga.html
instituudi sotsiaalteaduskonnas. Turkl on omandanud doktori kraadi sotsioloogias ja iseloomu psühholoogias Harvardi ülikoolist ning on ka praktiseerimis luba omav füsioloog. Professor Turkl kirjutab ühiskonna suhetest ja suhtumisest tehnoloogiasse jäädes ise subjektiivseks kõrvalvaatajaks. Ta on ekspert mobiilse tehnoloogia, sotsiaalvõrgustike ja sotsiaalrobootika aladel. Sherry Turkl on mitmete psühholoogiliste uudisteoste autor. Näiteks on tema poolt kirjutatud teosed nagu ,,Psühhoanalüütiline poliitika" ja ,,Teine mina." Sherry Turkli kõige hilisem teos ,,Üksinda koos" räägib erinevatest vanusegruppidest inimeste käitumismudelite muutustest läbi tehnoloogia arengu. Raamatus seletatakse kuidas käituvad järjest nooremad põlvkonnad oma igapäeva tegemisi talitledes. Raamatus on Sherry Turkli objektideks vanema ja noorema põlvkonna esindajad, kelle küsitluste põhjal on tehtud analüütilised järeldused. 2.Raamatukaart
*Inimene peab olema terve, et ennast kontrollida Hiline lapsepõlv 12-15 lahendab iseseisvalt *Inimeses on kõik vajalik, et kasvada IDEAALSEKS. probleeme Ühiskond mõjutab, kas inimene kasvab täiuslikuks või mitte. Noorus 15-... teoreetiline mõtlemine PSÜHHODÜNAAMILINE e psühhoanalüütiline paradigma FREUD(struktuurne isikuteooria) ID Miski- mõnuprintsiip- kaasasündind, ERIKSON (psühhosotsiaalne arenguteooria) amoraalne, teadvustamata; füüsilised soovid, Ego-analüütline: EGO (I); SUPER-EGO (II) surma, elu instinktid * Maailma peab tajuma reaalselt, et kohaneda ja toime tulla. EGO Mina- Idi edasilükkamine, moraalne, *SOTSIAALNE ümbrus tähtsam kui seksuaaltung. Inimene
püsitingimustes, katses aga selgitatakse tingimuste süstemaatilise varieerimise mõju uuritavale nähtusele 38. Olulisemad teooriad psühholoogias 39. Biheivorism-uurib eelkõige inimese käitumist (SCR stiimultunne, teadminereaktsioon) 40. humanistlik psühholoogia- Humanistliku psühholoogia loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi mis eristavad teda loomast näiteks inimlikud tunded kogemused ja eneseaktualisatsioon. 41. Psühhoanalüütiline psühholoogia- imese käitumist juhivad alateadlikud soovid ja mälestused, mida ei saa ühiskonna moraalinormide tõttu otseselt välja elada. Need soovid on tihti seksuaalse iseloomuga (libido - sugutung) 42. Kognitiivne psühholoogia- 43. Info vaimset töötlemist 44. Taju, mälu, mõtlemist (kuidas inimesed teavad ja mõistavad ümbritsevat maailma, kuidas sellest mõtlevad) 45. Õppimist 46. Teadmiste omandamist ja korrastamist ajus (ei uuri psüühikat, vaid seda, kuidas
Ta oli alati hoolitsetud naine ja arvas, et iga inimene peab ise oma elu huvitavaks elama. Ta pani igale päevale omale aja kinni, et saaks üha rohkem rääkida. Anna elu on olnud väga kirev ja väga palju on vahetanud töökohti. Ametlikus abielus on olnud kolma korda. Harib mehe maitset, suunab tedagi välimuse eest hoolistema. Juttu käigus selgub, et viimasel ajal on kõik hakkanud minema allamäge ja tervis on väga halb. Üks võimalik seletus: psühhoanalüütiline Nagu psühhoanalüütilistes teooriates kombeks, seletab häire ära psühhoseksuaalse arengu staadiumi, millesse isik on fikseerunud, ja kaitsemehhanismid, mida ta eelistatult kasutab. Karakterihäirete korral on need mõlemad väga jäigalt ja üheselt paigas, mille eelis on see, et karakterihäiret välja kujundades õnnestub minal end jäävalt ärevusest vabastada , puudus aga see , et selline filseerunud karakteri korraldus jätab minule väga vähe manööverdusruumi. Seetõttu käitub
märgatavalt vähenenud. Sellises olukorras aktualiseerub inimesel vajadus aistingute afektiivse informatsiooni järele. Selle seisundini jõutakse meditatsiooni abil, kuid samasugune efekt võib ilmneda ka mõningate ametite puhul-lenduritel pikkadel liinidel, kaugsõiduauto juhtidel jts. Nende aju vajab niisuguses olukorras stimulatsiooni afektiivset infot, ning selle vähesuse tõttu ilmnevad hallutsinatsioonid. 15. Psühholoogia teoreetilised suunad • Psühhodünaamiline (psühhoanalüütiline) psühholoogia a) Varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule b) Alateadvuse mõju käitumisele c) Unenägude analüüs d) Isiksus koosneb 3 komponendist – Id, Ego, Superego Esindajad: Alfred Adler, Carl Jung, Sigmund Freud • Biheiviorism (käitumispsühholoogia) a) Käitumine kui lihtne vastus stiimulile b) Enamik käitumisi on omandatud John Watson • Humanistlik psühholoogia a) Sisemisele subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetusele keskendumine
Psühhoanalüütiline teooria Elisabeth Sau 12c Teooriat käsitletakse üleüldse kõige esimese isiksuseteooriana ning esimese psühhoteraapia liigina. Alusepanija Sigmund Freud (1856-1939). Psühhoanalüüs on Sigmund Freudi loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria. Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on teadvustamata, sageli konfliktsed tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadlik. Motivatsioonilised jõud kujundatakse põhiliselt lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise poolt. Teooria Psühhoanalüüsi teoreetilisi käsitlusi on mitmeid. Ka Freudi enda käsitlused muutusid mõnevõrra juba tema eluajal. Mitmed Freudi õpilased ja kolleegid (Alfred Adler, Carl Gustav Jung, Erich Fromm jt) arendasid Freudi ideedest lähtudes oma käsitlusi ja...
4.1.1 Lahendamata oidipaalkonfliktid täiskasvanutel Vabanemine oidipaalsetest vanematest on korduv teema nooruki kirjeldamisel. Pentti Ikonen (1986) kirjeldab nende täiskasvanute eluhoiakuid, kelle taustaks on oidipaalsest faasist pärinev töötlemine viha, üksindustunne ja kurbus. (Mangs, Martell 2000:341) 10 Selleks, et paremini mõista toon raamatust „Psühhoanalüütiline arengukäsitlus 0-20 eluaastani“ näited vaikivast oidipaalse leinast, küünilisusest ja võrgutamisest. 4.1.1.1 Vaikiv oidipaalne lein „Isikud, kes on pidevalt möödunud aja otsingul“, võivad elada kogu elu suure vastamata armastusega sellega pidevalt kinnitades oma pettumust ja kurbust. (Mangs, Martell 2000:341) 4.1.1.2 Küünilisus Kui armastuse objekt on kaduma läinud, tundub elu mõttetu, kuna leitakse uus objekt.
moduleerida Niit Esimene psühholoogialabor kus, millal, kelle poolt asutati? 1879. aastal rajas Wilhelm Wundt Leipzigisse eksperimentaalpsühholoogia labori. Ühtlasi tähistab nimetatud aasta nö. teadusliku psüh algust. Nimeta 6 erinevat perspektiivi Bioloogiline perspektiiv Fenomenoloogiline perspektiiv (phenomenology Käitumuslik perspektiiv Tunnetuslik e. kognitiivne (cognitive) perspektiiv Psühhoanalüütiline/dünaamiline perspektiiv Evolutsiooniline perspektiiv Mida uurisid: Roger Sperry, Herbert Simon, Torsten Wiesel, Ivan Pavlov? Roger Sperry uuris jagatud ajuga patsiente, põhilised uurimused tegi epileptikutega Herbert Simon Tema uurimused olid sellest, kuidas inimesed võtavad vastu otsuseid, kui neil puudub kogu vajalik info. Ta näitas, et majanduslikud mudelid, mis lähtusid ratsion käitumisest, ei suuda seletada in otsuseid tingimustes, kus tal
Ka müüdikriitika on antiikne teadus. Keskajal rakendasid kristlik filosoofia ja teoloogia mütoloogiat kristliku sümboolika tõlgendamisel, renessansiajal vaadati sedadekoratiivsest aspektist. Kaasaegne mütoloogia on sügav filosoofia allharu, milles on väga erinevaid suundi: antropoloogiline inimarengust lähtuv, ritualistlik üh käitumismudeleid uuriv, sotsioloogiline üh struktuuri ja valitsemisviisi uuriv, psühhoanalüütiline inimese alateadvust ja teadvust ühendav, semiootiline eri tähendusi kandev, ka kunstis jpm. Arhetüüp (kr arche algus + typos kuju) on kultuuri algkuju, mida areng teatud tingimustes jäljendab ja teisendab, nii et põhisisu säilib. Üksiknähtus võib küll aja jooksul eri inimeste loomingus näida erinev, kuid asja tegelik tähendus, kuju ja mõte jäävad samaks (nt eesti keel). Kollektiivse alateadvuse
Nende idee (moto) skandaal skandaali pärast ammendus kiiresti ja 1920'ndatel aastatel dadaism hääbus. See sai alguse põhiliselt sisemiste vastuolude pärast. Dadaistide jaoks on kõige olulisem märksõna juhus. Sürrealism Tuleneb prantsuse keelest. Tekkis 1919 a, Prantsusmaal, futurismi ja dadaismi aluspõhjal. Mõiste võttis kasutusele Apollinaire. 1924 oli sürrelaistide koolkond täiesti välja kujunenud. Juhiks sai Andre Breton. Sürrealismi on mõjutanud Sigmund Freudi psühhoanalüütiline õpetus, mille järgi loomingu lähtealuseks on alateadvus, unenäod, nägemused, vaistlikud assotsiatsioonid. Nad kasutasid automaatkirjutamise meetodit. Nad tahtsid oma loominguga muuta suhtumisi, nt suhtumine erootikasse. Eristada saab kolme etappi: 1. 1919-1932 automatismi ja teadvuse vool (täielik vabanemine mõistuse ja hea maitse kontrollist). 2. 1930'ndad Sihilik juhus ja must huumor (periood, kus suudeti siseneda alateadvuse
1.Millist suunda esindasid järgmised teadlased? I a) P.Natorp sakslane sotsiaalpedagoogika Kasvatusteaduse suuna rajaja b) A. Fergusson evolutsionism- vanima evolutsionismi rajaja, kultuur c) P. Sorokin sotsiaalne mobiilsus rõhutas, et sotsioloogia on teadus kultuurist d) E. Fromm psühhoanalüütiline koolkond sotsiologias-hälvete põhjusteks on ühiskond II a) H.Spenser sotsiaaldarvinism-(sots+bioloogia) b) J.A.de Gobineau antropoloogiline suund sotsioloogias- rassistliku ideoloogia rajaja c) B. Malinowski positivism - kultuuriteooria, funktsiolsm (biokultuuriline fuktsionalism) d) R. Steinmetz sotsiograafia e) A. Comte funktsionalism kultuuris More utopist, ,,Utoppia" autor ühiskond kus pidi valitsema idüll: kõik on võrdsed F.W
- Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine - Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine - Eksortsism kurja vaimu välja ajamine 2. Kuidas iseloomustaksite 20.sajandi psühholoogia arengut? Algas psühholoogia võidukäik, tekkisid mitmed suunad ja toimus pidev areng 3. Millised olid/on erinevate psühholoogiavaldkonna suundade põhiideed, uurimisobjekt(id) (nt vaadeldav käitumine, psüühika elemendid). - Psühhoanalüütiline psühholoogia- psüühilite häirete ravi - Biheiviorism-elukutse valik - Humanistlik- elukutse valik - Kognitiivne/tunnetuslik- õppimine - Bioloogiline- ajukahjustuste uurimine 4. Mille poolest erineb mitte-teaduslik teaduslikust nähtuse uurimisest/tundma õppimisest? Teaduslik meetod kriteeriumid? Milliseid meetodeid kasutatakse psühholoogias? Meetodite kirjeldamine. - Kirjeldavad meetodid-küsitlus,vaatlus, analüüs. Nt isiksusetestid
- On üldistavad. Varased arengukäsitlused: Preformatsiooniteooria (17.-18.saj) – Leeuwenhoek ja Hartsoeker. Locke (assotsiatsioonid, kordamine, jäljendamine, tasu ja karistus, enesekontroll, enesedistsipliin, reeglid, laste kognitiivne võimekus, sünnipärane uudishimu). Rousseau (looduse ja inimühiskonna mõjud vastandlikud, lastel oma viis näha ja tunda; arengustaadiumid – imikustaadium, varane lapsepõlv, hiline lapsepõlv, noorus). Psühhodünaamiline/psühhoanalüütiline paradigma. Sigmund Freud (struktuurne isiksuseteooria – id, ego, superego; psühhoseksuaalsed arenguastmed). Erik Erikson – psühhosotsiaalne arenguteooria; tähtsaim isiksuse komponent ego, ego – analüütiline lähenemine, Alfred Adler – teleoloogia, lapse (varased) suhted oma vanematega. Margaret Mahler – arengu etapid (normaalne autism, normaalne sümbioos, eraldumine ja individuatsioon; eristumine, harjutamine, lähenemine, emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus)
otsustajaks/ kartis näha välja vanamoodne ja vanatüdrukulik/ kartis aukartust kogemustega inimeste ees/ ei olnud sõbrannasid tööl/ ei tüdi televisioonist armastab vaadata teiste kannatusi ja võitlusi/ suhtumine: kõrge koha peal mehi ei tohi tõsiselt võtta nad ei tee nalja ega poes, ei võta last kukile/ Theo restoranisveitser ei pidanud seda oma põhitööks/ intellektuaal või hooramees?/ psühhoanalüütiline enda suhtes/ kirjutas raamatut "Mees ja naine", sest tal polnud kellegagi rääkida, aga tahtis/ huvitav mees, kuna tundis elu/ telepaatilised tundmused ja prohvetlikud unenäod/ Seevaldis (psühhoneoroloogiahaiglas) sanitar/ kartis alla käija ja jääda vanaks ja nõrgaks/ helekollased läbipaistvad silmad/ õhtupooliti elu sisse/ ei sallinud näitlejaid ja lavastajaid/ otsib läbi seksi
Paula Luks a81852 Arengupsühholoogia SOPH.00.283 Stats Lapsevaatlus Vaatlusprotokoll Vaatleja: Paula Luks Vaadeldav: Karl Vaadeldava vanus: 5 kuud Vaatluse koht: elutuba lapse vanemate kodus Vaatluse aeg: reede, 14 november, vahemik 10.00-10.45 Situatsioon: Alguses on laps vanema õe käes söögitoas, natukese aja pärast asetatakse elutuppa põrandale oma mänguasjade Inimesed: Laps, lapse vanem õde Keili ja vaatleja. Esemed: Põrandal olev tekk, lutipudel, kõristi, mängupall, pehmed mänguloomad (2 tk) Sündmused: 10.00 Laps ja õde istuvad köögitooli taga, laps näeb esimest korda vaatlejat. Alguses on uudshimuliku, kuid natuke segaduses ja hirmul näoga, seejärel keerab pea ruttu ära ja hakkab nutma. Õde rahustab ta maha ja laps keerab uuesti pea vaatleja poole. Kordub sama. Kolmandal korral laps enam nutma ei ...
otsustamine jne Ei ole isoleeritud valdkond – seotud pm kõigega. Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd – kokkuvõtvalt tootele omistatavad isiksuseomadused ning visualisatsioon. Peale Teist maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamisr teaduspõhist lähenemist: 1) Sotsio-kognitiivne – toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele; 2) Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine – Freudi, Jungi töödele (instinktid, vajadused, sümbolid, emotsioonid jne). Alates 20.saj II poolest Lisaks eelmistele – intuitsiooni ja loovust puudutavad teemad; teemad, mille käsitlemisel toetutakse neurofüsioloogiale; reklaami efektiivsuse mõõtmise temaatika. 1953 Hovland’i mudel: „uinumisefekt“ 1949, sõnumi „allika usaldusväärsus“ kui olulisim tegur hoiaku muutmisel/muutumisel 1951
otsustamine jne Ei ole isoleeritud valdkond seotud pm kõigega. Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd kokkuvõtvalt tootele omistatavad isiksuseomadused ning visualisatsioon. Peale Teist maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamisr teaduspõhist lähenemist: 1) Sotsio-kognitiivne toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele; 2) Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine Freudi, Jungi töödele (instinktid, vajadused, sümbolid, emotsioonid jne). Alates 20.saj II poolest Lisaks eelmistele intuitsiooni ja loovust puudutavad teemad; teemad, mille käsitlemisel toetutakse neurofüsioloogiale; reklaami efektiivsuse mõõtmise temaatika. 1953 Hovland'i mudel: ,,uinumisefekt" 1949, sõnumi ,,allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur hoiaku muutmisel/muutumisel 1951
üle , oli 1990ndateks jõudnud Ida- ja Kesk-Euroopasse. Noorem põlvkond kunstnikke identifitseeris end uute meediatega ja uute kunstivormidega (performance, installatsioon). George Soros toetas Ida-ja Kesk-Euroopa kunsti arengut. Vene kunst: Peterburi neoakadeemia koolkond, Moskva kunstnikud, Siberi kunstnikud (Sinininad). Sloveenia kunst: IRWIN ja nende koostöö Moskva kunstnikega. Leedu kunst: Nomeda ja Gediminas Urbonas. 10.Soolisus kunstis. Psühhoanalüütiline teooria ja kunst. Feministlik teooria ja kunst. Modernistlikul perioodil esindas kehalisuse, soolisuse, seksuaalsuse teemale keskenduvat kunsti 1920ndate sürrealism Prantsusmaal. Selle aluseks oli psühhoanalüütiline teooria (S.Freud). R.Magritte Max Ernst Modernistlik kunstnik = meeskunstnik. Naine kui objekt. Piero Manzoni Yves Klein Nõukogude ühiskond rõhutas sugude võrdsust. Nt Veera Muhhina "Tööline ja kolhoositar" (1937).
Pidades jumalaid päiksesümboliteks, jätkab autor allegoristide teed müüdi teaduses. (19. sajandil sai allegooria - eriti looduslik - ainumoeks. Selle suuna esindaja Max Müller oma päikesemütoloogiaga väitis, et algselt olid nt kreeka ja india müüdid ja keeled samad, kuid aja jooksul müüdinimede tähendused tuhmusid. Miks iga müüt pidi olema päikeseaineline, seda ta kunagi rahuldavalt ei selgitanud.) 20. sajandist - ritualistlik (Jane E. Harrison; James G. Frazer) ja psühhoanalüütiline. Ritualistlik => Pole müüti ilma rituaalita kui riitus võib olla ajas hävinud ja alles on jäänud müüt või mõni muundunud alaliik. // sotsioloogiline ja strukturalistlik (Claude Lévi- Strauss; Vladimir Propp). Struktualistlik => Võrdlev meetod. Müüdi teksti raskesti tabatavat tähendust saab ,,ilmutada" seda teiste müütidega võrreldes (mis ei tarvitse olla sama päritolu). (20
Biheivioristlik-Käitumuslik, vaatlevad inimese välist käitumist ja seda kuidas käitumist omandatakse. / J. Watson. Kognitiivne-uuritakse, kuidas inimene tunnetab ja tajub maailma ja kuidas ta selle üle mõtleb `` Ma olen see, mida ma endast mõtlen.`` /J. Piaget. Humanistlik-Inimene on oma olemuselt positiivne ja valmis arenema vabatahtlikult. / C. Rogers; A. Maslow Psühhobioloogiline-seletatakse käitumist, kui ajus toimuvate ja bioloogiliste protsesside tulemust. 6.Sigmund Freud` i psühhoanalüütiline teooria (üldine tutvustus, isiksuse teooria, isikuse arenemise teooria). Üldine tutvustus: Psühhoanalüütikute väitel vallanduvad meie käitumise võimsad varjatud jõud, mille olemasolust me ise teadlikud ei ole. Need vormitakse suurel määral lapsepõlvekogemuse poolt ja nad on tähtsad meie igapäeva käitumise suunajana. ·Teadvus, alateadvus, eelteadvus. Isiksuse teooria: Inimesel on 3 allsüsteemi: ·ID - tema
Isiksusepsühholoogias lähtutakse sellest, et on olemas erinevad isiksuse uurimise paradigmad. Thomas Kuhn defineeris, et paradigma on mingi grupi uurijate omaks võetud uurimistraditsioon, mis lähtub kindlatest põhjapanevatest oletustest selle kohta, mida uuritav nähtus endast kujutab, millised on mõtekad uurimisküsimused ja vastuvõetavad uurimismeetodid, mille abil nähtut uurida. David Funder, isiksuse uurimise liider, eristab nelja klassikalist paradigmat. 1. Psühhoanalüütiline paradigma, mis sündinuna tugitoolispekulatsioonidest üritab jätkuvalt jõuda kindlamale empiirilisele pinnale. 2. Isiksusjoonte paradigma elas üle võrdlemisi pika kriisiperioodi, milles pandi tervikuna kahtluse alla püsivate ja ajas stabiilsete isiksuseomaduste olemasolu. 3. Käitumuslik ehk biheivioristlik paradigma üritas psühholoogiast välja ajada kõik, mis on subjektiivne ega ole vahetult jälgitav, kaasa arvatud isiksus. 4
Eesmärk: vabaneda idealiseeritud mina-st Eneseanalüüs: intellektuaalne ja emotsionaalne. Psühhoteraapia efektiivsuse tunnused · vastutuse võtmine oma elusse puutuv otsustatakse ise · sisemine vabadus elatakse vastavuses oma sisemiste väärtuste ja normidega · spontaansus vaba emotsioonide läbielamine · pühendumine tegevustesse, tunnetesse jne. jäägitu pühendumine Psühhodünaamiline paradigma Erich Fromm (1900 - 1980) Sotsio-psühhoanalüütiline lähenemine Fromm, E. (1941). Escape from Freedom. Fromm, E. (1955). The Sane Society. Fromm, E. (1956). The Art of Loving. I. Eksistentsiaalsus · vabadus - eraldatus ja isoleeritus inimeseks olemine - üksildus (loneliness) surm individuaalsus · üksilduse probleemi lahendus: a) põgenemine sõltuvusse b) baasvajaduste rahuldamiseks vastava ühiskonna loomine · põgenemise viisid: a) autoriteedi kultus (authoritarianims)
Ta ei ole võimeline teist kuulama. Millest tuleb läbirääkimiste käigus (kõneluses) loobuda? 4 Läbirääkimiste käigus tuleb unustada selle teema isiklikult võtmine. Kõige rohkem võidavad kõik siis, kui otsitakse ühiseid lahendusi. 7) Ravikõnelus: Milles seisneb inimese haigus ja miks pöördub ta abi järele (psühhoanalüütiline kõnelus)? Haige inimene on takerdunud omaenese ettekujutustesse ning seetõttu ei oska ta teisi kuulata ja ei saa ka kõnelusse laskuda.Arsti juurde viib ta soov uuesti kõnelema õppida, tal on siiski olemas soov teiste inimestega kõneluses olla. Mis mõttes teise kõneluses ärakuulamine (subjektiivne kõnevõime) tähendab oskamatust kõnelda (objektiivne kõnevõimetus)? Kuulatakse küll teine inimene ära, kuid üksteist ei mõisteta, ühine keel puudub.
nimetatigi kriminogeenseteks teguriteks. Ühiskonna tegelik areng ja erinevate kultuuride võrdlemine on siiski näidanud et ükski nimetatud faktoritest pole kriminogeenne iseenesest. Tänasel päeval saab paraku hoopis väita, et mida rikkamad ja haritumad on kuritegelikud inimesed, seda suuremaid kuritegusid suudetakse toime panna. 19.sajandi lõpuks ja 20nda sajandi alguseks kujunesid välja mitmed erinevad koolkonnad kes kõik püüdsid inimese kriminaalsust käsitleda ise nurga alt. Psühhoanalüütiline koolkond eesotsas Sigmund Freudiga (1856-1939) leidis, et kalduvus kuritegevusele on täheldatav praktiliselt kõikide inimeste juures. Freudi psühhoanalüütilise kontseptsiooni rakendused kriminoloogias seonduvad peamiselt kriminaalse käitumise motivatsiooni uurimise ja seletamisega. Oldi 5 seisukohal, et kuriteos realiseeruvad inimese amoraalsed instinktid ja tegu
Eesmärk: vabaneda idealiseeritud mina-st Eneseanalüüs: intellektuaalne ja emotsionaalne. Psühhoteraapia efektiivsuse tunnused · vastutuse võtmine oma elusse puutuv otsustatakse ise · sisemine vabadus elatakse vastavuses oma sisemiste väärtuste ja normidega · spontaansus vaba emotsioonide läbielamine · pühendumine tegevustesse, tunnetesse jne. jäägitu pühendumine Psühhodünaamiline paradigma Erich Fromm (1900 - 1980) Sotsio-psühhoanalüütiline lähenemine Fromm, E. (1941). Escape from Freedom. Fromm, E. (1955). The Sane Society. Fromm, E. (1956). The Art of Loving. I. Eksistentsiaalsus · vabadus - eraldatus ja isoleeritus inimeseks olemine - üksildus (loneliness) surm individuaalsus · üksilduse probleemi lahendus: a) põgenemine sõltuvusse b) baasvajaduste rahuldamiseks vastava ühiskonna loomine · põgenemise viisid: a) autoriteedi kultus (authoritarianims)
Nimeta seejuures vähemalt kahte neid suundi esindavat müütide uurijat. Ritualistlik suund: Cambridge'i koolkond, keskseks eeskujuks James G. Frazer ja Jane E. Harrisson. Nende põhimõte oli, et müüt on riituse toime sõnaline vaste ja seega pole müüti ilma riituseta, need on vastastiku lahutamatud. Riitus võib olla ajas unustusse vajunud kuid müüt võib olla alles jäänud. Seega isegi kui riitust enam ei eksisteeri, on müüt siiski sellest saanud alguse. Psühhoanalüütiline: Otto Rank, Sigmund Freud, Carl Gustav Jung. Uurib müütide ja unenägude seoseid, ning nende projektsiooni. 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline müüdikäsitlus kohaselt on müüdid erinevate loodusnähtuste seletus. Euhemeristliku müüdikäsitluse kohaselt põhinevad müüdid ajaloolistel sündmustel. Tautegoorilise müüdikäsitluse kohaselt seletab müüt end ise ja inimene ei saa seda seletada. 5
Pidades jumalaid päiksesümboliteks, jätkab autor allegoristide teed müüdi teaduses. (19. sajandil sai allegooria - eriti looduslik - ainumoeks. Selle suuna esindaja Max Müller oma päikesemütoloogiaga väitis, et algselt olid nt kreeka ja india müüdid ja keeled samad, kuid aja jooksul müüdinimede tähendused tuhmusid. Miks iga müüt pidi olema päikeseaineline, seda ta kunagi rahuldavalt ei selgitanud.) 20. sajandist: ritualistlik (Jane E. Harrison; James G. Frazer) ja psühhoanalüütiline. Ritualistlik => Pole müüti ilma rituaalita kui riitus võib olla ajas hävinud ja alles on jäänud müüt või mõni muundunud alaliik. sotsioloogiline ja strukturalistlik (Claude Lévi- Strauss; Vladimir Propp). Struktualistlik => Võrdlev meetod. Müüdi teksti raskesti tabatavat tähendust saab „ilmutada“ seda teiste müütidega võrreldes (mis ei tarvitse olla sama päritolu). (20
Stressiga toimetulek sõltub probleemide lahendamise ja emotsionaalse eneseregulatsiooni oskusest. 3 S.S 2010-05-22 ISIKSUS JA TESTID Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga inimene. Isiksuse kohta loodud teooriaid on mitu. 1) Psühhoanalüütiline käsitlus (S.Freud) Rõhub lapsepõlve kogemustele ja alateadlikule motivatsioonile. 2) Tunnusjoonte teooria Peab tähtsaks kaasasündinud iseloomujooni, millest järeldub, et keskkondmõjutab isiksust vähesel määral. 3) Kognitiiv-käitumuslikud teooriad Esiplaanile tõstetakse kogemused ja õppimised, mis kujundavad isiksust. 4) Humanistlik psühholoogia Rõhutatakse inimese ainukordust kui ka elu jooksul kogunenud kogemuste tähtsus.
jagavad tema mässumeelsust ning seisukohti. "Sooidentiteet läbib teismeeas intensiivse arengu. Naiseliku või meheliku isiksuse identiteedi kujunemisele avaldavad mõju bioloogilised, sotsiaalsed ja kultuursed faktorid" (Butterworth ja Harris 2002). 11 KASUTATUD KIRJANDUS Butterworth, G., Harris, M. (2002). Arengupsühholoogia alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Mangs, K., Martell, B. (2000). Psühhoanalüütiline arengukäsitlus 0-20 eluaastani. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Jaanisk, M. (2013/2014). Psühholoogia konspekt. Tartu. Kivisalu, K. (2011). Aeg seada sisse kondoomisahtel? Perekodu. http://perekodu.ee/ema/3353/ (23.01.2014) 12
Selle seisukoha algseks esitajaks peetakse ajaloos.... : Vali üks: a. Wundti b. Platonit c. Aristotelest d. Sokratest 5. Millises psühholoogia koolkonnas on lähtutud seisukohast, et inimene on üks tervik ja nii tuleks tervikuna uurida kõiki inimese psüühilisi protsesse ning teha seda ainult rangeid teaduslikke põhimõtteid järgides? Vali üks: a. humanistlik b. kognitiivne c. evolutsiooniline d. psühhoanalüütiline 6. Millises psühholoogia koolkonnas väidetakse, et Miski ehk Id'i ülesanne on rahuldada koheselt kõiki inimese vajadusi ning Ülimina ehk Superego ülesanne on tagada, et inimene käituks alati reegleid ja norme järgides? Vali üks: a. kognitiivne koolkon b. kõik variandid on valed c. humanistlik koolkond d. psühhodünaamiline koolkond 7. Teadusliku psühholoogia alguseks loetakse aastat: Vali üks: a. 1859 b. 1899 c. 1879 d. 1916 8
Kasuõde/vend- vanemad pole ühised, lapsendatud vms Mõisted-kultuurilised erinevused Vendlus-vennalik ühtekuuluvustunne, ka vennaskond, sõsarkond Mõlemad on Aafrika maailmavaates sagedases kasutuses, hõlmates suurt hulka lähedasi sidemeid. Puudub mõiste poolvend või poolõde Venekeeles kultuuris tädi- ja onutütar ja poeg ka nn ,,teise põlve" vend või õde Õdede-vendade teema uurimisküsimusena Teooria eelnes empiirilistele uuringutele! Psühhoanalüütiline ja peremudeli koolkonnad Dimensioonid-lähedus, kontakt, kadedus, vimm, emotsionaalne toetus, omaksvõtt/heakskiit, psühholoogiline seotus Suhete mõjufaktorid- sugu, vanus, sünnijärjekord, vanemate kohalolek, vanemate suhtumine, ühe eelistamine teisele Mõjufaktoriga kaasnevad tingimused Suhte kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid jne jne Õdede-vendade teema uurimisküsimusena Mitte väga populaarne Keeruline
Kunsti teraapiline kasutamine annab pigem kunstilise elamuse. Teraapiaseansi rõhk on protsessil mitte kunstilisel lõpptulemusel. Kunstiteraapia on ka reguleeritud proffesionaalsete assotsiatsioonide poolt ja seal hulgas jälgitakse spetsiifilisi eetikanorme, mis kunsti terapeutilise kogemise puhul pole vajalik. Kunstiteraapiad ja teised teraapiad 1) Psühhoteraapia ja nõustamine. Psühhoteraapiaid ja kunstiteraapiat seovad psühhoanalüütiline mõtlemine ja humanistlik teraapia ning nende praktikates leidub suuri sarnasusi. Humanistlik psühhoteraapia hindab samuti kõrgelt loovust ja eneseväljendust, kuid suurem rõhk on siiski verbaalsel tööl, isegi kui kunst on seanssi kaastatud, siis on see pigem teisene vahend. Üldistatult öeldes eelistab psühhoteraapia rääkimist tegemisele. Ometigi on need kaks ala tihedalt seotud ja paljud kunstiterapeudid omandavadki varem või hiljem psühhoteraapia kvalifikatsiooni või vastupidi.
annaabi.ee 
