füsioloogiline funktsioon. Unevajadus: http://eattoperform.com/2012/01/20/sleep-tutorial/ 1) imikud 16 tundi 2) noorukid 9 tundi; 3) täiskasvanutest 7 - 8 tundi (mõned vähem kui 5 tundi või üle 10 tunni);naised raseduse esimesel trisemestril magavad mõned tunnid tavalisest kauem; 4) vanemaealised (üle 65 - 70a) 6 tundi ja vähem (vanenedes unevajadus väheneb). http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/5 Une struktuur Mis need tähendavad? 1. unestaadium 1-5% uneajast 2.Unestaadium 50% uneajast 3.+4. unestaadium 20-25% uneajast REM-uni 20-25% uneajast Une kestus kokku 7-8 tundi http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/51 http://spamjack.wordpress.com/
valisin, lootuses uutest teadmistest ka endale tulevikus kasu saada. Emotsioon Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näovärvis jne), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille, nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. (http://www.eki.ee/teemad/emotsioon/emotsioon.pdf) Põhiemotsioonid on hirm, viha, vastikus, põlgus, kurbus, rõõm ja üllatus. (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/Kl_ps.htm) Mõned teoreetikud kahtlevad, kas primaarseid emotsioone on üldse võimalik eristada. Teised soovitavad jagada emotsioonid niinimetatud "perekondadesse." Näiteks: Viha: raev, vägivaldsus, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vaenulikkus, patoloogiline viha Kurbus: murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, melanhoolsus, enesehaletsus, üksildus, nukrus, meeleheide, depressioon
Psühhoteraapia käigus õpivad inimesed end paremini tundma ning avastavad oma elus korrapärasid, mis võivad neid ikka ja jälle depressiooni tagasi viia. 14 Kasutatud kirjandus Kidron, A., 2001. Psühholoogia põhisuunad. Tallinn: Ühiselu, lk 34-39 Kliinikum, 2011. Meeleoluhäired. [Võrgumaterjal] Leitav: http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/30meeleolu_h-d.htm [Kasutatud 25.11.2015] Kliinikum, 2011. Psühhoaktiivsetest ainetest põhjustatud psüühika-ja käitumishäired. [Võrgumaterjal] Leitav: http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/11ps- akti_ained_.htm [Kasutatud 25.11.2015] Kliinikum, 2011. Psühholoogilise arengu häired e. Psüühilise arengu spetsiifilised häired.
ülesanne on üksikasjades hoolikalt selgitatud ja hea juhendamisega kindlustatud. · Täielikult iseseisev elu täiskasvanueas on harva saavutatav. · Üldiselt on sellised inimesed liikuvad ja kehaliselt aktiivsed. · Enamus neist näitab sotsiaalse arengu tunnuseid kontaktide loomisel, suhtlemises teistega ja lihtsas sotsiaalses tegevuses. http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/70vaimne_alaareng.htm Raske vaimse alaareng on RHK-10 järgi "üldjoontes sarnane mõõduka vaimse alaarenguga", kuid tihti "on olulisi motoorikahäireid või muid kaasnevaid puudeid, mis viitavad kesknärvisüsteemi kliiniliselt olulisele kahjustusele või arengu häirele." http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/70vaimne_alaareng.htm ,,Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava" lisa 2 TOIMETULEKUÕPE on kirjas, et "1.2
Tõusnud huvi surma ja enesetapu küsimustes Unehäired. Täielik energia puudumine. Inimene ei leia kuskil asu, läheb kergesti endast välja Ravivõimalused Psühhoteraapia Ravi medikamentide tablettide abil Kas depressioonist võib üldse oma jõududega toime tulla ? Jah, kui inimene on leidnud endas taastuva energiaallika Allikad http://www.terviseleht.ee/200401/01_stress.php http://www.inimene.ee/?disease=d&sisu=disease&did=130 http:// www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/psravi/DEP/depressiooni_ravijuhis.htm Aitäh kuulamast !
keelde. Ta t��tas maailma esimeses eksperimentaalps�hholoogia laboratooriumis W. Wundti juures. Kraepelini hilisemast t��elust on silmapaistev 1902. a alanud koost�� A. Alzheimeriga, kellega koos identifitseeriti Alzheimeri t�bi. 6. slaidil kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Emil_Kraepelin http://skiso-praanik.blogspot.com.ee/2014/06/emil-kraepelin-1856-1926.html http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/ajalugu/8-emil-kraepelin-tartus http://www.sciencemuseum.org.uk/broughttolife/people/emilkraepelin.aspx
vastupandamatu) psühhoaktiivset ainet, alkoholi või tubakat tarvitada. Võib juhtuda, et tagasipöördumisel aine tarvitamise juurde pärast kainusperioodi kujunevad sõltuvussündroomi nähud kiiremini kui mittesõltuvatel isikutel. Kasutatud allikad 1. http://www.tubakainfo.ee/miks-loobuda/ 2. https://et.wikipedia.org/wiki/Suitsetamine 3. http://cancer.ee/suitsetamisest 4. https://www.ebu.ee/esitlus/leelo_lusik/NS.pptx 5. http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/RHK/F1.htm 6. https://quitday.org/quitting-effects/neuroscience-brain/
ennast ravisid. Näiteks Youtube keskkonnas on palju inimesi, kes on oma lugusid rääkinud. Samuti saab abi erinevatelt interneti saitidelt nagu näiteks www.peaasi.ee. Samuti tuleks otsida psühhiaatri abi, kes saab määrata vastava ravi ja psühholoogi, kelle poole saab murega pöörduda. Tallinnas näiteks PERH Psühhiaatriakliinik. Kasutatud kirjandus: http://peaasi.ee/arevushaired/ http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/40arevushaired.htm http://peaasi.ee/leia-ules-oma-arev-osa/
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õde III VÕÕRUTUSSEISUND ALKOHOLIST Iseseisev töö Tartu 2009 55-aastane meespatsient. saabus psühhiaatriaosakonda võõrutusseisundi tõttu alkoholist. Saabudes on patsiendi arteriaalne vererõhk, 145/95 mmHg, pulss 115 x/min. Patsient kurdab üldist halba enesetunnet. Esineb tugev treemor kätes, patsient higistab tugevalt. Kontakt patsiendiga on katkendlik, sest patsient vastab lihtsatele küsimustele ebaadekvaatselt ja mõnikord ei vasta üldse. Patsiendi väitel ei tunne ta end selles palatis turvaliselt, sest ukse taga luuravad tema kunagised töökaaslased, kes soovivad teha tappa. Patsient on veendunud, et uksepiida vahelt püüavad need mehed teda pika noaga tabada. 1. Kuidas seostub situatsioon vastava psüühikahäire olemusega? Alkohol...
Referaat Ärevushäired Tartu 2010 Sisukord: 1.Sümptomid.......................................................................................................... 2 2. Tekkepõhjused.................................................................................................... 4 3. Levimus ja Pärilikkus.......................................................................................... 5 4. Ravi.................................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 8 1.Sümptomid Põhiliseks sümptomiks on muidugi püsiv ärevus ise. See tunne on pikaajaline, kuid sümptomite intensiivsus võib aastate ja erinevate eluperioodide jooksul vahelduda. Lisaks esineb ootusärevus, ärrituvus, rahutus, keskendumi...
ühetaoliselt jäigad. Tegemist on äärmuslike või oluliste kõrvalekalletega kultuuri keskmise inimese tajumise, mõtlemise, tunnete ja eriti suhete laadist. Mustrid on tavaliselt püsivad ja hõlmavad hulganisti mitmesuguseid käitumise ning psühholoogilise toimimise valdkondi. Nad tekitavad tihti mõnesugust distressi või häirivad sotsiaalset tegutsemist, kuigi see alati ei pruugi nii olla (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/60-isiksushaired.htm). Erinevus isiksushäirete ja isiksusemuutuste vahel on tekkimise ajas ja viisis. Isiksushäired ilmnevad lapse- ja noorukieas ning pole põhjustatud mõne psüühilise ega ajuhaiguse tõttu, olgugi, et võivad nendega koos esineda või neile eelneda. Isiksusemuutused on omandatud distressi, keskkonnavaeguse, raske psüühika- või ajuhaiguse tagajärjel. 2.1.Isiksushäirete eristamine
Depressioon Koostas Z.Kubinets Mis on depressioon? · Seletus Depressioon on psühhiaatriline häire, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine - neurotransmitteri (serotoniin, norepinephrine ja/või dopamiin) funktsioonihäirest. Olulised häire tekkes on ka psühholoogilised tegurid. · Ülevaade Depressiooni all mõeldakse pikaajalist, rohkem kui kaks nädalat kestvat põhimeeleolu langust, mille puhul esineb tavalisest kurbusest sügavam ja kestvam meeleolulangus. Kurbus võib tekkida ilma välise põhjuseta ja olla sügavam, kui selleks põhjust võiks olla. Depressiivsete häirete puhul on suur enesetapurisk, endalt võtab elu ligikaudu 15% depressiooni alla kannatavatest inimestest. Adekvaatse raviga on siiski võimalik suitsiidi vältida. Kurbus ei tähenda alati depressiooni Kliiniline depressioon erineb tavalisest kurvameelsusest viiel moel: · D...
hoida. Hingamine aeglustub: tavalise keskmise 18-20 korra asemel minutis hingab magaja umbes 14-15 korda minuti jooksul. Täiskasvanud inimese pulss langeb 70-lt 60-le löögile minutis, lastel keskmiselt 100-lt 89-le. Keha üldine temperetuur langeb umbes poole kraadi võrra. Une staadiumid Uni jagatakse kõigepealt kaheks kiire ja rahulik uni. Rahulik ehk aeglane jaguneb veel omakorda nelja astmesse (vt joonis 1) Joonis 1. Täiskasvanu unestruktuur (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/ph/51uni.htm) 4 Rahulik ehk aeglane uni (NREM Non-Rapid Eye Movement): 75-80% kogu uneajast. Sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine. · 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. · 2. aste - uinumine, kestusega ca 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad
sa ei ole parajalt peast hull. Seda tõestasid nii Abraham Lincoln, Theodore Roosevelt, Winston Churchil, Bill Clinton, Jesse Ventura, George Washington, John F. Kennedy. Loominguga tegelevate inimeste seas on asi veel hullem, nendest on kindlasti suurem enamus depressiooni all kunagi vaevlenud, näiteks: Puskin, Lermontov, Mozart jne jne. Kasutatud kirjandust Igor Gräzin, Poliitika kui depressioon ja enesetapp, Tänapäev 1999 http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/ps-ravi/depr- ravi.htm#Psühhofarmakoteraapia http://www.nycomed.ee/ee/Menu/Tervis/Tervis/Depressioon/ http://et.wikipedia.org/wiki/Depressioon http://www.jyritk.ee/index.php?page=80 http://www.depnet.ee/universe1/depression/clinical_depression/ http://www.pcpages.com/madis/ http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=168841
. Pilt 4. Rõõm. Pilt 5. Kurbuse Pilt 6. Viha Kasutatud materjal: ,,Psühholoogia gümnaasiumile", Tartu Ülikooli kirjastus, 2006, lk. 177-200 http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsioon http://www.terviseleht.ee/200040/40_emotsioonid.php http://74.125.77.132/search? q=cache:BpyXW3mwslkJ:ak.rapina.ee/maris/emots.pps+emotsioonid&cd=4&hl=et&ct=clnk &gl=ee http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm http://www.eki.ee/teemad/emotsioon/emotsioon.pdf Pildid: www.google.ee/images
Pärnu Vanalinna Põhikool Noorte meeleoluhäired REFERAAT Juhendaja: Ly Jagor Koostaja: Geya-Penelope Niinemets 7B klass Pärnu 2011 Sisukord 1. Mis on koolilapsel muret? Millega tuleb noorukil toime tulla? Väsitava ja stressirohke koolieluga, vanemate esitatud nõudmistega, kasvamisega ja organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus ja isiklike suhetega. Noori võivad tabada mitmesugused katsumused, olgu selleks rahulolematus oma välimusega, armu- või sõprussuhte purunemine, negatiivne seksuaalne kogemus, varane rasedus, pinged perekonnas, pidev kritiseerimine vanemate, klassikaaslaste ja õpetajate poolt, võimetus toime tulla esitavate nõudmistega, rahapuudus, soov olla üliedukas, seksuaalne, füüsiline või emotsionaalne vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus või mure oma tuleviku pärast. ...
Levinud probleem on unetus, mis kasvab vanusega. Suureks probleemiks on ka luupainajad, mis ei lase inimesel end korralikult välja puhata. Õudusunenägusid defineeritakse kui hirmutavaid unenägusid, mille tagajärjel inimene ärkab. Neid võivad põhjustada ärevus ja stress, vürtsikad ja rasvased toidud, alkohol, uimastid ja ravimid, haigus. 11 Kasutatud allikad http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/51uni.htm (29.04.2014) http://raulpage.org/stress/valdi29.html (06.05.2014) http://et.wikipedia.org/wiki/Uni (06.05.2014) http://unenagudeseletaja.blogspot.com/ (06.05.2014) 12
TALLINNA ÜLIKOOL Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut DEPRESSIOON Referaat TALLINN 2010 1. SISUKORD 2. SISSEJUHATUS................................................................................................................3 3. DEPRESSIOONI MÕISTE................................................................................................4 4. DEPRESSIOONI PÕHJUSED JA SÜMPTOMID............................................................5 4.1 PÕHJUSED.................................................................................................................5 4.2 SÜMPTOMID.............................................................................................................6 5. DEPRESSIOONI RAVI.....................................................................................................8 6. KOKKUVÕTE....................................
saada, et tema emotsionaalne seisund on halvenenud, rääkida oma probleemist ning võtta osa aktiivselt osutatavatest raviteenustest, lähtuvalt tema depressiooni häire raskusastmest ning selle taga olevatest probleemidest.VIIDATUD ALLIKAD 1. Bates, T. 2000. Depressioon.AS Pakett: Tallinn. 2. Depressiooni ravijuhtnöör. 2002. [http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ps- ravi/DEP/depressiooni_ravijuhis.htm]. 29.11.2012. 3. Eesti Parkinsoniliit [http://www.parkinson.ee/sonastik.htm] 30.11.2012. 4. Kleinberg, A., Jaanson, P., Lehtmets, A., Aluoja, A., Vasar, V., Suija, K., Ööpik, P. Depressiooni ravijuhend perearstidele 2011. Ravijuhend. [http://www.eestiarst.ee/static/files/068/ea1109lk431-446.pdf] 29.11.2012. 5. Myllärniemi, J. 2009. Depressioon. Cum Grano: Tallinn 6. RFK kontroll-loend
10.2012) [15] Amine Treating: Amine Gas Sweetening and Amine Unit. http://www.newpointgas.com/amine_treating.php (Alla laetud 13.10.2012) [16] Coricidin. http://www.rx.ee/ravimid-voi-medikamendid-c/1198-coricidin.html (Alla laetud 13.10.2012) [17] Chlorpromasine. Ravimiameti infobuklett. 2003 http://www.ravimiamet.ee/sites/default/files/documents/Chlorpromazine%20Sterop.pdf (Alla laetud 13.10.2012) [18] Antidepressandid. Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühiaatriakliinik. http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ps-ravi/a-dep.htm (Alla laetud 13.10.2012) [19] Nosterrex toidulisandite epood. 2011. http://www.nosterrex.ee/smf/index.php? action=printpage;topic=20.0 (Alla laetud 13.10.2012) [20] Amines. North Toronto Collegiate Institute. http://chem.ntci.on.ca/sch4u/amines.pdf (Alla laetud 13.10.2012) [21] Wacker, CD, Spiegelhalder, B, Preussmann, R. New sulfenamide accelerators derived from 'safe' amines for the rubber and tyre industry. IARC Sci Publ. 1991;(105):592-4. http://www.ncbi.nlm
Kirdon, A, 1986, "Suhtlemispsühholoogia" Tallinn: Valgus. http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsionaalne_intelligentsus http://buduaar.ee/Article/article/1014 http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/4/elina_tolmats2.htm http://www.intelligentne.ee/index.php? PHPSESSID=85d2955c0bfa1a0f9bf78f89fd2e8e62&frm_app_page=6&frm_app_action= 1&frm_app_id=60 http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsionaalne_intelligentsus http://www.japantimes.co.jp/images/photos2005/fl20050710x1c.jpg http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm http://www.terviseleht.ee/200040/40_emotsioonid.php http://et.wikipedia.org/wiki/Daniel_Goleman http://www.danielgoleman.info/ http://www.danielgoleman.info/biography/ http://en.wikipedia.org/wiki/Daniel_Goleman http://www.businessballs.com/eq.htm 12
Kasutatud kirjandus: http://buduaar.ee/Article/article/1797 http://www.nimh.nih.gov/health/publications/the-numbers-count-mental-disorders-in- america/index.shtml Riemann, F. 1999. Hirmu põhivormid. Johannes. Esto Ühing. Waters, R. 2005. Tuntud ja tundmatud foobiad. Koolibri Liivamägi, U. (tõlkija) 2002. Haiguslikud hirmud. Ersen http://www.aenigma.ee/saurus/foobia/foobia-txt.htm http://my.tele2.ee/dr/medlink/hai/kl.htm http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/ph/40Foobiad.htm http://tnk.tartu.ee/0laste.html http://www.inimene.ee/pages.php3/1604,312 http://www.am.ee/5041 Axline, V. M. (1969). Play Therapy. New York: Ballantine Books Bootzin, R. R. & Acocella, J. R. (1988). Abnormal Psychology: Current Perspectives. McGraw- Hill, Inc. Faw, T. & Belkin, G. S. (1989). Child Psychology. New York: McGraw-Hill Publishing Company Papalia, D. E. & Olds, S. W. (1990). A Child's World: Infancy Through Adolescence. McGraw- Hill, Inc. Campell, R
palaviku ajal sonimine ei lase välja puhata. Ka ei pruugi hea uni taastuda tükk aega pärast seda, kui palavik on kadunud ja päeval on enesetunne juba päris hea. Selline unetus läheb tavaliselt mööda nädalaga. Kasutatud kirjandus: 9 http://www.ninds.nih.gov/disorders/kleine_levin/kleine_levin.htm http://www.hot.ee/allen/dreams.htm http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/ph/51unehaired.htm http://www.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/unen2od#3110 http://et.wikipedia.org/wiki/Uneh%C3%A4ire http://www.elukiri.ee/index.php?main=263 10
4. Hare, R. (2005). What is a Psychopath? Küastatud 24. jaanuaril 2012.a. aadressil http://www.trutv.com/library/crime/criminal_mind/psychology/robert_hare/3.html 5. Hare, R. (1996). Psychopathy and Antisocial Personality Disorder: A Case of Diagnostic Confusion. Külastatud 26. jaanuaril 2012.a. aadressil http://www.psychiatrictimes.com/dsm-iv/content/article/10168/54831 6. Jüriloo, A. Vägivaldse riski hindamine. Külastatud 26. jaanuaril, 2012.a. aadressil http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/attachments/031_001_VR_hindamine.pdf 7. Kanger, L. (2011). Psühhopaadi reedavad alateadlikud kõnemustrid. Külastatud 22. jaanuaril 2012.a. adressil http://teadus.err.ee/artikkel?id=5484&cat=1 8. Psühhopaate toodab pärilikkus, mitte keskkond. (2009) Külastatud 22. jaanuaris 2012.a. adressil http://forte.delfi.ee/news/teadus/psuhhopaate-toodab-parilikkus-mitte- keskkond.d?id=24973017 9. Psychopathy. Külastatud 15. jaanuaril 2012.a. aadressil http://www.psychologytoday
isiksusehäire raviks. Nartsissistlik isiksusehäire 12 KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Allik, J., Realo, A & Konstabel, K. (2003). Isiksusepsühholoogia.Tartu:Tartu Ülikooli Kirjastus. 2. Lönnqvist, J., Silk, J. (2007). Psühhiaatria. Tallinn:Medicina. 3. Maailma Tervishoiuorganisatsioon. (08.02.2008).Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired. [http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/ph/60- isiksushaired.htm]. 4. Niinberg, T. (08.02.2008). Ennast kiitmast ma ei väsi! [ http://www.perekodu.ee/14616]. 5. Sinkkonen, J. (2007). Kasvasime poisina. Tallinn:Varrak. 6. Torm, J. (08.02.2008). Nartsissim ja enesehinnang. [http://www.epl.ee/bosa/379718].
.................................................................16 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................... 17 16 KASUTATUD ALLIKAD 1. http://et.wikipedia.org/wiki/teadvus 2. http://et/wikipedia.org/wiki/uni 3. http://www.hot.ee/allen/dream.htm 4. http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/programm/ravi/ph/51unehaired.htm 5. http://www.hot.ee/chi888/hypno.htm 6. http://www.parnu.ee/uus/index.php?id=46 17
, Miettinen S., Pietikäinen M. ,,Kuidas aidata psüühikaprobeemidega noorukit" tõlge Eesti keelde Margit Riit 2008 3. Juhan Sõerd, Psühholoogia kõigile, Tallinn Koolibri 1992 4. Kõrgesaar J., Paavel V., Sarjas A., Sõmer S., Vasar V. Psüühilise erivajadusega inimeste hoolekanne Eestis, Käsiraamat 2000/2001 http://raulpage.org/erivajadus/haired.html 5. Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinik 1993, RHK-10/V - Psüühika- ja käitumishäired http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/RHK/F0.htm Lisa 1 Järgnevas tabelis on psüühikahäiretest toodud ülevaade üldiste gruppide alusel. Häirete klass Näiteid dementsus, delirium, orgaaniline isiksushäire F0 Orgaanilised psüühikahäired jt Psühhoaktiivsetest ainetest F1 intoksikatsioon, kuritavitamine, sõltuvus jt tingitud psüühikahäired
positiivsete vahenditega, ignoreerides sobimatut ja tasustades soovitavat käitumist. 13 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Krull, Edgar 2000. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus 2. TÜ Kliinikum = Tartu Ülikooli Kliinikumi kodulehekülg. Psühhiaatriakliinik. http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/psyhhol/ps_ph_seletused. htm (14.märts 2009) 3. Väikese Alberti pilt. http://lijonoli.wordpress.com/2008/11/08/all-psyched-up/ (21.märts 2009) 14
12 Kasutatud kirjandus: · http://unenagudeseletaja.blogspot.com/2008/10/unepuudus-sama- ohtlik-kui-alkoholijoove.html · http://wapedia.mobi/et/Uni · http://naistekas.delfi.ee/horoskoop/salateadus/article.php? id=17952316 · http://www.eestinaine.ee/artikkel.php?id=7611 · http://et.wikipedia.org/wiki/Uni · http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/ph/51uni. htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Insomnia · http://naistekas.delfi.ee/horoskoop/salateadus/article.php? id=19211939 · http://sekretar.ee/?id=10944 13 14 15
ee Tel 518 5045 SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinik Perearsti nõuandetelefon 1220 Psühhiaater Raja 31, Tartu (ööpäev läbi) Sirje Kivaste OÜ Tel 731 9100 (registratuur) Riia mnt 27 Pärnu http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik Psühhiaatri vastuvõtule pöördu- Tel 551 3040 miseks ei ole vaja saatekirja. Enne [email protected] SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinik vastuvõtule minekut tasub kindlasti Jämejala, Pärsti vald, Viljandimaa
Allikas: SL Õhtuleht 19. august 2004 http://www.koolielu.ee/pages.php/020507,10996 F50.5 Oksendamine koos muu psüühikahäirega Tahtlikult esilekutsutud oksendamine võib peale bulimia nervosa esineda veel dissotsiatiivsete häirete (F44.-) ja hüpohondria (F45.2) korral ühena mitmest kehalisest sümptomist ning raseduse ajal, kus emotsionaalsed faktorid võivad soodustada iivelduse ja oksendamise kordumist. http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/RHK/F5.htm ANOREXIA NERVOSA Anorexia nervosale on iseloomulik inimese poolt esilekutsutud ja/ või soodustatud tahtlik kehakaalu langetamine. Kõige sagedamini esineb seda noorukieas tütarlastel, noortel naistel ning väga harva noorukieas poistel ja nooremas eas meestel. Enamasti on selle häire tunnused ühtemoodi ja klinitsistide poolt hästi ära tuntavad.
Lisaks ilmnevad tähelepanu ja keskendumisvõime langus, alanenud enesehinnang, süü- ja väärtusetustunne, pessimism ja lootusetus tuleviku suhtes, enesetapumõtted või katsed, unehäired ja söögiisu vähenemine. Depressiivne inimene võib jätta unarusse oma kohustused ja enese eest hoolitsemise. Ta võib tõmbuda eemale lähedastest põhjendades seda halva enesetunde ja väsimusega. Kasutatud allikad: 1) http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ps-ravi/depr-ravi.htm 2) http://www.nycomed.ee/ee/Menu/Tervis/Tervis/Depressioon/ 3) Myllärniemi, Jorma ,,Depressioon : hinge valu" , Tallinn : Cum Grano, 2010 4) McKenzie, Kwame ."Mis on depressioon?" Tallinn : Maalehe Raamat, 2010 5) Bates, Tony ,,Depressioon" , Tallinn : Tänapäev, 2000
õpilased end tunnevad pinges olevat, koolitööd ei sega, kui siis mõningal määral sotsiaalfoobia all kannatavad õpilased. 31 KASUTATUD KIRJANDUS · Bourne, E. Ph.D ÄREVUSHÄIRETE&FOOBIATE käsiraamat,lk533 · Waters, R. Tuntud ja tundmatud foobiad,Koolibri, 2000.lk128 32 Interneti materjalid: · TÜ Kliinikum. Ravitavad foobiad. www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/ph/40Foobiad.htm. 21.04.2009. · Didibau. Foobialeksikon. http://www.hot.ee/didibau/303.htm. 03.05.2009. 33 LISAD Lisa 1 Küsitlus Klass: Vanus: M/N 1. Kui tihti tunnete ennast pinges olevat? a) Enamasti b) Sageli c) Aeg-ajalt d) Üldse mitte 2
käsitsitöö. · teataval kergel määral olev alaareng ei kujuta endast probleemi sotsiokulturaalses kontekstis lihtsate abstraktsioonide tegemisel. Kui kaasneb ka märgatav emotsionaalne ja sotsiaalne ebaküpsus võivad nad mitte toime tulla · nõudmistega, mida esitab abielu, · laste kasvatamine, · võivad avalduda raskused kultuuritraditsioonide järgimisel." http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/70vaimne_alaareng.htm Lähtuvalt sellest on lihtsustatud õppe sihiseaded järgmined: "1.1 Lihtsustatud õppe põhiülesanne on suunata kerge intellektipuudega õpilase arengut ja aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb eluga toime võimalikult iseseisvalt, teeb võimetekohast tööd, määratleb end oma rahva liikmena ja riigi kodanikuna. 1.2 Lihtsustatud õppele kohaldatakse Põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud õppe- ja kasvatuseesmärke ning pädevusi
teguritega. Kasutatud kirjandus 1. Pagon RA, Bird TD, Dolan CR, Stephens K. 1993-2010. Alzheimer Disease Overview. In GeneReviews[Internet]. University of Washington, Seattle Kättesaadav: http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK1161 2. Kantor D,Zieve D. 2010. Alzheimer's disease. Kättesaadav: http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmedhealth/PMH0001767 3. F00-F09 Orgaanilised-k.a. sümptomaatilised- psüühikahäired Kättesaadav: http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/RHK/F0.htm 4. Lahiri DK, Farlow MR, Sambamurti K, Greig NH, Giacobini E, Schneider LS. 2003. A critical analysis of new molecular targets and strategies for drug developments in Alzheimer's disease. Current Drug Targets 4, 97-112. 5. Terry AV, Buccafusco JJ. 2003. The cholinergic hypothesis of age and Alzheimer's disease- related cognitive deficits: recent challenges and their implications for novel drug development
Tallinna Kristiine Gümaasium Uni ja unenäod Referaat Koostaja: Cristina Rahuoja Tallinn 2007 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Kõik inimesed näevad unenägusid. Normaalne öine uni hõlmab mitte üht, vaid mitut unenäoperioodi. Katsete varal on see kindlalt tõestatud. Ühed unustavad kõik unenäod ja väidavad seetõttu, et ei näe kunagi unenägusid. Teised peavad oma unenäod valdavalt meeles. Enamik meist aga suudab meenutada vaid paari unenäokatket ja näeb harva niisuguseid unenägusid, mitte kõik üksikasjad jäävad meelde ja mis teatud põhjustel avaldavad erilist mõju ning tunduvad harukordselt tähtsad. Unenäod ei pruugi olla prohvetlikud, ehkki mõned neist siiski on. Nad ei tarvitse hoiatada meid äkilise haigestumise eest, ehkki seda on ette tulnud; nad ei pruugi kajastada meie ilmsielu ektuaalseid probleeme, ehkki sagel on nad seda teinud. Olgugi ebaselged, tunneme siiski kõik, et u...
Tervis Pluss. Tervis nr 9, lk 36 38 Kivisalu, K. 2007. Annab tiivad või võtab? Pere ja Kodu nr 7, lk 82 84 http://www.dieet.ee/index.php? class=&action=&cat_id=0&lang=ee&id=142&sort_abc=page=0 21.02.11 http://www.sakala.ajaleht.ee/090207/esileht/5024938.php 21.02.11 https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/Kuu-teemad/36496/energiajook- %E2%80%93-kaasaegne-limonaad 21.02.11 http://www.kliinikum.ee/doc/tervis_koigile/Muu/Energiajoogid.pdf 21.02.11 http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/index.php? option=com_content&view=article&id=8:emil-kraepelin- tartus&catid=5:ajalugu&Itemid=24 21.02.11 http://et.wikipedia.org/wiki/Tauriin 21.02.11 http://www.naistemaailm.ee/artiklid/32226/mis_on_tauriin_.html?art_magaz=12 21.02.11 http://www.xtreme.ee/ 21.02.11 27 http://www.fitness.ee/artikkel/52/amiinohape-8211-tauriin 21.02.11 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel676_670.html 21.02.11 http://et.wikipedia
=bl&srcid=ADGEESirvsUtrGekYYx7S7x68UfWlkvz9pnWqwYHtckNZUvea1LvIADixYIWusK1pmE 6RWxc3dyH3M0AhwiP4xMh3a82pugchDkjouXjrCjjkMlle6l53RTcQwBiPimm_nkJu84TACJ&sig= AHIEtbTeOqR2TJTbsK4MtU21RO6n6yLd-w (27.11.2012) Haiguslikud... = Haiguslikud hirmud 2002. Tallinn: Ersen. Piirsalu,M. 2012. Hirmu suured silmad. Kodutohter, nr 6, lk 17. Raielo, R. Laste hirmud. 2012 ; http://tnk.tartu.ee/0laste.html (27.11.2012) Slik, J. 2002. Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinik; http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ps-ravi/ANX/anx-1page.htm (24.11.2012) Tysen. Phobias; http://theshrinkshow.com/015-phobias/ (11.11.2012) Waters, R. 2004. Tuntud ja tundmatud foobiad. Tallinn: Koolibri 16 FOOBIA TÄNAPÄEVA ÜHISKONNAS Resümee Foobiad on tänapäeva ühiskonnas suureks probleemiks. Inimeste teadlikus erinevatest foobiatest, nende tekkest ning ravivõimalustest on aga suhteliselt väike. Oluline on, et
Tallinn: TAI, Eesti Toitumisteaduse Selts; 2006. 18.Pavel B, Rein K, eds. Meditsiinisõnastik. Tallinn: Medicina; 2004. 19. Lönnqvist J, Heikkinen M, eds. Psühhiaatria. Tallinn: Medicina; 2006. Alkoholisõltuvus AS Medicina 2012 Tallinn Seppa,K.,Alhu,H.,Kiianmaa,K. 12. HARDIMAN, Michael. Sõltuvus. Inglise keelest tõlkinud Ragne Kepler. Tänapäev, Tallinn, 2000. RHK-10-V Psüühika- ja käitumishäired. Tartu Ülikooli Kliinikum. (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/RHK/RHK10-FR17.htm.). Grossmann G Ajakirjast HIPPOKRATES, november 1999(11) 24
http://www.patient.co.uk/showdoc/23068774/, (11. Jaanuar 2009) Insomnia... = Insomnia. 2009. http://en.wikipedia.org/wiki/Insomnia, (10. jaanuar 2009) Jõgi, A. 2008. Unelaborist leiab arsti, kes palub une pärast mitte muretseda. http://www.greengate.ee/?page=4&id=5845, (2. märts 2009) Loogna et al = Loogna, G.; Loogna, N. 1998. Väsimus. Unetus. Valu. Tallinn: Ilo. Normaalne... = Normaalne uni ja unehäirete uurimismeetodid. 2002. http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/ph/51uni.htm, (12. jaanuar 2009) O'Hanlon, B. 1998. Uni. Tänapäeva terviseraamat. Tallinn: AS Pakett Sarv, T. 2005. Liigne muretsemine peletab une. http://www.sakala.ajaleht.ee/290405/esileht/artiklid/5015781_print.php, (1. märts 2009) Sleep... = Sleep. 2009. http://en.wikipedia.org/wiki/Sleep, (2. märts 2009) Tuuliki Hion. 2007. Kuidas aidata unehäiretega patsienti? http://www.med24
20.Tabltid Google 2009 [WWW] http://www.noorednoortele.ee/doc_abi/narkoot_polits_suymmary_failid/image110.jpg /Internetis/ 21. Kanep Vikipeedia 2009 [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Kanep /Internetis/ 22. Ägedad mürgitused 2009 [WWW] http://www.med.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=453929/Tox+2008.ppt#114 /Interntis/ 23. Tubakas hlp-eu 2009 [WWW] http://et.help-eu.com/pages/lex-lexique-437-TOBACCO.html /Internetis/ 24. Psühhoaktiivsed ained 2009 [WWW] http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhoaktiivsed_ained.htm /Internetis/ UIMASTITE KAHJULIKKUS INIMESE TERVISELE JA PEREKONNASUHETELE Uurimustöö Kätriin Tamm Kuressaare Gümnaasium
annaabi.ee 
