Kommuunid Ravimid: Aversiivsed(antabus) ; võõrutusnähtude leevendamiseks(metadoon) , Psüühikahäirete ravi(antidepressant) Kahju vähendamine: Keelatud ainete kuritarvitamise peatamine või vähendamine, kuritarvitamisega kaasnevate õigusrikkumiste ja nakkushaiguste leviku ennetamine, narkomaanidega kontakti saamine ja hoidmine, narkomaanidele sotsiaalabi või terviseteabe andmine Alkoholi pikaajalise tarvitamise mõju: *Südame ja veresoonkond : südame löögijõud langeb, rütmihäirete oht, vererõhu tõus, insuldirisk *Maksakahjustus: rasvmaks, hepatiit, maksatsirroos *Seedetrakt: limaskesta kahjustus, kõhunäärmepõletik, häired seedevalkude töös *Närvisüsteem: mõtlemise,mälu häirumine,ajuatroofia, polüneuropaatia *Immuunsüsteem: valgeliblede aktiivsus langeb, võime võõrkehi hävitada alaneb, suureneb vähirisk
3. Uimastite erinevad manustamisviisid Suu kaudu sissevõtmine alkohol, uinitid, rahustid, stimulandid Suitsu sissehingamine tubakas, marihuaana, hasis, opiaadid Lenduvate aurude sissehingamine liimid, lahustid, bensiin Suu- või nina limaskestade kaudu imendumine kokaiin, heroiin, LSD Süstimine naha alla, lihasesse või veeni opiaadid, kokaiin, erinevad ravimid 4. Uimastite klassifikatsioon mõju järgi kesknärvisüsteemile stimulandid depressandid hallutsinogeenid kanepitooted (marihuaana, hasis, kanep) 5. Stimulantide gruppi kuuluvad uimastid, nende joobe põhitunnused ning lühiajalised ja pikaajalised mõjud organismile KOKAIIN, CRACK (slängis: triip, koka, kräkk) Kokaiini saadakse Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias kasvava kokapõõsa lehtedest valmistatud kokapastast
Uimasti keelustamise/kontrollimise 8 faktorit (S. Karch, Drug Abuse Handbook, 2007) 1.Tegelik või tõenäosuslik võimlus kuritarvitamiseks 2. Teaduslikult tõendatud farmakoloogiline efekt 3. Teadusliku teadmise olemasolu 4. Väljakujunenud käitumismustrid uimasti kuritarvitamisel 5.Uimasti kuritarvitamise hulk, kestvus ja olulisus 6. Riski suurus elanikkonna tervisele 7. Füüsilise või psühholoogilise sõltuvuse tekkevõimalus 8. Vahetu prekursor (lähteaine) 4. Mõju järgi kesknärvisüsteemile: · stimulandid (kokaiin, amfetamiin) · depressandid · hallutsinogeenid · kanepitooted (võib anda toimeid, mis on omased stimulantidele, depressantidele ning korduval kasutamisel võib tekitada hallutsinogeene) Uimastite erinevad manustamisviisid · Suu kaudu sissevõtmine- alkohol, uinutid, rahustid stimulandid (30-45 minutit)
Kordamisküsimused eksamiks (2013) Psüühikahäirete tekkepõhjused Psühhiaatria on arstiteaduse eriala, mis käsitleb psüühikahäirete levikut, etiopatogeneesi, kliinilisi avaldumisvorme, diagnostikat, ravi/rehabilitatsiooni ja ennetamist. Kliiniline psühholoogia on rakenduspsühholoogia valdkondi, mis käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Tekkepõhjused: Bioloogilised psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt Alzheimeri tõbi) või ajukahjustustest (nt ajutrauma). Psühholoogilised psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides. Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused. Elusündm
sellele järgnevad negatiivsed tagajärjed last terve ülejäänud elu mõjutada. Keha ja kopse Alakaalulised beebid kipuvad olema kehaliselt alaarenenud. Nende kopsud ei pruugi olla iseseisvaks töötamiseks valmis, mis tähendab, et neil tuleb esimesed elupäevad või -nädalad hingamisaparaadi all veeta. Kui need lapsed ise hingama hakkavad (või kui tegid seda juba algusest peale) võivad kopsude hilisema arengu või nikotiini laastava mõju tõttu neid edaspidi hingamisprobleemid saata. Lapsed on astmale väga vastuvõtlikud. Neil on ka kahe- või isegi kolmekordne risk surra imikute äkksurma. Ajutegevust Rasedusaegne suitsetamine mõjutab beebi aju terve tema elu. Lastel võivad esineda õpiraskused, käitumisprobleemid ja suhteliselt madal intelligentsustase. Hiljutised loomkatsed näitavad, et emaüsasse jõudev nikotiin võib muuta beebi edaspidises elus sõltuvusele vastuvõtlikuks
Kanep aju kannabioidide retseptorite ärgastamine Inhalandid rakumembraanide fluiidsus ajus suureneb Amfetamiin noradrenaliini ja dopamiini vabastamine Kokaiin dopamiini ja noradrenaliini toime tugevdamine Ecstacy serotoniini ja dopamiini vabastamine LSD ajutüve monoamiinineuronite talitluse muutmine PCP erutusvirgatsaine toime moduleerimine Uimastiseotuse astmed: Proovimine -> tarvitamine -> kuritarvitamine -> sõltuvus Proovimine: Alkoholi, tubaka, narkootikumide järeleproovimine. Uimastite mõju tundmaõppimine. Juhuslik uimastite tarvitamine. Madal uimastite taluvus (tolerantsus). Uimastite proovimine on põhjustatud eelkõige uudishimust. Kahjulikud tagajärjed on tühised või puuduvad. Tarvitamine On tekkinud spetsiifilised uimasti kasutamise viisid (kindel aeg, koht, uimasti). Suurenenud uimastite taluvus. Järgmine tarvitamiskord on etteplaneeritud ja oodatud. Tarvitatakse rohkem kui etteplaneeritud
majandusanalüütikuks, tulevikus palju reisida ja luua toreda perekonna vms). Uimastite küüsi langenuna saab see inimene mõelda vaid sellele, et kust hankida uimastit, et keha ei valutaks ja mõtted ei käiks ainult mingi aine saamisest. Kõik muud mõtted ei saa pähe tullagi, sest see pole enam tähtis - kõik mõtted ja teod on seotud (inimesele endale tahtmatult) uimastava ainega. (3) Sõltuvus võib olla vaimne ja/või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et pärast uimasti mõju lahtumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti. Enamasti ei suudeta sellele tahtmisele vastu seista ja hangitaksegi uus kogus. Füüsiline sõltuvus tähendab, et inimese keha on uimastite kasutamisega nii harjunud, et vajab neid pidevalt. Kui sellisel inimesel jääb mingil põhjusel tavapärane uimastikogus saamata, jääb ta justkui haigeks: tekivad võõrutusnähud. Näiteks opioidide tarvitajal tekivad sülje- ja
- Kiita ka teiste inimeste ees, kiita ilma sarkasmita. - Näidata ette kuidas ennast kiita Sekku kui märkad: - Muutused meeleolus - Ärevuse ja pinge ilmingud nt kõhuvalu - Toitumine ja välimus - Probleemid ja eripärad suhtlemisel - Ebatavalised mängu elemendid - Arenguline mahajäämus Laste väärkohtlemine Füüsiline, seksuaalne, emotsionaalne väärkohtlemine või hooletussejätmine. Avaldab mõju lapse seisundile. - Lastemajad – lapsesõbralik teenus kus abistatakse väärkoheldud lapsi. Töötavad koos lastekaitsetöötaja, politsei, prokurör, psühholoog jpt. - Lastekaitseseadus kohustab igaüht andma teada abivajajast lapsest. Lahendused Terviklik lähenemine terviseprobleemidesse, usalduslik suhe, eneseabi. Muutused elukeskkonnas, sotsiaalne abi: - Erinevate õppeprogrammide muutused - Vanemate nõustamine - Koostöö lastekaitsespetsialistiga
Kõik kommentaarid