meeste oma aga viiendiku võrra kõrgem. Maal oli statistikaameti andmetel naiste töötuse määr III kvartalis 7 ja meeste oma 18 protsenti. Ka linnades ületab meeste töötus naiste oma, ehkki mitte nii palju. Meeste töötus oli linnades 15 ja naiste oma 11 protsenti. Statistikast selgub ka, et erinevused meeste ja naiste töötuses kasvavad vanusega. 15-24aastaste seas on meeste töötus 30 protsenti, mis on kahe protsendipunkti võrra samas vanuses naise omast kõrgem. 25-49aastaste meeste töötus on 15 protsenti, ületades samas vanuses naiste oma 4 protsendipunkti võrra. 50-74aastaste meeste töötus on samuti 15 protsenti, kuid erinevus samas vanuses naiste töötusest ulatub 5 protsendipunktini. Kõiki vanusegruppe arvesse võttes on meeste töötuse määr 17 ja naiste oma 12 protsenti. Statistikaameti IV kvartali töötuse koondandmed selguvad veebruaris.
Nädala kommentaar EESTI: Uuring: EKRE toetus kasvas, IRL vajus viimaseks, Keskerakond endiselt populaarseim Skandaal Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare ümber ei kahandanud märkimisväärselt erakonna toetust, selgus Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlusest. Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks Keskerakonnale oma hääle 27 protsenti valijatest, mida on küll 2 protsendipunkti vähem kui skandaali eelselt tehtud küsitluses septembris, ent endiselt piisavalt, et jätkata populaarseima erakonnana, vahendab ERR Uudised. Populaarsuselt teisel kohal on Reformierakond 19 protsendi suuruse toetusega, mida on samuti kaks protsendipunkti vähem kui kuu aja eest. Kolmandal-neljandal kohal on võrdse 14-protsendise toetusega Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Vabaerakond. Suurima tõusu tegi septembrikuuga võrreldes Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna
lähedusele, mis võimaldas välismaal töötada Eestis elades. Tõesti, transport on naaberriikidesse odav ning on nii mõnigi inimene , kes sõidavad igapäev Tallinna ja Soome vahet , et saaks vähegi kõrgemat palka teenida. Kuna Eestis on rändesaldo väga suur , siis tuleks ikkagi kaaluda Eesti tööjõu panust majanduskasvu. Noorte (1524aastased) tööjõus osalemine vähenes 2012. aasta teises pooles võrreldes aastatagusega 0,7 protsendipunkti, mis pole suur muutus. Pikemas vaates mõjutab noorte tööjõus osalemist märkimisväärselt selle grupi vanuselise struktuuri muutumine. Keskkoolieas noortest (1519aastased) on üle 95% õpingute tõttu mitteaktiivsed. Oluline mõjur on majandustsükkel noorte tööjõus osalemine suurenes buumi ajal soodsate töövõimaluste tõttu, kriisi ajal aga vähenes. Noorte tööjõus osalemist mõjutab märkimisväärselt see, kui
Maastrichti lähenemiskriteeriumid Mida mõõdetakse? Kuidas mõõdetase? Lähenemiskriteeriumid? Hinnastabiilsus Tarbijahindade inflatsioonimäära Kolme kõige paremaid tulemusi ühtlustamine. saavutava liikmesriigi määrast mitte üle 1,5 protsendipunkti. Riigi rahanduse Valitsussektori eelarvepuudujääk Kontrollväärtus ei ületa 3%. usaldusväärsus protsentides SKPst. Riigi rahanduse Valitsussektori võlg protsentides Kontrollväärtus ei ületa 60%. usaldusväärus SKPst. Lähenemise püsikindlus Pikaajaline intressimäär. Kolme kõige paremaid tulemusi
Riigi rahandus, valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. Vahetuskurss, riik peab hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Inflatsiooni ohjavad riigid kogevad palju vähem lähenemistegureist põhjustatud probleeme kui riigid, kes oma vahetuskursi fikseerivad. Hinnastabiilsus, riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Intressimäärad, riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Inflatsiooni vastand on deflatsioon, mis on üldise hinnatasem jätkuv alanemine. Deflatsioon tekib siis, kui olemasoleva raha hulk on olemasolevate kaupade koguse kohta
Eesti rahvastiku vanusestruktuuri muutused on tööjõus osalemise aktiivsuse kasvu oluliselt mõjutanud. Samuti on sooliste ja vanuseliste rühmade sisemised osalemisotsused viimastel aastatel teinud suuri muutusi, mis mõjutab üldist keskmist näitajat. Meeste tööjõus osalemise kogumäär on alates 2000. aastast püsinud suhteliselt kõrge (vt tabel 3). Peale Euroopa Liiduga ühinemist, kui majandus ja tööhõive kasvasid kiiresti, suurenes meeste aktiivsus tööturul keskmiselt 23 protsendipunkti ja püsis majanduse tsüklilistele võnkumistele vaatamata suhteliselt stabiilsena. 2012. aasta esimesel poolel suurenes mõnevõrra 5074aastaste meeste tööjõus osalemise määr. Noorte ehk 1524 aastaste meeste tööturul osalemise aktiivsus on majandussurutisest saadik alanenud. Keskmises tööeas ehk 2549 aastaste meeste tööjõus osalemise määr suurenes tööhõive hoogsa kasvu perioodil 20062009, kui töökohti loodi eelkõige sektorites, kus meessoost
majanduses toimunud küll pööre paremuse suunas, kuid meie peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu ootused on veidi madalamad kui veel paar kuud tagasi. Käesoleval aastal on hinnakasvu panustanud olulisel määral elektri- ja toiduainehindade tõus. ,,Aasta esimese üheksa kuuga on kodudesse jõudnud elekter kallinenud keskmiselt veerandi võrra ning selle mõju tarbijahindade kasvu on olnud veidi alla ühe protsendipunkti. Toiduainete hinnakasvu panus on olnud isegi 1,2 protsendipunkti. Samas on peamiselt toidu- ja transporditeenuse hindade panuse vähenemise tõttu hinnakasv sellel aastal aeglustumas. 2014. aastal elektri hinnatõusu mõju kaob ning maailmaturult tulenev hinnasurve kütuse ja toiduainehindadele väheneb. 2015. aastal tarbijahindade kasv mõnevõrra kiireneb, sest tööjõukulude kasvust tulenev surve hindadele, eelkõige tööjõumahukas teenustesektoris, suureneb. Meie hinnangul aeglustub hinnakasv tänavu 3%-ni, järgmisel aastal 2,8%-ni ning
Willem Duisenberg. Konvergentsikriteerium 1993. aastal jõustunud Maastrichti leping määratles tingimused, millistele peavad EMU liikmeteks pürgivad riigid vastama. Neid tuntakse kui nn konvergentsikriteeriumide nime all ja on järgmised 1. EMU riigi inflatsioonimäär peab olema võimalikult madal. Hinnatõus ei tohi ühe aasta jooksul enne EMUga liitumist ületada kolme kõige madalama inflatsioonimääraga liikmesriigi keskmist näitajat rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. 2. Pikaajalisemate positiivsete arengute kindlustamiseks on seatud nõuded ka liikmesriikide pikaajaliste valitsuse võlakirjade intressimääradele. See näitaja ei tohi ühe aasta jooksul enne EMUga liitumist ületada kolme kõige madalama intressimääraga liikmesriigi vastavat keskmist näitajat rohkem kui 2 protsendipunkti võrra. 3. Liikmesriigi eelarvedefitsiit ei tohi olla suurem 3% sisemaisest kogutoodangust (SKT)
Margus Tsahkna IRList leidis, et ühekordne õpetajate palgatõus ei lahenda probleemi struktuurses plaanis, reformimist vajab ka koolivõrk. *Novembris tõusis toetus opositsioonierakondadele. Novembrikuus tõusis nii Keskerakonna kui ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetus,selgub BNSi tellitud TNS Emori uuringust. Parlamendierakondadest on oma toetust kasvatanud opositsioonierakonnad Keskerakond ja SDE, neist esimese toetus kerkis võrreldes oktoobriga kolme protsendipunkti võrra 23-le protsendile, SDE toetus tõusis ühe protsendipunkti võrra 24-le protsendile. Reformierakonna toetus on novembris uuringu kohaselt 31 protsenti, oktoobris oli toetus 32 protsenti. Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetus jäi oktoobrikuuga samale tasemele 16 protsenti. Erakonna Eestimaa Rohelised toetus on oktoobriga võrreldes langenud neljalt protsendilt kolmele protsendile, Rahvaliidu toetus on jäänud kahe protsendi tasemele. Kokku küsitleti perioodil 26. oktoobrist 16
taasavastama kunagisi populaarseid puhkekohti ning veetma nädala- või aastavahetust Tallinnas. 2008. aasta Oktoobris peatus majutusettevõtetes 174 000 turisti, välisturistid moodustasid neist 65% Võrreldes eelmise aastaga, Soome ja Venemaa turistide arv kasvas, vastavalt 15% ja 22% Oktoobris pakkus külastajatele teenust 732 majutusettevõtet Külastajate käsutuses oli 17 100 tuba ja 37 000 voodikohta. Tubade täitumus oli 37% ja see jäi kahe protsendipunkti võrra väiksemaks kui eelmise aasta oktoobris 2012. aasta 2012. a esimesel kaheksal kuul ööbis Eesti majutusettevõtetes 1,32 miljonit välisturisti Nende arv kasvas 50 577 võrra ehk 4% võrreldes 2011.a sama perioodiga Nende poolt veedetud ööde arv oli 2,7 miljonit (kasv 2%) Välisturistide ööbimised puhkusereisidel kasvasid 3% ja tööreisidel 6% Muudel reisidel vähenesid 9% 2012.a. esimesel kaheksal kuul ööbis Eesti majutusettevõtetes 673 274 siseturisti.
hoida krooni kurss fikseerituna euro suhtes ( 1 EUR=15,6466 EEK) ja sellega on Eesti suurepäraselt hakkama saanud. Aastate jooksul on vastav kurss püsinud stabiilselt muutumatuna ja sellega on täidetud vahetuskursi kriteerium. Sellele vaatamata ei tohi lasta tähelepanul hajuda, Eesti jääb ERM II liikmeks kuni euroalaga ühinemiseni, seega tuleb täpselt jälgida võetud kohustuste täitmist. Hinnastabiilsuse kriteerium nõuab, et riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Siinkohal ei arvestata riike, kus inflatsiooni asemel on deflatsioon. Inflatsioonist on on Eesti ajakirjanduses alati palju juttu olnud, eriti eelmisel aastal, kui see ulatus juba koguni kahekohalise numbrini. Põhjus, miks inflatsiooni on nii palju kajastatud, on see, et liiga kõrge inflatsiooni tase on üks põhitakistusi euroalaga liitumisel. Eesti on euroga liitumise plaane
33 protsenti 2010. aasta esimestel nädalatel näitas äripindade keskmine pakkumiste põhine üürihind endiselt langustendentsi. Üürileandjad otsisid üürilevõtjaid rohkem kui 5300le äripinnale, mida oli 1600 pinna võrra rohkem kui möödunud aastal samal ajal Eesti Panga analüütikud pakuvad, et majanduskasv tuleb 2010. aastal 1,4 protsenti ning tööpuudus on kaks kuni neli protsendipunkti kõrgem. Selgeltnägijad: majanduslangus veel ei lõpe, Eestit ohustavad üleujutused, õnnetused. Astroloog: suhted muutuvad avatumaks ja vabamaks. Firma Tark Investor asutaja Kristjan Lepiku sõnul on Eestis oodata 2010. aastal üheprotsendilist majanduskasvu. Lepik kinnitas, et tarbimine sel aastal siiski veidi veel väheneb, kuid mõned sektorid, näiteks eksport, näitab ka kasvutrendi Positiivsed tegurid
osatähtsus vähenenud 33,6%-lt 25,2%-le. 2011. aastal moodustasid kõigist leibkondadest 56,7% ühepereleibkonnad (s.o abielu- või vabaabielupaariga või ka üksikvanemaga leibkonnad), kus elas 75,7% leibkonnaliikmetest. Võrreldes 2000. aastaga on kasvanud vabaabielupaariga leibkondade osatähtsus (10,1%-lt 13,6%-le) ja vähenenud abielupaariga leibkondade osatähtsus (36,8%-lt 30,1%-le). Üksikvanemaga leibkondade osatähtsus on ühepereleibkondade hulgas 1,7 protsendipunkti võrra vähenenud. Oluliselt on kasvanud üheliikmeliste leibkondade arv ja osatähtsus. Mitmepereleibkondi, kus näiteks elas koos vanavanemate ja noorema põlvkonna pere, oli Eestis vähe (1,6%), samuti oli vähe (1,8%) mitme liikmega mittepereleibkondi (näiteks leibkondi, kus elas koos kaks õde või venda või ka vanavanem koos lapselastega). Alla 18-aastasi lapsi oli 2000. aastal igas kolmandas leibkonnas (33,6%), 2011. aastal vaid igas neljandas leibkonnas (25,2%)
aastaste lastega leibkondade osatähtsus vähenenud 33,6%-lt 25,2%-le. 2011. aastal moodustasid kõigist leibkondadest 56,7% ühepereleibkonnad (s.o abielu- või vabaabielupaariga või ka üksikvanemaga leibkonnad), kus elas 75,7% leibkonnaliikmetest. Võrreldes 2000. aastaga on kasvanud vabaabielupaariga leibkondade osatähtsus (10,1%-lt 13,6%-le) ja vähenenud abielupaariga leibkondade osatähtsus (36,8%-lt 30,1%-le). Üksikvanemaga leibkondade osatähtsus on ühepereleibkondade hulgas 1,7 protsendipunkti võrra vähenenud. Oluliselt on kasvanud üheliikmeliste leibkondade arv ja osatähtsus. Mitmepereleibkondi, kus näiteks elas koos vanavanemate ja noorema põlvkonna pere, oli Eestis vähe (1,6%), samuti oli vähe (1,8%) mitme liikmega mittepereleibkondi (näiteks leibkondi, kus elas koos kaks õde või venda või ka vanavanem koos lapselastega). Alla 18-aastasi lapsi oli 2000. aastal igas kolmandas leibkonnas (33,6%), 2011. aastal vaid igas neljandas leibkonnas (25,2%)
väiksem kui 3% sisemajanduse koguproduktist. Riigi valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% sisemajanduse koguproduktist. Suurema võlakoormusega riikidel on samuti võimalus euro kasutuselevõtuks, kui nad tõestavad, et võlakoormus pidevalt väheneb. Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM2s ja hoidma oma valuuta vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär tohib olla kuni 1,5 protsendipunkti kõrgem, kui on kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmine. Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunktiga kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Riigi rahanduse kriteeriume peab liikmesriik täitma ka pärast rahaliitu astumist. Millised nõuded on lisaks Maastrichti kriteeriumidele? Lisaks Maastrichti kriteeriumidele võetakse euroalaga liituda sooviva riigi
maksuvabastus toimub automaatselt, teatas rahandusministeerium. Maksuvaba on maa, millel asuvas elamus on maksumaksja elukoht vastavalt rahvastikuregistri andmetele. Maksuvabastus on tihedama asustusega kohtades kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses. Kohalikele omavalitsustele kompenseeritakse maamaksu laekumise vähenemine tulumaksu määra tõstmisega. Neile laekuv tulumaksumäär tõuseb 2013. aastal 0,17 protsendipunkti võrra 11,57 protsendini KOVide laenupiirangu kehtivus pikeneb Järgmisest aastast kuni 2017. aastani jääb kohalikele omavalitsustele kehtima netovõlakoormuse suurendamise piirang. Kuni 2016. aasta lõpuni ei tohi omavalitsuste netovõlakoormus tõusta üle 60 protsendi. Sätte eesmärk on võimalike finantsriskide vähendamine ning eelarvepositsiooni kindlustamine.
b. Tehnoloogia progress ja tehnika areng c. Sotsiaalse infrastruktuuri täiustumine d. Tööjõu osalusmäära (aktiivsusmäära) kasv e. Tarbimise piirkalduvuse ( MPC) suurenemine Küsimus 5 Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Riigis A moodustavad säästud (ja investeeringud) 15% SKP-st, riigis B – 10%. Tingimusel, et kapitali suhe toodangusse on mõlemas riigis sama, on riigi A SKP kasvutempo: Vali üks: a. 5 protsendipunkti suurem kui riigis B b. 50% suurem kui riigis B c. On võrdne riigi B kasvutempoga d. 33,3% suurem kui B –s Küsimus 6 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mudelis AD-AS majanduskasvu võib kujutada: Vali üks: a. AD kõvera nihkena vasakule b. AS kõvera nihkena vasakule c. AS kõvera nihkena paremale d. AD kõvera nihkena paremale Küsimus 7 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Käibe rentaablus % 2008 = 100 x (1 037 083 / / 52 924 574) = 1,9 % Käibe rentaablus % 2009 = x (- 902 321 / 24 940 808) = - 3,6 % Omakapitali rentaablus % = 100 x (maksueelne kasum / omakapital) Omakapitali rentaablus % 2008 = 100 x (550 136 / 4 607 936) = 11,9 % Omakapitali rentaablus % 2009 = 100 x ( -1 149 689 / 3 458 247) = - 33 % Üldreeglina peab omakapitali rentaablus olema vähemalt 15%, et kindlustada aktsiaomanikele normaalne dividendide tase tulevikus. 2008 aastal jäi paar protsendipunkti puudu kuid 2009 aastal on olukord väga negatiivne. SUHTARVUD Maksevõime kordaja (Quick Ratio) = (Käibevara- Varud)/ Lühiajalised kohustused Maksvõime kordaja 2008 = (10 799 484 9 154 855) / 2 316 841= 0,70 Maksevõime kordaja 2009 = (5 406 775 4 971 386) / 1 738 597= 0,04 Maksevõimekordaja näitab likviidseid varasid lühiajaliste kohustuste katteks. Suhtarvu nimetatakse seetõttu ka likviidsuskordajaks, kiireloomuliste maksete tasemeks. Heaks
jooksvates hindades 1993. aastal 1992. a. võrreldes 77% kasvanud ja moodustas keskmiselt 566 krooni pereliikme kohta kuus. Kogutarbimine püsihindades kahanes 10%. Soodne tendents on sealjuures tarbimise kasvutempo. Alates augustist (v.a. oktoober) ületas 1993.a. tarbimine (püsihindades) 1992. aasta taseme. Võrreldes 1993.a. kogutarbimise struktuuri eelmise aasta teise poolaasta (pärast krooni kehtestamist) tarbimisstruktuuriga pôhiliste alajaotuste kaupa, näeme, et 1 protsendipunkti võrra on tõusnud toidu (moodustab nüüd 41% kogutarbimisest) ning muude kaupade ja teenuste (21% kogutarbimisest) osakaal, 2 protsendipunkti vôrra suurenesid eluasemekulud (16% kogutarbimisest). Vähenes garderoobikaupade ning alkoholi ja tubaka osakaal. Tulude jaotus Peretulude struktuuris on vôrreldes 1992. aasta II poolaastaga 1993.a. suurenenud töötasu (1 protsendipunkti vôrra, moodustades nüüd 50% brutotulust), maksude (2.2 protsendipunkti, 14
Austrias, Belgias, Hispaanias, Iirimaal, Itaalias, Luksemburgis, Kreekas, Madalmaades, Portugalis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Soomes, Küprosel ja Maltal. Eurot kasutatakse veel Monacos, San Marinos ja Vatikanis, mis ei ole ELi liikmed 22. Mis on euro lähenemiskriteeriumid? 1. Hindade stabiilsuse nõue Nõude kohaselt ei tohi liikmesriigi inflatsioonitase (tarbijahindade tõus) ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi inflatsioonitaset rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. 2. Riigi rahanduse stabiilsuse nõue Riigieelarve ei tohi olla ülemäärases puudujäägis. Üldreeglina ei tohi iga-aastane avaliku sektori eelarvepuudujääk ületada 3% sisemajanduse kogutoodangust*. Erandkorras on aktsepteeritav, kui puudujääki on oluliselt ja pidevalt vähendatud ning see on saavutanud 3% lähedase taseme või kui 3% tasemest kõrvalekaldumine on vähene, erakorraline ja ajutine. 3. Riigivõlga puudutav nõue
Ja liisingu- ja laenukohustused on just see osa kulutustest, mis statistikas kuidagi ei avaldu, kuigi see võtab paljudel ära suure osa teenitud tasust. Siinkohal tuleks natuke lähemalt vaadata inimeste kulutuste jaotust. Käsikäes palgatõusuga suurenesid ka n-ö sundkulutused ehk siis eluasemele ja toidule tehtavate väljaminekute osa kogutuludest. Statistikat vaadates oli nende väljaminekute osatähtsuseks umbes 40 protsenti, millest toidu arvele läks 25, eluasemekuludeks aga 15 protsendipunkti. Võrreldes Euroopa keskmiste riikidega on see väga kõrge näitaja ning veel mõttetum on meid selles osas võrrelda Ameerika Ühendriikidega. Kui Euroopas jääb sama näitaja allapoole 20 protsenti, siis USAs on sama näitaja sootuks 1213 protsenti. See näitab üsna selgelt, et kuigi teeniti numbriliselt rohkem, sai suur osa inimestest peamiselt leivaraha ega saanud mõelda meelelahutusele või näiteks reisidele. Keskmine
emakeelena kõnelevatest inimestest. Neist 21% kõneleb põhjaeesti murdeid, 78% lõunaeesti murdeid ja 1% Kirde-Eesti rannikumurret. Kultuuriharrastajate üldine osatähtsus on aastate jooksul tõusnud. Kui 2004. aastal oli mõni kultuuriharrastus 31%-l 15–74-aastastest elanikest, siis 2010. aastaks juba 38,5%-l, mis on ligi 397 000 inimest (169 000 meest ja 227 000 naist). Võrreldes 2004. aastaga oli filmiga tegelejate arv 2010. aastaks kasvanud 11 protsendipunkti (2010. aastal tegeles filmiga 155 000 inimest) ja kujutava kunstiga tegelejate arv 6 protsendipunkti (132 000). Samas oli 4,8 protsendipunkti langenud tantsu ja laulmist harrastajate arv (vastavalt 107 000 ja 112 000) ning 4,9 protsendipunkti näitlemist harrastajate arv (16 000). Kultuuriliste tegevustega tegelejate poolest on Eesti rahvas Euroopas esi- rinnas. Viimastel andmetel on kultuuriharrastajaid Eestist rohkem üksnes Rootsis. Kultuuriasutused ja nende külastused, 2011
miljardit rahatähte ja üle 56 miljardi mündi. 1. jaanuaril 2001 Kreeka 1. jaanuaril 2007 Sloveenia 1. jaanuaril 2008 Küpros, Malta 1. jaanuaril 2009 Slovakkia. Eesti valitsus on seadnud eesmärgiks minna eurole üle 1. jaanuarist 2011. Euroga liitumise kriteeriumid: 1. Inflatsiooni tase ei tohi ületada euroala kolme kõige väiksema inflatsioonitasemega riigi inflatsioonitaset rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. 2. Vähemalt kahe aasta jooksul enne euroala astumist peab riik kinni pidama Euroopa valuutasüsteemi vahetuskursimehhanismi lõtkupiiridest, kusjuures valuutat ei tohi mõne teise liikmesriigi valuuta suhtes devalveerida. 3. Riigi avalik finantsolukord peab olema jätkusuutlik: 1) riigivõla kasv ei tohi ületada 3% sisemajanduse kogutoodangust; 2) koguvõlg ei tohi ületada 60% sisemajanduse kogutoodangust. 4
Selline areng on Eesti-suguse väikese avatud majanduse konkurentsivõime seisukohalt äärmiselt tervitatav - on ju eksporditulud meie majandusarengu seisukohast eriti tähtsad, moodustades ligikaudu 80% SKT-st. EESTI MAJANDUS AASTAL 2005 Veelgi olulisem on, et Eesti kodumajapidamised on suutnud pimestavate müügi- ja laenupakkumiste kiuste oma tarbimishimu kasvu ohjes hoida. Reaalsetes ühikutes on eratarbimise kasv III kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes pidurdunud tervelt kahe protsendipunkti võrra ja kuigi IV kvartalis see taas veidi tõusis, näitavad praeguse aasta esimesed märgid siiski sisemaise nõudluse surve edasist alanemist. Eesti Panga kuluaarides paistab kevade tulles päike seega juba pisut säravamalt. Mitmed oodatud majandusprotsessid on oma alguse saanud ning sügisel prognoositu seni paika pidanud. Siiski on see vaid esimene samm tasakaalukama arengu suunas. Lisaks kõrgena püsivale laenukasvule teeb
Suurim vahe naiste ja meeste arusaamas oma majanduslikust olukorrast on Portugalis 11 protsendipunktiga, temale järgnevad Sloveenia veidi alla seitsmega ja Kreeka ning Prantsusmaa umbes viie protsendipunktiga. Kahekümnest riigist viis näitasid negatiivset soovahet, mis tähendab subjektiivse vaesuse tajumine on kõrgem meeste hulgas. Soomes, kus see suunitlus on kõrgeim, ulatus erinevus meessoost vastajate kahjuks natukene üle kahe protsendipunkti. Härraste Hammeri ja Pederseni peamine hüpotees, mille kohaselt on abikaasade või kooselavate paaride ebavõrdne osalemine tööturul võtmetähtsusega subjektiivse vaesuse tajumise soovahedes, leiab kinnitust ka nende uuringus. Leiti, et intervjueeritava enda tööpanus on oluline faktor, mis selgitab subjektiivse majandusliku heaolu erinevust meeste ja naiste vahel. Leiti ka, et naiste jaoks on tööturul osalemise positiivne efekt tugevam kui meeste puhul
suudaks õigeks ajaks oma arved ära maksta. Rahavood. On need kus raha tuleb ja läheb, kuidas raha liigub. Sissetulev on sissetulev rahavoog teine siis väljaminev. FJ ülesanded: · Eesmärk on säilitada rahavood, et ei tekiks raskusi ega pankrotti. (Pankroti puhul on lisasõna pikaajaline. Pikaajaline maksevõimetus.) · Olla parem konkurentidest. Väheneb pankroti oht jne. · Turuosa ja läbimüügi suurendamine. Hea mõte küll, aga siin on teatud piirid. Iga protsendipunkti suurendamine turuosast on kallim kui on mõistlik või kasulik. Näite enne oli 60% aga +1 on juba kallim kui varasem 60 raha. See on siis näiteks juba 2 raha. · Väiksed kulud palju kasumit. Kui ei laeku, ei ole võimalik ka midagi välja anda Ettevõtte eesmärk on ikkagi maksimaalne kasum. Finantsotsused peaks tehtud olema selle nimel, et turuväärtus tõuseks. Omanik tahab ikka jõukamaks saada, rohkem teenida.
korrektne. Töös hinnatakse: Hoone konstruktiivset lahendust ja tarindite valikut ja lahendusi (vundament, põrand, sein, lagi, katus jne.); Hoone plaanilahendust, väliskuju, vastavust lähteülesandele; Seletuskirja; Korrektset vormistust, jooniste kokkulangevust, Tähtaegadeks esitamist. Töö on eelduseks eksamile pääsuks ja mõjutab eksami tulemust 10 protsendipunkti võrra. Töö esitamise tähtaeg on: 28. märts 2009: hoone plaanilahendus ja vaated; hiljemalt 20.aprilliks 2009 tuua kogu projekt ruumi III 321 Targo Kalamehe või III 231 Tiina Hallangu kätte; Järgnevalt on toodud joonised näiteks. Joonise käsitlevad väikelinna truismiinfopunkti, mis oli iseseisvaks tööks eelmisel aastal. 3
yahoo.com/q/ks? s=KO). Lisaks on teada, et riskivaba tulumäär on 4% ja S&P500 indeksi oodatav tootlus on 12%. a) Enne kui vaatate, mis on tegelik beeta eeltoodud lingilt, kas Teie arvates on see suurem või väiksem kui 1.0? Mida üldse iseloomustas beeta=1.0? b) Mis on sellisel juhul Coca-Cola aktsialt nõutav tulumäär eeldusel et CAPM kehtib? c) Oletame, et USA Föderaalreserv on otsustanud alandada oma diskontomäära 1 % (st protsendipunkti) võrra ning selle tulemusena alaneb samavõrra ka riskivaba intressimäär (oletame et riskipreemia ei muutu). Kui palju muutub Coca-Cola aktsialt investorite nõutav tulumäär? d) Kas aktsia hind selle tagajärjel peaks tõusma või langema? Lahendus: a) Beeta peaks olema madalam kui 1, sest tegemist on turukeskmisest oluliselt väiksema süstemaatilise riskiga. b) Beeta on finance.yahoo.com lehelt vaadates 0.37. Seega Ke = 4% + 0.37x(12% - 4%) = 6.96%
kiirusega. · Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. · Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. · Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendipunkti võrra. · Õiguslik lähenemine. Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga 9. Euroala - ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. 10. Rahapoliitika eesmärgid: · majanduse üldine kasv;
17. Maastrichti kriteeriumid Riigi rahandus Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKP-st ja võlg 60% SKP-st. Vahetuskurss Riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ning hoidma oma vääringu euro suhtes stabiilsena. Hinnastabiilsus Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige parema tulemuse saanud liikmesriigi inflatsioonimäära rohkem, kui 1,5 protsendipunkti võrra. Intressimäärad Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendipunkti võrra. Õguslik lähenemine Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga. 18. Euroala kujunemine I Etapp Euroopa ühenduse loomine (Pariisi leping 1951). II Etapp - kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumise põhimõtted ühenduse territooriumil.
Aktsiisi tõusu põhjendatakse riigi eelarves tekkinud aukude täitmiseks, mis on tingitud perede toetust suurenemisest. Kuid ei võeta avesse suuri peresi, kes elavad maal ning tööl on vaja käia linnas igapäevaselt. .Ei arvestata sellega, et Eesti kütuseaktsiis tõuseb Euroopa Liidu rikkamate liikmesriikide tasemele, kuigi Eesti elanike ostujõud on Eurostati andmetel liidus viimase kuue hulgas. Eestiga võrdne tase on Lätil, kolm protsendipunkti madalam on Ungaril, järgnevad Horvaatia, Rumeenia ja Bulgaaria. Huvilised Eesti kodanikud Ettevõtted Eesti riik Eetilised probleemid Riigi poolt mitte arvestamine kodanikega Otsus on seadulik, kuid ebaeetiline. Ei võetud arvesse rahvaarvamust ning ei räägitud sellest, et kütuseaktsiisiga tõusevad ka teised hinnad. räägitakse küll aktsiisimäära tõusust protsentides, kuid jäetakse ütlemata kütuse
Distsipliin · Inflatsiooniline kalduvus Destabiliseerivad spekulatiivsed rünnakud ja rahaturu häired Rahvusvahelise kaubanduse ja investeeringute kahjustamine Koordineerimata majanduspoliitika Suurem autonoomia on illusioon Maastrichti kriteeriumid. Inflatsioonikriteerium · Liituda sooviva riigi inflatsioon ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige parema hinnastabiilsusega riigi inflatsiooni keskmist taset Pikaajalise intressimäära kriteerium · Liituda sooviva riigi pikaajalised intressimäärad ei tohi olla kõrgemal kui 2 protsendipunkti hinnastabiilsuse poolest kolme kõige edukama riigi keskmisest intressimäärade tasemest Valitsussektori eelarvekriteerium
Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Hinnastabiilsus.Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendipunkti võrra. Õiguslik lähenemine. Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga.
sellele mõõduka kiirusega. 4 2) Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. 3) Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. 4) Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendipunkti võrra. 5) Õiguslik lähenemine. Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga. 18. Euroala kujunemine I etapp – Euroopa Ühenduse loomine 1951 – Pariisi leping (Euroopa Söe- ja Teraseühendus)
60% SKP-st või läheneb sellele rahuldava kiirusega. - Vahetuskurss- riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM II ja hoidma oma valuuta vahetuskursi ERM II-ga ettenähtud normaalsetes kõikumispiirangutes ilma tõsiste pingeteta. Omal algatusel ei või liikmesriik ERM II-s valitud keskkurssi devalveerida. - Hinnastabiilsus- riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. - Intressimäärad- riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Nende kriteeriumide eesmärk on tagada, et majandusareng EMU-s oleks tasakaalustatud ega tekitaks liikmesriikide vahel pingeid. Lisaks neile
Lühiajaline mõjukordaja on sama perioodi sõltumatu muutuja ees olev kordaja 30. Pikaajaline mõjukordaja on kõigi viitaegade ees olevate kordajate summa 70 (70=30+25+15). Kuna sõltumatu muutuja on logaritmitud kujul ning sõltuv logaritmitud kujul, siis mõjukordajate arvuline tõlgendus on järgmine: kui raha pakkumine kasvab 1% võrra, siis samas kvartalis (samal perioodil) suureneb inflatsioonitase 30/100=0.3 protsendipunkti võrra ning pikaajaliselt suureneb inflatsioonitase 70/100=0.7 protsendipunkti võrra. Autokorrelatsiooni üle saame otsustada ülesande seades toodud Durbin-Watsoni statistiku põhjal. Kui d d lower , siis on mudelis positiivne autokorrelatsioon, kui d 4 d lower , siis on mudelis negatiivne autokorrelatsioon, kui d upper d 4 d upper ,
Rooma leping 1969 Haag: Esimesed plaanid, BW probleemid 1990 Faas 1: Piirangute kaotamine 1994 Faas 2: Konvergentsi kriteeriumite loomine 1999 Faas 3: Ühisraha kasutuselevõtt Konvergentsikriteeriumid!!!!!!!!!!!! Eurotsooniga liitumise eeldus: Sisuliselt kogu rahaliidu alus Eelarve puudujääk vähem, kui 3% SKPst Paigas inflatsioon: Riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsiooni üle 1,5 protsendipunkti Valitsusvõlg ei tohi olla üle 60% SKPst Intressid paigas: Pikaajaiste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige madalama intressitasemega liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 protsendipunkti Valuuta stabiilsus: Liikmesriigi valuuta peab püsima euro suhtes stabiilsena vähemalt kaks aastat ning selle kõikumised peavad jääma määratud piiridesse Euroopa StabiilsusMehhanism(ESM)
ei huvita. Eurobaromeetri värske uuringu kohaselt saab Eestis kogu või osa palgast nii-öelda ümbrikus 5 protsenti töötajaist, selle tulemusega on Eesti Balti riikidest kõige paremas olukorras. Uuringu kohaselt saab Lätis ümbrikupalka 11 ja Leedus 6 protsenti töötajatest. Eestis, Lätis ja Leedus on inimeste osakaal, kellele palka "mustalt" makstakse seitsme aastaga vähenenud vastavalt 3, 6 ja 5 protsendipunkti. Euroopa Liidu keskmine ümbrikupalga maksmise määr oli uuringu järgi 3 protsenti. 8 3 ETTEPANEKUD Maksu- ja tolliameti 2013. aasta tulemusi tutvustaval pressikonverentsil ütles MTA peadirektor Marek Helm, et järgmisel aastal on fookuses käibemaksupettused ja ümbrikupalgad. Varimajanduse osakaalu vähendamiseks on alanud aastal olulisel kohal
maksukoormuse jaotust: ettevõte tulumaksusüsteemi muudatus, tulumaksu määra vähendamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, töötuskindlustusskeemi juurutamine, käibemaksu tõstmine, erandite vähendamine ja erinevate aktsiiside tõstmine. Viimaste aastate muudatused on olnud eelkõige eesmärgiga tagada riigieelarve tasakaal, et täita eurokriteeriumid. Sellest tulenevalt on Eesti üldine maksukoormus tõusnud kahe aastaga ligi 5 protsendipunkti võrra. Kui aastatel 2000 kuni 2008 oli üldine maksukoormus 31 kuni 32 protsenti SKP-st, siis aastaks 2010 on oodata ligi 37% maksukoormust. Maksukoormus Üldist maksukoormust iseloomustatakse näitajaga, mis annab edasi infot selle kohta, kui suure osa tuludest peavad maksumaksjad riigile maksudena loovutama. Seetõttu on maksukoormuse leidmiseks esiteks vaja suurust, mis mõõdaks majanduses tekkinud kogutulude taset või mahtu mingi perioodi jooksul
Toodangu mitmekesisus 5. Inflatsioonimäärade sarnasus 6.Hindade ja palkade paindlikkus 7. Fiskaalsete ülekannete mehhanism 8.Poliitilised faktorid Eurotsooni liitumise eeldus- sisuliselt kogu rahaliidu alus. KONVERGENTSIKRITEERIUMID: Eelarve puudujääk vähem, kui 3% SKPst. Valitsusvõlg ei tohi olla üle 60% SKPst. Intressid paigas (Pikaajaiste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige madalama intressitasemega liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 protsendipunkti). Paigas inflatsioon (Riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsiooni üle 1,5 protsendipunkti). Valuuta stabiilsus (Liikmesriigi valuuta peab püsima euro suhtes stabiilsena vähemalt kaks aastat ning selle kõikumised peavad jääma määratud piiridesse). Euro olevik ja tulevik: Olevik (Osaliselt ebastabiilne, kas süsteem ikka peab? Riigid liituvad vaikselt juurde. Euroopa Stabiilsusmehhanism)
4,1%) üle kahe korra väiksem kui põhi- või madalama haridusega inimestel (vastavalt 33% ja 10,4%). Kõrgem haridustase on oluline vaesuse vältimise eeldus. Eestlaste sissetulekud olid suuremad kui mitte-eestlastel ja eestlaste vaesusrisk väiksem. Eestlaste suhtelise vaesuse määr oli 2013. aastal mitte-eestlaste omast 2 üheksa protsendipunkti madalam ja absoluutse vaesuse määr neli protsendipunkti madalam. Eestlastest elas suhtelises vaesuses 19,5% ja absoluutses vaesuses 6,8%, mitte-eestlaste samad näitajad olid 28,6% ja 11%. Suhtelises vaesuses elas 2013. aastal iga viies elanik Posted on jaanuar 29, 2015 Suurim on vanima vanuserühma ehk vähemalt 65-aastaste suhtelise vaesuse määr. 2013. aastal oli vähemalt 65-aastaste suhtelise vaesuse määr 31,8%. Keskmine vanaduspension on suhtelise vaesuse piirile lähedal ja seetõttu ei ole pensionäride vaesus sügav
mõõduka kiirusega. · Vahetukurss - riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM II-s ja hoidma oma valuuta vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Eesti ühines ERM II-ga 2004. a. 28. juunis ning on hoidnud Eesti krooni kurssi euro suhtes muutumatuna (1 EUR = 15,6466 EEK). · Hinnastabiilsus - riigi inflatsioonimäär ei tohi 12 kuu keskmisena ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. · Intressimäärad - riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Kriteeriumite täitmine tegelikkuses: 2000. aastate alguses aga ei suutnud mitmed EL-i liikmed Maastrichti kriteeriumite piires püsida ning hakkasid
D IT Kolledz 34 Euroga liitumise kriteeriumite järgi: a) peab valitsussektori eelarve puudujääk olema väiksem kui 3 protsenti SKP-st ja valitsussektori võlg väiksem kui 60 protsenti SKPst; b) riik peab vähemalt kaks aastat hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena; c)) inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 , p protsendipunkti p kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist; d)) riigi ii i pikaajaline i j i intressimäär i i ää eii tohii ületada ü rohkem kuii 2 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. keskmist
11.september, 2004. a. tsunami Kagu- 2001 Aasias Kuidas mõjutasid fotodel kujutatud sündmused rahvusvahelist turismi? http://myownwords90.blogspot.com/2011/09/september-11 -2011.html Rahutused vähendasid Egiptuses • turistide arvu Egiptuse statistikaameti teatel vähenes 2011. aasta esimeses kvartalis turistide arv eelmise aastaga võrreldes 46 % protsendipunkti võrra. • Languse põhjuseks olid endise presidendi Hosni Mubaraki vastu puhkenud rahutused. • 25. jaanuaril 2011 puhkenud mässud sundisid saatkondi reisihoiatusi välja andma ja paljud turismigrupid tühistasid oma plaanitud reisid, põhjustades Egiptuses oluliseks sissetulekuallikaks olevas turismitööstuses kriisi. Millised hiljutised poliitilised sündmused on rahvusvahelist turismi mõjutanud? http://tallskinnykiwi.typepad
Ganzfeldi seisundiks nimetatakse sellist seisundit, mil katsealuse tavalised sensoorsed sisendid (nägemine ja kuulmine) on kunstlikult piiratud ning aju püüab sensoorsete sisendite puudumist muul moel kompenseerida, kutsudes esile nägemusi. Varasemad eksperimendid on andnud põhjust uskuda, et telepaatia eksisteerib ning seda kinnitasid ka meie tulemused. Meie katsete tulemused ületasid juhusliku tulemuse positiivsete katsete protsendi (25%) 20,5 protsendipunkti võrra, seega saime tulemuseks 45,5% õnnestunud katseid kogu katsete arvust. Uurimistöö saavutas oma eesmärgi, leides kinnitust, et telepaatia, kui mõtete edastamine ilma igasuguse kommunikatsioonita, on võimalik. ABSTRACT The aim of the current research is to find additional proof of the existence of telepathy. In order to do that, repetitive Ganzfeld experiment was performed. This is an experiment that is
Kelmikülas on tegutsenud väiketööstusettevõtteid ja aiandeid. Elanikkond PõhjaTallinna linnaosa registreeritud elanike arv oli 2011. aasta alguse seisuga 56346, mis moodustab 14% kogu Tallinna elanikkonnast. Rahvastiku tiheduselt 3717 in/km2 on PõhjaTallinn Mustamäe, Lasnamäe ja Kristiine järel linnaosadest neljandal kohal. Võrrelduna viimase seitsme aastaga on linnaosa elanike arv püsinud suhteliselt stabiilne, suurenedes või vähenedes aastate lõikes ainult paari protsendipunkti võrra. Tallinna linna elanike arv on seevastu viimaste aastate jooksul stabiilselt (keskmiselt 0,7% aastas) kasvanud, mistõttu on PõhjaTallinna rahvastiku osakaal pealinnas aastatega mõnevõrra langenud. PõhjaTallinna linnaosas elab naisi rohkem kui mehi ehk elanikkonnast vastavalt 55% naisi ja 45% mehi. Erinevus suureneb vanemates vanusegruppides kui kuni 15aastaste seas on poisse arvuliselt veel rohkem, siis järgnevates vanusgruppides kuni kõige vanemateni välja on
● fikseeritud rahapakkumise korral näitab kvantitatiivse rahateooria võrrand negatiivset seost hinnataseme ja kogutoodangu vahel ● AD kõvera tõus on negatiivne ● rahapakkumine hoitakse konstantsena kui majandus liigub piki kogunõudluskõverat 11. Retsessiooni ajal alaneb reaalne SKP enamasti, kuigi mitte alati vähemalt ………. järjestikuse kvartali jooksul: a) kahe 12. Okuni seaduse kohaselt toob töötuse määra aastane alanemine 1 protsendipunkti võrra kaasa reaalse SKP: suurenemise 5 protsenti 13. Juhtindikaator on näiteks: aktsiahinnaindeksid 14. Liikudes piki kogunõudluskõverat, eeldame, et konstantseks jäävad: a) raha pakkumine ja (raha) käibekiirus 15. Kogunõudluskõver AD näitab ära parameetrite: a) P ja Y võimalikud kombinatsioonid M etteantud väärtuse juures 16. Majandusteadlased eeldavad, et a) palgad ja hinnad on pikal perioodil
31. Mis on konvergentsikriteeriumid ja miks nad loodi? Miks on liikmesriikidel stabiilsuspaktist (Stability and Growth Pact) kinnipidamine raske olnud? Konvergentsikriteeriumid ehk Maastrichti kriteeriumid on tingimused, mis tuleb Euroopa Majandus- ja Rahaliidu liikmeks astuda soovival riigil täita: 1. riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsiooni üle 1,5 protsendipunkti; 2. pikaajaliste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige madalama intressitasemega liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 protsendipunkti; 3. liikmesriigi valuuta ei tohi kahe viimase aasta jooksul olla devalveeritud ning selle kõikumised peavad olema jäänud Valuutasüsteemi poolt määratud piiridesse; 4. riigi eelarvedefitsiit peab olema alla 3 % sisemajanduse koguproduktist (SKP); 5
ligikaudu samaks, moodustades iga aasta kaheksa kuni üheksa protsenti kogu tööjõust. Sama tendents leidis aset ka tööaja muutuses, mis kokkuvõttes oli 2007.aastaks vähenenud peaaegu poole võrra: 2007.aastal oli vastav näitaja 32067, 2005.aastal 36897 ja 2001.aastal 59772. Ka siin oli protsentuaalselt kõigil kolmel võrreldaval aastal ülekaalus peretööjõud, mis siiski 2007.aastaks oli vähenenud ca kümme protsendipunkti. (joonis 4). Alaliste töötajate tööaeg oli aga ligikaudu sama palju tõusnud, moodustades 2007.aastaks peaegu 40 % kogu töötajate tööajast. Nii nagu hõivatute arvuga, ei toimunud ka ajutiste töötajate tööaja osakaalus suurt muutust, olles nii 2007., aga ka 2005. ja 2001.aastal ca 2%. Allikas:[https://ois.emu.ee/pls/ois/tere.tulemast?pn_id_materjal=7795&pn_id_sessioon=43730060633840779780] (20.09.2008) Joonis 4. Majapidamiste tööjõud aastatel 2001, 2005 ja 2007
Island on väike riik, väikeste tooraine- ja inimressurssidega ning riigi panustamisel ühele kaardile tähendab väga suurt riski. Nii tekkiski seal suur likviidsuskriis. Finants- ja poliitilise võimu koostöö 8.oktoobril 2008 võtsid maailma keskpangad, v.a Jaapan ja Venemaa vastu pretsedenditu otsuse üheaegselt alandada protsendimäärasid. USA Föderaalse reservisüsteem alandas 2%-lt kuni 1,5%-ni samuti vähendasid 0.5 protsendipunkti võrra protsendimäärasid Kanada, Inglismaa, Rootsi, Sveits ja Euroopa Keskpank (EKP). Seda otsust hinnatakse globaalse iseloomuga kriisi tunnusena, järgmisel päeval järgnesid nende eeskujule Lõuna-Korea, Taivan ja Hongkong. 10. Oktoobril kinnitasid G7 rahandusministrid, kuhu oli kutsutud ka Venemaa rahandusminister, kriisivastase plaani. See viiepunktiline plaan nägi ette, et igal juhul kasutada kõiki olemasolevaid võimalusi, et toetada
annaabi.ee 
