Tallinn 2019
Karol Pakkas, Tanel TiltsMajandusuudised ja majandus
uudistesRühmatöö
Õppeaines:
Mikro- ja
makroökonoomika
Õpperühm:ET11/21
Juhendaja :
Kati Nõukas
Sissejuhatus
Antud töös kirjeldame nelja majandusuudist. Kaks uudist on seotud
Eesti majandusega ning kaks välismajandusega. Üritame anda
omapoolse hinnangu ja ennustada mis võiks olla tagajärgedeks.
Valgevene vendade globaalne Eesti äri
Telekomiettevõtte Top Connect juhid Anthony (31) ja Max Rivshin (37)
tahavad Eesti peakontoriga firmast teha globaalse turuliidri.
Top Connect on ainus kõigis kolmes Balti riigis terviklikke
äri-sidelahendusi pakkuv ettevõte. Baltikumis on firmal 10 000
äriklienti, kelle hulgas on nii "mees-ja-koer" tüüpi
pisifirmasid, kui ka suuri kõnekeskusi. Ka Läti ja Leedu
valitsusasutuste sidelahenduste eest hoolitseb Top Connect.
Firma edu pant on aga rahvusvaheline SIM-kõnekaart TravelSim, mille
abil saab 135 riigis tasuta vastu võtta kõnesid ja säästa
rahvusvahelistelt kõnedelt kuni 85 protsenti. Kaart toimib kõikidel
kontinentidel ja seda kasutab ligi kolm miljonit inimest. Top Connect
on sisuliselt globaalne virtuaaloperaator, kes näiteks Eestis
kasutab EMT võrku.
Kiirabiarstid koondatakse
Harjumaal koondati Põhja-Eesti regionaalhaiglas arste. Harjumaa
kiirabiarstid koondati majanduslikel põhjustel ehk kiirabireformi
tõttu. See reform ei puuduta ainult arste, see puudutab kõiki.
Noori õekesi, kes praegu tööle tulevad.
Kiirabireformi üks eesmärk on arsti- ja õebrigaadide selgem
eristamine, Reformijate sõnul teevad arstibrigaadid sama tööd mis
õebrigaadid. Edaspidi peaks arstibrigaad välja sõitma
keerulisematel, elustamist vajavatel juhtudel.
Terviseameti seisukohalt on praegu 113 arsti, kellest osad on saanud
juba koondamisteate. Samas on arstibrigaade mõnes teises piirkonnas
hoopis juurde tulemas. Praegu teadaolevalt on nendeks kohtadeks , kus
arstibrigaadid ei jätka, Kohila , Saku ja ka Kärdla. Arstibrigaad
tuleb ilmselt Paidesse – seal ei ole arstibrigaadi aastaid enam
olnud.
2013. aasta eelarves on arstibrigaadide raha 6 705 000 eurot, 2014 on
7 042 000 eurot.
Selle
tõttu, et paljud arstid jäävad tööta ja lähevad ilmselt kuskile
teise riiki tööle, arvatavasti Soome, saab Eesti riik kahju. Eesti
kaotab oma maksumaksjaid . Samuti on väljakutsetele vaja arste.
Google investeerib Soome 450 miljonit eurot
IT- hiid Google investeerib soomlaste Hamina andmekeskusse
lähiaastatel 450 miljonit eurot lisaks varem teatatud 350 miljonile
eurole. Soome peaministri Jyrki Kataise sõnul on see üks suurimaid
välisinvesteeringuid riiki.
Google ostis andmekeskuse jaoks 2009. aastal Stora Enso endise
paberitehase. Andmekeskuse ehitustööd peaks tööd andma 800
insenerile ja ehitajale, kellest suurem osa on soomlased . Keskuses
töötab praegu ligi 125 inimest.
Soome
kaguosas asuva Hamina andmekeskuse seadmed kasutavad jahutuseks vett
Soome lahest ja enamjaolt kasutatakse tuuleenergiat. Asutuse juhi
Dieter Kerni sõnul sündis otsus keskust laiendada ka tänu riigi
jahedale kliimale ja heale taristule.
Neste tõstis diislikütuse hinda ja langetas bensiini hinda
Neste tõstis diislikütuse hinda ja langetas bensiini hinda 2 senti
liitrilt. Bensiinihinna langus on tingitud ettevõtte teatel toote
sisseostuhinna langusest. Diislikütuse hinnatõusu põhjuseks on aga
eelmisel nädalal tanklatesse müügile jõudnud talvine toode, mis
on hinnalt kallim.
Peale hinnalangetust maksab bensiin 95 Neste jaamades 1,254 eurot
liitrist, bensiin 98 maksab 1,294 eurot ja diislikütus 1,314 eurot
liitrist.
Soome importis mullu 20 protsenti oma energiavajadusest
Mullu kattis Soome elektritarbimisest sisetootmise abil 80 protsenti
ja 20 protsendi ulatuses imporditi seda Põhjamaadest, Venemaalt ja
Eestist.
Energia puhasimport kasvas Soome statistikaameti andmetel aastaga 26
protsenti tänu soodsatele veeoludele Põhjamaade
hüdroelektrijaamades.
1 protsenti elektritootmisest tuli taastuvatest energiaallikatest,
pool sellest moodustas hüdroenergia ja teine pool puit, 33 protsenti tootmisest tuli tuumaenergiast, 21 protsenti fossiilsetest kütustest
ja 5 protsenti turbast. Mullu toodeti Soomes ühtekokku 67,7
teravatt-tundi energiat ehk 4 protsenti vähem kui aasta varem,
tarbimine kasvas samal ajal ühe protsendi 85,1 teravatt-tunnini.
Siinset majandust puudutab see sellega, et Eesti saab energia
ekspordiga riigile kasumit. Pika perioodi tagajärg võib olla
miinimumpalga tõus.
Swedbank : Eesti majanduskasv aeglustub sellel aastal 1,6%-ni
Swedbank märgib oma uuendatud majandusprognoosis, et viimastel
kuudel on euroala majanduses toimunud küll pööre paremuse suunas,
kuid meie peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu ootused on veidi
madalamad kui veel paar kuud tagasi.
Käesoleval aastal on hinnakasvu panustanud olulisel määral
elektri- ja toiduainehindade tõus. „Aasta esimese üheksa kuuga on
kodudesse jõudnud elekter kallinenud keskmiselt veerandi võrra ning
selle mõju tarbijahindade kasvu on olnud veidi alla ühe
protsendipunkti. Toiduainete hinnakasvu panus on olnud isegi 1,2
protsendipunkti. Samas on peamiselt toidu- ja transporditeenuse
hindade panuse vähenemise tõttu hinnakasv sellel aastal
aeglustumas.
2014. aastal elektri hinnatõusu mõju kaob ning maailmaturult
tulenev hinnasurve kütuse ja toiduainehindadele väheneb. 2015.
aastal tarbijahindade kasv mõnevõrra kiireneb , sest tööjõukulude
kasvust tulenev surve hindadele, eelkõige tööjõumahukas
teenustesektoris, suureneb. Meie hinnangul aeglustub hinnakasv tänavu
3%-ni, järgmisel aastal 2,8%-ni ning kiireneb seejärel 2015. aastal
2,9%-ni.
Kõik kommentaarid