Valitsemine Põhiseaduslikule valitsemisele on iseloomulikud võimude lahusus ja tasakaalustatus. Piirangud: 1) protseduurilised 1x lugemisega ei tohi parlamendis vastu võtta ühtegi seadust 2) sisulised nt. valitsus ei tohi vastu võtta seadusi 2 demokraatlikku valitsemissüsteemi: 1) presidentaalne 2) parlamentaarne Presidentaalne Rahvas valib presidendi ja parlamendi. Parlament jag: senat ja esindajatekogu. Senat kontrollib presidenti ja muid valitsustegelasi. Parlament ei oma eriti suurt mõju. Kuidas võib parlament mõjutada presidendi tegevust? Võib mõjutada seaduste vastuvõttu.
ajahetkel õiglane või mitte. Ajalooline õiglus aga nõuab süvenemist ressursside saamisloosse või mis alusel need üldse jaotati. Samuti eristas Nozick ka kahte ajaloolise õigluse skeemi teooriat: Skeemiga teooria baseerub teatud juhtumi käsitlemisel mingile kindale skeemile. Näiteks igaühele vastavalt tema vajadustele, võimetele, staatusele või võimalustele. Skeemita teooria ei lähtu kindlast käsitlemisviisist, nad on olemuselt protseduurilised ning indiviid saab hüved seadusliku protseduuriga. Nozick pidas õigeks riigi vormiks minimaalriiki, mis tunnistab indiviidi vabaduse ja eraomandi õigusi. Igaühel on õigus oma teenitud rahaga ümber käia nii nagu meeldib, riigi poolt kehtestatud maksud on tema meelest kodanikelt röövimine. Tema arvates peaks jaotamisega tegelema vabaturg, kingituste tegijad või heategevuslikud annetused. Samuti peab ta ebaõiglaseks omandi ümberjaotamist ja mõnele teisele üle kanda.
pruugi oluliseks pidada (väärtushinnangud), konfliktide lahendamine. - Instrumentaalne – kaasamine teeb otsustetegemise läbipaistvamaks ja suurendab valitsussektori usaldusväärsust suhetes huvirühmade ja laiema avalikkusega. 21. Kaasamise manipulatiivsed eesmärgid - Väheteadlikku avalikkust on võimalik manipuleerida mõtlema grupi konsensuse alusel. Teaduslikud argumendid muutuvad vähetähtsateks. 22. Kaasamise kultuurilised, struktuurilised ja protseduurilised kitsaskohad Kultuurilised - kaasamise kujunemine otsustusprotsessi osaks nõuab harjumuste ja põhimõtete muutumist. Avalikkuse poliitilist passiivsust peetakse nõukogude aja tehnokraatlik (valitsemisvorm, kus valitsevad ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad,kes lähtuvad ratsionaalsetest, mitte poliitiliste gruppide huvidest) keskkonnakorralduse järelmõjuks. - Struktuursed - valikkuse kaasamine keskkonnaplaneeringute aruteludel,
koos vastustega. Probleemid, halb koostöö mõjutab auditi hinnanguid. Halb koostöö on andmetega üleujutamine, info varjamine, vabandused - audiitorid saavad asjast valesti aru, pole aega. Riigikontrolli kontrollib rahanduskomisjoni poolt määratud audiitor, iga 4 aasta järel rahvusvaheline töörühm teistest riikidest. Vigade suhtes 0-tolerants, sest 1 viga muudab ebausaldusväärseks kogu aruande. Mõjuvõim ja hoovad. Kuidas tehakse otsuseid KOV-s, avalik diskussioon, protseduurilised ümberkorraldused. Avalikustamine ja argumenteerimine. 3 osakonda: KOV, finants- ja tulemusauditi osakonnad. Riigikontrolör osaleb valitsuse istungitel sõnavõtu õigusega. Tulemusauditid on alati rutiinivabad, uus ülesanne, uut moodi huvitav. 2 2. Riigikogu esimees Eiki Nestor Käimas on tähtis debatt teemal avatud ja suletud maailm. Paratamtult käivad protsessid tekitavad tohutut resonantsi
1)tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine 5. Milles seisneb põhiseaduslikkus? Põhiseaduslik on valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Põhiseaduslik võim on piiratud. Piirangud liigitatakse sisulisteks ja protseduurilisteks. Sisulised piirangud keelavad ühel või teisel võimuinstitutsioonil teha teatud asju. Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seadusega sätestatud korda. Põhiseaduslikkust iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. 6. Demokraatliku valitsemise põhivormid PRESIDENTALISM: President on nii riigipea kui ka valitsusjuht, kuid temagi võimu piiratakse. President on tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on siin teiste demokraatiavormidega võrreldes suurim.
Peamised etapid (Eesti): Ettevalmistus, Eelnõu koostamine, Kooskõlastamine, Heakskiitmine valitsuses. 3. Otsustamine. Seaduste vastuvõtmine. Väljatöötamine: Algatamine RK-s Lugemised RK-s Tutvustus, üldpõhimõtted Sätete ja muudatusettepanekute arutamine Lõpptekst hääletusele Väljakuulutamine, avaldamine RT-s, jõustumine 4. Elluviimine. Elluviimiseks vajalik: Korraldus: protseduurilised poliitikad, ressursid, asutused, muud meetmed (nt. IT programmid) Tõlgendamine: programmi tõlkimine sihtgrupile arusaadavasse “keelde” Rakendamine: rutiinne teenuste pakkumine, toetuste maksmine, jm. Väljundite tootmine Rakendusüksused: ametid, inspektsioonid, MV, KOV, aga ka era- ja kolmas sektor Võimalus muuta poliitika sisu keskendudes ühtedele aspektidele ja ignoreerides teisi. Diskretsiooni- e
-- erinevatest hinnangutest ja tõlgendamisest Konflikti osapooltel on küll sama informatsioon, kuid nad hindavad seda erinevalt ning jõuavad nii erinevate vaadeteni. -- erinevatest eesmärkidest Konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, millevahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni. -- võimupiirkondade kattumisest mingi ala/probleemi seotus mitme funktsiooniga / otsustajaga -- erinevatest vahenditest Konflikti võivad põhjustada ka erinevad protseduurilised võimalused -- erinevatest ressurssidest Defektid, puudused või ressursside nappus -- konflikti mitte-ettenägemisest - teine inimene jääb väljapoole mingit tüüpilist või kujuteldavat standardit - loogika või arusaama viga teine ei käitu vastavalt ootustele Konflikti rühmas võib ära tunda järgmiste tunnuste järgi: * lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist;
käitumises teadmistes KOGEMUSED (biheivioristlik ABSTRAKTNE (kognitiivne paradigma) paradigma) Praktilised- , Protseduurilised- KRIITILINE teadmised MÕTLEMINE Mehhaaniline- , LOOVUS, Tähenduslik Fantaasia, kujutlused õppimine Tajumine Materjali
mõjukatest survegruppidest. Huvide vormistamine seadusteks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimene etapp. Selle teine etapp on nedne seaduste ja määruste ellu rakendamine, siin sõltub kõik ametnikest ehk bürokraatiast. Teine etapp ongi avalik haldus. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine: Demokraatia on piiratud põhiseadusega. Need piirangud on: -sisulised piirangud - keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Nt. ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet. -protseduurilised piirangud - tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Nt võib valitsus võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament. Presidentaalne võim: levinud enamasti Ameerikas. Niisuguse korralduse kohaselt kuulub täidesaatev võim presidendile. RAHVAS valib PARLAMENDI ja PRESIDENDI ning PRESIDENT nimetab ametisse, tagandab VALITSUSE. Parlament ja president on suhteliselt iseseisvad. Presidendil on õigus kasutada vetot parlamendi
lihtsust ja arusaadavust, sisaldades ainult andmetüüpe numbrite ja teksti jaoks. Lisaks oli võimalus rühmitada muutujaid jadadesse (array) ja kirjetesse (record). 1958 loodi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis keel LISP (LISt Processing). See oli mõeldud tehisintellekti uurimiseks ja arendamiseks. Page 7 3.2 PROGRAMMEERIMISKEELTE PÕHITÜÜBID Peamised põhitüübid on: protseduurilised, funktsionaalsed ja objektorienteeritud programmeerimiskeeled. Protseduurilistes programmeerimiskeeltes kirjeldatakse programmeerimiskeeltes tegevused ja nende täitmise kord ja jagatakse need tegevused gruppidesse (alamprogrammideks). Protseduuridest kujunevad omamoodi koodi struktuurid, mida on võimalik korduvalt kasutada. Funktsionaalsetes programmeerimiskeeltes kirjeldatakse kogu lahendus funktsioonide abil.
“Inimene iseenda vastu- probleemiks otsustamatus”. ibid Pisut laialdasem valik teeb lahenduste otsimise lihtsamaks: 4 Faktikonfliktid- kui väited on puudulikud, valed või ebamäärased. Väärtuskonfliktid-inimestevahelised erinevused maailmavaadetes ja elu väärtushinnangutes. Huvide konfliktid-inimeste erinevate huvide omavaheline põrkumine. Protseduurilised ja strukturaalsed konfliktid-inimese tegutsemisvahendid ei vasta aja ja ühiskonna nõuetele ning nende võimalustele. Suhtluskonfliktid- inimeste erinevate iseloomuomaduste tõttu tekkiv puudulik suhtlemine. (Vihma, 2006, lk 53) Lisaks on olemas veel konfliktid, mis saavad alguse kontakti puudumisel. Ajendiks võivad olla isiklikud probleemid, vanad mured, väsimus ning need ei lase keskenduda hetkeolukorrale ja tulemuseks on kahe inimese jutt erinevatel teemadel. ibid
Otsene demokraatia - klassis hääletame ja vähemus peab alluma enamusele. Esindusdemokraatia - Eestis valitseb esindusdemokraatia, valitakse esindajad Demokraatia nurgakivid: 1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määratud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Riike (umbes 200) Erinevad võimu korralduselt: 1) monarhiad a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia (Suurbritannia) b) absoluutne monarhia (Brunei, Saudi Araabia) 2) diktatuurid (piiramatu võim) a) konstitutsiooniline diktatuur (ajutiselt antud võim, et luua demokraatlik riik) 3) autoritaarsed Kuuba, Põhja-Korea 4) totalitaarsed riigid NSVL 5) vabariik – maailmas levinum valitsemiskorraldus. Demokraatlik valitsemine:
lihtsust ja arusaadavust, sisaldades ainult andmetüüpe numbrite ja teksti jaoks. Lisaks oli võimalus rühmitada muutujaid jadadesse (array) ja kirjetesse (record). 1958 loodi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis keel LISP (LISt Processing). See oli mõeldud tehisintellekti uurimiseks ja arendamiseks. Page 7 3.2 PROGRAMMEERIMISKEELTE PÕHITÜÜBID Peamised põhitüübid on: protseduurilised, funktsionaalsed ja objektorienteeritud programmeerimiskeeled. Protseduurilistes programmeerimiskeeltes kirjeldatakse programmeerimiskeeltes tegevused ja nende täitmise kord ja jagatakse need tegevused gruppidesse (alamprogrammideks). Protseduuridest kujunevad omamoodi koodi struktuurid, mida on võimalik korduvalt kasutada. Funktsionaalsetes programmeerimiskeeltes kirjeldatakse kogu lahendus funktsioonide abil.
Demokraatia kui piiratud valitsemine Demokraatlik valitsemine ehk põhiseaduslik ehk konstitutsonalism. Põhiseaduslik kus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Diktatuur on piiramatu võim, aga Demokraatia on piiratud võim. Üldjoonte liigitatakse need piirangud sisulisteks ja protseduurilisteks. Sisulised piirangud keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. (nt valitsus ei tohi võtta vastu riigieelarvet) Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. (nt võib valitsus võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament). Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Seepärast ei puuduta ka piirangut vaid ühte võimuharu. Pigem seadusandliku ja täidesaatva võimu vastastikusest piiramisest. Kuidas täpselt toimub, see oleneb juba sellest, kas on presidentialism või parlamentarism.
vajalik ettevalmistus kirjalik materjal Ettevalmistamine Et kindlustada koosoleku tulemuslikkus: tehke kõikidest vajalikest paberitest kõigile osalejatele koopiad kontrollige üle ruum ning tehnilised vahendid vaadake üle eelmiste koosolekute protokollid kontrollige eelnevalt osalejate valmisolekut ning vajadusel saatke teistkordne meeldetuletus Koosoleku läbiviimine Koosoleku juhataja peab kindlustama, et koosolek läbiks alljärgnevad protseduurilised osad: avamine 82 RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 83 PROJECT CYCLE MANAGEMENT HANDBOOK puudujate vabandused eelmise koosoleku protokollist tulenevad küsimused ettekanded ettepanekud otsused edasiste tegevuste kohta muud küsimused järgmise kohtumise aeg
COBOLit. See keel oli mõeldud ärimeestele, keele ehitus pidas silmas lihtsust ja arusaadavust, sisaldades ainult andmetüüpe numbrite ja teksti jaoks. Lisaks oli võimalus rühmitada Page 8 muutujaid jadadesse (array) ja kirjetesse (record). 1958 loodi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis keel LISP (LISt Processing). See oli mõeldud tehisintellekti uurimiseks ja arendamiseks. 3.2 PROGRAMMEERIMISKEELTE PÕHITÜÜBID Peamised põhitüübid on: protseduurilised, funktsionaalsed ja objektorienteeritud programmeerimiskeeled. Protseduurilistes programmeerimiskeeltes kirjeldatakse programmeerimiskeeltes tegevused ja nende täitmise kord ja jagatakse need tegevused gruppidesse (alamprogrammideks). Protseduuridest kujunevad omamoodi koodi struktuurid, mida on võimalik korduvalt kasutada. Funktsionaalsetes programmeerimiskeeltes kirjeldatakse kogu lahendus funktsioonide abil. Objektorienteeritud programmeerimiskeeltes teostatakse
- Instrumentaalne – kaasamine teeb otsustetegemise läbipaistvamaks ja suurendab valitsussektori usaldusväärsust suhetes huvirühmade ja laiema avalikkusega. 21. Kaasamise manipulatiivsed eesmärgid. - Väheteadlikku avalikkust on võimalik manipuleerida mõtlema grupi konsensuse alusel. Teaduslikud argumendid muutuvad vähetähtsateks. 22. Kaasamise kultuurilised, struktuurilised ja protseduurilised kitsaskohad. - Kultuurilised - kaasamise kujunemine otsustusprotsessi osaks nõuab harjumuste ja põhimõtete muutumist. Avalikkuse poliitilist passiivsust peetakse nõukogude aja tehnokraatliku keskkonnakorralduse järelmõjuks. - Struktuursed - valikkuse kaasamine keskkonnaplaneeringute aruteludel, omavalitsuste planeeringutes toimub liialt hilja. Ressursi puudus - ulatuslik kaasamine on aja jms ressursimahukas.
teadmiste aluseks. 2.2 Skeemid Pikaajalise mälu kujutamine skeemidena kajastab selle võimet organiseerida vastuvõetavat informatsiooni situatiivse kogemuse abil, kus meeldejäetav koondatakse sageli meile subjektiivselt oluliste momentide ja võtmeideede ümber. Laekuva kogemuste tulemusena kujunevad inimese mälus kogetud sündmustest kõige erinevamad tervikskeemid, kus oluliste võtmeideedega seostuvad mitmesugused faktid, oskused, protseduurilised teadmised ja emotsionaalsed seisundid. Kujunenud skeemide ja tegevusmudelid täidavad tähtsat rolli nii orienteerumisel igapäevaelu probleemides kui ka koolis õppimisel. Nii teame, kuidas käituda klassis, raamatukogus, restoranis jpt kohtades. Sobimatu skeemi teadvustamine võib põhjustada täiesti ebaadekvaatset käitumist või arusaamist probleemidest. 2.3 Mälu tõlgendav iseloom Inimeste varasem teadmine või kujutlus kajastub mälus kogemuslike skeemidena
2001-2006 Vabariigi President Arnold Rüütel 2006-... Vabariigi President Toomas-Hendrik Ilves Demokraatia kui piiratud valitsemine Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalism Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim: · sisulised piirangud- keelavad teha võimuinstitutsioonidel teha teatud asju (valitsus ei tohi võtta vastu riigieelarvet) · protseduurilised piirangud- mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda (valitsus võib võtta laenu, kuid laenulepingu peab kinnitama parlament) Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus · väldib võimu koondumist riigipea või väikese ringi poliitikute kätte · lubab paremini arvestada erinevate huvidega · oht muuta valitsemine ebaefektiivseks- otsustusprotsess on aeglane Seadusandliku võimu ülesehitus
Võrdlusanalüüsi protsessi on mitmeti erinevate autorite poolt määratletud. Järgnevalt on ära toodud Robert Campi poolne lähenemine võrdlusanalüüsiprotsessile (Oppi 2011): 1. Vali soovitav teemavaldkond 2. Kirjelda täpsemalt planeeritud võrdlusanalüüsi protsess 3. Määratle võimalikud partnerid 4. Määratle vajalikud andmed 5. Kogu andmed ja vali partnerid 6. Milline on vahe? 7. Määratle protseduurilised erinevused täpsemalt 8. Sea eesmärgid edasiseks parenduseks 9. Kommunikeeri 10. Vajadusel kohenda eesmärki 11. Rakenda 12. Hinda tulemust Benchmarking on ettevõtte üks arendusmeetodeid, mille kaudu samal alal tegutsevad ettevõtted teevad omavahel koostööd kõrvutades protsesse sisemiste ja väliste soorituskriteeriumitega ning jagades omavahelisi kogemusi, et omakorda nende kaudu õppida ja leida parimad praktilised kogemused
Nende esitatud huvid jõuavad seaduse vormistamiseni. Vajatakse veel asjatundlikke ametnikke. Vaatame poliitilise protsessi etappi - joonis, lk 95. Demokraatlik valitsemine Võimude lahususe Piiratud võim printsiip -sisulised (nt valitsus Seadused, eriti Seadusandlik ei võta vastu eel- Põhiseadus ehk Täidesaatev arvet Konstitutsioon Kohus -protseduurilised (konstitutsionalism) PRESIDENTALISM Levinud L-Am., P-Afr., Kesk-Aasias Näitena sobib USA, Mehhiko, Argentiina jt. Ameerika riigid Keskne figuur president, kes juhib valitsust ja täidab peaministri rolli (administratsiooni) Selle vormi puhul valivad kodanikud nii presidendi kui ka parlamendisaadikud President (Valge Maja) otsustab ministrite tagandamise Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendivalimis, mitte parlamendivalimisi
Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Lk. 96-100 Demokraatia kui piiratud valitsemine · Konstitutsionalism. USA · Piirangud. Sisulised protseduurilised · Võimude lahusus. Presidentalism · Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia. · President nii riigipea kui valitsusjuht. · Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. · Valitsuse pikk eluiga. · Vastastikune tegevuse pärssimine. Poolpresidentalism · Prantsusmaa, Venemaa, Leedu. Prantsusmaa · Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii riigipea kui peaminister. · Peab rohkem arvestama parlamendi tahtega. Parlamentarism
Riskihindamise uurimisel püstitatakse küsimus kas toode on kliendile vajalik ning kasutajasõbralik ning kas ettevõte suudab talle seda stabiilselt pakkuda. Riskijuhtimise käigus tuleb hinnata projektiga kaasnevaid riske. Oluline on välja tuua kõik võimalikud riskid ja mustad stsenaariumid. Edasi tuleb tegutseda samm-sammulises järjekorras: 1. Identifitseerida riskid - Riskiallikaid on mustmiljon (nt oma töötajad, kliendid, loodus, poliitilised jõud, tehnoloogilised ja protseduurilised riskid). 2. Hinnata riskid Riskid tuleb hinnata vastavalt esinemise tõenäosusele ja hinna järgi (palju see maksma läheb, kui risk realiseerub). Üks võimalik variant on traditsiooniline riski prioriteetsuse tegur RPN (risk-priority- number) ehk (Esinemise tõenäosus)X (Tagajärgede tõsidus) x (Avastatavus) 3. Hallata riske Riske ei ole võimalik kunagi viia 0 tasemenie. Seda võib küll proovida aga see võib muutuda väga kulukaks
Konflikti osapooltel on küll sama informatsioon, kuid nad hindavad seda erinevalt ning jõuavad nii erinevate vaadeteni; - erinevatest eesmärkidest. Konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, millevahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni; - võimupiirkondade kattumisest. Mingi probleemi seotus mitme otsustajaga; - erinevatest vahenditest . Konflikti võivad põhjustada ka erinevad protseduurilised võimalused; - konflikti mitteettenägemisest. Teine inimene jääb väljaspoole mingit tüüpilist või kujutledavat standardit; - loogika või arusaama viga . Teine ei käitu vastavalt ootustele." (Fisher, U. et al. 1992 :15) Puutume igapäevaselt kokku paljude erinevate inimestega: sõprade, tuttavate ja võõrastega. Kõigiga püüame saada mingisuguse ühenduse, kui asume nendega suhtlusesse.
· erineb tavakogemusest · on selgelt formuleeritud · eksisteerib üks õige vastus · eksisteerib üks õige lahendusviis b) Praktilist intelligentsust nõudvad ülesanded · implitsiitsed ülesanded · seotud personaalse huviga · puudub kogu vajalik info · on seotud tavakogemusega · on halvasti defineeritavad · õigete lahenduste paljusus · lahendusviiside paljusus c) Praktilise intelligentsuse olemus (implitsiitsed teadmised) · protseduurilised teadmised · kasulike eesmärkide saavutamine omandatakse individuaalselt IV Testide omadused ja testide klassifikatsioon 1. Testide klassifikatsioon Kasutamisõigus: teadusuuringud, rakendus Autoriõigus - Testi manuaal testi loomise ajalugu, psühhomeetrilised omadused (reliaablus ja valiidsus), tulemuste tõlgendus, normid Testi kategooria: A - ei eelda spetsiaalset ettevalmistust
arvamusteni Erinevatest hinnangutest ja tõlgendamisest- Konflikti osapooltel on küll sama informatsioon, kuid nad hindavad seda erinevalt ning jõuavad nii erinevate vaadeteni. Erinevatest eesmärkidest- Konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, millevahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni. Võimupiirkondade kattumisest- Mingi ala/probleemi seotus mitme funktsiooniga / otsustajaga Erinevatest vahenditest- Konflikti võivad põhjustada ka erinevad protseduurilised võimalused Erinevatest ressurssidest- Defektid, puudused või ressursside nappus Konflikti mitte-ettenägemisest- Teine inimene jääb väljaspoole mingit tüüpilist või kujutledavat standardit Loogika või arusaama viga- Teine ei käitu vastavalt ootustele Millised on tunnused, et rühmas on konflikt? Lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist; kõrgendatakse häält; süüdistatakse teisi;
· erineb tavakogemusest · on selgelt formuleeritud · eksisteerib üks õige vastus · eksisteerib üks õige lahendusviis b) Praktilist intelligentsust nõudvad ülesanded · implitsiitsed ülesanded · seotud personaalse huviga · puudub kogu vajalik info · on seotud tavakogemusega · on halvasti defineeritavad · õigete lahenduste paljusus · lahendusviiside paljusus c) Praktilise intelligentsuse olemus (implitsiitsed teadmised) · protseduurilised teadmised · kasulike eesmärkide saavutamine omandatakse individuaalselt IV Testide omadused ja testide klassifikatsioon 1. Testide klassifikatsioon Kasutamisõigus: teadusuuringud, rakendus Autoriõigus - Testi manuaal testi loomise ajalugu, psühhomeetrilised omadused (reliaablus ja valiidsus), tulemuste tõlgendus, normid Testi kategooria: A - ei eelda spetsiaalset ettevalmistust
Demokraatlikku valitsemisvormi nimetatakse ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Nimetusega rõhutatakse selle erinevust õigusvastastest valitsemisreziimidest ehk diktatuurist. Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim. Piirangud liigitatakse kahte: · Sisulised piirangud: Keelavad võimulolijatel teha teatud asju, valitsus ei võta vastu riigieelarvet. · Protseduurilised piirangud: Mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Valitsus võib võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament. Põhiseaduslikku valitsimist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Võimude lahusus ja vastastikune piiramine väldib võimu koondamist riigipea või väikese ringi tipp poliitikute kätte ning lubab paremini arvestada erinevate huvigruppidega. Presidentalismi ja parlamentalismi eritamisel lähtutakse: 1
nimekiri varieerub erinevate autorite esituses): 1. Nõuete määratlemine. See etapp võib olla ka jaotatud kaheks - süsteemi analüüs (kõik see, mis konkreetset tarkvara ümbritseb) ja nõuete analüüs. Dokumenteeritakse süsteemi käitumine, jõudlus, liides jne 2. Süsteemi Ja Tarkvara Kavandamine. Keskendub Põhilistele Programmi Omadustele Nagu Andmestruktuurid, Tarkvara Arhitektuur, Liideste Omadused Ja Protseduurilised Ning Algoritmilised Detailid. Projekti Kvaliteeti On Võimalik Hinnata. Tulemus Dokumenteeritakse. 5 3. Teostus ja moodulite testimine. Projektis kirjeldatud süsteem programmeeritakse moodulite ja programmide kogumina ja need testitakse eraldi. Mida detailsem on projekt, seda lihtsam ja mehhaanilisem saab olla teostuse etapp. 4. Integratsioon ja süsteemi testimine
Sõnu ühendavad teemat tähistav sõna nimekirja ei kuulu. Tuttavlikkus- üldine tundmus, et teatud stiimuliga ollakse juba varem kokkupuutunud Meenumine- konteksti meenumine, milles teatud stiimulit varem kohati. Eksplitsiitne mälu- teadvustatud mälestused, mida saab soovi korral kirjeldada ja mida saab esile kutsuda otsese küsimusega Implitsiitne mälu- mälestused, mis ei pruugi teadliku meenutamise peale meelde tulla, kuid on täheldatavad kautse testi abil Protseduurilised teadmised-teadmised selle kohta, kuidas midagi teha, nt jalgrattaga sõita, need väljenduvad pigem käitumises kui sõnades. Deklaratiivsed teadmised- teadmised info kohta, mida saab sõnades väljendada MÕTLEMISE mõisted: Mentaalne represantsioon-psüühika sisu osa, mis esindab mingit objekti, sündmust või olukorda Analoogne represantsioon- idee, millel on ühiseid omadusi objektiga, mida ta esindab
b) sotsiaalabi see mida saad teiste rahade eest 2010 on kuulutatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks. Valitsemine Võimude lahusus- täidesaatevvõim(valitsus), kohtuvõim(parlament) ja seadusandlikvõim(kohtud). Demokraatlik valitsemiskord=põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism- valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. A) sisulised piirangud võimuinstitutsioonidel on keelatud teha teatud asju B) protseduurilised piirangud mingi toimingu sooritamisel tuleb jälgida seaduses sätestatud korda Valitsuse moodustamise üldine põhimõte: · Valitsuse loomisel osalevatel parteidel peab olema parlamendi enamuse toetus ja usaldus. · Vastasel juhul võivad parlamendis domineerivad opositsiooniparteid tõkestada valitsuse tegevust, nt valitsuse esitatud seaduseelnõusid maha hääletades või avaldades umbusaldust.
· Mitteformaalhariduslikud programmid. Üritused, konkursid, võistlused väljaspool kooli. Olümpiaadid Arvutusvilumuste häire (raskused matemaatikas) · Liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine (lisaks matemaatiline arutlemine, prbleemide lahendamine) · Aladiagnoositud (arvatakse et võiks olla kuni 6%) · Tihti koos lugemis- ja kirjutamisraskustega · F 81.2 Spetsiifiline arvutamisvilumuste häire · Vanusele mittevastavad protseduurilised oskused (noorematele lastele iseloomulikud strateegiad, nt näppudel loendamine liitmisel) · Algklassides vanusega paraneb · Matemaatiliste faktide mitteteadmine · Korrutustabeli päheõppimine · Probleem kestvam kui puudused protseduurilistes oskustes · Matemaatilised mõisted puudulikud · (nt teadmine, mis on liitmine; ei märka ka teiste vigu) · Töömälu (visuaalne, ruumiline, numbriline) · Visuaalruumilised operatsioonid
Ühiskonna valitsemine (riigi kui terviku juhtimine) Haldamine administreerimine (parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimine) Demokraatlik valitsemiskord: 1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määraud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Demokraatlik valitsemine: a) võim ei ole koondunud ühe isiku kätte b) võim on avalik ja kontrollitav c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal Presidentalism riigipea ehk president täidab ka peaministri ülesandeid, st on administatsiooni (valitsuse) eesotsas. Uus administratsioon kinnitatakse pärast presidendi-, mitte kongressivalimisi; presidendil on õigus ministrid valida Kongressiga konsulteerimata ja selle koosseisu mittearvestades
allasurutu õiguste ja võimaluste taasamine. Lepitamine on õigustatud, kui saab määrata konkreetselt barjääre kolmel eri tasandil. Suhtlemisbarjäärid, mis avalduvad tugevates vastastikustes negatiivsetes tunnetes ja ebafunktsionaalses suhtlemisstiilis. Siia kuuluvad näiteks ülbitsemine, pirtsutamine, ärplemine, mossitamine kõik, mis tõmbab eraldi tähelepanu suhtlemisele, tegelemata põhiküsimusega. Sisulised barjäärid, mis väljenduvad huvide ja arusaamade ühitamatuses. Protseduurilised barjäärid, kui puuduvad suhtlemisrrglid ja põhimõtted, millest johtuvalt osapooled saaksid ajada ühist asja. Kui selles kontekstis on osapooled siiski huvitatud koostööst ja põhiküsimuse lahendamisest, saab lepitaja palju ära teha. Lepitamisel on ka vastunäidustused. See tähendab, et on konflikte, mille puhul see ei ilmselt kõige mõistlikum lahendustee. Lepitamine võib takerduda ka selle taha, et üks osapooltest on sedavõrd kahjustatud, et ta
põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Kui diktatuur kujutab endast piiramatut võimu, siis demokraatia on piiratud võim. Üldjoontes liigitatakse need piirangud sisulisteks ja protseduurilisteks. Sisulised piirangud keelavd võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Näiteks ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet. Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Näiteks võib valitsus võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament. Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Presidentalism ja parlamentarism Nende kahe demokraatiavormi eristamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: · millise võimuharuga (kas seadusandliku või täidesaatvaga) on riigipea rohkem seotud;
Peamine organ rahu ja julgeoleku tagamiseks Kiirem otsustamine kui peaassambleel Julgeolekunõukogu otsused on kohustuslikud Istungeid juhib ühe liikmesriigi president Liikmed Alalised liikmed Mitte-alalised (valitavad) liikmed: o 10 liiget kaheks aastaks o Geograafiline jaotus Kehtiv alates 1965 Kurioosumid: Jugoslaavia, Poola-Türgi lepe Hääletamiine JNs Protseduurilised o Puudub vetoõigus alalistel liikmetel Sisulised o Puudumine o Hääletamisest mittosavõtmine kui ollakse tüli pooleks Tüli vs olukord Tüli – konkreetse põhjusega nt piiritüli Sekretariaat ja Peasekretär Sekretariaadi personali nimetab peasekretär o Ei saa oma valitsuselt juhiseid PS valib PA JN soovitusel Poliitika kujundamine
arendamine *lapse suunamine ja piiride seadmine *stabiilsus peres *stimulatsioon (lapse võimete arendamine) *vanema abistamine lapse emotsioonide ja käitumise suunamisel (sh mõistlike piiride seadmine) Vanemluse hindamine: mida hindavad erinevad spetsialistid (lisalehtedel). Miks need spetsialistid ei tee koostööd: *strukturaalsed barjäärid- teenuste fragmentaarsus seoses vastutusega erinevate agentide siseselt ja vahel, organisatsioonide vaheline keerukus *protseduurilised ja finantsilised barjäärid- protseduurid-metoodikad erinevad erinevates valdkondades, erinevad finantsmehhanismid *proffesionaalsed barjäärid- erinevad ideoloogiad ja väärtused lähtudes professionaali enese huvist, konfliksetest huvidest ja rollidest, erinev terminoloogia, erinevus info jagamise tajumises ja lävedes rakendada sekkumist *barjäärid seoses staatuse ja seadusandlusega- organisatsiooni hirm kaotada autonoomia ja oma valdkond (nt isikuandmete kaitse seadus)
osapooltel on küll sama informatsioon, kuid nad hindavad seda erinevalt ning jõuavad nii erinevate vaadeteni.*erinevatest eesmärkidest-Konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, millevahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni. *võimupiirkondade kattumisest-mingi ala/probleemi seotus mitme funktsiooniga / otsustajaga *erinevatest vahenditest-Konflikti võivad põhjustada ka erinevad protseduurilised võimalused *erinevatest ressurssidest-Defektid, puudused või ressursside nappus*konflikti mitteettenägemisest-teine inimene jääb väljaspoole mingit tüüpilist või kujutledavat standardit *loogika või arusaama viga teine ei käitu vastavalt ootustele 44. Konfliktide lahendamise võtted I PROBLEEMI SÕNASTAMINE vajaduste keeles, milles on asi, mida kumbki pool tahab, miks? mida? See talle annaks. Õige lahendus on selline
vaadeteni. · erinevatest eesmärkidest - konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, millevahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni. · võimupiirkondade kattumisest - mingi ala/probleemi seotus mitme funktsiooniga / otsustajaga · erinevatest vahenditest - konflikti võivad põhjustada ka erinevad protseduurilised võimalused · erinevatest ressurssidest - defektid, puudused või ressursside nappus · konflikti mitte-ettenägemisest- teine inimene jääb väljaspoole mingit tüüpilist või kujutledavat standardit · loogika või arusaama viga teine ei käitu vastavalt ootustele 6 1.3 Mis on konfliktis head ?
3.7 Sidususe mehhanismid-poliitiline kultuur ja kodakondsus *************************** KT *************************************** Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine 4.1 Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim (diktatuur – PIIRAMATU) Sisulised piirangud keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tule järgida seadust! Põhiseaduslik valitsemine= VÕIMUDE LAHUSUS JA TASAKAALUSTATUS PRESIDENTALISM JA PARLAMENTARISM Presidentalism + valitsused pikaajalised - vastastikuse tegevuse pärssimine, Kongressi ja Valge maja(valitsuse) poliitilise liini vastuolulisus PRESIDENTALISM- parim näide USA, ka Mehhiko,Gruusia.. (VÕTA JOONIS MOODLEST)
Sellega välditakse parlamenedi killunemist. Kas valimised on kodaniku vabadus või kohustus? Põhjenda! Valimised on kodaniku vabadus, mitte kohustus, sest EV põhiseaduses puudub punkt, mis kohustaks kodanikku hääletama või valimistel osalema. 11. VALITSEMINE Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Sisulised piirangud keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju (valitsus ei tohi riigieelarvet vastu võtta) Protseduurilised piirangud mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda (valitsus võib võtta laenu, aga laenulepingu peab ratifitseerima parlament) Riigivõimu kolmikjaotus: · Seadusandlik võim · Täidesaatev võim · Kohtu võim Riigivõimu tasakaalustatus et võim ei koonduks ühe isiku või grupi kätte Presidentaalne riigivõim (USA, Mehhiko, Argentiina, Tsiili, Egiptus, Gruusia) Rahvas e valijaskond e valijamehed valivad presidendi ja parlamendisaadikud.
Sellega välditakse parlamenedi killunemist. Kas valimised on kodaniku vabadus või kohustus? Põhjenda! Valimised on kodaniku vabadus, mitte kohustus, sest EV põhiseaduses puudub punkt, mis kohustaks kodanikku hääletama või valimistel osalema. 11. VALITSEMINE Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Sisulised piirangud keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju (valitsus ei tohi riigieelarvet vastu võtta) Protseduurilised piirangud – mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda (valitsus võib võtta laenu, aga laenulepingu peab ratifitseerima parlament) Riigivõimu kolmikjaotus: Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtu võim Riigivõimu tasakaalustatus – et võim ei koonduks ühe isiku või grupi kätte Presidentaalne riigivõim (USA, Mehhiko, Argentiina, Tšiili, Egiptus, Gruusia)
nagu näiteks Duchamp' "Fontään", mis Beardsley meelest polnudki kunstniku poolt mõeldud kunstiteose funktsiooni täitmiseks, vaid ainult kunstipubliku provotseerimiseks. Dickie näeb just selles institutsionaalse esteetika eelist Beardsley teooriaga võrreldes, et tema institutsionaalne kunstidefinitsioon ·See paistab olevat levinud eksiarvamus. Ka Stephen Davies (1991: 52ff) ütleb, jagades kunstiteooriaid protseduurilisteks ja funktsionalistlikeks, et protseduurilised teooriad ei pea huvituma küsimusest, mis on kunsti funktsioon. 1662 Margit Sutrop on võimeline haaramaenda alla ka readymade'id, millele on omistatud kunstiteose staatus. Dickie eksitus seisneb selles, et ta arvab, et kunstiteoste funktsioon saab tuleneda vaid nende loomulikest omadustest. Kui kunstiteostel pole mingeid differentia specified'id, pole neil ka mingit spetsiifilist funktsiooni. Ta ei mõista, et kuna kunstiteosed on institutsionaalsed faktid, siis on
3) Ümberlülitamine, mis diferentseerib rollid erinevate ülesannete jaoks, lubades töötajal fokuseerida ühele tegevusele. Rutiinsed ja mitterutiinsed ülesanded on ajutiselt eraldatud ning töötajad teevad neid vaheldumisi. 4) Eraldamine (Partitioning). Uued organisatsioonide protsesside eraldamise tehnoloogiad võimaldavad diferentseeritud kuid samas paralleelset rutiinsete ja mitterutiinsete ülesannete täitmist. Need protseduurilised erinevused olid edukad tänu Toyota üldisele töökontekstile – õppimine, usaldus ja juhtimine. 3.5 TOYOTA SWOT Tugevused. 1) Firmasisene kulutuur, mis toetab pidevat innovatsiooni ja eksperimenteerimist. 2) Kaubamärgi kõrge reputatsioon ja väärtus. Forbsi raporti järgi 2015 aasta seisuga esikoht autotootjate kaubamärkide seas, väärtusega 37,8 miljardit dollari ja 8-s koht maailma kõikide kaubamärkide seas [14].
Poliitika kujundamise protsess Mehhanismid, mille kaudu avalikku poliitikat tehakse. Uuritakse protsesse, mis muudavad sisendi väljundiks. Keskne küsimus, kuidas, mitte miks. Poliitika kujundamise astmed: 1. Algatamine 2. Sõnastamine 3. Elluviimine 4. Hindamine Poliitilised otsused ® Valitsuskesksed: rahvuslikud huvid ® Ratsionaalsed: tulud-kulud ® Pisiparandused ® Rühmahuvides: omakasu ® Rutiinsed (protseduurilised) ® Väärtussüsteemil põhinevad Poliitika algatamine ® Kuidas saab vaidlusküsimusest oluline arutlusteema? ® Teemaseade e agenda setting: võime määrata, mille üle poliitikas vaieldakse. Kujundab oluliselt poliitika põhisuunda ® Poliitikakujundamisvõrgustik e policy net-work sarnaste väärtustega erinevas positsioonis inimeste võrgustik. Laiad eestkosteliidud e advocacy coalitionid võivad oluliselt mõjutada Poliitika sõnastamine
Määratle lähteandmed ja lõppseis, kuhu välja jõuda 3. Hüpoteesi pakkumine- lähtudes probl. definitsioonist ja lahendamise tingimustest paku välja võimalikke lähenemisviise selle lahendamiseks. 4.Hüpoteesi kontrollimine- analüüsi iga lahendusvariandiga kaasnevais posit. ja negat. jooni. 5. Parima hüpoteesi välja valimine- vali lahendusvariant, mille on kõige rohkem posit. ja kõige vähem negat. külgi. Heuristikud on üldised soovitused, käsitlusviisid ja protseduurilised suunised info töötlemiseks ning ül-e lahendamiseks (hõlbustavad määratlemata struktuuriga probleemide lahendamist) Polya formuleeris heuristilised juhendid ülesannete lahendamiseks. 1. Saa ülesandest aru. Milline info on antud või teada ja mida on lahenduseks lisaks vaja. 2. Kavanda lahendusplaan- otsi olemasoleva info ja tundmatu seoseid. 3. Teosta planeeritu. kui tegevusplaan on formuleeritud vii täide, kontrolli, et ükski samm ei jääks vahele ja et iga samm oleks teostatud.
Lepitaja peab olema neutraalne nii põhiküsimuse kui ka osapoolte suhtes. Lepitamise puhul on oluline see, et lepitaja ei otsusta, vaid otsustajateks on osapooled. Lepitaja üheks tegevuseks on infosulgude avamine ja suhtlemise taastamine. Langetatud otsused peaksid olema osapoolte vaba tahte ja parima arusaama avaldused. Lepitajat saab kasutada ainult juhul kui mõlemad osapooled on sellega nõus. Lepitamine on õigustatud ,kui on olemas sisulised, protseduurilised või suhtlemisbarjäärid. Lepitamine ei ole võimalik, kui osapoolte suhted on niivõrd halvad, et nad keelduvad mis tahes koostööst. Mida kaugemale on konflikt arenenud ,seda suurem on sekkuja roll konfliktis. Konflikti arenguastmete ja nendele vastavate sekkumismeetodite loetelu on järgmine. Tabel 2 Sekkumismeetodite loetelu Astmed (incl) Meetod 1-3 Moderatsioon 3-5 Protsessijuhtimine
Toetusstreik muuda tööandja jaoks KL-i mitte etteaimatavaks. e) poliitilised streigid riikide olukord lihtsam. Poliitilist streiki tuntakse juba ammu. Streik saigi alguse poliitilistest streikidest. Poliitilise streigi korraldamine võib olla piiratud. Erinevad poliitilised streigid on Poolas, Belgias ja mitmes teises riigis keelatud. Hollandis on aga lubatud sotsiaalpoliitilised streigid. Kui tehakse streik parlamendi laiali ajamiseks, siis see on välistatud. f) protseduurilised piirangud (informeerimine, hoiatusstreik, kohustuslik lepitamine) streigi puhul eeldatakse, et tööandjale antakse võimalus ennast streigiks ette valmistada. Siis tööandja teab, mida teha. Ka üldsust tuleb informeerida streigi toimumisest. Streik ei saa halvata kogu ühiskonna toimimist. Hoiatusstreik on läbirääkimisprotsessi üks etapp. Hoiatusstreik annab tööandjale mõista, et on tõsised kavatsused streigi osas. Eestis on palju
- Geograafiline jaotus -> Lääne-Euroopa ja muud, Ladina-Ameerika, Ida-Euroopa, Aasia ja Aafrika. [Austraalia, Uus-Meremaa ja vist ka Iisrael kuuluvad Lääne- Euroopa ja muud gruppi.] ** Kehtiv alates 1965 -> varem oli nt Lähis-Ida, Briti Rahvaste Ühendus jne jne ** Kurioosumid: Jugoslaavia (ei saanud NSVLiga/Staliniga üldse läbi), Poola-Türgi lepe Kõige rohkem on mitte-alalise liikmena olnud Jaapan, kokku 21 aastat. Hääletamine Julgeolekunõukogus ● Protseduurilised - Mis on protseduuriline? ● Sisulised - Puudumine - Hääletamisest mitteosavõtmine kui ollakse tüli osapooleks ** Tüli vs olukord -> diplomaatiliselt eristatakse. Tüli on mingi konkreetse põhjusega, olukord on ilma konkreetse põhjuseta. Saab küsimuste vetostada protseduurilises, viia üle sisulisse ja seal uuesti vetostada. Hääletamises see, et keegi ei tohi olla vastu. Kui riik on ise tüli osapooleks, siis ei tohi võtta hääletamisest osa
Politoloogid leiavad tööd ja rakendust riigiameteis, meedias, äris, rahvusvahelistes organisatsioonides. Poliitilised ideed ja teooriad (arenguülevaade läbi sajandite) Poliitikateadus (politoloogia) on ühiskonnateaduste haru, mis püüab süstemaatiliselt kirjeldada, analüüsida, seletada riiklike institutsioonide, poliitiliste muutuste sotsiaalseid põhjuseid. Poliitikateadust huvitab võimusuhete sotsiaalsed, organisatsioonilised, protseduurilised mehhanismid ning võimuvahekordade areng pikemaajalises perspektiivis. Neid probleeme käsitleb poliitikateadus mitmes valdkonnas (aspektis).Niisugusteks valdkondadeks on näiteks poliitilised ideed, ideoloogiad ja teooriad; poliitilised huvid ning nende vahekorrad; poliitilised institutsioonid (liik, parteid, kohalik valitsus), riiklik administratsioon; poliitilised protsessid, reziimid ja muu, mis on nendega seotud.
annaabi.ee 
