katoliiklaste ja protestanti võitlus oma iseseisvuse eest, suurriikide vahelised pinged ja usuvõitlused. Sõda hakkas aastal 1618 ning lõppes 30 aasta pärast ehk 1648 aastal. Sõda oli väga haarav. Aastal 1618 prahas kasvas suur pinge keisri ja böömi aadlike vahel. Katoliiklased tungisid Böömimaale ja algas sõda. Esimesel sõjapoolel olid edukad katoliiklased. Paljud protestandid põgenesid ära ja mõned asusid ka katoliiklikku usku, kartes karistusi saada. See ärritas teisi protestante. Taani astus aastal 1625 Saksamaal olevasse sõtta, et ta toetaks protestante. Siiski katoliiklased suutsid taani välja ajada. Ferdinand II algatas sunniviisilise katoliku usu taaskehtestamise. Peale seda astus sõtta rootsi(1630) kes oli sellel ajal kõige võimsam riik. Gustav II adolfil polnud ükskõik kuidas lõppeb sõda saksamaal, kuna ta lootis rajada Läänemerd ümbritseva riigi. 1635 astub sõtta Prantsusmaa kes ei tahtnud protestante
Kolmekümneaastane sõda 23. mail 1618. puhkes Kolmekümneaastane sõda. See sõda oli maailma esimene moodne sõda, kus katoliiklaste ja protestantide vaheline konflikt muutus võitluseks ülemvõimu pärast kogu Euroopas. Pikaleveninud sõda ei toonud erilist edu kummalegi poolel, kuid võitjateks võib siiski lugeda protestante.. Hukkus palju inimesi ja laostati maid. 1555. aastal sõlmiti usurahu Augsburgis. See seisnes sellest, et iga väikse riigi valitseja määras oma alamate usu. Nii jaguneski Saksamaa killustatus katoliiklikuks ja protestantlikuks. 1618. aastal suurenesid Böömimaal pinged katoliiklaste ja protestantide ning Habsburgide ja teiste kuningakodade vahel. Sõja ajendiks saigi Praha kuningalossis toimunud tüli, kus mõningad protestantidest böömi ülikud viskasid kindluse aknast välja
makse ja kehtestas kauplemist takistavaid keelde. Kuna madalmaades levis kalvinism võtab tulevane ülestõus ka ususõja mõõtme. Ülestõusu saadeti maha suruma hertsog Alba, hukati 8000 inimest nende hulgas Oli ka palju katoliiklasi, 60 000 põgenes mujale euroopasse. Ülestõus aga jätkus ja 1576 kuulutas holland end sõltumatuks Inglismaa: Mary Tudor püüab katoliiklust taastada, protestante kiusatakse taga ja hukatakse. Kui MT sureb saab riigietteotsa Elisabeth I. Ta taastab anglikaani kiriku, kuid võitleb ka kalvinistide vastu, kes nõudsid täielikku usuvabadust. Rooma paavst otsis võimalust E I troonilt tõugata, kasutades selleks sotimaa kukutatud kuningat Mary Stuartit. Elisabeth lasi Mary hukata, võitis Hispaania laevastiku 1588 ja hoidis ära Inglismaa rekatoliseerimise Prantsusmaa: vt hugenottide sõjad ülevalpool
Saksa murrak. 1525. a. puhkes Saksamaal talurahva sõda. Talupoegade poolel olid ka aadlikud. Nende vastased olid katoliiklased. Talurahvas sai lüüa. Mõlemad usud kuulutati lubatud uskudeks. Maahärra pidi valima, millist usku kohalik rahvas olema peab. Põhi ja ida oli luterlikud, lõuna ja lääs katoliiklikud. Selline eraldusjoon on tänini. Bayeri katoliikluse kaitseala. Kolme Henry sõda. Algas massilise veresaunaga. Navarra Henry tahtis Pariisis abielluda. Tema pulmas oli palju protestante. 24. aug. 1572. Pärtliööl toimus massiline protestantide tapmine. (,,Lööme kõik maha, küll Jumal taevas omad ära tunneb") Kuningas võitles mõlema poole vastu. Palgamõrvar tappis Henry de Guise'i. Tapeti ka kuningas ja palgamõrvar. Navarra Henry jäi ellu. Ta surus maha ka talurahva ülestõusu. Asi lõppes 1598. a. Nantes'i ediktiga, sellega olid mõlemad usud lubatud. Lepiti kokku, et Pariis on katoliiklik ja kuningas katoliiklane. Navarra Henry läks üle: Pariis väärib missat.
Felipe II oli reformatsioonivastane kuningas. 3. Arutlege, kas hugenottide sõjad Prantsusmaal puhkesid usuliste vastuolude või dünastiliste ambitsioonide tõttu? Millised olid sõdade tagajärjed? Prantsusmaa kalviniste kutsuti hugenottideks, sõda sai alguse sellest, et katoliiklased tungisid hugenottidele kallale nende jumalateenistuse ajal, usulisi pingeid jäi saatmakolme perekonna vaimuvõitlus. Bourbonid toetasid protestante, Guise'id toetasid katoliiklasi ja Valoised proovisid olla mõlema leeri vahel, mistõttu võib pidada sõda nii usuliseks, kui ambitsioonidepõhiseks. Sõja tagajärjel: Prantsusmaa oli lõhestatum, kui kunagi varem Henry IV astus katoliku usku, katolik usk kuulutati valitsevaks usuks protestantidel anti luba tegutseda, aga mitte Pariisis ega kuningakojas Hugenottidele antud õigused muutsid nad omaette riigist, neil oli oma esindaja kuninga juures ja alles jäid kindluslinnad
AUSTRIA Üldandmed Austia Vabariigi kohta Pealinn: Viin (Wien) Rahvaarv: 8,3 miljonit Euroopa Liidu liige: Alates 01.01.1995 Pindala (km²): 83 858 Religioon: rooma katolik 88%, protestante 9% Keel: Saksa keel Rahaühik: Euro Ingliskeelne nimi: Austria Venekeelne nimi: Австрия Omakeelne nimi: Österreich Elanike arvud seisuga 1.1.2012.: Viin - 1,731 mln Graz - 265 tuh. Linz - 191 tuh. Salzburg - 149 tuh. Innsbruck - 121 tuh. Klagenfurt - 95 tuh. Religioon Keel Saksa keel on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel Kõneleb umbes 100 miljonit inimest
trakaate, pooldas täielikku ainuvõimu, arvas, et tuleb õpetada ka naisi -> majapidamisoskuste jagamine) Kirik Peeter I reformide ajal 1721 kaotati patriarhi amet, kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod: eesotsas algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör P I suhtus eitavalt munkadesse ja nunnadesse (priileivasööjad) -> paigutas kloostritesse elama erusoldateid, haigeid, rauku, kerjuseid P I sallis katoliiklasi, protestante, kuid surus läbi alistatud Volgamaa rahvaste vägivaldse ristimise vanausuliste tagakiusamine (1666- 1667 kirikukogu ja 1685 tsaari ukaasiga lindpriideks), ainsaks pääseteeks põgenemine Vene impeeriumi äärealadele, sh Baltikumi Kooliharidus 18. sajandil 1714 käsk avada linnades arvutuskoole; kirikukoolid -> P I ajal 46 kirikukooli: esimene Moskvas Navigatsioonikool (1701) => koolides range distsipliin 1724 Teaduste Akadeemia rajamine Peterburis
Iirimaa Rahvamuusika Pärlid 21.05.2013 Freddy Seer Iirimaa ajalugu Iirimaad on alates 5.sajandist asustanud inglased, keldid ja viikingid. Inglise võimud paigutasid saare põhjaossa Soti ja Inglise protestante. Hilisema iseseisvuse tõi iiri rahvuslik liikumine. Briti valitsus kuulutas dominiooni staatuse Iiri Vabariigi välja 1921.aastal. Kuna uuele riigile ei antud saare põhjaosa, tõi see kaasa 1922.-23 aasta kodusõja. Iseseisev vabariik kuulutati välja 1937. aastal, 1949.aastani kuulus Rahvaste Ühendusse. Iiri kirjanduse parimad teosed on loodud ingile keeles, kuid palju teoseid on ka iirlaste põlises gaeli keeles. Tuntumaid inglise keeles kirjutajaid on James Joyce, kelle ,,Ulysses"
Elisabeth taastas anglikaani kiriku, võideldes nii katoliiklaste kui puritaanidega. Elisabethi käsul hukati Sotimaa kuninganna Mary Stuart, kes oli Henry VIII sugulane ja kellel oli seega õigus Inglismaa troonile. Elisabethi peetakse üheks edukamaks valitsejaks. Tema valitsusajal kujunes Inglismaa suureks mereriigiks, rajati esimene Inglise koloonia PAmeerikas. Sel ajal elas ka William Shakespeare. Prantslastest läks reformatsioon esialgu mööda. Välispoliitikas pooldas Prantsusmaa protestante, aga kodumaal oli nende tegevus keelatud. Tõeline vaen katoliiklaste ja hugenottide vahel lõi lõkkele peale Itaalia sõdade (14941559) lõppu. Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas ligi 30 aastat kestnud kodusõja. Usulisi pingeid saatis võimuvõitlus kolme perekonna vahel Bourbonid (hugenotid), Guise'id (katoliiklased), Valois'id. Alguses saavutasid hugenotid edu, et seda kinnitada abiellus Henri Bourbon Prantsuse kuninga õega
Lõunaosa jäi Hispaania võimu alla. 16. Saj. Lõpp ja 17. Algus oli Hollandi kuldajastu-alamkihtide kõrge elatustase, suur asustustihedus, Hollandi laevastik väga suur, kõrge kultuuritase. Ususõjad Prantsusmaal- Reformattsioon levis kalvinismina, kalviniste Prantsusmaal kutsuti hugenottideks. Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562. a Hugenottide kodusõja. Usulisi pigeid saatis kolme perekonna võimuvõitlus 1)Bourbonid-toetasid protestante 2) Guise'id-toetasid katoliiklasi 3) Valois'id-toetasid mõlemaid. Henri Bourbon toetas protestante. 1572- Pärtliöö-Pariisis puhkesid verised tapatalgud. Kõik kättesaadud protestandid hukati. 1593. a vahetas Henri 4. Usku, pöördus katoliku usku. Lõppes sõda. 1598.-Nantesi edikt-katoliku usk kuulutati Prantsusmaal valitsevaks usuks. Kolmekümneaastane sõda(1618-1648)-Puudutas suurt osa Euroopat, peamiselt Saksamaad. Vesfaali rahu-Kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid. Kolmandana
William Pitt vanem: 1756-1761, saatis edu Seitsmeaastases sõjas (1756-1763), mis aitas kaasa kolooniavõimu laiendamisele maailmasStuartite võimuletulekust alanud Inglise ja sotimaa lähenemine lõppes kahe parlamendi ühendamisega 1707. Siit alates on Suurbritannia ametlik nimetus Ühendatud Kuningriik. Iirimaa jäi koloniaalstaatusesse. 1801- said iirlased esindusõiguse Inglise parlamendis, kuid see puudutas vaid protestante. Valgustus: Eeldus: teaduse areng, mis tõstis esile inimmõistuse. Prnt. Filosoof Descartes(mõtlen, järelikult olen olemas). Põhijooned: inimõistus, ratsionalistlik maailamkäsitus, looduse eeskuju inimühiskonnale, omane oli ka humanism. Voltaire- võitles katoliku kirikuga. Loodusõiguse teooria. Ühiskkonna aluseks on vabadus ja omand. Rõhutas isikuvabadust. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. Montesquieu- Satiiriline suhtumine Prantsusmaa abs. korda
pöögi- ja jalakametsad Ardennides, ning piirdub vaid mõne taimeliigiga, eel-kõige lilledega, nagu iirised ja hüatsindid. Loomad: Suurtest imetajatest võib ardennides kohata hirvi ja metssigu. Maa teistes paikades elab väiksema-test loomadest rebaseid, nirke, mäkrasid, oravaid jm. Loodusnähtused: Vulkaane pole, maavärina tõenäosus on imeväike. RAHVASTIK Rahvuslik koosseis: flaame 58%, valloone 32%, itaallasi 3%, marokolasi 1%, muid 6% Usundid: katoliiklasi 75%, muid (sh. protestante) 25% Rahvastiku vanuseline koosseis RAHVASTIK Sündimus: 10,22 sündi/1000 inimese kohta(2008) Suremus: 10,38 surma/1000 inimese kohta(2008) Keskmine eluiga: 79.07 aastat 3 suuremat linna koos rahvaarvuga: Brüssel 949 000, Antwerpen 463 000, Gent 228 000 RAHVASTIK Tihedamini ja hõredamini asustatud riigi osad: KUULSAD INIMESED Tuntuimad belglased on Tintini koomiksi looja Georges Rémi (Hergé), kirjanikud Georges Simenon and Hugo Claus,
bantu keeli kõnelevate rahvaste- kikujude (22%), luhjade (14%) ja kambade (11%)- hulka. Luod (13%) ja kalendzinid (12%) räägivad niiluse keeli. Riigis elab ka eurooplasi, hindusid ja araablasi. Riigikeeleks on Ida-Aafrika rahvaste põline suhtluskeel. Suurem osa rahvastikust tunnistab katoliiklaste ja protestantidena ristiusku, 6% on muhameedlased ning animistlikke hõimuusundeid järgib iga neljas keenialane. Protestante on 45%,katoliiklasi 33% ja moslemeid 10%. Kirja oskus keenias on 85.1%, meestel on 90.6% ja naistel 79.7%. Üldiselt oskavad lugeda ja kirjutada üle 15-aastased ja vanemad inimesed. Keenia sündimus on 37.89 sündinut 1000 elaniku kohta ja suremus on 10.3 surma 1000 elaniku kohta. Imikute suremus on 54.7 surma 1000 elaniku kohta, (meeste seas on 57,56 surma 1000 elaniku kohta ja naistel on 51,78 surma 1000 elaniku kohta.) Linnarahvastiku osakaal Keenias on 22% kogu rahvastikust.
Usu levik Levik Maailmas on üle 800 miljoni protestanti. Neist 260 miljonit Ameerikas, umbes 300 miljonit Aafrikas, 140 miljonit Aasias ja 100 miljonit Euroopas. Protestantide arv kasvab Aafrikas ,Aasias, Ladina- Ameerikas ja Okeaanias. Euroopas on see arv stabiilne või vähenev - 2012.aasta uuringus selgitati välja, et 12% euroopa elanikest on protestandid. Eestis on protestante umbes 600 000. Kultuur. Kuigi reformatsioon on usuline liikumine on siiski tugev mõju ka teisel eluvaldkondadel : abielu ja perekond, haridus, humanitaar-ja loodusteadus, poliitiline ja sotsiaalne kord majanduses ja kultuuris. Protestantlikud kirikud on tagasi lükanud idee vallalisest preestriametis ja lubab vaimulikel abielluda. Alates 1950.st on naised sisenenud ministeeriumi ja on saanud
Protestantlik kirik: vaimulikud võisid abielluda kirikukeel- emakeel kirikutegelane- pastor võim ilmaliku valitseja käes jumal annab patud andeks Protestantlus on üldisemas tähenduses kõik kristlikud ühendused, mis ei kuulu katoliku ega õigeusu kirikusse. Protestantism lähtub luterliku kiriku reformatsioonist 16. saj. Protestantide hulka kuuluvad luterlased ja kalvinistide suuremad ühendused, mis hõlmavad enda alla väga palju erinevaid kogudusi, näiteks metodiste, baptiste jt. Protestante ühendab pühakirjale toetumine ja selle vaba tõlgendamine. Protestantlus on levinud järgmistes Euroopa riikides: Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Põhja-Saksamaa, Inglismaa. Protestantismi alla kuuluvad :anglikaanid , baptistid, arminiaanid , adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased , viimsepäevapühakud, toomkristlased, luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid, mennoniidid. Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti.
Pindala 2 766 890 km² Rahvaarv (2007) 40 302 000 Asustustihedus 14,6 in/km² Iseseisvus 9. juulil 1816 Rahaühik peeso (ARS) Ajavöönd maailmaaeg -3 Riigihümn Oid, Mortales Üladomeen .ar Maakood 54 Rahvastik Rahvastik räägib peamiselt hispaania ja itaalia keelt ning indiaani keelt. Linnas elvad inimesed moodustavad kogu rahvast 87% ning maal elvad inimesed13%. USUTUNNISTUS : Katoliiklasi 90%, Judaiste 2%, Protestante 2%, Muld 6% ETNILINE KOOSSEIS: Valgeid 85%, Mestiitse 14%. Indiaanlasi 1 % Suur osa Euroopa päritolu argentiinlasi on saabunud 20. sajandil; üle kolmandiku elanikest on Itaalia päritolu. Põlisasukad ,kes elavad põhiliselt Andide piirkonnas ja Gran Chacos, on nüüd vähemuses.Linnades elab 87% rahavastikust,sellest 40% pealinnas Buenos Aireses. Etnilisi pingeid on üldiselt vähe. VARIA Argentina nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast argentum ('hõbe'), sest see
Saksamaal puhkesid rahutused, mille Luther oli algatanud. Vaigistatud rahutus , algas taas 1524. aastal. Martin Lutheri reformatrioon Kohalikud vürstis hakkasid reformatsiooni poliitilises võimuvõitluses ära kasutama. Lutheri eelkäijad põletati tuleriidal. Martin Luther proovis luua uut kirikut. 1546. aastal tabas Martin Lutherit haigus. Reformaatorid jätkasid Lutheri tööd. Kaasamõtlejad läksid oma teed. Itaalia paavst Paulus III asutas inkvisitsiooni, et protestante jälgida. 16. saj keskel toimust Euroopas religiooni lõhestumine. Suur ususõda Kolmekümne aastane sõda kiskud pea kõik Euroopa suurriigid jõhkrasse sõtta. 1555. aastal lõhestab usk Saksamaa. 1609. aastal alanud suur kokkupõrge protestantide ja katoliiklaste vahel Hispaania kuningast Carlos I valiti Saksa-Rooma keisriks. Vaherahu Ferdinant I ja Carlos I vahel lõppes. Saksamaa muutus sõjatallermaaks Taani ja Norra kuningas astus sõjaväljale Taani valitseja Cristian IV sai lüüa
saj algul Protestantliku Uniooni ja katoliiklased Katoliikliku Liiga. Sõjategevuses toimus peaasjalikult Saksamaal ja kujunes ühel kõige jõhkramaks ja laastavamaks sõjaks Euroopa ajaloos. Usulised vastuolud olid määravamad sõja algupoolel, pikkamööda muutus järjest tähtsamaks võitlus poliitilise ülemvõimu pärast Euroopas. Selle üleeuroopalises suursõjas toetasid nii protestantlikud Põhjamaad kui ka katoliiklik Prantsusmaa Põhja-Saksa protestante, et võidelda Saksa Rooma keisrivõimu kõikehõlmavate pretensioonide ja Habsburgide vastu. Sõjad 1618-23 Tsehhi sõda puhkes Prahas protestantide mässuga katoliikliku Saksa- Rooma keisri, Ferdinand II Habsburgi vastu. Kuna protestandid said lüüa, ühinesid Habsburgide vastased nende toetuseks. 1623-29 Taani sõda. Taani kuninga Christian IV asumisega protestantide etteotsa muutus sõda üleeuroopaliseks küsimus ülemvõimust Läänemere lõunarannikul
elanikest elab seal), kus asuvad ka suuremad linnad. Loomulik iive on väike, 0,7%. Rahvaarv suureneb peamiselt välismaalaste sisserännu ja nende suures sündivuse tõttu. Euroopa maade seas on Sveits riik, kus välimaalaste tähtsus on üks suuremaid, see moodustab 18,5% rahvastikust. Räägitakse väga mitmesuguseid keeli, seda iseloomustab diagramm. Riigis on katoliiklasi 48%, protestante 44%. MAJANDUS S veits on kõrge arengutasemega tööstus- põllumajanduslik- maa, maailma üks suuremaid rahanduskeskuseid ja kapitali
Rahvuslik koosseis 5,5 miljonit inimest. 109 in/km2. Rahvastiku koostis: 86% slovakid, ungarlased, 9,7% lõunas, 1,7% mustlasi ametlik, tegelikult rohkem registreerumata või registreerunud ungarlaste või slovakkidena. Neil on niisugune kord, et nendes regioonides, kus on vähemusi 20% või enam, on informatsioon kahes keeles ja turistil on kerge ära arvata, milline rahvus antud regioonis peale slovakkide domineerib. Maa on üldiselt katoliiklik. 69% rooma-katoliiklased. 7% on protestante, 5% kreeka-katoliiklasi ja 13% ateiste. Usundid Rooma-katoliiklasi on 60,3%, protestante 6,2% rahvastikust. Majandus Rahvusvaluutana käibib euro. Praegusel hetkel on Slovakkia majandus nn transformatsiooni seisundis kohaneb EL nõuetega. Protsessi eesmärk on saavutada täisväärtuslik staatus. Kõikide nende muudatuste juures püütakse säilitada parimaid traditsioone kõikides tööstusharudes: mäetööstus, metallurgia Kesk-Slovakkias,
• „Minu esimene eesmärk oli tagada kuninga suurus ja teine- riigi vägevus.“ • Piiras kõrgaadli võimu: hävitati kuninga vastaste kindlused, nende maavaldused konfiskeeriti, keelati duellid. • Püüdis taastada riigi usulist ühtsust-katoliikluse toel. Hugenottide tagakiusamine, La Rochelle kindluslinna piiramine ja hävitamine. • Provintse saadeti valitsema kuningale alluvad ametnikud. • Välispoliitika: 30-aastases sõjas toetas protestante Habsburgide vastu. Päikesekuningas Louis XIV (1643-1715) 1661. aastast valitses riiki ise • „Riik – see olen mina“ • „Üks kuningas, üks seadus, üks usk.“ • Versailles lossi rajamine • Merkantilistlik majanduspoliitika • Hiilgav õukond, etikett • Pariis = moepealinn • Raamatukogud, tähetorn, botaanikaaed • Vahuvein, jäätis, kahvel Merkantilism • 16-18.sajandil valitses Euroopa majanduses merkantilistlik mõteviis.
Mis on anglikaani usk? Katoliiklusele sarnane usk. Miks on ta protestantlik? Sest õpetus on inglise keeles. Mõisted. Vastureformatsioon- roomakatoliku kiriku algatatud kaotatud positsioonide tagasivõitmine Jesuiit- jesuiitide ordu liige. Trento kirikukogu- Kogu, mille sihiks oli lepitada katoliiklasi ja protestante. Nantes'i edikt- dokument, mille alusel valitseb Prantsusmaal katolism. Pärtliöö- katoliiklaste korraldatud veresaun, kus tapeti kuni 20 000 hugenotti. Göösid- Madalmaade vabadusvõitlejad Hispaania vastu. Hertsog Alba- Hispaaniast Madalmaadesse rahutusi maha suruma tulnud (Felipe II) käsutäitja, kes lõi ,,rahutuste nõukogu"
(1) 3.1 Rahvuslik koosseis 5,5 miljonit inimest. 109 in/km2. Rahvastiku koostis: 86% slovakid, ungarlased, 9,7% lõunas, 1,7% mustlasi ametlik, tegelikult rohkem registreerumata või registreerunud ungarlaste või slovakkidena. Neil on niisugune kord, et nendes regioonides, kus on vähemusi 20% või enam, on informatsioon kahes keeles ja turistil on kerge ära arata, milline rahvus antud regioonis peale slovakkide domineerib. Maa on üldiselt katoliiklik. 69% rooma-katoliiklased. 7% on protestante, 5% kreeka-katoliiklasi ja 13% ateiste. (1) 5 3.2 Usundid Rooma-katoliiklasi on 60,3%, protestante 6,2% rahvastikust. (1) 4. Linnad 4.1 Esimesed tekkisid 11.-12. sajandil. Linnade tähtsus kasvas tormiliselt peale tatari-mongoli sissetungi ja saksa kolonisatsiooni. 13. sajandil oli Slovakkias 30 linna. 14. ja 15. sajandil ka seoses kasvas linnade arv seoses mäetööstuse arenguga järsult
Mäss suruti julmalt (1553-1558) taastas dünastia. Rajaja Taani kuningas maha. Mässu ei katoliikliku kiriku ja Henri IV, kes pidi Christian II toetanud ka hävitas protestante > astuma tagasi kroonimispidustustel M.Luther. hüüdnimi Mary katoliiklaseks. hukati 82 rootsi Verine. aadlikku.
Taani sekkus 1625.a, Rootsi sekkus 1630.a, Prantsusmaa sekkus 1634.a. Sõja algus: Keisrile valmistasid meelehärmi tema enda maadel valitsevad protestantlikud väikevürstid, seega hakati lutheri kirikuid sulgema. Seepeal moodustasid protestandid oma uniooni 1608.a ja katoliiklased oma liiga 1609.a. 23.mail 1618.a Prahas tüli käigus viskasid böömi aadlikud keisri saadikud aknast välja hobuse sõnniku sisse. Tänu sellele tungis katoliiklaste liiga Böömimaale, et karistada protestante. Sõja käik: Sõja esimesel poolel olid edukad katoliiklased. 1625.a Inglismaa ja holland maksid taanile, et viimane toetaks protestante, kuid katoliiklased tõrjusid taanlased välja. 1629.a algas keisri ferdinand 2 ametlik katoliku usu taaskehtestamine. 1630.a sekkus rootsi, gustav adolf 2, kui luterlasena polnud ükskõik kuidas lõppeb sõda, kuid ühtlasi ta tahtis ka põhja- saksamaad endale. 1631.a aastal lõigi rootsi katoliiklaste väed
Ei lubatud lihtrahval piiblit lugeda Säilis missa ja kirikute rikkalikud sisustused Jumalateenistus inglise keeles. Ususõjad ja nende tulemused: Ususõdadeks nimetatakse protestantismi levikut ja katoliku kiriku võitlust protestantismi vastu. Hugenottide sõjad (prantsuse kalvinistid) sõda käis kuninga lähisugulaste Bourbonide, õukonnas tegutsevate Guise'de ja kuningadünastia Valois'de, hugenottide ja katoliiklaste vahel. Bourbonid valitsesid Navarrat ja toetasid protestante, Guise'id toetasid katoliiklasi ja Valois'id laveerisid mõlema leeri vahel. Pärtliöö on 24. augustil 1572. aastal toimunud verised tapatalgud. Kõik kätte saadud protestandid hukati. Tapeti umbes 10 000 hugenotti, Navarra Henri jäi ellu, sest ütles protestantismist lahti. Henri III mõrvati, kuningaks sai Henri IV kes oli hugenott. Lõpuks astus katoliku usku. Ütles, et Pariis vajab missat. Nantes'i ediktiga kuulutati
PARLAMENTARISMI AREN INGLISMAAL (2.ptk) Stuartite dünastia algus Elisabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia. Kuninganna soovil astus troonile Mary Starti poeg, sotimaa kuningas James VI, kes astus Inglise troonile James I (1603-1625). Inglaste jaoks oli valitseja matslik ja rahvast eemale hoidev. Kuningas ei teinud mingeid järelandmisi ei katoliiklastele ega puritaanidele. 1605. avastati Londonis püssirohuvandenõu- katoliiklik fanaatik Guy Fawkes paigutas parlamendihoonesse püssirohutünnid. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendiga, peamiseks tüliõunaks sa maksude kehtestamine. Kuninga ja parlamendi vastasseis Charles I ajal Tüli parlamendi ja kuninga vahel pühendas James I oma pojale Charles I (1625-1649), kes üritas kehtestada makse parlamenti eirates. Kuningas saatis parlamendi laiali, kuid sotimaal puhkenud mässu maha surumiseks vajas kuningas parlamendi toetust. 1640. kokku tulnud parlament esitas kuningale...
aknast välja. Uus keiser, fanaatiline katoliiklane Ferdinand ll otsustas bööme karmilt karistada. Katoliku liiga sõjavägi tungis Böömimaale ning siis algas sõda, mis kestis 30 aastat. Sõja esimesel poolel olid edukad katoliiklased ning nende edu tekitas ärevust teistes protestantlikes maades. Inglismaa ja Holland maksid suuri summasid Taani kuningale, et ta toetaks oma sõjaväge seni lüüa saanud protestante. 1625. aastal astuski Taani Saksamaal toimuvasse sõtta, kuid katoliiklastel õnnestus taanlased ära tõrjuda. Kogu Saksamaa oli nüüd keisri kontrolli all ning 1629. aastal algas Ferinand ll korraldusel sunniviisiline katoliku usu taaskehtestamine. 1630. aastal sekkus Kolmekümneaastasesse sõtta Rootsi, kellest oli saamas Läänemere maade võimsaim riik. Seni võitmatuks peetud katoliiklikke vägesid lõi rootslaste väike, kuid hästi korraldatud süjavägi 1631. aastal. 1635
............... 9 Keskmine eluiga on 78,2 aastat, sh meestel 74,2 aastat ja naistel 82,2 aastat (1998.a.). Rahvaarv suurenes 1999.a. 240 000 inimese võrra, neist 191 000 on prantsuse kodanikud ja 49 000 migrandid. Sündivus 1 000 elaniku kohta 13,0 ja suremus 5,9. 2 Rahvastiku usundiline jaotus: roomakatoliiklased 47,5 mln; moslemid 3 mln; protestante 1,0 mln ja juudiusulisi 0,7 mln............................................................................................................ 10 3.Majandus.....................................................................................................................................11 3.1 Põllumajandus..........................................................................................................................11 3.2 Tööstus......................................................
parlament kohus): · Algul reformatsioon ei mõjutanud, kuna kuningal oli õigus nimetada ametisse piiskoppe (Francois I ja paavsti konkordaat) ja abte ning seega ei sõltutud paavstist kuigi palju · Peamiselt levis kalvinism (hugenotid) · Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele (Katarina de Medici regendivalitsuse ajal) tagajärjeks hugenottide sõjad · 3 suguvõsa võitlus trooni pärast: Bourbonid toetasid protestante, Guise'd katoliiklais, Valois'd laveerisid nende vahel. · 1570 Saint-Germain'i rahu, lubas olla nii katoliilastel kui hugenottidel · 24. august 1572 pärtlipäeva veresaun Pariisis kõik kätte saadud protsestandid hukati · Hugenottide ülestõus Lõuna-Prantsusmaal, moodustatakse protestantlik konföderatsioon, soovivad kukutada Valois'd · Võimule sai Henry IV (ehk Henry Navarrast, Bourbon ja seega hugenott), kes võttis
põllumajandusmasinaid ning põllutöömeetodeid. Tööstus ja Linnad Iirimaa tehastes valmistatakse elektroonilisi aparaate, tekstiili, plastmasse ja muid tooteid. Pruulitakse ka alkohoolseid jooke. Tööstus on peamiselt koondunud Dublini, Corki ja Limericki ümbrusesse - kolm viiendikku rahvastikust elab tänapäeval linnades, kus suurem tõenäosus tööd saada. Iirimaa ja Suurbritannia 16.sajandiks läks Iirimaale Inglise võimu alla ja sinna asus elama protestante nii Inglismaalt kui Sotimaalt. Kui Iirimaa 1921.aastal iseseisvaks sai, jäid Põhja-Iirimaa kuus protestantlikku krahvkonda Suurbritannia osaks. Iiri Vabariigis on enamik inimesi katoliiklased. Saare jagunemine kahe võimu vahel põhjustab pidevalt pingeid. Valitsus Iirimaa rahvusparlament (Oireachtas) koosneb kolmest osast: president ja kaks parlamendikoda ehk Dáil Éireann (Saadikutekoda) ja Seanad Éireann (Senat). Kõik parlamendiosad paiknevad Dublinis
tsitrusviljad. Demograafia: Küprosel elab 801 622 inimest, millest 77 % on Kreeklased, 18 % türklased ja teisi rahvusi on 5 %. Riigikeeled on Kreeka ja Türgi. Küpros on üks Euroopa Liidu usklikumatest riikidest, põhiusk Küprose kreeklastel on kristlus ja kuuluvad nad Küprose Autokefaalse Kreeka Õigeusu Kiriku koosseisu. 1% saare elanikest on katoliiklased ja 1% maroniidid. Küprose türklased on moslemid (sunniidid). Leidub ka protestante, Baha'i usku, juute, Rooma katoliku usku ja Armeenia Apostleid. Küprosel on väga arenenud haridussüsteem mis sisaldab põhiharidust, kõrgharidust ja ülikooliharidust. Seal on riigikoolid ja ka palju erakoole. Allpool nimekiri mõningatest era- ja riiklikest ülikoolidest: · Küprose Ülikool (asutati 1989) · Küprose Kunstiakadeemia (1995) · Küprose Tehnikaülikool (2007) · Euroopa Ülikool Küpros (1961, muutis nime Küprose Kolledzist 2007)
pommidest. Hoolikalt sorteeritakse majapidamisjäätmeid, võimalusel töödeldakse ja kõrvaldatakse vastavalt tänapäeva tehnoloogia kõrgtasemele. Saksamaa oli teenäitajaks autode heitgaase neutraliseerivate katalüsaatorite väljatöötamisel pliivaba bensiini kasutuselevõtul. Õhk, jõed, järved ja meri on suhteliselt puhtad. Usundid Saksamaal on valitsevaks usundiks kristlus. Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. Protestante on 38% ja katoliiklasi 34%. Pärast teist maailmasõda on Saksamaale saabunud hulgaliselt Türgist pärit võõrtöölisi, kes tõid kaasa islami. Saksamaa moslemite arvu hinnatakse 4-5 miljonile. See on umbes 3% rahvastikust. Saksa demograafide uuringute järgi saab Saksamaast aastaks 2050 islami riik. Saksamaal on ka 0,1% juudiusulisi. Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude Aasia ja Ameerika uusreligioonide keskusteks Euroopas. Näiteks
Põhja-Euroopas moodustus mitu uut protestantliku kirikut. Kujunes välja uus olukord ka kiriklikus kunstis ja muusikas. Lutheri koraali iseloomustab värsstekst, salmides korduv lihtsustatud meloodia, milles pole kaunistusi ning mis on kohandatud uue tekstiga. Koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Igale uuele leidub alati vastaseid, nii ka Lutheri ideedele. Keiser Karl V kutsus ühes Põhja-Itaalia linnakeses Trentos kokku kirikukogu, mis püüdis lepitada protestante ja katoliiklasi. Katsed jooksid liiva, peale jäi reformatsioonivastane suund, mis nõudis gregoriuse laulu uuendamist ja selle tähtsus ennistamist liturgias. 12. Giovanni Pierluigi da Palestrina Sajandi keskel kujunes Roomas võrdlemisi akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga heliloojate koolkond, mis järgis ka kirikukogu juhiseid. Kirikukogu poolt kehtestatud rangeid reegleid arvestas ka Rooma koolkonna esinimi Giovanni Pierluigi da PALESTRINA (1525- 1594). 13
1) õigeusk katoliiklus: Kolm suurimat kristlikku konfessiooni õigeusk, katoliiklus, protestantism. Protestantism on omakorda jagunenud paljudeks erinevateks konfessioonideks. 2) protestantlikud kirikud: 1517, 31. oktoobril algatas Martin Luther reformatsiooni, millest said alguse protestantlikud kirikud. Protesteeriti katoliku kiriku vastu, mis oli keskaja jooksul paljude arust Jeesuse õpetusest ja Piiblist kaugenenud. Protestante on kokku u 500 miljonit. 3) suur kirikulõhe: Pärast Nikaia kirikukogu (325) jäi kirik mõneks ajaks suhteliselt ühtseks. Aja jooksul arenes välja kaks erinevat kristluse suunda üks Lääne-Roomas, teine idas. Läänes oli keskuseks Rooma linn ja keeleks ladina keel, Idas keskuseks Konstantinoopol ja keeleks kreeka keel. Keskajal kaugenesid ida- ja läänekristlus teineteisest veelgi, kuni viimaks 1054. aastal
kus lisaks usulistele pingetele toimus ka dünastiate vaheline võimuvõitlus. 24. augustil 1572 Pariisis tapatalgus, langes u. 10 000 hugenotti. Valitsejaks sai hugenottide juht Henry IV, kes pärast vahetas usku. 1598 sai katoliku usk valitsevaks usuks Inglismaal. Usuvaenuste kulminatsioon oli Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Ausburgi usurahu oli vähendanud keisrivõimu Saksamaal. Edu saatis katoliiklaseid, mis tekitas ärevust Inglismaal ja Hollandis. Protestante aitas Rootsi, kellel õnnestus katoliiklasi lüüa. Sõda laastas kõige rohkem Saksamaad. 1648. aastal kirjutati alla Vestfaali rahule, mis kinnitas Ausburgi usurahu põhimõtteid.
kodakondsuse omandanud ning 5,6% on välismaalased. Pealinnas Pariisis elab 2,2 miljonit, koos eeslinnadega hinnanguliselt aga 5 miljonit elanikku Keskmine eluiga on meestel 76,8 aastat ja naistel 83,8 aastat. Kõige rohkem prantslasi on vanusevahemikus 20-59. Mehed moodustavad rahvastikust 48,4% ja naised 51,6% . Sündimus 1 000 elaniku kohta 13,0 ja suremus 5,9. Rahvastiku usundiline jaotus: roomakatoliiklased 47,5 mln; moslemid 3 mln; protestante 1,0 mln ja juudiusulisi 0,7 mln. 5 MAJANDUS Prantsuse majanduse tugevateks külgedeks võib pidada lennuki-, auto- ja toiduainetööstuse konkurentsivõimet, suhteliselt madalat inflatsiooni, kõrget töökultuuri ja kvalifitseeritud tööjõudu kuid majanduse nõrkadeks külgedeks võib pidada Euroopa keskmisest suuremat töötust ja tööturu jäikust, ekspordi liigset
kõrgune kuiv Altiplano kiltmaa. Maa kõrgeim tipp on Huasacaran (6769 m). Maa põhja- ja idaosas laiuvad Amazonase troopilised vihmametsad. Rahvastik Peruu pealinnaks on Lima, kus on 5 706 100 elanikku, terves Peruus aga elab 26 624 000 inimest. Sealseks rahvastiku tiheduseks on 20,7 inimest/ km². Peruus elab mitmesugust rahvast 45% kogu Peruu rahvast on indiaanlased, 37% on mestiitse, 15% on valgeid ning 3% on mud rahvast. Peruus elavast rahvast 92,4% inimesi on katoliku usku, 3% on protestante ja 4,6% inimesi on muud usku. Seal elava rahvastiku keskmiseks elueaks on 68 aastat. RAHVASTIKU TIHEDUS VÕRRELDES NAABERRIIKIDEGA Inimesi/ km² inimesi pealinnas inimesi kokku Peruu 20,7 5 706 100 26 624 000 Ecuador 48,4 1 404 400 13 710 234 Columbia 34,4 6 004 800 39 309 000
Tänu pikale ajaloole ja ajaloolistele vaatamisväärtustele on seal tähtis koht ka turismil. Ohio osariigi 2004 aasta kogutoodangu ja teenuste väärtus oli ~420 miljardit dollarit. Inimese keskmine sissetulek oli 30 129 dollarit. RELIGIOON Ohio on peamiselt protestantlik osariik. Seal on riigi suurim amisite kogudus. Clevelandis on ka arvestatavad juudi kogukonnad. Samuti on seal ka suured katoliiklaste kogudused. Kristlasi on seal 82%, kellest on 62% protestante. Muud uske koos judaismiga on ~2,5%. Ateiste on seal 16%. 6 RIIGI SÜMBOLID: · loom: valgesabahirv; · pealinn: Columbus; · lill: punane nelk; · putukas: lepatriinu; · laul: "Ilus Ohio"; · osariigi moto: "Jumala abiga on kõik võimalik" Ohio lipp Ohio osariigi pitsat 7 KOKKUVÕTE Ma sain teada, mis oli tuttav seoses Ohioga
(1618-1648) Põhiline toimumispaik Saksamaa Pinged protestantid ja katoliiklaste vahel Euroopa ajaloo üks verisemaid sõdasid Vahejuhtum sõjaettekäändeks protestandid heitsid tekkinud tüli käigus 2 keisri nõunikku ja nendega olnud sekretäri aknast alla 1620 a. katoliku vürsti väed saavutasid võidu protestantide üle. Järgnes nende vägivaldne tagasipöördumine katoliku usku ning saksastamine Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Taani kuningas asus protestante toetama Katoliiklastest kogus üle 100 000 mehelise palgasõjaväe Albrecht von Wallenstein katoliiklaste pooldaja Gustav II Adolf protestantide pooldaja Algas linnade, külade laastamine Taanlased said lüüa Protestantide poolele Rootsi, kes purustasid katoliiklaste väed Lützeni lahingu võitsid rootslased, kuningas Gustav II suri Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Lisaks Rootsile astus protestantide poolele Prantsusmaa
Rahvastik ja asustus Iirimaa rahvaarv on 4,1 miljonit inimest, tihedus on 58,5 in/ km². Iirimaa sündimus on 10-20 ja suremus 5-10 . AIDSi levik 0-1%. Inimese keskmine eluiga on üle 75 aasta. Rahvastiku iive 0-1 promilli. Linnarahvastiku osatähtsus 50-74% . Suurimad linnad on Dublin, Cork, Limerick. Kolm viiendikku rahvastikust elab linnades, kus on suurem tõenäosus saada tööle. 16. sajandiks läks Iirimaa Inglise võimu alla ja sinna asus elama protestante nii Inglismaalt kui Sotimaalt. Kui Iirimaa 1921. aastal iseseisvaks sai, jäid Põhja-Iirimaale kuus protestantlikku krahvkonda Suurbritannia osaks. Iiri Vabariigis on enamik inimese katoliiklased. Saare jagunemine kahe võimu vahel põhjustab pidevalt pingeid. Abielulahutus on Iirimaal seaduslik olnud ainult 9 aastat, rasestumisvastased vahendid on müügil olnud praeguseks ainult 25 aastat. Abort on katoliku kiriku suure mõju tõttu ikka veel keelatud.
Al jt.) ning leidub ka naftat, vääriskive ja maagaasi. Metallimaagid paiknevad enamjaolt regiooni idaranniku ääres. Sademete hulk Keskmine sademete hulk on 1500mm aastas, kuid on ka väga kuivi piirkondi, kus aastane sademete hulk võib olla alla 1mm. Vihmametsades võivad aastased sademete hulgad ulatuda kuni 13 000mm aastas. Valitsevad usundid Peamine religioon on katoliiklus. On ka protestante ning loodususundeid. Rahvastik ja asustus Tihedamini on asustatud rannikualad. Ladina-Ameerika regioonis elab 8,5% maailma rahvastikust. Arenenumad riigid on demograafilise ülemineku peaaegu läbinud. Loomulik iive on tugevasti langenud. Vähem arenenud riigid on demograafilise plahvatuse faasis ja iive on äärmiselt kõrge...kasvab veelgi. Suur on ka väljaränne (peamiselt Mehhikost ja Kariibia riikidest USAsse)
maakonda 1922. aastal Iiri vabariigi. Kuus maakonda Põhja-Iirimaal, kus 60% elanikest olid protestandid, ei olnud aga nõus Ühendkuningriigi koosseisust lahkuma. The Troubles Sellest ajast on Põhja-Iirimaa kannatanud paljude konfliktide tõttu, millest viimane poliitiline ja sõjaline koflikt The Troubles algas 1960-ndate lõpus. Protestandid kasutasid vägivalda katoliiklaste peal, kuna viimased nõudsid steikides nendega samaväärseid elamistingimusi. Protestante abistas Briti sõjavägi, kes tapsid Verisel pühapäeval palju inimesi. Vägivald suurenes, toimus pommitamisi, rüüstamisi ja selline elu sai Põhja-Iiirimaa rahvale igapäevaseks. 1970ndatel ja 1980ndatel röövisid vabariiklik ja lojalistlik relvarühmitus palju inimesi, piinati ja hiljem hukati, paljud jäid kadunuks. Tänavatel toimusid rüüstamised, mässud ja pommitamised. Samuti jäid paljud inimesed koduta, sest need põletati maha
Õigeusklike jumalateenistus on keerulise ülesehitusega. 16 PROTESTANTLUS · Protestantlus on üldisemas tähenduses kõik kristlikud ühendused, mis ei kuulu katoliku ega õigeusu kirikusse. · Protestantism lähtub luterliku kiriku reformatsioonist (16. saj.) · Protestantide hulka kuuluvad luterlased ja kalvinistide suuremad ühendused, mis hõlmavad enda alla väga palju erinevaid kogudusi, näiteks metodiste, baptiste jt. · Protestante ühendab pühakirjale toetumine ja selle vaba tõlgendamine. 17 PROTESTANTLUS · Protestantlus on levinud järgmistes Euroopa riikides: Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Põhja-Saksamaa, Inglismaa. · Protestantismi alla kuuluvad: anglikaanid, baptistid, arminiaanid, adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased, viimsepäevapühakud, toomkristlased, luterlased, presbüterlased, kveekerid,
Augsburgi usurahu 1555. aastal nõrgendas veelgi keisrivõimu. Allakäik tabas ka Saksamaa majandust hansakaubandus varises kokku, Vahemerel võimutsesid türklased. Tema vend Ferdinand I oli järgmine keiser. Türgi ekspansioon: Viini piiramised 1529. aasta Septembri keskpaigast oktoobri keskpaigani kestnud Viini piiramine hoidis kogu Euroopat ärevil, et türklasi tagasi tõrjuda, kutsus Luther ka protestante üles keisrile appi minema. Ebaõnnestumine Viini all peatas türklaste edasitungi Euroopas. 1683 türgi väed piirasid taas Viini. Appi tuli Poola kuningas Jan Sobieski, kes lõi türklasi Viini väravate all väega. Viini piiramine kujunes Türgi ekspansiooni pöördepunktiks Euroopas. Algas türklaste väljatõrjumine, mida juhtis Austria. Suures Türgi sõjas vallutati tagasi Ungari, mis koos 11
tema seisuse tõttu, vaid seetõttu, et ta oskas nende südamed ära võluda. Kuniga kuulsamaid armukesi oli noor preili de La Vallière. Hiilguse allakäik Usuküsimus Henri IV oli vastu võtnud Nantes'i edikti, mille alusel võisid hugenottid pidada oma jumala- teenistusi ja enese kaitseks väesalku ja kindlustusi pidada. Hugenottid, kes olid ka rikkamad, olid aga kuningavõimule ohtlikud. Kui Louis XIII oli andnud täieliku usuvabaduse ning ka Mazarin ei üritanud protestante rünnata, siis Louis XIV ei sallinud teiseusulisi. Tal oli kindel siht: üks kuningas, üks rahvad ja ühel päeval ka üks usk. Valitsusaja algul ta ei näidanud oma sallimatust reformeeritute suhtes, sest Louis XIV vajas germaani poliitika ajamiseks Saksamaa protestantlike valitsejate toetust. Ka majandus vajas nii prantsuse kui ka hollandi protestantlike pankurite toetust. Seepärast võitles Louis ühe usu
3.2. Rahvusgrupid ja keeled Lesotho rahvuskeele struktuur koosneb peaaegu täielikult Basoto ja Bantu keele rääkijatest: hinnanguliselt 99,7% inimestest määratletakse kui basotolased. Basoto keele alamgrupid on Bakuena, Batloung, Babphuthi, Bakofengi, Bataungi, Matebele jne keeled. Peamine keel, Sesotho, on ühtlasi esimene ametlik ja asjaajamise keel. Seda räägivad basotolased peamiselt. Inglise keel on teine ametlik keel. 3.3. Usk Lesotho rahvastikust on umbkaudu 90% kristlased (protestante, sh evangeliste ja anglikaani 45% ja katoliiklasi 45%), teiste religioonide liikmeid (moslemid, hindud, budistid ja pärismaine usk) on ülejäänud 10% rahvastikust. 3.4. Haridus ja kirjaoskus Viimaste hinnangute järgi oskab kirjutada 85% lastest vanuses 14 ja enam eluaastat. Seega on Lesohto kõrgeima kirjaoskusega riik Aafrikas. Seda seetõttu, et Lesotho investeerib üle 12% sisemajanduse kogutoodangust haridusse. Erinevalt teistest riikidest ületab naiste kirjaoskus (94,5%) meeste oma
Need eitavad paavstivõimu ning peavad kristluse ainsaks aluseks piiblit. Seega tulenebki sõna protestant ladinakeelsest sõnast protestans ("avalikult tunnistav"). Tähtsaimad protestantlikud usundid on luterlus, kalvinism, anglikaanlus, baptism ja metodism. 16. sajandi keskel üritas Rooma takistada protestantluse levikut nn vastureformatsiooniga, ent Kolmekümneaastane sõda (1618 - 1648) tõi luterlikele ja protestantlikele piirkondadele lõpliku vabaduse. Nüüdisajal leidub protestante enim Saksamaal, Skandinaavias, USA-s, Eestis ja Lätis, Prantsusmaal, Inglismaal , Ungaris, Sotimaal ja Hollandis. Kokkuvõte Tänapäeval pürgivad erinevad kristlikud kirikud taas suurema ühtsuse poole, toimunud on ka taasühinemisi. Samal ajal tekib aga mitmel pool maailmas uusi ja eripäraseid kristlikke rühmitusi. Need nimetavad ennast kristlasteks, kuid keda vanemad traditsioonid kristlikeks liikumisteks ei pea. Sellised rühmitused võtavad
langeb õhutemperatuur õhtuti viie kraadi võrra madalamale kui ülejäänud Bulgaarias. Öine õhutemperatuur jääb vahemikku 1619°C. Talved on Bulgaarias külmad ja lumerikkad. Keel: Riigikeel on bulgaaria keel, tähestikuna kasutatakse kirillitsat. Turistide jaoks on tähtsamad teadaanded kirjutatud ladina kirjas. Bulgaarias saab hakkama inglise, prantsuse, saksa ja vene keelega. Religioon: Bulgaarias on 82,6% õigeusklikke, 12,2% islamiusulisi, 0,6% katoliiklasi, 0,5% protestante ning 4,1% muude religioonide esindajaid. Bulgaaria kirik on autonoomne, selle eesotsas on patriarh. Riigikord: Bulgaaria on parlamentaarne vabariik, kus kehtib 1991. aastal vastuvõetud põhiseadus. Bulgaaria riigipea on otseste valimiste teel viieks aastaks valitav president, kes on ühtlasi ka riigikaitse juht. Riigi presidendiks valiti 2006. aasta oktoobrikuu lõpus veel üheks valitsusajaks endine sotsialistide liider Georgi Parvanov
rahvusrühmad olid alzeerlased 1,14%, portugallased 1,09% ja marokolased 1,03%. Keskmine asustustihedus on 107 in/km². Linnaelanikkond moodustas rahvastikust 74%. Keskmine eluiga: 78,2 aastat, sh meestel 74,2 aastat naistel 82,2 aastat (1998.a.). Rahvaarv suurenes 1999.a. 240 000 inimese võrra, neist 191 000 on prantsuse kodanikud ja 49 000 migrandid. Sündivus 1 000 elaniku kohta 13,0 ja suremus 5,9. Rahvastiku usundiline jaotus: roomakatoliiklased 47,5 mln moslemid 3 mln protestante 1,0 mln juudiusulisi 0,7 mln. Valitsemisvorm (riigikorraldus) Prantsusmaa on parlamentaarse-presidentaalse demokraatia ühendusega vabariik. Nn. Viies vabariik põhineb 1958.a. referendumil vastu võetud ja 1962.a. täiendatud konstitutsioonil, mis sätestas presidentaalse kallakuga demokraatia. Alates 07.05.1995.a. on presidendiks Jacques Chirac (RPR Rassemblement Pour la République). President valitakse otsestel valimistel uue korra järgi 5 aastaks. Järgmised valimised toimuvad 2002
annaabi.ee 
