Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ususõjad (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis ajendas Madalmaades Hispaania-vastase mässu?
  • Kuidas püüti pärast Henry VIII surma inglismaal katoliiklust taastada?
  • Millised olid sõdade tagajärjed?
  • Miks sattus Saksamaa Kolmekümneaastase sõja peamiseks tallermaaks?
33. peatükk
Ususõjad
1. Mis ajendas Madalmaades Hispaania -vastase mässu? Milline oli Ühendatud Provintside Vabariigi positsioon XVII sajandi alguses Euroopas?
Positsioon oli kõrge:
  • laevastik oli kaks korda suurem, kui Inglismaal ja Prantsusmaal kokku
  • kultuuritasemelt ületas Holland Euroopat
  • Kõik hollandlased oskasid lugeda ja kirjutada
  • ühiskonda iseloomustas tolerantsus ja sõnavabadus
  • ülikoolid olid hea mainega
  • maailmakuulsuse saavutas maalikunst
2. Kuidas püüti pärast Henry VIII surma inglismaal katoliiklust taastada? Millist rolli mängisid seejuures Hispaania kuningas Felipe II ja Rooma paavst ?
Mary Tudor Henry VII tütar abuellus Felipe II-ga, paavst tunnistati taas kirikupeaks. Felipe II oli reformatsioonivastane kuningas.
3. Arutlege, kas hugenottide sõjad Prantsusmaal puhkesid usuliste vastuolude või dünastiliste ambitsioonide tõttu? Millised olid sõdade tagajärjed?
Prantsusmaa kalviniste kutsuti hugenottideks, sõda sai alguse sellest, et katoliiklased tungisid hugenottidele kallale nende jumalateenistuse ajal, usulisi pingeid jäi saatmakolme perekonna vaimuvõitlus. Bourbonid toetasid protestante, Guise'id toetasid katoliiklasi ja Valoised proovisid olla mõlema leeri vahel, mistõttu võib pidada sõda nii usuliseks, kui ambitsioonidepõhiseks.
Sõja tagajärjel:
  • Prantsusmaa oli lõhestatum, kui kunagi varem
  • Henry IV astus katoliku usku, katolik usk kuulutati valitsevaks usuks
  • protestantidel anti luba tegutseda, aga mitte Pariisis ega kuningakojas
  • Hugenottidele antud õigused muutsid nad omaette riigist, neil oli oma esindaja kuninga juures ja alles jäid kindluslinnad
Usulised pinged jäid siiski püsima terveks sajandiks
4. Miks sattus Saksamaa Kolmekümneaastase sõja peamiseks tallermaaks? Nimeta sõja osapooled.
Saksamaa jäi sõja tallermaaks, sest keisrivõim oli süvendanud Saksamaa poliitilist kindlustatust, pinged protertantide ja katoliiklaste vahel vallandasid selle sõja.
Osalejad:
  • katoliiklike vürstide väed, ehk Saksamaa
  • tšehhi protestandid , keda toetasid Taani kuningas, Rootsi, Prantsusmaa
5. Lugege läbi tekstid lk. 244. Milles väljendus XVII sajandi algul sõjapidamise eriline brutaalsus?
  • selleks, et ellu jääda pidid palgasõdurid tõituma tsiviilelanike kulul
  • tsiviilelanike maju põletati, perekonnad tapeti , selleks, et pääseda läksid nad palgasõduriteks
  • armeed olid pidevas lahustumisseisundis sulades kokku surmast, haavadest, haigustest , maha jäämistest.
Ususõjad #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liisanna Õppematerjali autor
Hispaania-vastane mäss, Ühendatud Provintside vabariik, Henry VII, Felipe II, rooma paavst, hugenottide sõjad, Kolmekümneaastane sõda

Sarnased õppematerjalid

Reformatsioon
2
doc

Reformatsioon

REFORMATSIOON. Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole on kirikus olnud juba selle kujunemisest peale ent reformatsioon on pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreekakatoliku kirikuks suurim vapustus kristluse ajaloos. Reformatsiooni eeldused kujunesid juba keskaja lõpul, nendeks olid: o LääneEuroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. o Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. o Tõsiusksetele ei olnud meeltmööda vaimulike mittekristlikud eluviisid. o Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid ka päevapoliitikasse. Erilist pahameelt tekitas patulunastuskirjade ehk indulgentside müük, kurikuulsaks indulgentside müüjaks sai Johann Tetzel, seal kus tema oli neid müünud, jäid kirikud tühjaks, sest rahvas oli end vabaks ostnud nii sooritatud kui ka veel sooritamata pattude eest. Suurim rahulolematus vallandus Saksamaal, sest poliitilise killustatuse tõttu oli katoliku kirikul va

Ajalugu
Varauusajale iseloomulikud jooned-16 -18-Saj
3
rtf

Varauusajale iseloomulikud jooned.(16.-18. Saj)

Varauusajale iseloomulikud jooned.(16.-18. Saj) Koloniaalvallutused, reformatsioon, usuvaenused, absolutistlik valitsemisviis. Suured avastusretked. Maailma ajalugu oli Euroopa keskne. Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim. 1485. a pani henry Tudor Inglismaal aluse tugevale kuningavõimule. Prantsusmaal tugevdas kuningavõimu Francois 1. Kesk-Euroopa jäi poliitiliselt killustatux(Saksa Rahva Püha Rooma Riik).1483. a keisritroon kuulus Habsburgide suguvõsale. Varauusajal oli Saxa keisrix Maximilian 1. Karl 5.(1519-1556) Ajal oli habsburgide dünastia võimu tipp Hispaaniast sai 16. Saj. Euroopa võimsaim suurriik. Portugal säilitas iseseisvuse. Hispaaniale kuulusid ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia ja suured valdused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopat iseloomustab suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine nt: Venemaa, Poola, Taani, Rootsi, Türgi impeerium(Võimsam riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas). 1521. a. Sai Rootsi kuningax Gustav 1. Vasa ja riik sai iseseisvax. 1558-158

Ajalugu
Varauusaeg Euroopas
11
doc

Varauusaeg Euroopas

· 1492 vallutati Granada (araablaste võimupärand). · Maadeavastustega saadi hiigelvaldused Ameerikas. 3. Ida- ja Põhja-Euroopa a. Kagu-Euroopa kuulus türgi (Osmani) impeeriumi kossseisu: · 1453 vallutati Konstantinoopol · Vallutati suured alad Euroopa kaguosas tänapäeva Ungarini. b. Poola: · Suurriik, millele allusid Leedu, Valgevene, suur osa Ukrainast. · Sagedased sõjad Venemaaga. c. Rootsi: · Vabanes 1521.a. rahvaülestõusuga Taani võimu alt ja kuningaks sai Gustav I Vasa. d. Liivi sõda (1558-1583) ülemvõimust Läänemerel: · Võitlust Liivimaa pärast alustas Venemaa, kes tõrjuti sealt välja. · Liivimaa jagati Rootsi, Poola ja Taani vahel. e. Vene riik: · Kujunes Moskva vürstiriigi ümber, kes alistas teised vürstiriigid.

Ajalugu
RRENESSANSS
7
docx

RRENESSANSS

1516.a oli Prantsuse kuningas saanud paavstilt õiguse nimetada ametisse piiskoppe ja abte. Talurahva olukord oli Prantsusmaal parem kui Saksamaal. Tõeline vaen katoliiklaste ja protestantide vahel Prantsusmaal lõi lõkkele pärast Itaalia sõdade(1494-1449) lõppu. Reformatsioon levis siin eelkõige kalvinismina. Prantsusmaa kalviniste nim hugenottideks. Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562.a Prantsusmaal 30.a kestnud kodusõja ehk nn hugenottide sõjad. Esialgu saavutasid hugenotid edu. Neil lubati riigis jumalateenistusi pidada, said õiguse astuda riigiametitesse ning neile kinnistati 4 kindluslinna. Protestantide elu oli vastumeelt katoliiklastele, keda toetas ka kuninga õukond. Ööl vastu 23.aug 1572, pärtliööl puhkesid Pariisis verised tapatalgud : kõik kättesaadud protestandid hukati. Kuningas Henri III osutus nõrgaks valitsejaks. Hugenottide eesotsas Navarra Henri, katoliiklaste juht aristokraad Henri Guise.

Ajalugu
Uus-aeg
6
doc

Uus-aeg

Varauusaja teemad 1. Renessanss ja humanism / mõistekaart/ ptk. 29 2. Suured maadeavastused/iseseisvalt läbi töötada / ptk. 30 3. Muutused usuelus: usupuhastus e reformatsioon. Vastureformatsioon ja ususõjad /ptk. 31-33/ 3. teema: Muutused usuelus… 1. Reformatsiooni põhjused: Algataja: Tema põhiseisukohad: Reformatsiooni suhtumine Saksamaal: Pooldajad: Vastased: Tagajärjed: 2. Reformatsiooni levik(erijooned, tunnused), kas jäi püsima: Šveits: Inglismaa: Põhja-Euroopa: Prantsusmaa: 3. Reformatsiooni vastased: Paavst: Ordud: Riigid: 4. Ususõjad: põhjused(kas sõda usu või vabaduse pärast), tagajärjed.

Ajalugu
Euroopa varauusaja algul
37
ppt

Euroopa varauusaja algul

Maadeavastustega sai hiigelavastused Ameerikas Ida- ja Põhja Euroopa vaheline võitlus Eesti ja Läti alade pärast, nimetati Liivi sõjaks (1558-1583) Venemaa alustas Vene väed tõrjuti Liivimaalt ning maa jagati 3 riigi vahel: Põhja-Eesti läks Rootsile, Lõuna-Eesti koos Lätiga Poolale, Saaremaa Taani võimu alla Moskvast sai Poola kõrval Ida-Euroopa arvestatavaim jõud Itaalia jäi rikkalikult killustatuks Rooma rüüstamine Tulenes sellest, et Itaalia sõjad polnud edukad Karl V palgasõdurite poolt 1527. a Palgasõdurid mõnitasid katolikku kirikut ­ riietusid paavstiks ja sundisid roomlasi oma jalgu suudlema. Nunnad tiriti kloostritest bordellidesse Rüüstamise käigus tapeti üle 30 000 inimese Euroopa ja muu maailm Euroopa mõju maailma majandusele ja kultuurile suurim ajaloos Euroopa rahvad ­ suurimad maadeavastajad ja kolonisaatorid Asustasid Ameerika mandri ja kehtestasid oma kolooniavõimu Aafrika ja Aasia kontinentidel

Ajalugu
Reformatsioon Lääne-Euroopas
15
doc

Reformatsioon Lääne-Euroopas

TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Reformatsioon Lääne-Euroopas Referaat Kelly Lutta 11e Tallinn 2009 Sisukord Reformatsiooni algus.....................................................................................................2 Reformatsioon Sveitsis..................................................................................................3 Ulrich Zwingli......................................................................................................................3 Johann Calvin.......................................................................................................................5 Reformatsioon Inglismaal..............................................................................

Ajalugu
UUS AJA EKSAM 1 OSA
33
docx

UUS AJA EKSAM 1 OSA

(1500) elas Euroopas ligikaudu 8085 miljonit inimest. Aastaks 1600 ulatus rahvaarv 100110 miljonini ning 1800. aastaks 185190 miljonini. Kogu maailmas oli 1500. aastal rahvaarvuks 400 miljonit ning 1800. aastaks juba 900 miljonit. Demograafiline stagnatsioon, selle põhjused: 17. sajandil oli Euroopa demograafilises arengus seisakuaeg, mil rahvaarv kasvas kolm protsenti. Rahvaarvu kasvu pidurdasid nii sõjad, näljahädad kui ka suuremad viimased katkupuhangud. Thomas Robert Malthus rahvastiku kasvu tagajärgedest: väitis, et ees ootab näljahäda. Rahvastik suureneb, kuid toiduainete kasv jääb napiks. Suurima rahvaarvuga riigid: Suurimaks rahvaarvuga riigiks kogu läbi varauusaja oli Prantsusmaa, kus elas 35 miljonit elanikku. Varauusaja lõpuks jõudis Prantsusmaa kannule ka Venemaa

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun