Küpros (0)

Küpros on saareriik Vahemere idaosas. Asub lõunapool Türgist, põhjapool Egiptusest ja Kreekast kagu suunas. Loodusgeograafiliselt kuulub Aasiasse . Ta on suuruselt kolmas saar Vahemeres ja üks populaarsemaid turismi atraktsioone, meelitades sinna üle 2,4 miljoni turisti aastas. Küprost tuntakse ka armastus- ja ilujumalanna Aphrodite saarena, kes legendi järgi seal sündis. Endine Briti koloonia iseseisvus aastal 1960. ja 1961. aastal liitus see Rahvaste Ühendusega. Küprose Vabariik on selles piirkonnas kõige arenenuma majandusega riik, ja on olnud Euroopa liidus 1. maist 2004.
Küprose pealinn ja suurim linn on Nikosia , kus elab 244 900 inimest. Rahvuskeeled on kreeka ja türgi. Inimarv Küprosel on 801 622 inimest ja inimasustuse tihedus 85 inimest ruutkilomeetri kohta.
Geograafia:
Küpros on üks vähestest saareriikidest, mille pindala on 9251 ruutkilomeetrit. Saare pikkus 100 kilomeetrit ja laius 240 kilomeetrit, rannikujoon on 648 kilomeetrit. Kõrgeim tipp on Olümpose mägi mis on 1952 meetrit kõrge.
Küpros on looduslike tagavarade poolest rikas, seal leidub vaske, püriiti, asbesti, puitu, soola, marmorit ja palju savi pigmendi lademeid.
Maakasutus:
Haritav maa 12 %
Jäädavad põllud 5 %
Jäädavad karjamaad 0 %
Metsad ja metsamaad 13 %
Muud 70 %
Küprosel on suurimaks loodus ohuks maavärinad. On ka värske vee puudus kuna seal pole palju jõgesid ja järvi. Joogivett saadakse merevett destilleerides või siis vihmaveest.
Ajalugu:
Esimene inimasustus Küprosel oli 10 000 aastat enne kristust. Esimesed asulad tekkisid sinna u. 8200 ekr. Esimene tsivilisiatsioon kes sinna jõudis oli Kreeka. Kreeklased saabusid saarele umbes 1600 aastat enne kristust. Maavärinad rikkusid algse infrastruktuuri ära ja kreeklaste sisssevool lakkas, need vähesed, kes sinna jäid, olid mööda küprost laiali pillutatud. Kreeklased hakkasid tagasi tulema aastatel 1100-1050 ekr. Küpros vallutati Assüüria poolt 709 ekr, seejärel Pärslaste poolt 545 ekr. Küproslased said Küprose enda kätte ülestõusuga. Lõpuks aastal 59 ekr. jäi see Rooma Impeeriumi alla. Aastal 395 vallutati Küpros Bütsantsi tsivilisatsiooni poolt. Küpros käis käest kätte kuni see jäi Briti kuningriigi valduseks aastal 1925. Iseseisvuse saavutas Küpros aastal 1960. 1974. aastal toimus Küprosel riigipööre, peale mida tõi Türgi Küprosele oma väed. Vaenupooli lahutama toodi ÜRO rahutagamisjõud (UNICYP), mis tegutseb riigis siiani. Novembris 1983 kuulutati ühel kolmandikust saarel välja Põhja-Küprose Türgi Vabariik. Ülejäänud saarel toimib 1974. aastast rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose Vabariik.
Valitsus:
Küpros on presidentaalne vabariik, esimeseks presidendiks valiti peapiiskop Makarios III, kelle valitsemise ajal sai noor vabariik ka ÜRO täieõiguslikuks liikmeks. Samal aastal kinnitati ka Küprose põhiseadus, mille põhimõtted kestavad siia ajani. Näiteks valitakse president 5 aastaks, mille koht kuulub kreeklastele, aga aseesimehe koht türklastele. parlamendis on 80 kohta, millest täidetud ainult 56, sest ülejäänud 24 kuuluvad Küprose türklastele, aga need kohad on alates 1964 aastast vakantsed. Praeguseks presidendiks on Dimítris Christófias, kes kuulub kommunistliku partei AKEL ridadesse.
K
üprose sõjaline jõud on suhteliselt madal, neil on olemas ainult Rahvuskaart , see on kombineeritud armee , mis jaguneb Esimeseks, Teiseks ja Neljandaks Jalaväe Divisjoniks, Kahekümnendaks Tanki Brigaadiks ning Kolmandaks ja Kaheksandaks Toetus-brigaadiks.
Majandus:
Küprose majandus on tõusmas ja tugevnemas. Selle koht Rahvusvahelises Valuutafondis on 29s 29 830 rahvusvahelise dollariga, mis on natuke üle Euroopa Liidu keskmise. Küprose majanduspoliitika on keskendunud Euroopa Liidu normidele. Euro võttis Küpros vastu 1.jaanuaril 2008. Hiljuti avastati Küprose mere põhjast naftat, mille kättesaamiseks peavad Egiptus , Liibüa ja Küpros läbirääkimisi, mis toimavad sellepärast, et see avastati merepiiri kohalt. Merepõhjast mis eraldab Küprost ja Liibüat võib arvatavalt leida nafta ja maagaasi lademeid. Põhilisteks impordiartikliteks on toormaterjalid, tarbekaubad, transpordivahendid ja kütus. Peamisteks ekspordiartikliteks on rõivad, jalatsid, farmaatsiatooted, tsement, sigaretid , mööbel, vein, kartulid ja tsitrusviljad .
Demograafia:
Küprosel elab 801 622 inimest, millest 77 % on Kreeklased, 18 % türklased ja teisi rahvusi on 5 %. Riigikeeled on Kreeka ja Türgi. Küpros on üks Euroopa Liidu usklikumatest riikidest, põhiusk Küprose kreeklastel on kristlus ja kuuluvad nad Küprose Autokefaalse Kreeka Õigeusu Kiriku koosseisu. 1% saare elanikest on katoliiklased ja 1% maroniidid. Küprose türklased on moslemid (sunniidid). Leidub ka protestante, Baha 'i usku, juute , Rooma katoliku usku ja Armeenia Apostleid.
Küprosel on väga arenenud haridussüsteem mis sisaldab põhiharidust, kõrgharidust ja ülikooliharidust. Seal on riigikoolid ja ka palju erakoole. Allpool nimekiri mõningatest era- ja riiklikest ülikoolidest:

• Küprose Ülikool (asutati 1989)
  
• Küprose Kunstiakadeemia (1995)
  
• Küprose Tehnikaülikool (2007)
  
• Euroopa Ülikool – Küpros (1961, muutis nime Küprose Kolledžist 2007)
  
• Nikosia Ülikool (1981)
  
• Frederiku Ülikool (pole teada)
  

Kultuur:
Küprosel on väga rikas kultuur. Kato Pafos, Palaepafos ja Choirokoitia linnad ja saare üheksa Bütsantsi mägikirikut on lisatud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Traditsiooniline Küprose käsitöö hõlmab tikandeid, savinõusid ja vaskesemeid. Kunstis on Küprosel välja tuua palju erinevaid tuntuid kunstnike, nt Kaasaegse kirjanduse alal paistavad silma Kostas Montis ( poeet ja kirjanik) ning Demetris Gotnis (kirjanik). Evajoros Karageorgis ja Marios Tokas on tuntud oma heliteoste poolest.
Traditsioonilisteks kohalikeks roogadeks on meze – valik pearoana serveeritavatest suupistetest, halloumi juust ja zivania naps.
Küprose folkmuusikal on palju sarnasusi Kreeka rahvamuusikaga.
Infrastruktuur :
Küprosel puudub raudtee ühendus, kuna selle raudtee liit lõpetas tegevuse 1951. aastal. Küprosel on 10 633 kilomeetrit teid, millest 6 249 kilomeetrit on sillutisega ja ülejäänud 4 414 kilomeetrit sillutiseta. Küprosel on 2 rahvusvahelist lennujaama , Larnaca ja Paphos.
Küpros on liidus järgmiste rahvusvaheliste oragnisatsioonidega: Austraalia Grupp,CN, CE, CFSP , EBRD, EIB, EU, FAO, IAEA , IBRD, ICAO , ICC, ICCt, ITUC, IDA, IFAD, IFC, IHO,ILO, IMF, IMO, Interpol , IOC, IOM, IPU, ITU, MIGA , NAM, NSG, OPCW, OSCE, PCA, UN, UNCTAD, UNESCO, UNHCR , UNIDO, UPU, WCL, WCO, WFTU, WHO, WIPO, WMO, WToO, WTO.