50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Chica1
Õppematerjali autor
· Saksamaa andis maailmale suurima katoliiklusest lahkulöönud usutunnistuse luterluse. · Esimene reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutmine laiemalt (valitsemise, poliitilise, majandusliku võimu alal). · Usupuhastusega ristiusu õpetuse puhastamine ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. SAKSA KEISRIRIIK 15. SAJANDI LÕPUL 16. SAJANDI ALGUL · Keisririik Euroopa südames. Keiser Karl V (1519-1556) ajal toimus reformatsioon. Ta on Habsburgide dünastia silmapaistvamaid esindajaid. · Välispoliitiline probleem: türklaste pealetung äkki muhamedlased alistavad kristliku maailma. · Hiiglaslik nõrgalt seotud väikeriikide kogum. Olulisemad otsustajad oli tähtsad kuurvürstiriigid kuurvürstid valisid keisri, kuigi see pidi kindlasti pärinema Habsburgidest. Iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond, ametnikkond ja sõjavägi. MAJANDUS
Kuigi enamasti peetakse domineerivamaks pooleks ühiskonna sekulariseerumist, purustas just usupuhastus (reformatsioon) Euroopa keskaegse ühiskonnakorralduse, avades ukse uude ajastusse. Usupuhastus Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole on olnud ristiusukirikus selle kujunemisest peale. Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas alati vastuseisu ning nõudmisi ristiusu algete juurde tagasi pöörduda. Selles tähenduses ei olnud ka reformatsioon ehk usupuhastusliikumine mingiks erandiks. Küll aga osutusid tavatuks reformatsiooni ulatus ning selle tagajärjed: pärast ristiusukiriku lõhenemist rooma-katoliku ja kreeka-katoliku kirikuks oli reformatsioon suurim vapustus kristluse ajaloos. Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul. Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas teiste seisuste rahuolematust
aastal Taani, Norra ja Rootsi vahel Kalmari unioon. Ühenduses pidi riikidel olema ühine valitseja, kuid iga riik pidi säilitama oma õigused. Sõja korral tõotati üksteist aidata. Järgnevalt püüdis Taani Rootsile oma tahet peale suruma, aga see rootslastele ei meeldinud ja 1521. Aastal puhkes Rootsis taanlaste vastu ülestõus, mida juhtis noor aadlik Gustav Vasa. Võitlus oli edukas ja 1523. aastal sai Gustav Vasast Rootsi kuningas. Taanis, Rootsis ja Norras leidis reformatsioon kiiret vastukaja, sest Taani kuningas Christian nägi usu-uuenduses võimalust katoliku kirikust ja aadli mõju alt vabanemiseks. Paraku see ebaõnnestus ja alles Christian II mantlipärijal õnnestus luterlus peale suruda. 1536. aastal anti katoliiklusele Taanis lõplik hoop. Taanist sõlutunud Norras üritati samuti katoliku usku luterlusega asendada Christian II ajal, kuid lõplikult kehtestati see vägivalla abil alles XVI sajandil. Rootsis oli reformatsioonist kasu
Pildi rüüste liikused Tähtsale kohele tõusis jutlus Luther kirjutas kirikuhümni (,,Üks kindel linn ja varjupaik") Reformatsiooniga liitus talurahvas hakati tagasi nõudma koguduse maa-alasi 1524-1525 Saksa talurahva sõda toimub Lõuna ja Keskosas Sõja ideoloogiline juht Thomas Müntzer (Mälestus sammas Lutherile paigutati 1862 ja hävitati 1949 Keilasse kiriku mõisa ette) Kaotada pärisorjus Nüüd muutus reformatsioon poliitiliseks liikumiseks vürstid tahtsid suurendada oma õigusi keisrivõimu arvel Martin luther ei toetanud talurahva sõda Luther ütleb talurahva kohta 1526 riigipäeval otsustati, et vürstid määravad allubvate usu Lutherlasi on maailmas 66 miljonit 1529 üritasid katoliiklased Lutheri usku keelustada Lutherlased avaldasid rahulolematust = protestandid. Kõik uued usundid mis kasvasid välja katoliiklusest reformatsiooni tulemusel, kannavad nime protestantlikud usundid
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis kulges läbi Euroopa kagust
(Uusajal teised ideaalid, mungad ei tooda midagi jne.) Eur. Uusaeg -Algus u. Aasta 1500. paiku (1450-1550) 10 · Mitmetahuline Renessanssifenomen (Taassünd) · Konstatinoopoli langemine (1453) Konstatinoopoli teadlased põgenevad Itaaliasse. · Maadeavastusretked (Ameerika avastamine 1492, meretee Indiasse 1498) · Reformatsioon (1517 ) Muutused: 1. Keskaja universaalsusideoloogia laguneb igal tasandil. 1. Vaimne vabanemine. A. Uus maailmavaade: Renessanssi mentaliteet (Antiikkultuuri taasavastamine) · Algab Itaalia aladelt. Eliidi hulgast (14. saj.) -Humanism: Inimene on kõige mõõt. Inimlik haritud humanist saab ideaaliks. -Ilmalikkustumine -Indiviualism, dünaamilisus. -Poliitikas Makjavellism (1523) Pole moraalikitsendusi, renessanssiajastu vabanemine.
Vabariiklik kord Res bulica- ühiskondlik asi või rahva asi.roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse Magistraat- riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud. Konsul-kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine. tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahvakoosolekule jõudmist
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid