Kolmekümneaastane sõda (0)

Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli üks esimestest kui ka viimastest ususõdadest. Sõjas osalesid esmalt katoliiklased ja protestandid . Selle põhjuseks olid katoliiklaste ja protestanti võitlus oma iseseisvuse eest, suurriikide vahelised pinged ja usuvõitlused. Sõda hakkas aastal 1618 ning lõppes 30 aasta pärast ehk 1648 aastal. Sõda oli väga haarav . Aastal 1618 prahas kasvas suur pinge keisri ja böömi aadlike vahel. Katoliiklased tungisid Böömimaale ja algas sõda.
Esimesel sõjapoolel olid edukad katoliiklased. Paljud protestandid põgenesid ära ja mõned asusid ka katoliiklikku usku, kartes karistusi saada.
See ärritas teisi protestante.
Taani astus aastal 1625 Saksamaal olevasse sõtta, et ta toetaks protestante. Siiski katoliiklased suutsid taani välja ajada. Ferdinand II algatas sunniviisilise katoliku usu taaskehtestamise. Peale seda astus sõtta rootsi(1630) kes oli sellel ajal kõige võimsam riik. Gustav II adolfil polnud ükskõik kuidas lõppeb sõda saksamaal, kuna ta lootis rajada Läänemerd ümbritseva riigi. 1635 astub sõtta Prantsusmaa kes ei tahtnud protestante aidata vaid hoopis tahtis ta põlisvastseid Habsburge nõrgendada.Ei prantsusmaa ega rootsi ei suutnud peale mõne olulise lahingu sõjas midagi muuta. Sõda venis ja venis aina pikemaks. Inimesi suri palju , nii sõjas kui näljahäda kogemisel ja kaa epiteemiate tõttu. Sõda laastas eriti Põhja-Saksamaad Mecklenburgis. Elanike arv langes metsikult . Hakati üha enam mõtlema rahu sõlmimisele. Sõda oli lootusetu.
Hakati pidama rahuläbirääkikmisi kahes vestfaali linnas.
Kuid lõpuks aastal 1648 sõlmiti vestfaali rahu. See sõlmiti Vestfaali linnas ja selle pärast on kaa selline rahu nimi. Saksamaa kaotas rahulepinguga suuri maa-alasid ning keisrivõimu Saksamaal piirati veelgi. Kuid Saksa vürstide õigused suurenesid tunduvalt.
Usulisi piire Saksamaal ei muudetud. Need mis olid katoliiklikud jäid katoliiklikeks ning need mis olid protestantlikud jäid ka protestantlikeks. Aga ka kalvinismi tunnistati Saksamaal. Vestfaali rahu uuendas eelmisel sajandil sõlmitud Augsburgi rahu. Vestfaali rahu võeti Saksamaal vastu suurte lootustega. Kirikukelli helistati üle kogu maa ningi kõmasid suurtükisaluudid.
Vestfaali rahu- sellega lõppeski 30 aastane sõda. See oli esimene nüüdisaegne Euroopa rahuleping. See oli mõtetu kuna mitte midagi erilist ei muudetud. See sõda ei olnud väärt nii palju kannatusi, verd, pisaraid ja suures koguses surma saanud inimesi.
Kuid see sõda sai lõpule viidud ja kõik halb näis olevat möödas.