Reformatsioon (2)

Reformatsioon
Reformatsioon oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn. refomeeritud harud, neist peamised olid luterlus , kalvinism ning anglikaani kirik .
Reformatsiooni põhjused:

• Ei meeldinud kiriku ilmeksimatus
  
• Paavsti ja kiriku autoriteedi langemine
  
• Humanismi ja renessansi ideede levik
  
• Ilmalikud tahtsid oma võimu laiendada
  
• Indulgentside müük
  

Reformatsioon Inglismaal:

• Alustas Henry VIII
  
• Kasutas reformatsiooni oma poliitiliste ja isiklike plaanide teostamiseks
  
• Kuulutas end paavstist sõltumatuks ja nimetas end Inglise Kiriku peaks
  
• Säilitati paljud katoliiklaste traditsioonid
  

Sarnasused katoliku kiriku ja anglikaani kiriku vahel

• Emakeelne jumalateenistus
  
• Kloostreid pole
  
• Kirik allub riigile
  
• Piibel usulise tõe allikas
  
• Lõpetati tsölibadi nõue
  
• 2 sakramenti
  

Erinevused katoliku kiriku ja anglikaani kiriku vahel

• Luterlus ei ole vaenulik teiste uskude vastu, kalvinism on
  
• Kalvinismil polnud õpetajat
  
• Kalvinismis jumalik ettemääratlus
  
• Anglikaani kirikus missa
  
• Kirik samasugune nagu katoliku kirik
  
• Kalvinismis tuli loobuda kõikidest rõõmudest, rõhk tööl
  

Martin Luhter (10.november 1483 – 18.veebruar 1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk , kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. 31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise. Ta kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde.
Luterlik kirik:

• Piiblit peetakse autoriteetseks usualuseks.
  
• Üldine preesterluse põhimõte.
  
• Õndsaks saab ainult läbi usu.
  
• Kirik instututsioonina pole hädavajalik.
  
• 7 sakramendist võeti 2 – ristimine ja armulaud.
  
• Rahvuskeelne/Emakeelne jumalateenistus.
  
• Lihtne kirik – maalid ja muu säärane lõhuti, põletati.
  
• Kaotati preestrite abielukeelu nõue.
  
• Likvideeriti kloostreid.
  

Augsburgi usutunnistus ja usurahu : 1530 . aastal üritasid reformatsiooni pooldajad saada Rooma kiriku toetust läänekiriku ühtsele õpetusele. Selleks esitati Augsburgi usutunnistus, millest sai luterliku kiriku usutunnistus, kuid kõik lepitused lükati tagasi. 1555. aastal oli keiser sunnitud välja kuulutama Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks
Kalvinism on protestantlik usuvool, mille rajas 1536 . aastal J. Calvin . Kalvinistid lähtusid Jumala ettenägelikkusest ja maailma seaduspärasusse sekkumatusest. Nende õpetuse järgi peab usklik kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saamiseks, olema töös püüdlik, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Kalvinistid propageerisid lihtsat elu.
Johann Calvin (10.juuli 1509 – 27.mai 1564) oli prantsuse usureformaator, kes pani aluse kristlikule teoloogiasüsteemile, mida hiljem hakati nimetama kalvinismiks. Calvini tuntuim teos on “Ristiusu õpetus”, mis ilmus juba Calvini eluajal nelja olulise väljaandena.
Henry VIII (28.juuni 1491 – 28.jaanuar 1547 ) oli Tudorite dünastiast Inglismaa ja Iirimaa kuningas 1509-1547. Henry sai põhiliselt tuntuks oma abielude ja usupoliitikaga, mis olid omavahel väga tihedalt seotud. Samas oli ta ka riigijuhtimise teistes valdkondades suhteliselt edukas, pidas tihti sõdu ning püüdis oma varandust pidevalt kasvatada. Samuti oli ta kõrgelt haritud, oskas paljusid keeli, tegeles musitseerimise ning filosofeerimisega .
Anglikaani kirik:

• Kloostrite tegevus lõpetati
  
• Ei lubatud lihtrahval piiblit lugeda
  
• Säilis missa ja kirikute rikkalikud sisustused
  
• Jumalateenistus inglise keeles.
  

Ususõjad ja nende tulemused: Ususõdadeks nimetatakse protestantismi levikut ja katoliku kiriku võitlust protestantismi vastu.
Hugenottide sõjad (prantsuse kalvinistid) – sõda käis kuninga lähisugulaste Bourbonide , õukonnas tegutsevate Guise’de ja kuningadünastia Valois ’de, hugenottide ja katoliiklaste vahel. Bourbonid valitsesid Navarrat ja toetasid protestante, Guise’id toetasid katoliiklasi ja Valois’id laveerisid mõlema leeri vahel. Pärtliöö on 24. augustil 1572. aastal toimunud verised tapatalgud. Kõik kätte saadud protestandid hukati. Tapeti umbes 10 000 hugenotti, Navarra Henri jäi ellu, sest ütles protestantismist lahti. Henri III mõrvati, kuningaks sai Henri IV kes oli hugenott . Lõpuks astus katoliku usku. Ütles, et Pariis vajab missat. Nantes’i ediktiga kuulutati valitsevaks usuks katoliku usk, protestantidel lubati tegutseda, kuid mitte Pariisis ega kuningakojas.
Kolmekümneaastane sõda – põhjus: nõrk ja killustatud Saksamaa, mis ahvatles teisi vallutustele.
Sõjas 2 poolt: Katoliiklased

• Saksa riigid
  

Protestandid

• Inglismaa, Holland , Taani, Rootsi ja Prantsusmaa
  

Vestfaali rahu(1648) – Kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid. Kolmandana liikluse ja luterluse kõrval tunnustati ka kalvinismi . Keisrile jäi Austria, Ungari, Bööni-ja Määrimaa. Rootsi sai Ees- Pommeri Rügeni saare ja Oderi suudmega, Breemeni ja Verdeni piiskopkond Elbe ja Weseri suudmealaga ning Wismari linn. Prantsusmaa sai suurema osa Elsassist. Esimest korda ulatus Prantsusmaa idapiir Reini jõeni. Vestfaali rahuga tunnustati ka Hollandi ja Šveitsi iseseisvust.