Autoriteet on alati personifitseeritud. Autoriteedi nimel antakse vandetõotus. Autoriteeti eitab anarhism. Propagandasõjas kehtib autoriteedi relatiivsuse printsiip. AUTORITEEDI RELATIIVSUS on propagandasõja printsiip, mille kohaselt igast autoriteedist leidub ikka ning alati veel üks suurem autoriteet. Se järeldub asjaolust, et ka autoriteedi autoriteetsus peab olema kelleltki saadud.AUTORITAARSUS- on autoriteedi vaidlustamatu ilming AUTORIKUJUND on publiku personifitseeritud kontsept propaganda subjektist. See kontsept võib personifitseeruda kaheti: 1 kollektiivina (ametiühing) 2 isikuna (Anton Hansen kui Tammsaare ja Marie-Henri Beyle kui Stendhal) AUTORIKUJUNDI ALUSEL eristatakse kolme propaganda liiki: 1- Valge propaganda( läbipaistev autorlus) 2- Must propaganda(vastase silt sõnumile) 3- Hall propaganda (autorlus segane) 2.3 Teokraatia ja demokraatia
edastatav info, võõrkommentaar monoloog, dialoog on mõne teise tegelase kohta edastatav info) ja kaudseks. Monoloog on enamasti siiras, dialoog võib tingida infoteadliku moonutamise. Kaudne: Keelekasutus kas tegelane räägib kirjakeelt, murret või slängi? Kui suur ja milline on tema sõnavara?Väga oluline on tegelase edastatav mitteverbaalne info: kostüüm, miimika, zestid, hääl jms. Autori kommentaaril on draamas ja teatris väga väike roll, sest autorikujund on siin varjatud, autor saab rääkida peamiselt tegelaste kaudu. Autorikommentaar: remarktekst, mis lavastuses väljendub mõnikord otse, aga enamasti üsna diskreetselt, nt lava- või muusikalises kujunduses. Kõnekad nimed nt Jutustaja; helid, vastand- ja liitlastegelaste süsteem. 19. Mis on aktantmudel ja kuidas seda tegelase ning tegelaskonna analüüsis rakendada? Aktantanalüüs on üks tegelaskonna analüüsi võimalustest. Aktandid on rollid või
kohta edastatav info) kaudseks. Keelekasutus kas tegelane räägib kirjakeelt, murret või slängi? Kui suur ja milline on tema sõnavara?Väga oluline on tegelase edastatav mitteverbaalne info: kostüüm, miimika, zestid, hääl jms. · Autori kommentaaril on draamas ja teatris väga väike roll, sest autorikujund on siin varjatud, autor saab rääkida peamiselt tegelaste kaudu. Autorikommentaar: remarktekst, mis lavastuses väljendub mõnikord otse, aga enamasti üsna diskreetselt, nt lava- või muusikalises kujunduses. Kõnekad nimed nt Jutustaja; helid, vastand- ja liitlastegelaste süsteem. 42. Defineerige tegelaskontseptsioonid personifikatsioon, tüüp, mask, karakter.
edastatav info, võõrkommentaar monoloog, dialoog on mõne teise tegelase kohta edastatav info) ja kaudseks. Monoloog on enamasti siiras, dialoog võib tingida infoteadliku moonutamise. Kaudne: Keelekasutus kas tegelane räägib kirjakeelt, murret või slängi? Kui suur ja milline on tema sõnavara?Väga oluline on tegelase edastatav mitteverbaalne info: kostüüm, miimika, zestid, hääl jms. Autori kommentaaril on draamas ja teatris väga väike roll, sest autorikujund on siin varjatud, autor saab rääkida peamiselt tegelaste kaudu. Autorikommentaar: remarktekst, mis lavastuses väljendub mõnikord otse, aga enamasti üsna diskreetselt, nt lava- või muusikalises kujunduses. Kõnekad nimed nt Jutustaja; helid, vastand- ja liitlastegelaste süsteem. 19.Mis on aktantmudel ja kuidas seda tegelase ning tegelaskonna analüüsis rakendada? Aktantanalüüs on üks tegelaskonna analüüsi võimalustest. Aktandid on rollid või
edastatav info. Info usaldusväärsus sõltub edastajast (vaenlane vs ise/sõber) ning kõnesituatsoonist monoloog (enamasti siiras) vs dialoog (info teadlik moonutamine, hea mulje jätmine, laimamine) o Keelekasutus kirjakeel, släng, murre. Sõnavara suurus, mitteverbaalne info (kostüüm, miimika, hääl jne) Autori kommentaarid väike roll, sest autorikujund on varjatud. Remarktekst väljendub enamasti diskreetselt (lavakujundus, muusikaline kujundus). Selgeks välja toomiseks kasutatakse Jutustajat, Näitejuhti jne kommenteerib lugu. Rolle avavad ka antud nimed ning suhted teiste tegelastega. Viis olulist küsimust: Kes tegelane on? välja nägemine, sotsiaalne staatus, iseloom, suhted iseenda ja teiste tegelastega, maailmaga. Miks ta räägib ja tegutseb
Väga huvitav on piltliku huumori kasutamine. Problemne on Sinuhe teekonna täpne kirjeldus, kuna osadest kohtadest pole suuremat midagi teada. Peale pikka arutlust raamatu üle soovitan raamatut kindlasti lugeda, sest seal on väärt materjali Egiptusest, Sinuhe elust ning õpetlikku elufilosoofiat. Võrdlus Waltari kirjutas ,,Sinuhesse'' ka omaenda elutunnetuse, oma rahuldamata kire, oma kujutlused ja teadmised. Ta oli enda eestkõneleja, tema autorikujund. Siinkohal leian paralleele Waltari ja Jaan Krossiga. Jaan Kross nägi kroonikakirjutajast jutlustajas Balthasar Russowis oma teist ja samas kõige sügavamat mina, keda ta järgnevas loomingus teosest teosesesse erinevates kehastustes ikka ja jälle läbi kirjutas. Otsides paralleele eesti kirjandusest viitaksin Tammsaarele ja Ristikivile. ,,Sinuhe'' filosoofilises koes on Tammsaarelikku skepsist ja pessimismi. Kirjanikena on nad tiirelnud
annaabi.ee 
