difusioon, osmoos. Aktiivne transport- vajab energiat, toimub vastu kontsentratsioonigradienti, toimub kandevalkude abil, Na/K-pump. Endotsütoos- osakeste rakku transportimine põiekestes. Eksotsütoos- osakeste rakust välja transportimine põiekestes. Fagotsütoos- transporditakse rakku väga suuri osi. Pinotsütoos- transporditakse rakku väiksemaid osi. 3. Raku organellide ehitus ja ülesanded. Mõisted tsütoplasma, tsütosool, prokarüootne ja eukarüootne rakk. RAKUORGANELLID: Tuum- asub raku keskel. DNA sisaldus ja säilitus, raku elutegevuse juhtimine. Tsütoplasma- Seob raku organellid ja tuuma ühtseks, jääkainete eritumiskoht. Rakumembraan- Ümbritseb rakke, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke. Tsütoplasmavõrgustik- Siledapinnaline ER- torud, põiekesed. Lipiidide süntees, glükogeen, steroidhormoonid. Karedapinnaline ER- plaatjad kanalid, ribosoomid. Valgusüntees, lipiidide süntees.
Virchow- 1858 pani kirja teesi, et rakud saavad alguse olemasolevatest rakkudest. Rakuteooria seisukohad: - Kõik organismid on rakulise ehitusega - Rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel - Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas (Närviraku näide) Rakkude uurimine * valgusmikroskoop- vaadeldav ese peab olema õhuke * elektromikroskoop- pommitatakse elektronidega, ekraanile joonistatakse kujutis Prokarüootne Eukarüootne Tuum puudub, olemas tuumapiirkond Tuum olemas Tuumake puudub Tuumake olemas Pärilikkusaine haploidne Pärilikkusaine keha rakkudes diploidne Kahekordse membraaniga organellid Kahekordse membraaniga organellid puuduvad (mitokondrid,plastiidid) Sisemembraanistik puudub Sisemembraanistik olemas
viirushaigusi ei saa ravida antibiootikumidega; viroloogia uurib viirusi; paljunevad elusrakkudes; on elus ja eluta looduse piirimail Elus ehituses valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad, nuteeruvad Eluta puudub ainevahetus, ei saa paljuneda ilma peremeesrakuta, puudub rakuline ehitus Eukarüootne rakk - päristuumne rakk; eristunud on rakutuum ja membraansed rakuorganellid; nt taime-, looma-, seene- ja paljude protistide rakud Prokarüootne rakk - eeltuumne rakk; puudub rakutuum ja membraansed organellid; väiksemad kui eukarüootsed rakud; nt bakterite ja arhede rakud Rakuteooria põhiseisukohad - rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas omavahel; uus rakk saab tekkida ainult olemasoleva raku jagunemise teel; koed on alati rakulise ehitusega
b) eoseline paljunemine nt. Seened, sõnajalg c) kloonimine imetaja areng mõnest keha rakust 2)suguline paljunemine algab viljastamise e. muna-ja seemneraku ühinemisega (esineb ka õistaimedel) 2)Ainevahetus: 1)Autotroofne ainevahetus: rohelised taimed neil on olemas klorofüül (fotosüntees) 2)Heterotroofne ainevahetus: peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet. 3)Rakuline ehitus Kõik elusolendid koosnevad rakkudest 1)prokarüootne e. eeltuumne rakk 2)eukarüootne e. tuumaga rakk 4)Reaktsiooni võime ärritajatele Taimedel: kroonlehtede liikumine valguse poole Inimesel: nt: tunned kui keegi puudutab sind 5)Kõikidel elusolenditel on stabiilne sisekeskkond Nt: Keha temperatuur, veresuhkru tase 6)Elusolendeid iseloomustab areng e. teatud täiustumine. Paljunemise võime on arengu näitaja Elu organiseerituse tase 1)Rakk rakku tuuma uurib tsütoloogia Uuritakse kromosoome mis koosnevad DNA-st.
(kontrolltaim, katsetaim). Teaduslik fakt: Kui püstitatud hüpotees peab paika, saadakse teoreem vms. Mõisted Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega, nt sahhariidid. Rakk- kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Eukarüootne rakk- päristuumne rakk, mida iseloomustab rakutuuma ja rakumembraansete ainete esinemine. Prokarüootne rakk- eeltuumne, seda iseloomustab rakutuuma ja rakumembraansete ainete puudumine. Pärilikkus- eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega. Areng- avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel. Molekulaarbioloogia- bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel. Tsütoloogia- bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja
Puu saab vett ja min.aineid paremini kätte. Seen saab puult org.aineid. Toiduks- riisikad loomadele. 6. kahjulikud seened, millised ja kuidas? Parasiitseened(elavad teiste arvelt, taimeparasiit, nõgiseened, roosteseened, jalaseen.)- tekitavad teistele org.haigusi. vamm -puitesemete, hoonete kahjustamine. Kärbseseen, kevadkogrits toorena, saatanapuravik- seenemürgitus.Hallitusseened- tarbeesemed pärmseened- puuviljadel, marjadel. 7. bakteriraku ehitus prokarüootne(eeltuumne), väline kate kuni 3kihiline( membr,rakukest, limakapsel) Limakapsel kaitseb välismõjude eest(kuivamise) Sees: tsütoplasma, milles pärilikkuseaine( rõngaskromosoom, DNA rõngakujuline) ja organellid.: ribosoomid, pastiidid (vastutavad bakteri ainevahetuse eest) DNA rõngas(plasmiid) ei ole kindel arv, bakter suudab kohaneda ümbritseva keskk. plasmiidide sünteesi kaudu. Küljes: 2sugused väl.ulatuvad osad. Kõigil piilid(aluspinnale innitumiseks vaj
ELUOMADUSED Bioloogia- teadus elusolenditest 1) Paljunemisvõime a)mittesuguline-toimub ilma sugurakkudeta((pooldumine,kloonimine,eoseline paljunemine(seened,samblad)) b)suguline-viljastamine ehk muna- ja seemneraku ühinemine(ka õistaimedel) 2)Ainevahetus a)autotroofne av-rohelistel taimedel, neil on klorofül.Selline toitumisviis-fotosüntees b)heterotroofne av-peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet 3)Rakuline ehitus-kõik elusorganismid (ja ainult nemad) koosnevad rakkudest a)prokarüootne ehk eeltuumne rakk b)eukarüootne ehk tuumaga rakk 4)Reaktsioonivõime ärritajatele nt.kroonlehtede liikumine(valgus) 5)Stabiilne sisekeskkond nt.kehatemp., veresuhkru tase 6)Areng ehk teatud täiustumine nt.paljunemisvõime on arengu näitaja ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1)Rakk-uurib tsütoloogia. Raku tuumas on kromosoomid, mis koosnevad DNA'st DNA uurimine võimaldab: *diagnoosida haigusi *ennetada haigusi *määrata sugulust *tuvastada kurjategijaid
ja ainuraksete organismide puhul on on oluline nende välismembraani pindala ja sisekekskkonna ruumala vaheline suhe. Kui membraani suhteline pindala jääb liiga väikseks häiruvad ka plaju protsessid. 10. Millest sõltub loomarakkude väliskuju? · iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega 11. Mis erinevus on prokarüootidel ja eukarüootidel? · Eukarüootne ehk päristuumsed, millel on tuum olemas · Prokarüootne ehk eeltuumsed, millel puudub rakutuum 12. Mis on tsütoplasma? · Poolvedel raku sisaldis 13. Miks tsütoplasma oluline on? · Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. · Tagab toitainete laialikandmise rakus. · On jääkainete eritumiskohaks. · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. 14. Miks rakutuum tähtis on? · Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. · Juhib raku elutegevust. Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. 15
Niiskus, temperatuur, toitainete kontsentratsioon, valgus jms. Teaduslik fakt- Kui püstitatud hüpotees peab paika saadakse uus teaduslik fakt. Loodusseadus- Teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt seletada mitmeid loodusnähtusi. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUS MOLEKULAARNE TASAND- Biomolekulid nt sahhariidid. Elu molekulaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia. RAKULINE TASAND- Kõige väiksem elusüksus on rakk. N: eukarüootne rakk, prokarüootne rakk. Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia. KUDE- Rakud moodustavad kudesid. N: närvikude, sidekude, epiteelkude, lihaskude. Kudesid uurib histoloogia. ELUND EHK ORGAN- Koed moodustavad organeid, mis täidavad kindlat funktsiooni. Erinevaid organeid uurivad erinevad teadusharud nt neuroloogia. ELUNDKOND EHK ORGANSÜSTEEM- Elundid moodustavad elundkondi. Nt.hingamiselundkond. Taimedel elundkonna tasand puudub.
DNA replikatsioon 1. Alternatiivsed mudelid 2. Poolkonservatiivne: MeselsonStahli katsed 3. DNA süntees ja elongatsioon 4. DNA polümeraasid 5. Replikatsiooni algus ja initsiatsioon 6. Prokarüootne/eukarüootne mudel (tsirkulaarne/lineaarne kromosoom) 7. Telomeeride replikatsioon Replikatsiooni alternatiivsed mudelid Ultratsentrifuugimine gradiendis 1958: Matthew Meselson ja Frank Stahli katse, milles näidati, et repliktsioon on poolkonservatiivne 1955: Arthur Kornberg Töötas E. coli'ga. Avastas DNA sünteesi mehhanismi in vitro Vajalik neli komponenti: 1. dNTPs: dATP, dTTP, dGTP, dCTP (deoxyribonukleosiid 5'trifosfosfaadid) (suhkuralus + 3 fosfaati) 2
liidab fragmendid kokku DNA struktuurid: Primaarstruktuur- DNA lineaarseks ahelaks liitunud nukleotiidid Sekundaarstruktuur e. DNA biheeliks- kaksikahelaline struktuur, kus DNA ahelaid ühendavad aluspaaride vahelised H – sidemed. 10. Eukarüootse raku mõiste, põhitunnused võrreldes prokarüootse rakuga, põhikomponendid. Eukarüootne rakk- päristuumne rakk on üks kahest peamisest elusorganismidel esinevast rakutüübist (teine on prokarüootne rakk). Eukarüootsetel rakkudel on eristunud rakutuum ja membraansed rakuorganellid (näiteks mitokondrid ja kloroplastid). Eukarüootsed on taime-, looma-, seene- ja paljude protistide rakud. 11. Rakumembraani koostisained, ehitus, ülesanded eukarüoodil. ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast
Ainevahetus toimub ainuraksetel rakumembraani kaudu. Kui membraani suhteline pindala jäb liiga väikseks, häiruvad ka mainitud protsessid. Loomaraku ehitus: 1. tuumake 2. tuum 3. ribosoomid 4. vesiikul 5. karedapinnaline tstoplasmavrgustik (endoplasmaatiline retiikulum ER) 6. Golgi kompleks 7. rakumembraan 8. siledapinnaline tstoplasmavrgustik 9. mitokonder 10. vakuool 11. tstoplasma 12. lüsosoom 13. tsentrosoom (moodustub kahest tsentrioolist) Eukarüootne ja prokarüootne rakk Eeltuumne ehk prokarüootne rakk. (Bakterid- puudub piiritletud tuum, tunduvalt vähem esineb organelle ning membraanseid struktuure). Päristuumne ehk eurkarüootne rakk.(protistid, taime-seene, loomariik). *Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. *Sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga. *Tsütoplasmas leidub arvukalt erinevaid organelle. *Enamikus rakkudes on üks tuum. Difusioon Aineosakeste liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalama suunas. Loomaraku eripära.
Päristuumne rakk Eukarüootne ehk päristuumsed, millel on tuum olemas Prokarüootne ehk eeltuumsed, millel puudub rakutuum Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime, seene ja loomariigiks. Enamikel eukarüootsetel rakkudel esineb üks raku keskosas paiknev tuum. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk oma jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ning ta hukkub mõne aja pärast. Nii näiteks puudub rakutuum inimese erütrotsüütides. Eukarüootsed rakud jagunevad ehitustüübi alusel kahte suurte rühma: taimsed ja loomsed. Nendest mõnevõrra erinevad on veel seenerakud
o pikaahelaliste rasvhapete lagundamine Vakuoolid erinevate ainetega täidetud ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed. o ainete säilitamine Mitokondrid - ümmarguse või pikliku kujuga kahekihilise membraaniga ümbirtsetud organell o raku hingamine Mittemembraansed organellid: Ribosoomid - keemiline koostis: valgud ja rRNA. o valgusüntees Mõisted tsütoplasma, tsütosool, prokarüootne ja eukarüootne rakk. Tsütoplasma - kõik, mis jääb rakumembraanist sissepoole va tuum Tsütosool - tsütoplasma vedel osa Prokarüootne rakk - bakterite rakk. Eeltuumne rakk. Eukarüootne rakk - taime, looma, seene ja protistide rakk. Päristuumne rakk. 4. Raku tuuma koostis, tähtsus, mõisted: Tuuma koostis: Tuumaümbris o Tuuma ümbritseb kahekordne membraan, mida nimetatakse tuumaümbriseks. Karüoplasma
väga keerulised. ATP (adenosiintrifosfaat) - `teenitakse' energiat andvate langudamisprotsesside käigus - `kulutatakse' elutegevuseks vajalikeks sünteesiprotsessideks - 3 fosfaatrühmaga ribonukleotiid - eraldati esmakordselt 1929 aastal küüliku lihasrakkudest - leidub organismi kõigis rakkudes, kudedes - fosfaatrühmade vahel on sidemed, millesse talletatakse energiat - 1 glükoosimolekulist saab 36/38 (vastavalt prokarüootne / eukarüootne rakk) ATP'd - organismi eesmärk on kasutada ATP energiat Glükolüüs - glükoosi lagundamise I etapp - toimub endoplasmaatilises retiikulumis e tsütoplasmavõrgustikus - iseenesest ei vaja O2 juuresolekut (anaeroobne protsess) - tulemiks : 2ATP + 2NAD + polüviinamarjahape (polüvaat) - kui tegemist on aeroobse raku glükolüüsiga, siis polüvaat liigub biolahusena tsitraaditsüklisse (e. krepsi tsüklisse)
rasva lahustumisel tekib vesi) , kaitse- (külmumise eest inimestel, märgumise eest loomadel) , lahusti- (rasvadega seotud ained (nt säilitusained) kaovad kaalu langetades kiiresti), bioregularoorne ül ( hormoonid) Liitlipiidid ja Tsüklilised lipiidid kuuluvad rakumembraani koostisse Lihtlipiidid on naturaalrasvad (oliiv,pähkel,hüljes) , mis on eelkõige kaitse ja energiaallikaks Ribosoom on nii eel kui ka päristuumses raku tsütoplasmas esinev organell Eeltuumne rakk (prokarüootne) rakutuuma ja membraanseid organelle pole (bakterid) Päristuumne rakk (eukarüootne) rakutuum ja membraansed organellid olemas(seened,taimed,loomad) · Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma : ______ ja __________ · Valgu monomeerid on _________ · Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad ___________ · Organismis sünteesitud orgaanilisi ained nim. ___________
autotroofne heterotroofne heterotroofne Rakuvaheseinad olemas olemas Võivad puududa Jagunemine piiramatu piiratud piiramatu Varuaine Tärklis Glükogeen Glükogeen Tsentraalvakuool esineb puudub Puudub Eukarüootne rakk Prokarüootne takk Membraansed organellid Olemas Puuduvad Kromosoomid Palju lineaarseid 1 rõngaskromosoom kromosoome (neis (histoonvalke pole) histoonid) Ribosoomid eri ehitusega Suuremad, enamused seotd Väiksemad, vabalt karedapinnalise ER'iga tsütoplasmas
ühtegi selle liigi esindajat) Väljasuremine on: fooniline kogu aeg mingi liik sureb välja massiline suure katastroofiga seotud, lühikese ajaga surevad paljud liigid, terved perekonnad, sugukonnad ja seltsid. (nt Permi ajal suri välja 96% liikidest, 84% perekondadest ja 52% sugukondadest. 8. Sümbiogeneesi hüpotees. Sümbiogeneesi ehk endosümbioosi hüpotees eukarüootse e päristuumse raku tekke seletus. Kuulub evolutsioonilise progressi alla. Üks prokarüootne lähterakk omandas fotosünteesi ja aeroobse hingamise ,,kodustades" vastavad bakterid, muutes need rakuorganellideks kloroplastide ja mitokondrite näol. Põhjus, mis arvatakse nii on see, et mitokondris ja plastiidides on oma DNA, ribosoomid ning nad mõlemad on ümbritsetud kahekordse membraaniga. Nad suudavad ka praegu iseseisvalt paljuneda. 9. Eluslooduse süsteem, taksonid + näited., süstematiseerimise alused.
Närvikude – jätketega, edastab närviimpulsse Rakkude uurimismeetodid: Mikroskoopia (valgus- ja elektronmikroskoop), tsütohistokeemia (rakkude-kudede värvimine), preparaatide lõikamine mikrotoomiga, diferentseeriv tsentrifuugimine, koekultuuride meetod. 2. Rakkude mitmekesisus Rakk Eukarüootne e päristuumne, nt looma-, Prokarüootne e eeltuumne, nt bakter taime-, seenerakk 3. Eukarüootne rakk Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taimeriigiks, loomariigiks, seeneriigiks. Rakumembraan. Koosneb fosfolipiidide kaksikkihist, mille vahele jäävad eri valgud ja nendega seotud oligosahhariidid (stabiliseerivad valke). Valke on kahte tüüpi: transportvalgud ja retseptorvalgud. Transpordi liigid:
saidist. Kombinatsioon nendest ülavoolu kontrollielementidest ja enhanceritest reguleerib ja võimendab basaalse transkriptsioonikompleksi formeerumist. Proksimaalsed elemendid (start-saidi läheduses asuvad) ja enhancer'id on tihti rakutüüp-spetsiifilised, omades aktiivsust vaid teatud rakutüüpides. (Tõlked Wikipediast) 3. Mis on sigma faktori funktsioon? Mis juhtub sigma faktoriga initsiatsiooni lõppedes? Sigma faktor () on prokarüootne transkriptsiooni initsiatsiooni faktor, mis võimaldab spetsiifilist RNA polümeraasi spetsiifilist seondumist geeni promootoriga. Erinevad sigma faktorid aktiveeritakse vastuseks erinevatele keskkonna tingimustele. Iga RNA polümeraas sisaldab täpselt ühte sigma-faktorit. Travers ja Burgess'i järgi lahkub sigma faktor ensüümist kohe, kui ta on transkriptsiooni initseerinud ja vaba faktor võib seonduda teise polümeraasiga ja initseerida transkriptsiooni teises kohas
A-T ja G-C 13)Mitmest ahelast koosneb DNA molekul ja kuidas nimetatakse? Millised sidemed ahelaid koos hoiavad? DNA molekul koosneb kahest ahelast, nimetatakse BIHEELIKSIKS. Ahelaid hoiavad koos vesiniksidemed. 14)Millised on DNA kaks ülessannet? Päriliku info säilitaja, päriliku info edasikandja 15)Nimeta 3 RNA tüüpi ja kuidas neid tähistatakse. 1)Informatsiooni RNA (mRNA) 2)Transport RNA( tRNA) 3) Ribosoomi RNA (rRNA) RAKK 1) prokarüootne(eeltuumne)-ei ole rakutuuma, nt bakterid 2)eukarüootne(päristuumne)-on rakutuum, nt.protistid,seened,loomad,taimed organellid-rakuosad Elektrimikroskoop suurendab 500korda rohkem kui valgusmikroskoop 1)juhib raku elutegevust- rakutuum 2)varutab rakku energiaga- mitokonder 3)lagundab mittevajalikke aineid-lüsosoomid 4)Laseb läbi vajalikke aineid-rakumembraan 5)sünteesib valke-ribosoom 6)sorteerib valke-golgi kompleks 7)sisaldab pärilikku infot-kromosoom
8. Mis on faktori funktsioon? Mis juhtub faktoriga initsiatsiooni lõppedes? Initsiatsioonifaktor, mis tunneb e. coli's ära promootoris järjestuse -10-35 regiooni vahel. Vajalik RNA polümeraasi spetsiif. seondumiseks promootoralale, transkriptsiooni avatud kompleksi moodustumine. Ilma faktorita on alguses RNA-pol. inaktiivne. Faktor vabaneb pärast esimese 10 nukleotiidi sünteesi. 9. Defineeri prokarüootne operon. Kirjelda geeni aktivatsiooni protsessi pro-karüoodis trp või lac operoni näitel. Funktsioneeriv üksus, nukleotiidne järjestus sisaldab: *operaator DNA lõik, mis aktiv/inhib strukt. geene; sinna seostuvad aktivaator/repressor *promootor RNA-pol seondumiskoht + initsiatsioon *struktuurne geen sellelt toodetakse mRNA *regulaatorgeen st. repressor, mis kodeerib regulaatorvalgu, mis seondudes operaatoriga takistab transkriptsiooni.
RNA polümeraas koos transkriptsiooni initsiatsiooni kompleksi. 3. Sigma faktori () kuulumine RNA polümeraasi koosseisu võimaldab RNA polümeraasil spetsiifiliselt ,,ära tunda" ja seonduda promootoralale. Bakterirakus on mitmeid erinevaid sigma faktoreid, mis võimaldavad RNA polümeraasil seonduda erinevatele promootorjärjestustele. Transkriptsiooni initsiatsiooni lõppedes vabaneb sigma faktor RNA polümeraasi koosseisust. 4. Prokarüootne operoon regulatoorne üksus, milles asuvad struktuurgeenid, operaator ja promootor. Operooni mudeli järgi kontrollivad struktuurgeenide transkriptriooni regulaatorgeen ja operaatorgeen. Laktoosi (lac) operoni regulatsioon E.Coli rakkudes. Lac operon sisaldab promootorit P, operaatorit O ja 3. struktuurgeeni lacZ (-galalaktosidaasi geen), lacY (-galalaktosidaasi permeaasi geen) ja lacA (transatsetülaas). Operoni geenide
B) DNA see on teiste valikute koostis C) C Hüljes ainus püsisoojane Ül 3 Organismi t on piisav ja ei sõltu välistemperatuurist Ül 5 A) Kastanimuna moodustub sugulisel teel. B) Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid, mis sisaldavad geene. C) Viirused on elus ja eluta looduse piirimail olevad. Ül 6 Hingamine 1.2 Elu organiseerituse tasemed Molekurlaarne tasand molekulaar bioloogia uurib elu molekulaarsel tasandil. Rakuline tasand : Eeltuumne rakk ehk prokarüootne puudub piiritletud tuum nt bakter. Eukarüootne rakk on olemas piiritletud tuum nt taime-, loomne-, seenerakk. Teadusharu mis uurib rakke on tsütoloogia. Uurib ehitust ja talitust. KUDE Rakud moodustavad kudesid · Närvikude · Sidekude · Epiteelkude · Lihaskude Taime koeliigid · Kattekude · Tugikude · Juhtkude · Põhikude Teadusharu mis uurib kudesid on histoloogia.
Seejärel seostage nendega järgmised kolm organiseerituse taseme näidet: kops, mitokonder, kõik taimed niidul. Organiseerituse tase Näide MOLEKULAARNE TASAND Biomolekulid nt sahhariidid RAKULINE TASAND Kõige väiksem elusüksus on rakk, eukarüootne rakk prokarüootne rakk KUDE Rakud moodustavad kudesid, närvikude , sidekude , epiteelkude , lihaskude Elund ehk ORGAN Koed moodustavad organeid, mis täidavad kindlat
RAKUÕPETUS TSÜTOLOOGIA bioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Praegusel hetkel maailma suurim rakk on jaanalinnu munarakk (munarebu on üks rakk). Kõige väiksem rakk on MÜKOPLASMA bakter, keda valgusmikroskoobis näha pole (põhjustab probleeme hingamisteedes). Inimese organismi kõige suurem rakk on naise munarakk. Lihasrakud võivad olla kuni 30 cm pikad. RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD 1) Kõik organismid on rakulise ehitusega (sõnastati 1839.a.). 2) Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast selle jagunemise teel. 3) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikuses kooskõlas. Hulkrakse organismi rakkude kuju sõltub sellest, missugusest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne. Raku suurus määratakse ainuraksete puhul ära rakumembraani pindala ja ruumala vahelise suhtega (see peab olema võimalikult suur, siis on raku eksistents soodne. Kui suhe on liiga väike, häirib see ainevahetust). PROKARIOODI...
väiksemaks see suhe jääb ja kui see pindala on väga väike, häiruvad kõik eespool nimetatud protsessid seetõttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured. Missuguse kujuga on rakud? Bakterid on kujult erinevad: ümarad pulkjad ja kruvikujulised, osad on kaetud ripsmetega, osadel viburid, osa on siledad, osa limakapsliga. Enamusel üherakulistest on oma kindel ja iseloomulik väliskuju. Eukarüootne ehk päristuumsed, millel on tuum olemas, prokarüootne ehk eeltuumsed, millel puudub rakutuum. Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Enamikel eukarüootsetel rakkudel esineb üks raku keskosas paiknev tuum. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk oma jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ning ta hukkub mõne aja pärast. Nii näiteks puudub rakutuum inimese erütrotsüütides. Eukarüootsed rakud jagunevad ehitustüübi alusel kahte suurte rühma: taimsed ja loomsed. Nendest mõnevõrra erinevad on veel seenerakud
BIOLOOGIA 2010 ELUTUNNUSED: Eluavaldused 1. Rakuline ehitus Eeltuumsed (prokarüootne) Päristuumsed (eukarüootne) 2. Paljunemine Suguline Sugurakkude olemasolu Viljastumine (kahe raku ühinemine) Nt. Imetajad, roomajad, linnud, putukad Mittesuguline Eoseline (seened, sõnajalad, vetikad) Vegetatiivne erinevate organite abil paljunemine (kartul mugulaga;
Rakukest on taimeraku omast õh Ja koosneb peamisekt kitiinist. 32. Milline on seente roll looduses? Nad on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Seened suudavad lõhustada ka selliseid keemilisi Mis teistele organismidele toiduks ei kõlba. Kasutavad orgaanilise aine allikana tselluloosi ning ligniini. 33. Mille poolest erineb bakterirakk päristuumsetest rakkudest (vähemalt kolm iseärasust) Bakterirakk on prokarüootne ehk eeltuumne rakk, mis paljuneb pooldumise teel. Nad on hästi väiksed, neil puudub tuum, Golgi kompleks, tsütoplasmavõrgustik, saavad vahetada ehk nö üle kanda geneeti Val olevatele bakteritele. 34. Mil viisil levivad bakteriaalsed haigused? · Piisknakkus (tuberkuloos) · Saastunud toidu ja joogiga (salmonelloos) · Siirutajad (puukborrelioos) Otsene kontakt haigega (leepra ehk pidalitõbi 35. Too eelneva juurde näiteid? Piisknakkus- läkaköha.
faktori lähtene uuring, kus võrreldakse 1. eksponeeritud vs. 2. mitte-eksponeeritud; I faas: ühendi toksilisuse kindlakstegemine II faas: kliinilise efekti olemasolu kindlakstegemine III faas: ravimi võrdlus parima leiduva alternatiiviga IV faas: turustamisjärgsed pikaajalised uuringud 11. Rakk-elusa looduse väikseim ühik, millel on kõik elule iseloomulikud ja vajalikud omadused: liikumine, elektrijuhtivus, ainevahetus, sekretsioon, ekskretsioon, hingamine, paljunemine, Prokarüootne- tuumata rakk, Eukarüootne rakk.- tuum ja tuumal on membraan. Rakukeemia-80% vesi, Kuivkaalust 80% proteiinid, 10% lipiidid, mõni % süsivesikud ja nukleiinhapped, Elu olemasolu baseerub nukleiinhapetel-proteiini (peptiidahela) süntees aminohapetes, Proteiinimolekuli struktuur määrab talitluse, toimib retseptorina, Sünteesiks ja seondumiseks on vajalik ensüümide ja raku homeostaasi olemasolu.
° Põhjustavad seenhaigusi teistest organismidest vajalikke aineid. ° Suudavad lõhustada keemilisi ühendeid, mis teistele organismidele toiduks ei kõlba. > tselluloos, ligniin. (põhjustavad taimehaigusi, kahjustavad tarbepuitu, paberit jne) > Puudel kahjustavad elusaid puid. ° Seentega seonduvaid portsesse rakendatakse toiduainete- ja farmaatsiatööstuses, meditsiinis, loomakasvatuses, keskkonnakaitses jm. Prokarüootne rakk 3.9 Bakterid. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Väliskujult kerajad või niitjad, mõned ka kruvikujulised. Saavad elada üksikult, kuid tihti moodustavad rakukogumikke või ahelaid. Üherakulised organismid. Bakteriraku ümbrise ehitus ° Väliskuju alusel eristatakse: > Kerabakterid e kokid > pulkbakterid e batsillid > spiraalsed bakterid e spirillid
DNA süntees, mille käivitumisel osa valke lahkub kompleksist. TRANSKRIPTSIOON. 1. Geenide ekspressiooni regulatsioon bakterites. Bakteriaalse geeni struktuur. Ei sisalda introneid. Bakteriaalse RNA polümeraasi struktuur. Oligomeerne valk, mis koosneb , , ' ja subühikust. Bakteriaalse promootori elemendid. -35 regioon, subühik seotakse siin ja Pribnow box -10 juures, siin lahkevad DNA biheeliksi ahelad. Defineeri prokarüootne operon. Geneetilise ekspressiooni ühik, mis koosneb ühest või enamast geenist ning operaator- ja promootorjärjestusest, mis reguleerivad nende transkriptsiooni. Kirjelda geeni aktivatsiooni protsessi prokarüoodis trp või lac operoni näitel. Laktoosi seondumisel repressoriga lac operonil muutub repressor inaktiivseks ja transkriptsioon saab toimuda. Alternatiivsed sigma faktorid. Kontrollivad teatud geenirühmade avaldumist, on initsiatsioonifaktorid, tunnevad ära promootori
kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika ribosoomidesse. · Transport ehk tRNA: mRNA molekulidega ribosoomidesse saabunud info lahtimõtestamine, tRNA toob kohale õiged aminohapped ja lülitab need sünteesitava valgu ahelasse. · Ribosoomi ehk rRNA: kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. 9. Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused. Prokarüootne e Eukarüootne e eeltuumne päristuumne tüübid bakterid Taime-, looma-, seenerakud, protistid tuum Puudub, selle asemel 2 membraaniga tuumapiirkond ümbritsetud tuum tuumamembraan Puudub olemas
6. Kõik organismid arenevad. Otsene või moondeline. 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele. Ainuraksetel närvisüsteem puudub (selle asemel erinevad orgaanilise aine molekulid välismembraanis) Eluslooduse organiseerituse tasemed: 1. Molekulaarne tase teadus molekulaarbioloogia. Biomolekulid nt. sahhariidid 2. Rakk esmane tase, kus ilmnevad kõik elu omadused rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia. Eukarüootne rakk päristuumne Prokarüootne rakk eeltuumne 3. Kude sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega teadus, mis uurib kudesid on histoloogia. Neli koetüüpi: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude 4. Organ e. elund kudede kogum, mis täidab kindlat funktsiooni. 5. Elundkond ühise talitlusega organid moodustavad organisüsteeme (taimedel puudub) 6. Organism teadusharu, mis uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni nim füsioloogiaks
23. Ribosüüm - ribonukleiinhape, millel on katalüütilised (reaktsiooni kiirust mõjutavad) omadused. Ribosüümid on ensüümid, mis aga ei koosne polüpeptiididest (valkudest), nagu enamik ensüüme, vaid polünukleotiididest. Lihtsamalt öeldes ensüüm, mis ei ole valguline, aga koosneb RNA ahelatest. 24. Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused. Eukarüootne ehk päristuumne, millel on tuum olemas. Prokarüootne ehk eeltuumne, millel puudub rakutuum. päristuumne rakk eeltuumne rakk tuum Tuuma pole, selle asemel on Tuum eraldatud tuumapiirkond. Ka tuumakest pole. tsütoplasmast tuumamembraaniga, milles
organismide kogum): 1. Ülejäägi meetod (2 riiki, loomad, taimed). 2. Eluvormi meetod (4(5)+/- 1 riiki, taimed, loomad, seened, bakterid +/- viirused, heterotroofsed ja autotroofsed bakterid). 3. Evolutsiooniline meetod (palju ernevaid harusid). Põhiliste eluvormide erinevused: Taim autotroofne eukarüootne organism, plastiidid. Loom kehasisese seedimisega eukarüootne organism mis ei fotosünteesi. Bakter kehavälise seedimisega prokarüootne organism. Eukarüootsuse kujunemise astmed: 1. Kemolitotroofsete bakterite arengu käigus tõusis bioproduktsioon nii suureks, et osutus võimalikuk obligatoorsete heterotroofide kujunemine. Heterotroofe tekkis nii arhe- kui eubakterite hulgas. Kasutati vaid mõne keemilise reaktsiooni energiat. Keerulised laguahelad, heterotroofsel toitumisel olulisel kohal antibiootikumid. 2. Heterotroofsete arhebakterite ühel rühmal tekkis fagotsütoosi võime, tekkis loomne
Taimerakud ümbritseb rakumembraan ja rakukest, plastiidid( kloroplastid- rohelised, kromoplastid-punased, kollane,oranz, leukoplastid-värvusetud), vakuool (sisaldab varu- ja jääkaineid) Loomarakud ümbritseb ainult rakumembraan, ei suuda ise endale toitu valmistada. Seenerakud ümbritseb rakumembraan ja rakukest, vakuool. 1. Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused. Eukarüootne ehk päristuumne, millel on tuum olemas. Prokarüootne ehk eeltuumne, millel puudub rakutuum. päristuumne rakk eeltuumne rakk tuum Tuuma pole, selle asemel on Tuum eraldatud tuumapiirkond. Ka tuumakest tsütoplasmast pole. tuumamembraaniga, milles poorid
Tänu sellele on võimalik nende vahele tekitada keemiline side peptiid side. Valgu süntees ei olegi midagi muud, kui nende peptiidsidemete tekkimise katalüüsiprotsess. Hakkab moodustuma üha kasvava pikkusega valgu ahel, mis on kinnitunud viimasena sisenenud tRNA külge. Järgmise tRNA sisenemisel katkeb side eelmise tRNA ja aminohappejäägi vahel. Ribosoom on n.-ö ensüüm, mis tekitab peptiidsidemeid aminohapet vahele. Prokarüootne ja eukarüootne ribosoom erinevad üksteisest teatud määral, üldistelt omadustest on nad küllaltki sarnased. Funktsionaalne ribosoom koosneb kahest subühikust, mida kutsutakse suureks ja väikeseks subühikuks, mis omakorda koosnevad erinevatest valgumolekulidest ja rRNA molekulidest. Ribosoomi aktiivsait, ehk siis koht, kus leiab aset uute peptiidsidemete teke, paikneb suure ja väikese subühiku piirpinnal. Struktuur on umbes nii suur, et sinna
Ribosoomne RNA. Kõik ribosoomid koosnevad suurest ja väikesest subühikust. Umbes 2/3 osas RNA-st, 1/3 osas valgust. rRNA toimib toena ribosoomsetele valkudele ja võib omada katalüütilist aktiivsust. Kõrge ahelasisene järjestuste komplementaarsus põhjendab (ilmselt) ulatuslikku aluspaaride teket ja kaheahelaliste lõikud moodustumist. Ribosoom koosneb kahest subühikust. Koostis ja suurus on pro- ja eukarüootides veidi erinev: Prokarüootne on väiksem ja sisaldab vähem valke ja nukleotiide. DNA ja RNA erinevused. DNA sisaldab tümiini kõik DNAs leiduvad uratsiiljäägid pärinevad mutatsioonidest ning kuuluvad asendamisele tsütosiinidega. RNA kõrvutiasetsevad 2' ja 3' OH-rühmad muudavad RNA vastuvõtlikuks hüdrolüüsile, DNA-l 2'OH puudub ja on seega stabiilsem RNA on disainitud kasutamiseks ja seejärel hävitamiseks; geneetiline materjal peab aga olema stabiilne.
selgroogsete põislootele. muutusest (genoommutatsioonist). Tuleneb 21. kromosoomi kolmekordsusest ja seetõttu on Blastula (põisloode) enamiku loomade lootelise indiviidi keharakkudes 47 kromosoomi. arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest (moorulast). Eeltuumne rakk (prokarüootne) rakutüüp, mida iseloomustab rakutuuma membraansete organellide Calvini tsükkel fotosünteesi pimedusstaadiumi puudumine. tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi Eksperimentaalgrupp uurimusobjektide rühm, reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP mida uuritakse erinevates katsetingimustes. molekule.
geenides. Konserveerunud struktuur ning self-splaising puuduvad. Esinevad valgulised splaisingufaktorid, puuduvad trans-toimivad RNA molekulid. Intronite päritolu: Intronid esimesena (intron first hypothesis) postuleerib, et intronid ja RNA splaising on jäänukid RNA maailmast ja eelnesid prokarüootsetele introniteta geenidele, mis kaotasid splaisingu võites efektiivse geeniekspressiooni, Intronid teisena (introns late hypothesis) väidab, et introniteta (prokarüootne) geen on ürgne ja intronite insertsioon on hilisem näht, mis kestab siiani. Intronid on tekkinud täiustamaks funktsionaalset mitmekesisust. Intronite asukoha konserveerumine globiini superperekonnas viitab ürgsele intronite insertsioonidele (algselt kaks intronit ~800 milj. a. tagasi). 23. Homoloogid, ortoloogid ja paraloogid. Homoloogid on väga sarnase järjestusega liigisisesed geenid ( ja globiinid). Ortoloogid on erinevate genoomide
GENEETIKA I KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. MEDITSIIN Geneetilised uuringud on alati olnud suures ulatuses seotud meditsiiniga ja nende eesmärgiks on olnud meditsiiniprobleemide lahendamine. Need uuringud on võimaldanud leida viise võitluses nakkushaigustega ning kindlaks teha geene, mis on otsustavad pärilike haiguste tekkel. Geneetikute töö tulemuseks on ka efektiivselt töötavad vaktsiinid. 1. Molekulaarne diagnostika ehk teha kindlaks geenid, mis on otsustavad pärilike haiguste tekkel. Molekulaarsete diagnostikameetoditega on võimalik tuvastada haigusi põhjustavaid mutantseid geene. See aitab leida optimaalseid ravivõimalusi. Nt alpaktonuuria on perekonniti päranduv, lisaks huntingtoni tõbi, tsüstiline fibroos. 2. Geeniteraapia rakendamine. Geeni defekt kompenseeritakse uue, funktsionaalse geeni rakku viimisega. Nt immuunpuudulikkuse ja tsüstilise fibroosi korral. Terve...
ühte tüüpi valk. Promootorid määravad ära transkriptsiooni initsiatsiooni koha ja suunavad RNA polümeraas II sidumist. Eukarüoodi DNAs on leitud kolme tüüpi promootorjärjestusi. TATAbox, kõige sagedasem, mis esineb tavaliselt kõrge transkriptsiooni tasemega geenide promootorites. Mõnedel geenidel on Initsiaatoriga promootorid ja teistele on iseloomulikud CpG (saarekestega) promootorid. 16. Mis on sigma faktori funktsioon? Mis juhtub sigma faktoriga initsiatsiooni lõppedes? See on prokarüootne transkriptsiooni initsiatsiooni faktor, mis võimaldab RNA polümeraasi spetsiifilist kinnitumist geeni promootoritele. RNA polümeraas seob sigma faktori et moodustada RNA polümeraasi holoensüümi kompleksi. 17. Defineeri prokarüootne operon. Kirjelda geeni aktivatsiooni protsessi prokarüoodis trp või lac operoni näitel. Geenide klaster, mis moodustab bakteriaalse operoni, sisaldab ühe transkriptsiooniühiku, kuna ühelt promootorilt transkribeeritakse üks primaarne transkript
tõmbumine vesikeskkonnas (MITSELLIDE TEKE) Nõrkade jõudude roll biomolekulides biomolekulaarne äratundmine, kõrgemate struktuuride moodustamine, supramolekulaarsete komplekside moodustamine, piiritlevad biomolekulide kitsastesse keskkonnatingimustesse Rakk kui eluühik Rakk on eluühik, kuna ta on väikseim süsteem, milell ilmnevad elu tunnused: kasv, metabolism, reageerimine stimulatsioonile ja paljunemine Prokarüootne rakk DNA nukleoidis, paljuneb pooldumise või pungumise teel, puuduvad membraaniga ümbritsetud mitsellid, energia metabolism toimub plasmamembraanis, puuduvad tsütoskelett ja rakusisene liikumine Eukarüootne rakk DNA pakitud kromosoomidesse, paljuneb mitoosi teel, esinevad membraaniga ümbritsetud organellid, energia metabolism toimub mitokondrites, tsütoskelett on kompleks mikrotuubulitest ja filamentidest, rakusiseseks liikumiseks on mitoos, vesiikulite transport.
IF3- blokeerib E-saidi ja takistab ribosoomi subühikute omavahelist asotsiatsiooni. IF4- väike GTP-ase, mis seondub fMet- tRNAga ja aitab sellel seonduda 30S subühikuga. - 16s rRNA tunneb oma 3’ otsaga ära RBS elemendi (ribosoomi seondumissait, Shine-Dalgarno järjestus) mis asub 5 -10 b ülapool initsiaatorkoodonit: see paigutab p-saidi initsiaatorkoodoni kohale. - fMet- tRNA seondub paardulise abil initsiaatorkoodonile. - Seondub 50S subühik. Prokarüootne translatsioon ELONGATSIOON algab A-saidi vabanemisega, mis võimaldab uute aa-tRNA-de seondumist. Selles osaleb elongatsioonifaktor Tu (EF-Tu; väike GTP-ase). Toimub peptiidsideme moodustamine ja translokalisatsioon : ribosoom liigub 3 nukleotiidi võrra edasi, peptidüül tRNA paigutub taas P- saiti. Seda protsessi katalüüsib elongatsioonifaktor G (EF- G). EF- Tu- GDP kompleksi konverteerimist EF- TU-GTP kompleksiks vahendab elongatsioonifaktor Ts (EF- Ts).
seedekulgla-salmonelloos, düsenteeria, tüüfus, koolera. 5.suguelundid-süüfilis. VÄLTIMINE Käte pesemine vee ja seebiga, toidu säilitamine külmkapis, toidu kuumtöötlemine, vaktsineerimine,antibiootikumid. TÄHTSUS LOODUSES 1.on lagundajad. 2.osalevad aineringetes. TÄHTSUS INIMESE ELUS 1.tööstuses-ravimid(antibiootikumid), vitamiinid, toidulisandid, ensüümid pesuvahendites, alkoholi tootmine. 2.põllumajanduses-bakteriväetised. 3.reopuhastus-biopuhastid-aktiivmuda. Prokarüootne ehk eeltuumne organism-organism, kelle rakus pole rakutuuma. 2.Seened Seente ehitus- Keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Need on moodustunud pikkadeks silindrikujulisteks rakkudeks – soodsates tingimustes kasvavad ja harunevad ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. Sarnasus taimedega-1.kasvavad ühel kohal ega liigu aktiivselt. 2.senerakkudel on rakukestad. 3.kasvavad kogu elu. Loomadega-1
BIOKEEMIA KONSPEKT I ATP (adenosiintrifosfaat) ja NADPH (taandatud nikotiinmiidadeniindinukleotiid- fosfaat) on energiarikkad e. makroergilised ühendid. Makroergiliste molekulide reageerimisel teiste biomolekulidega vabaneb energia, mille arvelt toimuvad mitmed energeetiliselt ebasoodsad protsessid (biosüntees, liikumine, osmoos). MOLEKULAARNE HIERARHIA: Anorgaanilised eellased CO2, H2O, NH3, N2. Metaboliidid püruvaat,tsitraat, suktsinaat Monomeersed ehituskivid aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped, glütserool Makromolekulid valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Supramolekulaarsed kompleksid ribosoomid, tsütoskelett Organellid tuum, mitokondrid, kloroplastid. ELUSLOODUSE HIERARHIA: Molekul väikseim iseseisev osake Makromolekul kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud biomolekul. Organell re...
rakustruktuurid ja nende ga ümbritsetud organellid, see ga ei ole bakteritel tsütoplas mavõrgustikku, G olgi ko mplekti, kloroplaste e ga mitokondreid, ka puudub neil tsentrosoo m ja tsütoskelett. Mõnede bakterite tsütoplas mas esinevad väiksed gaasivakuoolid (enamasti veekeskkonnas elavatel bakteritelaitavad neil pinnale tõusta või sukelduda). Bakterite ehitus Bakterirakk on prokarüootne ehk e eltuumne. Se e on lihtsama ehitusega kui eukarüootne. Nende ehituses on kindlaks tehtud ena m kui tuhandekordse suurendusega optiliste mikroskoopide ja saja tuhandekordse suurendusega elektron mikroskoopide abil. Rakud kujutavad endast k õige fundamentaalse maid eluühikuid, mida leidub looduses. Organis mis toimub rakkude diferentseerumine selleks, et tekiksid erineva funktsiooniga koed, mille abil organis m talitleb. Bakterirakk se evastu
järjestus. · Genoomide uurimisel on suureks abiks bioinformaatika. · Määratud DNA järjestusi ja valgujärjestusi säilitatakse andmebaasides, mis on enamasti avalikud ja veebi kaudu hõlpsasti kättesaadavad. Geenipank. · · · · · · · · · · · · EU- JA PROKARÜOOTSE RAKU VÕRDLUS: (loeng 3.) 10. September 2009 · · Eukarüootne rakk on ~10x suurem kui prokarüootne rakk. · Mikroobirakk sisaldab 70-85 % vett, kuivainet 15-30 %. Kui rakkudes on palju varuaineid, võib kuivainesisaldus olla ka suurem. · · Kuivainest moodustavad: · valgud ca 50%, · rakukesta komponendid 10-20%, · RNA 10-20%, (prokarüootidel rohkem, kuna rohkem ribosoome) · DNA 3-4%, · lipiidid ca 10%. · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · Histoonid on aluselised valgud, mis on evolutsioonis vähe muutunud (DNA kokkupakkimine.)
Erinevate lugemisraamide vahel asuvad inter- tsistroonsed speisserid. Initsiatsiooniprotsessi käigus otsib ribosoom üles ORF’i alguskoha st. initsiaator-koodoni, mis on enamasti AUG. Bakteriaalsetel mRNA’del eelneb initsiaator-koodonile ribosoomi sidumispiirkond RBS (ribosome binding site). Eukarüootide mRNA mRNA ehitus eukarüootides on võrreldes prokarüootsete mRNA-dega oluliselt erinev: Eukarüootne mRNA on reeglina (>90%) monotsistroonne ja kodeerib seega ainult ühte valku. Prokarüootne mRNA on reeglina polütsistroonne st. kodeerib mitut erinevat valgu molekuli (ühes mRNA molekulis on mitu ORF’i ehk avatud lugemisraami). mRNA prosessing. Prokarüootidel on geeni poolt määratav esmane transkript võrdne mRNA-ga ning ta on ka kohe transleeritav. Eukarüootides toimub aga esmalt eellas- ehk pre-mRNA süntees, misjärel toimub nn. eellas-mRNA protsessing küpseks mRNA-molekuliks. Protsessimise käigus toimub enne translatsiooni pre-mRNA-lt spetsiifilise järjestuse
annaabi.ee 
