Kordmine tööks - Rakud (0)

LOOMARAKK
Rakutuum – asub raku keskel; seal on kromosoomid , mis kannavad edasi pärilikku materjali; juhib raku elutegevust ja seal toimuvaid protsesse; toimub RNA süntees ja ribosoomide moodustumine
Tsütoplasma – poolvedel raku sisaldis ; koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilisest- ja anorgaanilisest aintest; seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks; tagab toitainete laialikandmise; on jääkainete eritumiskohaks; sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte ja pigmente
Rakumembraan – ümbritsev rakku, annab rakule kuju, kaitsed ja ühendab rakke kudedeks
Tsütoplasmavõrgustik – ülesandeks on lipiidide, varusüsivesikute ja bioaktiivsete ainete süntees; siledapinnaline (kaltsiumiioonide depoo lihasrakkudes); karedapinnaline (kanalitel paiknevad ribosoomid , kus toimub valgusüntees)
Ribosoomid – koosnevad suurematest ja väiksematest allüksustest; ülesandeks valgu süntees
Mitokonder – ümbritsetud kahe membraaniga; välismembraan kaitseb võimalike sissetungijate eest; sisemembraan on kurruline; toimub raku hindamine
Vakuoolid – väikesed ja vähe; sisaldavad varulipiide
TAIMERAKK
Rakukest – koosneb tselluloosist; ülesandeks ainevahetus , kaitse, kuju ja tugevus.
Vakuoolid – raku veetagavara ja varuainete mahutit; osaleb tagu turgori ehk siserõhu tekitamisel; kogunevad ainevahetuse jäägid
Plastiidid – leukoplast (varuainete talletamine, värvuseta); kloroplast (põhifunktsioon fotosüntees); kromopast (sisaldab värvilisi pegmente, meelitab teisi ligi)
SEENERAKK
Vakuoolid – väikesed ja väga palju, sisaldavad varulipiide
Eukarüoot (tuum ümbritsetud tuumamembraaniga); heterotroofne (kasutavad teiste organismide poolt toodetud aineid); hüüfid ehk seeneniidid ; ühes rakus võib olla mitu tuuma; hulkraksete seente hüüfides esinevad vaheseinad ; jagunevad kottseenteks, ikkeseenteks ja kandseenteks; organeliid on tuum, rakumembraan, rakukest, mitokondrid ja lüsosoom (ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, lagundatakse makromolekule ja rakustruktuure)
BAKTERIRAKK
Kõige väiksemad üherakulised organismid, kelle on kõik elutunnused .
Eeltuumsed ehk prokarioodid (puudub rahutuum); kromosoom on otse tsütoplasmas; haploidne ja pole tuumamembraani ; mitokondreid ei ole, neid asendavad ribosoomid; on kerakujulised, jätketega ja niitjad
Limakapsel – säilitab niiskust; võimaldab moodustada kolooniaid ; sisaldab tihti mürkaineid; osa baktereid liigub lima abil
Rakukest – kaitseb kuivamise ja rõhu eest; annab kindla kuju; reguleerib ainete liikumist sisse ja välja (eeltuumsete rakkude jäik rakusein asendab skeletti)
Rakumembraan – reguleerib ainete liikumist
Rõngaskromosoom – sinna kuulub DNA, bakteriraku geneetliline materjal
Plasmiidid – kromosoomi väline DNA-d sisaldav pärilik struktuur
Tsütoplasma – poolvedel; sisaldab vett, valke, rasvu, mineraalaineid
Vibur – koosneb valgulisest ainest, mõne välisteguri mõjul võib ära kukkuda .
VIIRUS
Organism toodab viiruste vastu antikehasid; vaktsineeritakse – surmatud või nõrgestatud viirused ; viirushaigusi ei saa ravida antibiootikumidega; viroloogia uurib viirusi; paljunevad elusrakkudes ; on elus ja eluta looduse piirimail
Elus – ehituses valgud ja nukleiinhapped , evolutsioneeruvad, nuteeruvad
Eluta – puudub ainevahetus, ei saa paljuneda ilma peremeesrakuta, puudub rakuline ehitus
Eukarüootne rakk - päristuumne rakk; eristunud on rakutuum ja membraansed rakuorganellid ; nt taime-, looma-, seene- ja paljude protistide rakud
Prokarüootne rakk - eeltuumne rakk; puudub rakutuum ja membraansed organellid; väiksemad kui eukarüootsed rakud ; nt bakterite ja arhede rakud
Rakuteooria põhiseisukohad - rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas omavahel; uus rakk saab tekkida ainult olemasoleva raku jagunemise teel; koed on alati rakulise ehitusega