Bakterid ja rakud (5)

1.Võrdlemine:
Taime-, loomarakk : taimsed koed on teistsugused , neil puudub vaheaine (kude koosneb ainult rakkudest), surnud rakkude esinemine tüüpiline, varuaineks tärklis, insuliin, autotroofne, rakukest , tsentraalvakuool , plastiidid . Loomsetel omane vaheaine kudedes, surnud rakud ainult välispinnal, kuid mitte sees.varuain. glükogeen, heterotroofne , puudub rakukest, lipiidivakuool , plastiide pole.
Seene-, loomarakk: Seenerakul 2x membr. Peal rakukest,(loomsel puudub) mis koosneb kitiinist, raku sees tsütoplasma, tuum, organellid , tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid , lüsosoomid, mitokondrid . Mõlemal rakul on varuainena glükogeeni ning mõlemad on heterotroofsed , lipiidivakuoolid, neil puuduvad plastiidid.
Seene-, taimerakk : Seenerakul ei esine plastiide kunagi nagu taimerakul, rakumahlaga vakuoole ka, võivad olla õlivakuoolid vaid.Taimerakul varuainena tärklis, seenerakus glükogeen. Taimerakukest tselluloosist, lingniinist, seenerakul kitiinist, mannaanist. Taimerakk autotroofne, seenerakk heterotroofne.Seenel lipiidivakuool, taimel tsentraalvakuool. Taimsel plastiidid, kui seenerakul pole.
2.Taimerakukesta koostis ja ül.
Noortel põhiliselt tselluloosist ja pektiinainest, vanemad tselluloosist ja ligniinist, mis teeb kesta jäigemaks ja tugevamaks. ÜL: kuju, tugevus ja kaitse(purunemise eest)
3.Vakuoolide ül. taimerakus : taimeraku veemahutid( sisaldada võivad mitmeid varuaineid) loomade ligimeelitamine(kes aitavad levitada taime seemneid) ,varuainete säilitamine
4. plastiidide võrdlemine
kloroplastid (rohelised), kromoplastid (kollastest punasteni) ja leukoplastid (värvitud ja valged)
Kloroplastid  enim rohelist pigmenti – klorofülli, vähem teisi pigmente. Neis toimub fotosüntees. paiknevad ainult taime maapealsetes osades. Tänu neile on vastavad taimeosad rohelist värvi. Täidetud poolvedela stroomaga. Selles esinevad membraansed torukesed ja nende laiendid , millel paiknevad mitmed pigmendid ja ensüümid. Stroomas leidub ribosoome, lipiiditilgakesi, tärkliseterasid ja DNA-d. fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos, mis transporditakse teistesse taimeosadesse.
Kromoplastid -kollaseid, oranze ja punaseid pigmente. Kromoplastid on kloroplastidest väiksemad ja esinevad enamiku taimede kroonlehtedes, küpsetes viljades ning sügiseste lehtede rakkudes. Annab taime viljadele värvuse.
Leukoplastid ei sisalda pigmente. Need on kloroplastidest väiksemad ja esinevad valdavalt sellistes taimeosades, millele ei lange päikesevalgust ( juurtes , mugulates, seemnetes jm.). Leukoplastide stroomas paiknevad samuti ribosoomid, DNA  jm. Leukoplastide peamiseks ülesandeks on varuainete (tärklise, valkude, lipiidide) süntees ja säilitamine.
5. seente kasutamine ja kasulikkus looduses
kasutatakse toiduks, toiduainete tööstuses(pärm, hallitusjuust) ravimid (antibiootikumid) lõnga värvimiseks, paberi valmistamiseks, loomasöödaks, veepuhastuseks, pesupulbritööstuses, kääritamiseks. Kasulikkus: lagundajad, kui toituvad surnud org.ainest.(saprotroof) taimsematerjali lagundatajatena on head. Sümbiontidena- sümbioosis elavad teiste organismidega . Nt. puravikud , riisikad on sümbioosis puittaimedega. Puu saab vett ja min.aineid paremini kätte. Seen saab puult org.aineid. Toiduks- riisikad loomadele.
6. kahjulikud seened, millised ja kuidas?
Parasiitseened (elavad teiste arvelt, taimeparasiit, nõgiseened, roosteseened, jalaseen.)- tekitavad teistele org.haigusi. vamm -puitesemete, hoonete kahjustamine . Kärbseseen, kevadkogrits toorena, saatanapuravik - seenemürgitus.Hallitusseened- tarbeesemed pärmseened- puuviljadel, marjadel.
7. bakteriraku ehitus
prokarüootne( eeltuumne ), väline kate kuni 3kihiline( membr,rakukest, limakapsel ) Limakapsel kaitseb välismõjude eest(kuivamise) Sees: tsütoplasma, milles pärilikkuseaine( rõngaskromosoom, DNA rõngakujuline) ja organellid.: ribosoomid, pastiidid (vastutavad bakteri ainevahetuse eest) DNA rõngas( plasmiid ) ei ole kindel arv, bakter suudab kohaneda ümbritseva keskk . plasmiidide sünteesi kaudu. Küljes: 2sugused väl.ulatuvad osad. Kõigil piilid (aluspinnale innitumiseks vaj.) viburid (1/mitu) pikemad piilidest- vedelas keksk. liikumiseks vajalikud., bakteriviburil puudub korrapärane siseehitus .
8. Bakteriraku elutegevus
Ainevahetus : fototroofid: vaj.valgust energiallikana, süsinikuallikana CO2. elavad õhus või vee pindmises kihis. Kemotroofid : Kemoorganotroofid(org. Ainetest energia,CO2)-heterotroofsed, patogeensed. Kemolitotroofid - autotroofsed , en. allikana anorg .ühendid. nt mügarbakterid.Hapniku tarbimine: Aeroobid -kasut.hapnikku, elavad õhus, veepinnal , organism.pinnal. mulla pindmises kihis. Anaeroobid- ei kasuta hapnikku, sügaval veepõhjas, mullas, maa sees, organismide sees on. Paljunemine: pooldumine , kiirus sõltub tingimustest: temp. Niiskusest,PH tasemest veebakteritel. Toitainete hulk. Generatsiooniaeg (vt mõisteid). Liikumine: viburite abil, spiraalikujul. keerduvad, limaeritamise abil. Ebasoodsate tingim. Talum : spooride tekitamine- kaetud 2x kestaga, kaitseb kahj.mõjude eest mingi piirini . Nt kuivamist, kuumust(kuid mitte pikka aega), kemikaale, madalat t’.
9. bakterite tähtsus looduses
Nad seovad õhulämmastikku, lagundavad jääkaineid ja surnud organisme. Moodustavad laguahelaid(heterotroofsete organismidega),rikastavad mulda lämmastikuühenditega. Teistele organismidele toiduks
10. Bakterite kasutamine
Toiduainete valmistamisel( hapupiim ), ravimitööstuses(antibiootikumid), põllumajanduses (reovee puhastamisel),energeetikas
11. peamised bakterhaigused
botulism - iiveldus , oksendamine , palavik , nägemishäired, teadvuse kaotus, riknenud konservid (õhukindlalt suletud neutraalse keskkonnaga liha-, kala- või seenekonservid) teetanus- närvisüst. Mõjut. lihaskrambid algavad näost. Mulla, tolmuga saastunud haavade kaudu. Difteeria - palavik, kurgumandlid punetavad ja tursuvad, mandlitel hallikasvalge katt ., kõridift. võib põhj. lämbumist. salmonelloos -äge soolepõletik, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, palavik, toore või vähekuum. kanamna ja kanaliha sööm. kaudu. Düsenteeria- ägedad üldmürgituse nähud, jämesoole limaskesta kahjustus, kõhulahtisus. Levib käte, esemete, toidu ja joogivee kaudu. Tuberkuloos - kahj, kopse, luid , liigseid, erituselundeid, lümfisõlme, kudedes tekivad põletikukolded. Peamis.õhu kaudu, harvem seedekulgla , naha või limask. kaudu nakatub .Süüfilis-limaskestadel haavandid , nahal ning limask. Laigud ning sõlmed. Juuste väljalangemine, seljaaju kahjustused. Levib sug.teel(vigastatud limaskesta kaudu) harvem emalt lootele .
Bakteritoksiin- bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine.Biotõrje-üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes rakendatakse.Hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit .Karüoplasma- rakutuuma poolvedel sisu. Kloroplast - membr. Koosnev taimeraku organell , milles toimub fotoasüntees. Klorofülli sisaldav plastiid.
Kromoplast - membr.koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Kuulub plastiidide hulka. Leukoplast- membr. Koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Mükotoksiin-(seenetoksiin) mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine
Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide( hüüfide) kogum.Plasmiid- bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks.
Proplastiid - taimerakus esinevate plastiidide eellasorganell, millest moodustuvad uued kloro-, kromo -, ja leukoplastid.
Spoor - protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk . Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline.Turgor- raku sisesõrhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor.
Koloonia- moodustub miljonitest bakterirakkudest kunstlikul söötmel kasvades.Generatsiooniaeg- näitab palju kulub bakterite hulga kahekordistumiseks
Plasmotesm- tsütoplasmaniit, mis ulatub pooridest välja ning mis seovad omavahel naaberrakke Patogeenne bakter- teistele org. ohtlikud. Põhjustavad mitmesug. tervisehäireid, mis võivad lõppeda surmaga.
Taime-,loomarakk: taimsed koed on teistsugused, neil puudub vaheaine (kude koosneb ainult rakkudest), surnud rakkude esinemine tüüpiline, varuaineks tärklis, insuliin, autotroofne, rakukest ,tsentraalvakuool, plastiidid. Loomsetel omane vaheaine kudedes, surnud rakud ainult välispinnal, kuid mitte sees.varuain. glükogeen, heterotroofne, puudub rakukest, lipiidivakuool ,plastiide pole.Seene-, loomarakk: Seenerakul 2x membr. Peal rakukest,(loomsel puudub) mis koosneb kitiinist, raku sees tsütoplasma, tuum, organellid, tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, lüsosoomid, mitokondrid. Mõlemal rakul on varuainena glükogeeni ning mõlemad on heterotroofsed, lipiidivakuoolid, neil puuduvad plastiidid.
Seene-, taimerakk: Seenerakul ei esine plastiide kunagi nagu taimerakul, rakumahlaga vakuoole ka, võivad olla õlivakuoolid vaid.Taimerakul varuainena tärklis, seenerakus glükogeen. Taimerakukest tselluloosist, lingniinist, seenerakul kitiinist, mannaanist. Taimerakk autotroofne, seenerakk heterotroofne.Seenel lipiidivakuool, taimel tsentraalvakuool. Taimsel plastiidid, kui seenerakul pole. Taimeraku. koostis ja ül.Noortel põhiliselt tselluloosist ja pektiinainest, vanemad tselluloosist ja ligniinist, mis teeb kesta jäigemaks ja tugevamaks.ÜL: kuju, tugevus ja kaitse(purunemise eest) Vakuoolide ül: taimeraku veemahutid(sisaldada võivad mitmeid varuaineid) loomade ligimeelitamine(kes aitavad levitada taime seemneid) ,varuainete säilitamine.
Plastiidid: kloroplastid (rohelised), kromoplastid (kollastest punasteni) ja leukoplastid (värvitud ja valged) Kloroplastid  enim rohelist pigmenti – klorofülli, vähem teisi pigmente. Neis toimub fotosüntees. paiknevad ainult taime maapealsetes osades. Tänu neile on vastavad taimeosad rohelist värvi. Täidetud poolvedela stroomaga. Selles esinevad membraansed torukesed ja nende laiendid, millel paiknevad mitmed pigmendid ja ensüümid. Stroomas leidub ribosoome, lipiiditilgakesi, tärkliseterasid ja DNA-d. fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos, mis transporditakse teistesse taimeosadesse. Kromoplastid -kollaseid, oranze ja punaseid pigmente. Kromoplastid on kloroplastidest väiksemad ja esinevad enamiku taimede kroonlehtedes, küpsetes viljades ning sügiseste lehtede rakkudes. Annab taime viljadele värvuse. Leukoplastid ei sisalda pigmente. Need on kloroplastidest väiksemad ja esinevad valdavalt sellistes taimeosades, millele ei lange päikesevalgust (juurtes, mugulates, seemnetes jm.). Leukoplastide stroomas paiknevad samuti ribosoomid, DNA  jm. Leukoplastide peamiseks ülesandeks on varuainete (tärklise, valkude, lipiidide) süntees ja säilitamine. seente kasut. ja kasulikkus looduses
kasutatakse toiduks, toiduainete tööstuses(pärm, hallitusjuust) ravimid(antibiootikumid) lõnga värvimiseks, paberi valmistamiseks, loomasöödaks, veepuhastuseks, pesupulbritööstuses, kääritamiseks. Kasulikkus: lagundajad, kui toituvad surnud org.ainest.(saprotroof) taimsematerjali lagundatajatena on head. Sümbiontidena- sümbioosis elavad teiste organismidega. Nt. puravikud,riisikad on sümbioosis puittaimedega. Puu saab vett ja min.aineid paremini kätte. Seen saab puult org.aineid. Toiduks- riisikad loomadele.
bakteriraku ehitus: prokarüootne(eeltuumne), väline kate kuni 3kihiline( membr,rakukest, limakapsel) Limakapsel kaitseb välismõjude eest(kuivamise) Sees: tsütoplasma, milles pärilikkuseaine( rõngaskromosoom, DNA rõngakujuline) ja organellid.: ribosoomid, pastiidid (vastutavad bakteri ainevahetuse eest) DNA rõngas (plasmiid) ei ole kindel arv, bakter suudab kohaneda ümbritseva keskk. plasmiidide sünteesi kaudu. Küljes: 2sugused väl.ulatuvad osad. Kõigil piilid(aluspinnale innitumiseks vaj.) viburid(1/mitu) pikemad piilidest- vedelas keksk. liikumiseks vajalikud., bakteriviburil puudub korrapärane siseehitus. Bakteriraku elutegevus:
Ainevahetus: fototroofid: vaj.valgust energiallikana, süsinikuallikana CO2. elavad õhus või vee pindmises kihis. Kemotroofid: Kemoorganotroofid(org. Ainetest energia, CO2)-heterotroofsed, patogeensed. Kemolitotroofid- autotroofsed, en.allikana anorg.ühendid. nt mügarbakterid. Hapniku tarbimine: Aeroobid-kasut.hapnikku, elavad õhus, veepinnal, organism.pinnal. mulla pindmises kihis. Anaeroobid- ei kasuta hapnikku, sügaval veepõhjas, mullas, maa sees, organismide sees on. Paljunemine: pooldumine, kiirus sõltub tingimustest: temp. Niiskusest,PH tasemest veebakteritel. Toitainete hulk. Generatsiooniaeg. Liikumine: viburite abil, spiraalikujul. keerduvad, limaeritamise abil. Ebasoodsate tingim. Talum: spooride tekitamine- kaetud 2x kestaga, kaitseb kahj.mõjude eest mingi piirini. Nt kuivamist, kuumust(kuid mitte pikka aega), kemikaale, madalat t’
kahjulikud seened:Parasiitseened(elavad teiste arvelt, taimeparasiit, nõgiseened, roosteseened, jalaseen.)- tekitavad teistele org. haigusi. vamm -puitesemete, hoonete kahjustamine. Kärbseseen, kevadkogrits toorena, saatanapuravik- seenemürgitus. Hallitusseened- tarbeesemed pärmseened- puuviljadel, marjadel.
bakterite tähtsus looduses Nad seovad õhulämmastikku, lagundavad jääkaineid ja surnud organisme. Moodustavad laguahelaid(heterotroofsete organismidega),rikastavad mulda lämmastikuühenditega. Teistele organismidele toiduks kasutamine:Toiduainete valmistamisel(hapupiim), ravimitööstuses (antibiootikumid), põllumajanduses (reovee puhastamisel), energeetikas. Haigused:botulism- iiveldus, oksendamine, palavik, nägemishäired, teadvuse kaotus, riknenud konservid(õhukindlalt suletud neutraalse keskkonnaga liha-, kala- või seenekonservid) teetanus- närvisüst. Mõjut. lihaskrambid algavad näost. Mulla, tolmuga saastunud haavade kaudu.Difteeria- palavik, kurgumandlid punetavad ja tursuvad, mandlitel hallikasvalge katt., kõridift. võib põhj. lämbumist .salmonelloos-äge soolepõletik, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, palavik, toore või vähekuum. kanamna ja kanaliha sööm. kaudu. Düsenteeria- ägedad üldmürgituse nähud, jämesoole limaskesta kahjustus, kõhulahtisus. Levib käte, esemete, toidu ja joogivee kaudu.Tuberkuloos- kahj, kopse, luid, liigseid, erituselundeid, lümfisõlme, kudedes tekivad põletikukolded. Peamis.õhu kaudu, harvem seedekulgla, naha või limask. kaudu nakatub. Süüfilis-limaskestadel haavandid, nahal ning limask. Laigud ning sõlmed. Juuste väljalangemine, seljaaju kahjustused. Levib sug.teel(vigastatud limaskesta kaudu) harvem emalt lootele.