Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Organismide aine-ja energiavahetus (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Organismide aine- ja energiavahetus


Olulised füüsikaseadused termodünaamikast:
I. energia ei teki ega kao vaid muundub ühest vormist teise
(potensiaalne energia  kineetiline energia
II. entroopia universumis suureneb pidevalt
(entroopia vähendamiseks tuleb teha tööd  kulutada energiat)

Metabolism


Koosneb keemilistest reaktsioonidest, mille käigus energia muundub ühest vormist teise. Organismide metabolismide reaktsioone vahendavad ensüümid.
+ H2O + CO2  orgaaniline aine  H2O, CO2
Fotosünteesi käigus tekkiv orgaaniline aine annab energiat nii autotroofsetele kui ka heterotroofsetele organismidele. Fotosünteesi käigus vabaneb O2 kõrvalproduktina.
Metabolismireaktsioonid jagunevad kaheks:
Assimilatsioon
- sünteesimisreaktsioonid
- neeldub energia
Dissimilatsioon
- lagundamisreaktsioonid
- vabaneb energia
Aeroobne aine- ja energiavahetus: rakuhingamine.
- orgaaniliste ainete lagundamine O2 juuresolekul
- C6H12O6 + 6O2  6CO2 + H2O + energia
- oluline on glükolüüs, mille käigus vabaneb soojusenergia / ATP , leiab aset tsütoplasmas
- tsitraaditsükli ning hingamisahela tsüklid toimuvad mitokondrites
> nii glükolüüsi, hingamisahela kui tsitraaditsükli reaktsioonid on protsesside ahelana toimuvad – väga keerulised.
ATP ( adenosiintrifosfaat )
- ‘teenitakse’ energiat andvate langudamisprotsesside käigus
- ‘kulutatakse’ elutegevuseks vajalikeks sünteesiprotsessideks
- 3 fosfaatrühmaga ribonukleotiid
- eraldati esmakordselt 1929 aastal küüliku lihasrakkudest
- leidub organismi kõigis rakkudes, kudedes
- fosfaatrühmade vahel on sidemed, millesse talletatakse energiat
- 1 glükoosimolekulist saab 36/38 (vastavalt prokarüootne / eukarüootne rakk ) ATP’d
- organismi eesmärk on kasutada ATP energiat

Glükolüüs

- glükoosi lagundamise I etapp
- toimub endoplasmaatilises retiikulumis e tsütoplasmavõrgustikus
- iseenesest ei vaja O2 juuresolekut (anaeroobne protsess)
- tulemiks : 2ATP + 2NAD + polüviinamarjahape (polüvaat)
- kui tegemist on aeroobse raku glükolüüsiga, siis polüvaat liigub biolahusena tsitraaditsüklisse (e. krepsi tsüklisse)
- anaeroobse raku glükolüüsi puhul (nt lihasrakkudes) tekib etanool v. piimhape e. toimub kas etanoolkäärimine v piimhappe käärimine
aeroobne energiahankimine on efektiivsem kui anaeroobne, sest aeroobse energiahankimise puhul saab maksimaalse koguse energiat, anaeroobse energaihankimise puhul minimaalse koguse eneriat.

Tsitraaditsükkel

- toimub mitokondris
- ei tarvita hapnikku
- on hingamisahela reakstioonide eelduseks (kui ei toimu hingamisahela reaktsioone, siis ei toimu ka tsirtraaditsükli reaktsioone ja vastupidi)
- eraldub CO2
- tsitraaditsükli käigus saadud H- aatomid liidetakse NAD’ga ja NADH suundub hingamisahelasse

Hingamisahel

- reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanides
- tulemina vabaneb NADH küljest H- aatom , mis liitub O2 ‘ga  tekib H2O
- protsessi käigus vabaneb energia, mida kasutatakse ATP sünteesiks
- kogu rakuhingamise ‘mõte’ on ATP sünteesiks vajaliku energia tekitamine
Fotosüntees
-on orgaanilise aine süntees H2O ja CO2-st valgusenergia kaasabil, kusjuures reaktsiooni käigus eraldub O2.
-fotosüntees toimub kloroplastides, kuna sealsed klorofüllimolekulid suudavad neelata valgusenergiat
-fotosünteesil on kaks erinevate reaktsioonidega etappi :
valgusstaadium:
* nõuab valguse olemasolu
*sisendiks H2O,
* vaja on makroergilisi ühendeid NADP, ATP ja fosfaatrühmi
* väljundiks on makroergilised ühendid NADPH ja ATP (e puhas energia)
* kõrvalproduktiks on O2
pimedusstaadium:
* on valgusest sõltumatu protsess
* sisendiks ATP, NADPH ja CO2
* väljundiks C6H12O6, NADP, ATP, fosfaatrühmad
kloroplastid :
* 2-membraanilised organellid
* sees lamellid (3-membraansed moodustised)
* kloroplasti sisekeskkonda nimetatakse stroomaks
* lamellide membraanides asuvad :
  • klorofülli molekulid
  • valgud , mis püüavad kinni ergastunud elektronide energia
  • fosfolipiidid .
* kõik taimeosad ei sisalda klorofülli ja seega ei fotosünteesi
* fotosünteesi reaktsioonid toimuvad lamellides
* kuna klorofüll ei neela rohelist valgust, vaid peegeldab seda, on taimed inimsilmale nähtavad rohelistena
valgusstaadiumi täpne kirjeldus:
  • klorofülli molekulid püüavad kinni punase ja sinise valguse, mille energia ergastab klorofülli molekuli
  • ergastunud molekulilt kaldun ergastunud elektron edasi valkudele, mis on valmis teda vastu võtma
  • ergastunud elektron antakse ühelt molekulilt teisele edasi, kusjuures iga taolise andmise käigus (iga astme käigus) väheneb elektroni energiahulk
  • seda energiat kasutatake H+ pumpamiseks stroomast lamelli sisekeskkonda
  • nii tekitatakse H+ gradient (H+gradient on olukord, kui vesinikioonide konsentrarsioon lamelli sees on suurem kui stroomas .)
    H+gradienti kasutatakse ATP sünteesiks
  • toimub klorofülli (selle, kelle molekul ringlusesse läks) restabiliseerimine – st. et klorofüll otsib uut elektroni ning saab selle H2O molekuli lõhkumisel
  • selles ülalmainitud protsessis eraldub O2
  • toimub NADPH süntees (NADP + H+  NADPH) : klorofüllilt alguses eraldunud elektronid liituvad NADP’ga, tulemiks on NADPH
  • toimub ATP süntees H+gradiendi arvelt (toimumise ‘köögipoolelt’ on sarnane rakuhingamisahela protsessidele)
    süntees toimub, nagu enne juba märgitud, lamellide membraanides
    seega:
    - valgusstaadiumi sisenditeks on  ja H2O
    - reaktsioonide toimumiseks on vaja NAD, ATP ja fosfaate
    - valgusstaadiumite väljunditeks on : NADPH, ATP ja O2
    pimedusstaadiumist pikemalt
    - pimedusstaadiumi reaktsioone kutsutakse ka Calvini tsükliks
    - reaktsioonid toimuvad stroomas
    - kokkuvõtlikult toimub pimedusstaadiumis see, et õhust pärinev CO2 seotakse orgaanilistesse molekulidesse
    - reaktsioonid on tsüklilised (sarnaselt hingamisahela reaktsioonidele)
    - Calvini tsükli otseseks väljundiks on 3-süsilikuline suhkur, mis on aluseks teistele algmolekulidele
    seega:
    - sisendiks on ATP, NADPH, CO2
    - väljunditeks on C3H6O3 (2*C3H6O3 = glükoos); NADP, ATP ja fosfaatrühmad
    fotosünteesi tähtsus:
    - taimed toodavad enda tarbeks orgaanilist ainet.
    * kõik autotroofse organismi rakud ei ole fotosünteesivõimelised.
    * Calvini tsükli produktid on vaheproduktideks teiste orgaaniliste ühendite sünteesil.
    - Fotosünteesil vabanev hapnik on vajalik taimedele endale kui ka teistele aeroobsetele organismidele.
    - heterotroofsete organismide tarbitav orgaaniline aine on fotosünteesi produkt .
    - fotosünteesi käigus muundatakse valgusenergia keemiliste sidemete energiaks.
    - fotosüntees on süsiniku ja hapniku aineringe aluseks.
    NB! TV II osa ülesanded, mis oleks kasulik ära teha : 4.1 (1-3, 5-6) / 4.2 (2-4) / 4.3 (1-3, 5-6, 8, 11-12) / 4.4 (1, 3-5, 7-10, 13) / 4.5 (1-2)
    NB! Anna- Liisa slaidid on ka kasulikud – visuaalne külg päris fine – HTG kodukal õppematerjalide alt BI-1 kursus , kasutajanimi htg ja password annaliisa
    NB! Anna-Liisa jagatud leht, kus ühel pool joonised ja teisel pool olulised mõisted, on ka kasulik endale selgeks teha.
  • Organismide aine-ja energiavahetus #1 Organismide aine-ja energiavahetus #2 Organismide aine-ja energiavahetus #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 120 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor clementine Õppematerjali autor
    konkreetne konspekt.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    3
    doc

    Aeroobne glükolüüs, mõisted

    Bioloogia mõisted Jaanuar, 2010 Aeroobne glükolüüs ­ glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondri sisemuses ja hingamisahela reaktsioonid mitokondri harjakeste membraanides. Aine ja energiavahetus ­ organismis asetleidvaid sünteesi ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine ja energiavahetuse nimetatakse metabolismis. Metabolismi võib tinglikult jagada kaheks omavahel tihedalt seotud osaks: assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine ­ toimub hapniku puudumisel, lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustumisega. Anaeroobse glükolüüsi reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas.

    Bioloogia
    thumbnail
    4
    docx

    BIO KT metabolism, fotosüntees

    METABOLISM, FOTOSÜNTEES ● Assimilatsioon (anabolism) ehk sünteesiprotsess. (sünteesi käigus moodustavad lihtsama ehitusega molekulid keerulisemaid nt sahhariide, valke, nukleiinhappeid, lipiide) ENERGIAT KASUTATAKSE! (fotosüntees, valgusüntees, glükogeeni süntees) ATP kulub!! ● Dissimilatsioon (katabolism) ehk lagundamisprotsess. ENERGIAT SAADAKSE! (seedimine, hingamine) ATP tekib (ADP+Pi) Vabanev energia salvestatakse energiarikastesse orgaanilistesse ainetesse, mida nimetatakse makroergilisteks ühenditeks. Peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP, millesse salvestatud keemilist energiat saab hiljem kasutada sünteesiprotsessides. ATP e adenosiintrifosfaat - universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP molekul koosneb: 1. lämmastikalusest adeniin (A), 2. riboosist ja 3. kolmest

    Bioloogia
    thumbnail
    5
    doc

    11 klass, fotosüntees, glükolüüs, organismi varustamine energiaga, glükoosi lagundamine, fotosünteesi tähtsus, aine- ja energiavahetus.

    Lisaks sellele toimub vee fotooksüdatsioon, mille tulemusena eraldub O2, mis väljub atmosfääri. Pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. Protsessi käigus seotakse CO2 molekulid, vesinikuallikana kasutatakse NADPH2 ja tarbitakse ATP energiat. Fotosünteesi tulemusena saadud glükoos on kasutatav energiaallikana nii auto- kui heterotroofsetes organismides. Lisaproduktina eralduv O2 on vajalik kõigis rakkudes toimuvaks hingamisprotsessiks. AINE- JA ENERGIAVAHETUS 1. Kust saavad organismid elutegevuseks vajaliku energia ? Organismid kasutavad toidus olevaid ühendeid uute ainete sünteesiks ja elutegevuseks vajaliku energia saamiseks. 2. Milliseid organisme nimetatakse autotroofideks? Tooge näiteid. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest ainetest. (põõsad, puud, taimed) 3. Kuidas on omavahel seotud organismi aine- ja energiavahetus?

    Bioloogia
    thumbnail
    14
    docx

    Aine- ja energiavahetus

     Ainult, kui on aeroobne Tsitraaditsükkel (mitokondri sisemuses)  TEKIB 10 NH₂  2. Tsitraaditsükkel a. Tekib süsihappegaas i. Püroviinamarjahappest eraldub süsihappegaas ii. 10 NADH₂  3. Hingamisahela reaktsioonid (Toimub mitokondri harjakestes) a. 10 NADH₂ ja 2 NADH₂ seob O₂ ja tekib vesi b. 12 NADH₂ + 6 O₂ -> 12 NAD + 12 H₂O     Kordamisküsimused. 1. Organismi aine- ja energiavahetus koosneb assimilatssioonist ja dissimilatsioonist. 2. Disimilatsiooiprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine.’  Asiimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on fotosüntees ja DNA süntees. 3. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad aissimilatsiooni.  Organismi kõik lagundamisprotsessid moodustavad dissimilatsiooni. 4. Käärimise lõpp-produkt on etanool või piimhape. 5

    Bioloogia
    thumbnail
    7
    rtf

    Aine- ja energiavahetus

    Lk 100-Aine-ja energiavahetus Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Organismi aine-ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. Tõene 2. Assimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine. Väär Dissimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine. 3. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad dissimilatsiooni. Väär Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad Assimilatsiooni. 4. Käärimise lõpp-produkt on etanool Tõene 5. Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO2 Tõene 6

    Bioloogia
    thumbnail
    7
    docx

    Bioloogia 3-kursus (metabolism, ATP, fotosüntees, rakuhingamine, käärimine)

    BIOLOOGIA KT 1 (https://quizlet.com/462920896) 1. METABOLISM e. ainevahetus Metabolism - organismis toimuvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga - organismi elutegevuse alus. Kõik organismid vajavad eluks energiat, mida saadakse orgaanilisest ainest. Organismid kasutavad toidus olevaid ühendeid uute ainete sünteesiks ja energia saamiseks. Süntees - lihtsamatest ühenditest uute, keerukamate ainete valmistamine keemilise/bioloogilise reaktsiooni teel. Autotroof (isetootja) - organism, kes oma elutegevuseks vajalikud ained (süsinik) sünteesib ise, väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. nt. rohelised (fotosünteesivad) taimed (valgusenergia fotosünteesi tulemusel glükoosiks) fotosünteesija - süsiniku sidumisel kasutatakse valgusenergiat. (nt taimed) kemosünteesija - süsiniku sidumisel kasutatakse keemilist energiat. (nt väävlibakterid) Heterotroof (tarbija) - organism, kes saab oma eluteg

    Bioloogia
    thumbnail
    3
    doc

    Aine ja energiavahetus küsimused ja mõisted

    6CO2+12NADPH2C6H12O6+6H2O+12NADP 18ATP+18H2O18ADP+18H3PO4 Summaarne võrrand:6CO2+12H2OC6H12O6+6O2+H2O fotosünteesi tähtsus Taimele 1.energiaallikas(sünteesitakse energiarikkaid org.ühendeid) 2.hingamiseks 3.materjaliks,millest nad koosnevad Loomale 1.heterotroofidele toiduks 2.hingamine 3.aineringe biosfääris 1.hapnikatmosfäär 2.osoonikihi moodustumine 3.kasvuhooneefekti vältimine(CO2) Aeroobne glükoos ­ kõigi rakkude tsütoplasmas esinev makroergiline ühend , mis osaleb raku aine-ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekahndjana. Aine ja energiavahetus (metabolism)- sünteesi ­ ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskekkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia (soojus või valgusenergia) ülekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. Anaeroobne glükoos (käärimine) ­ hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine,

    Bioloogia
    thumbnail
    4
    doc

    Ainevahetuse mõisted

    metabolismis. ATP molekul koosneb: 1. lämmastikalusest adeniin (A), 2. riboosist ja 3. kolmest fosfaatrühmast (2 fosfaatrühma -> ADP). ATP moodustub glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus (ADP + P -> ATP + 30 kJ/mol energiat). Rakkudes kasutatavad makroergilised ühendid: Valkude sünteesil ­ GTP (guanosiinfosfaat). RNA sünteesil ja DNA kahekordistumisel ­ ATP, GTP, CTP, UTP. Enamikus organismide talletatakse glükoosivarud polüsahhariididena ­ tärklis/glükogeen. Täiendav energia saadakse polüsahhariidide lõhustamisel monomeerideks (ensüümide abil). Taimedes: tärklis -> glükoos. Loomades: glükogeen -> glükoos -> glükoosi oksüdatsioon -> vabaneb energia, salvestatakse ATP molekulidesse. Glükoosi lagundamine on universaalne dissimilatsiooniprotsess, toimub taim- ja loomorganismides ühtemoodi. C6H12O6 + 6O2 à 6CO2 + 6H2O [38ADP + 38Pi à 38 ATP]

    Bioloogia




    Kommentaarid (3)

    Madis1512 profiilipilt
    Madis1512: väga hea
    22:46 14-06-2011
    deodorajosephamaria profiilipilt
    01:49 08-10-2009
    deodorajosephamaria profiilipilt
    01:49 08-10-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun