Kinnitatud 27.05.2008 Kohalike avalike teenuste arendamine Versioon 1 Taotlusvormi lisa 6 PROJEKTIJUHI ELULOOKIRJELDUS (CV) 1. Nimi: Kaido Hanni 2. Sünniaeg: 02.07.1991 3. Haridus: Aeg (algus-lõpp) Kool Omandatud kraad/eriala Eesti Ettevõtluskõrgkool 2010 - Ettevõtluse peaeriala omandamisel Mainor Tarvastu Gümnaasium 1998 - 2010 Keskharidus 4. Täiendharidus: puudub 5
TARTU ÜLIKOOL Narva Kolledž Ettevõtluse osakond Rene Abramson LOOVUSE, ENESEKINDLUSE JA EESTVEDAMISE MÕJU PROJEKTIJUHI TEHNILISELE KOMPETENTSILE Referaat Narva 2012 SISUKORD Sissejuhatus……………………………………………………………………………………….3 1. Loomingulisus ja selle mõju tehnilisele kompetentsile………………………………………..6 1.1 Loomingulisuse mõju elemendile “riskid ja võimalused”……………………………7 1
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond Agnes Talalaev EP2 PROJEKTIJUHI OSKUS MEESKONDA JUHTIDA Referaat Juhendaja: dotsent Arvi Kuura Pärnu 2016 SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1. Projektijuhi omadused ................................................................................................... 4 1.1. Kuidas olla hea juht ................................................................................................ 4 1.2. Juhi roll meeskonnas .............................................................................................. 7 2.1. Koostöö meeskonnas .............................................................................................. 9 2
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Oliver Stimmer PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL Lõputöö Prima aste Juhendaja Madis Talmar Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Autor tegi 2010. aasta uurimustöö käigus kindlaks, et ettevõtluses mängib võtmerolli ettevõtte personal. Niisiis otsustas autor kirjutada uurimustöö personaliotsingust. Et aga töö omaks
kõrgharidus omandamisel. E-mail: Artjom@ e-vabaaeg.ee 2/7 Eesti Mereakadeemia Projektijuhtimise projekt Andmed Vabaaja keskusejuhi kohta Nimi: E-posti aadress: [email protected] Andmed pangaülekande tegemiseks Arveldusarve number: 111000777888 Konto omaniku nimi: E-Vabaaeg TP kood: 3536112456 Viitenumber (vajadusel): 552364876 Andmed projektijuhi kohta Nimi: Amet keskuses: IT-tehnik/arendaja ja kontaktisik E-post aadress: [email protected] Kontakttelefon: 57575755 Projekti kirjeldus Eesmärk: Pakkuda puudega inimestele võimalust suhelda ja veeta vaba aega IT vahendeid kasutades. Puuetega inimestel puudub hetkel Eestis võimalus vaba aja veetmiseks spetsialisti juhendamisel või abistamisel, kasutades erinevaid IT lahendusi. Seega me leiame, et nõudlust peaks olema ning samas oleks meie ettevõtte üks esimesi sellelaadseid
Eeldused OK Piirangud OK Kommunikatsiooniplaan OK Eelarve OK Projekti sisu on realistlik OK Vähemalt 3 kontroll-punkti projekti tasemel/ Projektijuhi otsused OK Projekti alustamise ning lõpetamise kuupäevad OK Projekti faasid OK Ulatuse kirjeldus See projekt tehakse sellepärast, et pakkuda klientidele uksest-ukseni kunstripsmete paigaldamise teenust. See tähendab, et kliendi teenindamiseks sõidetakse temale mugavasse asukohta. Nii ei pea klient muretsema, kuidas ise kohale pääseda. Projekt sisaldab kunstripsmete
või hoopis jahti. Lähtudes iseloomulikust tarbimissoovi kasvust, tekib vajadus rahuldada oma vajadusi ehk teenida rohkem. Eeldates fakti, et Madis on parim ning arvatavasti ainus projektijuht tarkvarafirmas, on tähtis et firmas panustaks igaüks ühise eesmärgi, heaolu (sh. maine, tulu) nimel. (Kuid analüüsides seda olukorda, tuleb välja et Madisel puudub üldse tegutsemistahe ja soov panustada maksimaalselt oma ettevõttesse). Eriti tähtis on projektijuhi roll organisatsioonis, kuna tema pädevusse kuulub eesmärkide kokku leppimine, leida teatud vahendid eesmärkide täitmiseks, koostada plaane ning jälgida nende täitmist, juhendada töötajaid ning vastasel juhul eemaldada takistada. See tähendab, et suurem ja tähtsaim osa tarkvarafirma koordineerimisest sõltub ikkagi projektijuhist. Seega, minu otsus tegevdirektori (Martini) asemel oleks järgmine: a) lasen Madisel minna
LISA 1 Minufirma OÜ Assistendi ametijuhend 1. ÜLDANDMED Ametikoha nimetus assistent Alluvus juhataja projektijuht Asendaja projektijuht 2. TEGEVUSVALDKOND Assistent täidab põhiliselt juhataja ja projektijuhi korraldusi ning assisteerib raamatupidajat. Assistent vahendab informatsiooni, tegeleb ettevõtte dokumendihaldusega ning korraldab kontori igapäevast tööd. 3. PÕHIKOHUSTUSED/TULEMUSED Projektidokumentide haldamine, dokumendid on korrektselt vormistatud, aruannete koostamine. registreeritud, säilitatud ning aruanded on nõuetekohaselt täidetud.
rakendada ainult oma ettevõtte siseseid tööjõu ressursse. Projekti on vaja kaasata kolme erineva osakonna töötajad: arvedlusosakonna ; IT-osakonna; tehnilisetoe osakonna töötajad. Projektimeeskonnas on kokku 27 liiget. Arveldusosakonnas on projekti kaasatud kokku 17 töötajat (16+1 juht), IT-osakonnast 5 töötajat (2 spetsialisti, 2 programmeerijat + 1juht), tehnilisetoe osakonnast 3 töötajat (2 testijat + 1 juht), projektijuhi abi ja projekti juht. Projekti infovahetuse planeerimine Lähteülesanded jagab projekti juht laiali osakondade juhtidele, kes omakorda edastavad ülesanded oma osakondade töötajatele, kes antud projektiga seotud on. Osakondade juhid on ühtlasi oma osakonna töögrupi juhiks ja alluvad antud projekti raames projekti juhile. Projekti edenemisest, vahe- ja lõpptulemustest liigub info alt poolt üles poole ehk vastupidiselt ülesannete liikumisele.
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 7. peatükk PROJEKTI MEESKOND Projekti kaasatud inimesed on projekti tulemuse seisukohalt olulisim ressurss. Selles peatükis selgitame, kellest koosneb projekti inimressurss ning milline on projektijuhi roll inimressursi juhtimisel. Samuti kirjeldame võtteid, millega tagada hea projekti meeskonna valik. Projekti inimressursid Projekti teostamiseks on meil käsutada teatud hulk rahalisi vahendeid projekti juhtimiseks ning know- how ostmiseks ehk teiste sõnadega inimressursi tarbeks. Projekti sisemise inimressursi moodustab peamiselt projekti meeskond ehk need inimesed, kes on kaasatud projekti käiku kogu selle aja vältel ning kelle tegevust koordineerib projektijuht. Projekti
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT PROJEKTI MEESKOND Projekti kaasatud inimesed on projekti tulemuse seisukohalt olulisim ressurss. Selles peatükis selgitame, kellest koosneb projekti inimressurss ning milline on projektijuhi roll inimressursi juhtimisel. Samuti kirjeldame võtteid, millega tagada hea projekti meeskonna valik. Projekti inimressursid Projekti teostamiseks on meil käsutada teatud hulk rahalisi vahendeid projekti juhtimiseks ning know- how ostmiseks ehk teiste sõnadega inimressursi tarbeks. Projekti sisemise inimressursi moodustab peamiselt projekti meeskond ehk need inimesed, kes on kaasatud projekti käiku kogu selle aja vältel ning kelle tegevust koordineerib projektijuht. Projekti
Messil osalemise võtmeküsimused: Messiboksi suurus Messiboski asukoht Messiboksi kujundus Messoboksi meeskond ja tööjaotus Aktiivne tegevus eesmärkide saavutamiseks Baaskulutused (osavõtumaks, piina üür, teenused messil) Messiboksi ehitus ja sisustus Teeninduskulutused Kommunikatsiooni- ja reklaamikulutused Transpordi ja ladustamise kulutused Muud kulutused (projektijuhi töötasu, personali kóolitus, kontoritarbed, lilled, turvateenisnus, jäädvustamien jne) 9. Millistest kuludest koosneb messi eelarve? Baaskulutused (osavõtumaks, piina üür, teenused messil) Messiboksi ehitus ja sisustus Teeninduskulutused Kommunikatsiooni- ja reklaamikulutused Transpordi ja ladustamise kulutused Muud kulutused (projektijuhi töötasu, personali kóolitus, kontoritarbed, lilled, turvateenisnus, jäädvustamien jne)
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. ............
(lisaväärtus, kiireloomulikus) Projekti controlling- eesmärgiks on võimalikult varakult avastada projekti jooksul kõrvalekaldeid, et oleks võimalik kasutusele võtta meetmed projekti kulgemise kindlustamiseks. Kontrollitav suurus: *aeg-tähtajad *kulud *tulemus *kvaliteet. Projektijuht vastutab: *ehitusprojekti lepingukohase teostuse eest *kvaliteedijuhtimissüsteemi (ISO) järgmise eest *otsekulude eelarvest kinni pidamise eest *ohutus- ja keskkonnanõuete täitmise eest. Projektijuhi eesmärgid: *töö on töömaal juhitud7 organiseeritud *koostöö partneritega on planeeritud *töömaa on korraldatud loogiliselt ja arukalt *õigeaegselt on tellitud tööjõud, materjalid, masinad *alltöövõtjatega on hankelepingud täidetud *alltöötõtjate pädevus on hinnatud *tööülesanded on antud ja töö vastu võetud *keskkonda säästetakse ja täidetakse ohutusnõudeid *vajalik info ja tehniline teave on kogutud õigeaegselt
Lp. Meelis Tomberg Pärnu, 15.08.2009 Projektijuht Ehitus OÜ TEATIS töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta Seoses töömahu vähenemisega ja analüüsides meie ettevõtte I poolaasta majandustulemusi millest selgus käibe langus ja negatiivne majandustulemus otsustas OÜ Ehitus juhatus 15. Augustil 2009 äriühingu töö efektiivsemaks muuta ning töö ümber korraldada. Seoses sellega kaob vajadus ühe projektijuhi ametikoha järgi. Allesjääv töö tehakse ära allesjäänud kolme projektijuhiga. Tööle jäetavatel projektijuhtidel on alla 3 aastased lapsed, mis tõttu neil on TLS § 89 lg. 5 tulenevalt tööle jäämisel eelisõigus. Eeltoodust tulenevalt teatan, et Teiega 20.septembril 2004 sõlmitud tööleping nr 23 lõpeb erakorralise ülesütlemisega 15. Augustil 2009 TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu.
olukorda. Ürituse käigus on plaan läbi viia korjandus, milles kogutud summa on planeeritud võrdsetes osades annetada Lõuna-Eesti piirkonna varjupaikadele. Projekti hetkeseis · Idee olemasolu Projekti lõppeesmärgid Varjupaigast looma võtmine koju või hoolealuse leidmine, kelle eest varjupaiga piires hoolitseda annab palju abi varjupaigas olevatele loomadele. Projekti sisu · Heategevusüritus · Projektijuhi poolt tõstatatud probleemide analüüs ja grupeerimine · Inimeste teadvuse tõstmine Hinnatud kasu (Eesmärgid pikemas perspektiivis) Inimeste teadvus varjupaikade olukorrast. Kodutute loomade päästmine, st loomi ei panda magama, vaid nad leiavad endale uue kodu ning vabatahtlike arvu suurendamine, kes liituvad aitama varjupaikades olevate loomade eest hoolitsema. Eelarve Otseseid rahalisi vahendeid ei kasutata. Üritustelt saadud annetused jagatakse varjupaikade vahel
Delegeerimine Delegeerimine tähendab tööülesannete ja vastutuse jagamist meeskonna liikmetega. Praktikas on olukord sageli selline, et projektijuht küll delegeerib ülesandeid, kuid otsustamisõiguse jätab endale. See viib olukorrani, kus meeskonna liikmed peavad pidevalt käima projektijuhi juures kinnitust saamas, sest puudub iseseisev otsustamisõigus. Sellepärast on nimetatud juhtimismeetodi eesmärk jagada lisaks tööülesannetele ka vastutust. Vastutuse delegeerimine eeldab, et: ·tööülesannete maht ja vastustuse määr (õigused) oleksid vastavuses; ·töötegijad oleksid piisavalt informeeritud ülesannetest ja õigustest; ·ülesandeid ja vastutust delegeeritakse vaid nende alluvatele, kellel on olemas
Milline neist märksõnadest ei kuulu tootearendusprojekti ja tootearendusprotsessi eristavate märksõnade hulka? a. korduvus Küsimus 2 Millega seoses kerkib üles projekti plaanimise seostamine äriprotsesside juhtimisega? b. tootmismahtude suurenemisel Küsimus 3 Kas toote tehnoloogilisuse tagamise oskus kuulub? mõlema eelmise ja ka projektijuhi kompetentside hulka Küsimus 4 Mis ei sobi tootearendusprojekti teostusega seotud tegevuste loetellu? a. kontrolli- ja testimise tehnoloogia Küsimus 5 Milline põhimõte ei kuulu agiilse projektiteostuse juurde? b. kaasaegsetele metoodikatele orienteeritus Küsimus 6 Mis ei kuulu riskide ja kitsaskohtade dialektikasse? b. valmistustehnoloogiate mittetundmine Küsimus 7 Mis ei ole oluline tootearendusprotsessi jätkusuutlikkuse seisukohalt? b. ettevõtte kasuminäitajad
Kvaliteedijuhi tööülessanneteks on väljatöötada ja juurutada, töökorras hoida ning pidevalt parandada ettevõtte kvaliteedi -ja keskonnajuhtimissüsteemi vastavalt nõuetele. Ohjata ja väljatöötada kvaliteedi ja keskonnajuhtimissüsteemi alast dokumentatsooni ning hoida seda pidevalt ajakohasena. Reklamatsioonide jt kliendi tagasiside käsitlemise organiseerimine; Siseauditite organiseerimine ja kontroll; Korrigeerivate ja ennetavate tegevuste organiseerimine 2.2.5 Projektijuht Projektijuhi töö põhieesmärkideks on: Tellimuse nõuetekohase täitmise organiseerimine, sh hankijate ja alltöövõtjate ratsionaalse valiku korraldus; Tellimuse ressurssidega kindlustamine; Tellimusele vajalike kooskõlastuste ja heakskiitude saamise korraldamine; Efektiivset projektijuhtimist tagavate meetmete täiustamine; Tööde teostuse kontroll. 2.2.6 Projekteerijad Tellijale ökonoomseima ja ratsionaalseima projekteerimislahenduse leidmine; Normidele ja nõuetele vastava toote valmistamine;
............................................. 35 Lisa 10. Eelarve ........................................................................................................... 36 Lisa 11. Gantti graafiku joonis .................................................................................... 37 2 Lisa 12. Projekti koosoleku protokoll ......................................................................... 38 Lisa 13. Projektijuhi tööleping. ................................................................................... 40 Lisa 14. Tööjaotuste tabel ........................................................................................... 43 3 KOKKUVÕTE Aine „Projektijuhtimise meetodid“ raames koostatakse ainetööna projekt, mille ideeks on „E-poe loomine äriettevõttele Bodybalt OÜ”. Projekti eesmärk on tõsta ettevõtte The
kehtivuse näitamiseks. 6. Kas eelarve võimaldab ka kõrvalseisjal mõista projektis tekkivaid kulusid? Ei ole aru saada, kus need arvud tulevad. Tabel ja seletuskiri ei lähe kokku. Seletuskiri on projekti ,,Igiliikuri leitamine ja kasutuselevõtt" kohta, teise projekti ,,Innovatsiooniteadlikkuse programm" puudub eelarve sootuks. Eelarves on ebakõla. Näiteks on märgitud palk 4000, seletuskirjas on märgitud tasuks 4806 (projektijuhi töötasu kuus) 7. Kas projekti riskid on piisavalt maandatud? Antud projektis pole riske mainitud, (kindlasti on nii ,,Innovatsiooniteadlikkuse programmi" kui ka ,,Igiliikuri valmistamine ja kasutuselevõtt" oma risikid olemas) 8. Kas Teie EAS eksperdina soovitaksite sellist projekti rahastada? Ei rahastaks, kuna projekt on halvasti koostatud. ,,Innovatsiooniteadlikkuse programm" eesmärk pole piisav, tegevuskava ei lähe kokku projekti eelarvega.
energilisus kindlameelsus suhtlemisoskus Juhile vajalikud isiksuseomadused loovus koostöö emotsionaalne intelligentsus karismaatilisus Millised on edukad juhid? hea koostöövõimega hea analüüsivõimega initsiatiivikad tahavad ja oskavad teisi arendada enesekindlad oskavad informatsiooni hankida, meeskonda juhtida EFO Kvaliteedijuht ülikooliharidusega, harjunud oma teadmisi pidevalt täiendama; arendus-, teenindusprotsessi või projektijuhi töökogemusega; initsiatiivikas, energiline, sihikindel ja tulemuslik tegutseja; tugeva koostöövalmiduse ja toetuse jagamise oskusega; veenva esinemisoskuse ning väga hea kirjaliku eneseväljendusoskusega; hea pingetaluvusega, nõudlik ent paindlik keeruliste olukordade lahendaja. IT projektijuht majandus- või infotehnoloogiaalast kõrgharidust, tehnilisi teadmisi IT-st ja äriprotsesside loogika mõistmist; projektijuhtimise kogemust;
Tegevuste järjekorra ja sõltuvuste määramine Peale ülesannnete kindlaksmääramist tuleb analüüsida, milline on tegevuste loogiline järgnevus ja kas nad sõltuvad teineteisest. Teatud tegevuse alustamine võib sõltuda teise tegevuse lõpetamisest. Ülesannete alustamise, kestvuse ja lõpetamise aeg Kõige keerukam on selles protsessis on ülesannete täitmiseks vajaliku ja määratlemine. Oluliste tähtaegade ehk verstapostide määratlemine Projekti teostamise käigus on projektijuhi kohustus jälgida, et tegevused toimuksid planeeritud ajaraamides. Projektijuhi tööd hõlbustavad oluliselt verstapostid ehk tähtajad, mil toimuvad olulised sündmused projekti arengus. Verstapostiks võib olla seminar, uue keskuse avamine, pressikonverents, uuringut tutvustav seminar vms. Vastutajate määramine ülesannetele Vastutajate määramisel tuleb arvestada meeskonnaliikmete oskuste, kogemuste ja võimetega. Gantti tabel
hea sõber. Eeldus on sõbralik suhe, kuid mitte enam. Alluvad peavad teie vahel barjääri tundma. Peamine probleem projektijuhil on leida vajalike oskustega inimesi. Tihti projektid on seotud teatud valdkondadega, kus inimestel meeskonnas peavad olema spetsiifilised teadmised. Minu arvates seda probleemi saab lahendada, kui projektijuht teeb koostööd asutuse personalijuhiga. Väga oluline on , et projektijuhi meeskonnas oleksid õiges kohas. Tänapäeval, kahjuks, tööjõu olukord on raske. Inimesi on palju aga spetsiifiliste teadmistega inimesi, kes vajavad tööd, on vähe. Projektijuhil pevad olema ka liidri omadused, arusaamad töökorraldusest ja otsustusvõime. Kaasaegses keskkonnas edukas projektijuht on pigem eestvedaja, kes hoiab ja motiveerib oma inimesi. Teab kommunikatsioonijuhtimisest, kuna on väga oluline
päeva. Samuti kehtib olukord, kus 75% juhtudel, kui töö sai varem valmis, hoiab töö tegija seda enda käes. Silmulatsioon näitab, et kõiki töid võimalikult vara alustades ei anna meile põhjust lubada lühemaid tähtaegu. Tulemus on: Kui projekti juht näeb, mõni töö seisab töö tegija käes, siis avaldab ta mõnikord survet, et töö tegija jätaks käimasoleva töö pooleli ja hakkaks tegema projektijuhi arvates olulist tööd. Sama juhtub siis kui inimesel endal on hulganisti töid korraga käes, siis olukorda lahendatakse enamasti nii, et natuke tehakse ühte tööd, siis mõnd teist tööd ja nii edasi... Töö tegemiseks ja töö lõpetamiseks kuluv aeg on kaks erinevat mõistet. Iga projekti huvides on muidugi võimalikult lühike lõpetamise aeg. Iga projekti töö lõpetamiseks kuluv aeg koosneb: · Ajast, mis kulus selle töö tegemiseks
direktor Leelo Tiisvelt projektijuhina, TPÜs näitejuhtimise lõpetanud huvijuht Külli Talmar lavastajana, mainekas tantsupedagoog Maido Saar koreograafina, kunstiõpetaja Kristel Värv kunstnikuna ja muusikaõpetaja Andrus Kalvet koormeistrina, Viimsi Huvikeskuse direktriss ItaRiina Pedanik lauluõpetajana ja Merike Hindreus, kes nüüdseks on üle võtnud kunstniku ja projektijuhi rasked ülesanded. Kõik need aastad on etendusi juhtinud ülitäpne ja nõudlik Merike Ennomäe. Esimeste muusikalide orkestreerija ja dirigent oli kooli vilistlane ja EMA tudeng Kuldar Rajapu, hiljem aga Viimsi Muusikakooli orkestri dirigent Ott Kask. Kooliteater on teinud koostööd ka vabakutselise helilooja Kalle Ermiga. Mõtlesime küsitleda Viimsi Kooliteatris tegutsevat näitlejannat Liisa Johanna Viiknat ning
kaugusel ● Projektijuht juhib projekti töökorraldust, hoolitseb lõpptulemuse saavutamise eest, jälgib eelarve täitmist. ● Arenduse juht koordineerib koostööd projektide vahel, saab projekti katkestada. 3. Projektijuht annab ülesande arendustiimile üle ning viib kurssi kliendi vajadustega - ta omab kliendiandmeid, millest tohib rääkida kindlalt määratud inimeste grupiga. Samuti on projektijuhil ligipääs arendusosakonna andmetele. Projektijuhi roll on olla ühenduses arendustiimiga, tal on tavaõigused(ligipääs sisevõrkudele) ja eriõigused(kliendiandmed, vajadused ja nende jagamise õigus) NT: Kliendi idee võtab vastu projektijuht, kes omab õiguse otsustada, kellele ta annab ülesanded ja andmed projekti kohta. Eesmärk on jagada õiguseid võimalikult väheste inimestega, et püsiks parem struktuur. 4. 1. Juhtidel ei tohi olla hirmu, et kogu aeg on kuskil mõni auk sees. (rollide koha pealt) 2
E-õppes osalevad üldiselt samad rollid, mis tavaõppe korral. Käesolevas analüüsis kirjeldatakse rolle e-õppest lähtuvalt. Reaalses elus rollid sageli kattuvad, üks inimene võib osaleda mitmes rollis. Näiteks võib õppejõud ise viia läbi kogu õppetöö, ilma 8 tuutorit kaasamata. Siis osaleb ta ka ise tuutori rollis ja teeb tuutori tegevusi. Samuti on sageli õppejõud ise projektijuhi, e-õppe tugiisiku, graafikadisaineri rollis. Projektijuht vastutab kursuse üldise kvaliteedi (nii sisu kui ka õpetamise efektiivsus) ning eelarve täitmise eest. Projektijuhi ülesandeks on ka kursuse turustamine ning kursuse läbinutele tunnistuste väljastamise organiseerimine. Projektijuhiks on kursuse korraldaja (näiteks kolledzi) esindaja, täienduskoolituse korral täienduskoolituse organiseerija, tasemeõppe korral on projektijuhiks sageli õppejõud ise. Uue suunana
paindlikud. Valminud projekti plaan esitatakse hinnangu andmiseks juhtkomiteele ja /või ekspertidele. Plaani põhjal otsustatakse, kas projekt lükatakse tagasi, käivitatakse või tuleb teha plaani muudatusi ja täiendusi. Projektist loobumise või selle muutmise põhjuseks nii enne teostamist kui ka teostamise jooksul on tavaliselt riskid, oodatust suuremad kulud või muud probleem. Projekti heakskiitmine tähendab seda, et juhtkomitee ja projektijuhi vahel valitseb täielik üksmeel kõigi projektiplaani osade ja alaosade kohta. Üksmeel peaks valitsema ka projektijuhi ja projektirühma vahel, sest vastasel juhul on keeruline inimesi projektiga siduda. (Salla, 2007, lk 42) VIIDATUD ALLIKATE LOETELU Lees, M. (2007). PROJEKTIJUHTIMINE - väljakutsed ja võimalused. Tallinn: Äripäeva Kirjastus. Salla, S. (2007). PROJEKTIJUHTIMINE Praktiline käsiraamat projektide ettevalmistamisest koos näidisprojektidega
elanikele, et parandada laste ja nende vanemate suhteid ja 5. Idee lühikirjeldus ühendada nende vaba aega koostegevuse abil. 6. Projekti sihtrühm Otepää valla pered. Otepää Vallavalitsus, Valgamaa Partnerluskogu MTÜ, Otepää 7. Projekti koostööpartnerid Gümnaasium, Otepää Kultuurimaja. Projektijuhi CV lisas 2. Teised projektimeeskonda kaasatud: Merit Nurmoja, Heidi 8. Projektijuht ja meeskond Heitur Puuduvad võimalused, kus vanemad ja lapsed saaksid midagi koos teha, seega on eesmärgiks omavahelise koostöö arendamine. Tänapäeva kiire elutempo juures pole vanematel 9. Probleemi kirjeldus,
· Plakatite jaoks linnalt loa taotlemine II. Teostamise etapp · Veebikaamera kohtade leidmine ja paigaldamine · Plakatite ja tehnika paigaldamine · Kontrollimine/Jälgimine · Reklaami ja tehnika kokku korjamine III. Hindamise ja kokkuvõtete tegemise etapp · Statistika koostamine · Analüüsimine · Tagasiside saamine · Tänukirjade saatmine EELARVE: PERSONALIKULUD Projektijuhi töötasu kuu 3 200,00 600,00 Projekti assistent 1 kuu 3 100,00 300,00 Projekti assistent 2 kuu 3 100,00 300,00 Sotisaalmaks kuu 3 33,0% 396,00 Töötuskindlustu s kuu 3 1.4% 16.80 Kokku: 1 596,00 TEGEVUSKULUD Videoprojektori
Aluseks võtta: projekti võrkgraafik või voolehituse maatriks; tegevuste kestuste hinnangud; ressursside vajadused ja kättesaadavused; reaalne kalender (pühad jm). 19. Nimeta 3 põhilist ehitusprotsessi graafilise kujutamise viisi. Joongraafik (Gantt'i graafik) Tsüklogramm Võrkgraafik 20. Millisele projekti etapile tuleb Tellijal pöörata kõige rohkem tähelepanu? Ettevalmistavas etapis omanik määrab projektijuhi; laseb teha tasuvusuuringu; laseb koostada eskiisprojekti; teeb kulude-tulude arvestuse; valib finantseerimisskeemi vajalikud laenulepingud; 21. Milliseid toiminguid on vaja teha planeerimise edukaks õnnestumiseks? Eduka projekti läbiviimiseks tuleb suurem tähelepanu pöörata ettevalmistusetapile, sest selles etapis tehtud vigu või tegemata jätmisi on hiljem raske parandada, kui see üldse võimalikuks osutub. 22. Mis on projekt projektijuhtimise metoodika mõistes?
b) töölepingute koostamine; Müügisekretär-juhiabi töökohustuste hulka kuulub: a) faksi ja posti teel saabuva dokumentatsiooni üleandmise ning arhiveerimise eest; b) telefoni teel küsimuste lahendamine; c) dokumentide trükkimine ja arhiveerimine; 6 d) lao korrashoid, tellimuste koostamine ja ostuarvete sisestamine; e) korraldab ja tegeleb firma hulgimüügiga; f) võtmete ja südamike valmistamine; Projektijuhi töökohustuste hulka kuulub: a) projektide leidmine; b) projektide väljatöötamine; c) projektijuhtidega suhtlemine; d) töökäskude ja aja planeerimine paigaldajatele; Paigaldaja töökohustuste hulka kuulub: a) projektijuhtidega suhtlemine; b) vastavalt projektidle objektidele lukkude ja süsteemide paigaldamine; c) objektiladude korrashoid; 1.2.2 Ettevõtte struktuur Ettevõttes töötab kokku 7 inimest: a) juhataja; b) raamatupidaja;
20% `ainulaadne' 4 Juhtimine ... meeskonna liikmete mõjutamine oma isikliku mõjuga, et saavutada nii organisatoorsed kui ka isiklikud eesmärgid ... olla suuteline looma haaravat kollektiivset visiooni ja seda edasi anda nii, et see motiveeriks teisi ... tegutseda selliselt, et töötajad vastaksid/reageeriksid su tegudele 5 Projektijuhi omadused · Visioon · Head suhtlemisoskused · Võime sisendada veendumust ja viitsimist · Tegevusele orienteeritus · Emotsionaalne väljendusrikkus ja soojus · Valmisolek võtta personaalseid riske · Ebatraditsiooniliste strateegiate kasutamine · Stressitaluvus · OLULINE: Sind EI armastata Sind EI vihata 6 Õpitavus Päritav või treenitav?
Puit 140 0 0 0 140 Lakk 30 0 0 0 30 Puhastusvahendid 10 0 0 0 10 Toidukaup 0 388 388 0 775 Elektritarbed 0 162 0 0 162 Projektijuhi palk 0 0 127 0 127 Elektriku palk 0 0 48 0 48 Kokk (palk) 0 0 45 0 45 Kokaabi (palk) 0 0 51 0 51 Abiliste palgad1 0 0 59 0 59
kujundaja. Hea tootmisjuhi eelduseks on majanduslik mõtlemine ja töökollektiivi mobiliseerimine tellimuste õigeaegseks ning kvaliteetseks täitmiseks. Tootmisjuhil peab olema tehnikaharidus ning kiire otsustus- ja analüüsivõime. 3.4 Projektijuht Projektijuht on kõrge kvalifikatsiooniga spetsialist, kes omab tehnilist eriharidust inseneri tasemel, kuid orienteerub samas ka veel ärilis-halduslikes ning finantsküsimustes ja on teatud määral müügimees. Projektijuhi ülesanneteks on plaanimine, ohjamine ja koordineerimine ehk konkreetsete tootmisprojektide juhtimine ning haldamine, rahaliste ressursside hindamine, toote kvaliteedi kontrollimine ning selle juurutamine tootmisesse, tehnilise dokumentatsiooni ettevalmistamine tootmiseks jne. Tal peab olema hea suhtlusoskus, võõrkeelteoskus, omama häid teadmisi arvutiprogrammides. 3.5 Osakonna juhataja. Müügijuhataja. Tööülesanded sõltuvad konkreetsest firmast, kindlasti on nende hulgas:
............. 12 Lahendus on õige ........................................................................................................................................ 12 IT lahendust sisaldava projekti kaks aspekti ............................................................................................... 12 Tööde tüübid projektides................................................................................................................................. 13 Projektijuhi vastuolu planeerimisel.................................................................................................................. 13 Planeerija töö: ................................................................................................................................................. 14 Projekti plaani koostamise sammud............................................................................................................ 14
Ka kasusaaval organisatsioonil võib olla oma tulemuslikkuse hindamise süsteem. Lähteülesanne peab selle kohta teavet sisaldama. Konsultandi profiil Seletus, millist kogemust ja kompetentsi projekti teostavalt firmalt/ organisatsioonilt oodatakse. Iga eksperdi kohta kirjeldus eeldatavast kvalifikatsioonist, töökogemuse laadist ja pikkusest ning olulistest oskustest, näiteks keeleoskused või arvuti kasutamise oskused. Projektijuhi ning pikaajaliste ekspertide roll ja ülesanded. Lühiajaliste ekspertide täpseid ülesandeid on praktiline täpsustada projekti tegevuse käigus. Lisaselgitusi ekspertide valiku kohta leiate ka peatükis 7 "Projekti meeskond". 56 RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT Eelarve
9. Maatriksstruktuur- iseloomulik, et töötajal on kaks või rohkem ülemust, kellele aru anda. Maatriksstruktuuri rakendatakse sageli konkreetse Tippjuhtkond projekti ettevalmistamiseks ja elluviimiseks ning erineb Personal Tootmine Arvestus eelnevatest selle poolest, et jaotuse aluseks on võetud Projekt A Projektijuhi vertikaalne (funktsioonide d järgi) ja horisontaalne Projekt B (projektide järgi). Kasutatakse teadusuurimisasutustes, konsultatsioonifirmades, suurte kiirete tellimuste täitmisel, tootmise või majandusliku tegevuse geograafilise laialipillatuse korral jt. Projekti rühmad moodustab projektijuht funktsionaalsete osakondade spetsialistidest, kes
Kuigi projekti eesmärgi saavutamine oleks olnud väga vajalik ka teisele firmale, püüdis see projekti esitamist venitada üle tähtaja, kuna projekti realiseerumisel oleks aupaise langenud suuresti esimesele firmale. Standish Group poolt 2001. aastal läbiviidud IT-projektide analüüsi tulemusena reastusid projekti õnnestumist tagavad faktorid järgmiselt: 1) juhtkonna toetus, 2) kasutajate (tarbijate) kaasamine, 3) projektijuhi kvalifikatsioon, 4) eesmärkide selgus, 5) rakendusala optimeeritus, 6) infrastruktuuri kaasaegsus, 7) kindlate põhinõuete olemasolu, 8) formaalse metodoloogia kasutamine, 9) usaldusväärsed hinnangud. 4. Kas projekti osalise finantseerimise korral leidub piisavalt kompenseerimisvõimalusi? Väga tihti ei õnnestu projekti täitmiseks saada ressursse soovitud mahus. Põhimõtteliselt
poolt. Seetõttu mõjutavad seda väliselt kehtestatud reeglid, protseduurid, tähtajad jne. Nende reeglite kehtestamine toimub eesmärgil koordineerida suurt hulka projekte ja tegevusi. Sageli on siin tegemist ühepoolse kommunikatsiooniga projekti suhtes, mis osana tingimustest ei kuulu vaidlustamisele. Sisene koordinatsioon Projekti meeskonnas toimub seesmine ressursside ja tegevuste koordineerimine. Projektijuhi ülesandeks on tagada, et kõigil ekspertidel oleks kättesaadav tööks vajalik informatsioon ja juhised. Koordinatsiooni eesmärgil on meeskonnal ka sisemised reeglid, mis kehtivad neile kõigile. Näiteks aruandluse formaat, projekti paber- ja elektroonsete dokumentide hoidmise süsteem, tööaja arvestuse tabelid, telefonide või projektiauto kasutamise kord jne. Peale formaalsete süsteemide on meeskonna toimimiseks vajalikud koosolekud ja kohtumised, kus edastatakse
Kuidas me sellisena nagu oleme saame paremini hakkama. Sümbolistlik: organisatsioon loob tähendust.Kas kõik saavad sellest märgist, mida loome, ühtemoodi aru? Aktidele omistatakse tähendus, mida tuleb mõista. 1. Tsentraliseeritus, juhikesksus 2. reegliterohke, käitumisjuhend paigas. Kardetakse eksida, kardetakse astuda raamidest välja 3. rollide suhtes ebamäärased, ülesande täitmisega seotud paljud isikud. Ülesanded on esmakohased, vastutavad projektijuhi tüüpi inimesed. 4. Staarikeskne, puudub motivatsioon, keskse inimese ideed teostatakse. Nt kultuurikollektiiv Skeem Tsentraliseeritus- millisel tasna Mida kõrgemal ts, seda kõrgemal võim formaliseeritus- kui palju reegleid Reegleid vähe, kui ainult üks mees otsustab Rolli puhul- rollikeskselt on ära jagatud kõik ülesanded HOFSTEDE Organisatsioonide töös Nt Õlitatud ülessande põhine Rahvusvaheline juhtimine Infrastruktuur nt Internet, kui palju kasutajad 2 reeglit
süüa. Tegevused teostamise etapis: Kui kõik eelnevad tegevused on täidetud ning ruumid on kasutuskõlblikud, siis koostame kuulutuse vabatahtlike jaoks, kes saaksid abikeskuses vahetevahel töötada. Vaja on ka põhipalgalisi töötajaid, kes tegeleksid noortega päevast päeva, sest ei ole kindel kui kaua saavad vabatahtlikud tööd teha oma töö kõrvalt. Kuulutuse avaldame tööbüroos ja Pärnu Postimehes. Reklaamina kasutame samuti Pärnu Postimeest, kus ilmuks ajakirjaniku ja projektijuhi intervjuu, kuidas abikeskuses asjad toimivad ning kelle all me peame silmas abivajajaid. Abivajajate leidmiseks saame infot sotsiaalametist ning Linnavalitsusest. Tegevused hindamise ja kokkuvõtete tegemise etapis: Kui palju on tegelikult Pärnu linnas vähese sissetulekuga perede lapsi ning kui palju nendest külastab abikeskust. Tulemuste saatmine koostööpartneritele ja investoritele, et näidata kui palju lapsi vajab Pärnus tegelikult abi, et oma eluga toime tulla.
tekkinud kodanikualgatuse toel. Piirkonna arengust hoolivad kodanikud tulid kokku ning otsustasid oma jõud koondada ja asutada MTÜ piirkonna elu edendamiseks. MTÜ tegevust juhib 5-liikmeline juhatus. Juhatus töötab vabatahtlikkuse alusel ning on tööülesanded omavahel jaganud. Seltsil on sõlmitud tööleping seltsimaja perenaisega, kelle tööülesanneteks on maja kütmine ja hooldamine, ning maja avatuna hoidmine vähemat 6 tundi nädalas. Tegevused viiakse ellu vabatahtliku tööna. . Projektijuhi tasud on eelnevatel aastatel kaetud projektidest, neis projektides kus on võimalus projektikjuhi tasu taotleda. Projekti elluviimisel on planeeritud projektijuhi tasuks 1440 eurot. Selts saab maja haldamise ja avalike teenuste osutamiseks Põltsamaa valla eelarvest tegevustoetust. 2014 aastal oli see 8000 eurot. KOV toetab seltsi projektide omaosalust. Erinevate projektidega on piirkonda toodud aastatel 2000-2014 investeeringuid mahus 402 518 eurot.
tootmine/teenindus, finantsid jne). Optimaalne grupi suurus sõltub ettevõtte suurusest, kasutada olevast ajast jt teguritest. Väikeses ettevõttes on potentsiaalsete osalejate ring kitsam, kuid ainult turunduse eest vastutava inimese ja ettevõtte juhi kaasalöömine ei ole piisav. Kõikide võtmeisikute kaasamine parendab plaani kvaliteeti, aitab kirjutamisel töökoormust jagada ja lihtsustab hiljem plaani elluviimist. Protsessi koordineerimiseks tuleks määrata projektijuht. Projektijuhi tähtsaim ülesanne on töökoosolekute ettevalmistamine. Tema vastutab info liikumise, materjalide kokkukogumise ja osalistele edastamise ning ressursside (nt ruumid, dataprojektor), organiseerimise eest. Projektijuht peab jälgima, et ülesanded saaksid jagatud ja (vahe)kokkuvõtted tehtud. Toetuse taotlemise puhul võiks projektijuhi ülesanne olla suhtlemine EASiga (kuupäevade jälgimine, küsimused programmi tingimuste kohta), aga ka edaspidise aruandluse eest vastutamine
süüa. Tegevused teostamise etapis: Kui kõik eelnevad tegevused on täidetud ning ruumid on kasutuskõlblikud, siis koostame kuulutuse vabatahtlike jaoks, kes saaksid abikeskuses vahetevahel töötada. Vaja on ka 3 põhipalgalisi töötajaid, kes tegeleksid noortega päevast päeva, sest ei ole kindel kui kaua saavad vabatahtlikud tööd teha oma töö kõrvalt. Kuulutuse avaldame tööbüroos ja Pärnu Postimehes. Reklaamina kasutame samuti Pärnu Postimeest, kus ilmuks ajakirjaniku ja projektijuhi intervjuu, kuidas abikeskuses asjad toimivad ning kelle all me peame silmas abivajajaid. Abivajajate leidmiseks saame infot sotsiaalametist ning Linnavalitsusest. Tegevused hindamise ja kokkuvõtete tegemise etapis: Kui palju on tegelikult Pärnu linnas vähese sissetulekuga perede lapsi ning kui palju nendest külastab abikeskust. Tulemuste saatmine koostööpartneritele ja investoritele, et näidata kui palju lapsi vajab Pärnus tegelikult abi, et oma eluga toime tulla.
toimuvate spordiürituste toetaja. Eesti Energia töötajatele korraldatakse suviti ka suvepäevi. 2.5 Tööaja planeerimine ja kalendri kasutamine Kuna osad tööd olid tähtajalised, siis pidi kõik toimima ja vigadeks polnud ruumi. Kalendrisse olid märgitud tööde algus ja lõpptähtajad, enamasti said töölised paar päeva enne tähtaega tööd tehtud ning oli vaja koostada akt tehtud tööde osas, mis tuli saata Narva kontorisse koos projektijuhi allkirjaga. 6 Väga palju oma tööd ette ei saanud planeerida, enamasti tuli tegutseda jooksvalt. Enam- vähem sai küll poes käike planeerida, kuid oli ka mitu korda kui töömehed ütlesid, et neil on mõni vajaminev silinder või muu vajalik osake otsa saanud ning oleks õhtuks uut vaja. Poes käigule tuli arvestada umbes tunnike-poolteist ja peale seda veel saatelehtede põhjal nõudelehtede koostamine ning lattu viimine
Andmetüübid Andmetüüp Date/Time 6. Valige ÕIGE väide. Organisatsioon on: huvigruppe teenindavate organiseeritud inimeste kollektiiv omavahel suhtlevate inimeste grupp organiseerimata inimeste grupp, kes üritavad midagi teha 7. Valige ÕIGE väide. Antud tingmärk tähistab: Tegevust Ujumisrada (swimline) Lõppu (end) Otsustuspunkti Algust (start) Sünkroniseerimist 8. Valige VALE väide. Süsteemianalüüsi lähteandmeteks on: projektijuhi koostatud andmemudel ja süsteemi jadadiagramm organisatsiooni toimimist kajastav dokumentatsioon ettevõtte/organisatsiooni tegevusala käsitlevad seadused ja valitsuse määrused projektipakkumises esitatud dokumendid ja nõuete/vajaduste loendid 9. Valige ÕIGE väide. Infosüsteemi arhitektuuriline kirjeldus väljendab muuhulgas ka: infosüsteemi toimimisega seotud probleeme infosüsteemi protsesse infosüsteemi muutmiseks vajalikku rahahulka 10
Osaühingus töötab kahte gruppi töötajad: haldustöötajad (juhataja, raamatupidaja ja projektijuht) ja tootmistöölised (objektijuhid ja ehitustöölised). Kokku on neid 26. Nagu näha on tegemist väike-ettevõttega. Töösiseeeskirjad on olemas, kus on kirjas töötaja kohustused ja õigused ning tööandja kohustused ja õigused. 3.1 Kaardi instrueerimine Juhataja võtab tööle inimesi ja intervjueerib neid. Raamatupidaja vormistab paberid. Ehitustöölised koolitatakse projektijuhi poolt. Neile eraldi mingeid koolitusi ei toimu. Raamatupidaja aga käib mitmetel koolitustel ja täiendõppel. Ahto Kalev (juhataja) Haldustöötajad Tootmistöölised Projektijuht Raamatupidaja Objektijuhid Ehitustöölised Alnus OÜ on ühe osanikuga äriühing. 4
omakorda tellijat. Tavaliselt ta ei tegele rahadega, v.a. tasu oma töö eest: kõigil konsultantidel ning töövõtjatel on lepinguline otseside tellijaga, kuigi nad saavad korraldusi projektijuhilt. Projektijuht on spetsialist, kel pole projekti vastu ettevõtja huvi ja ta võib välja pakkuda suvalise lahenduse. Tal on oskus juhtida ja hea juhtimisalane reputatsioon, samas saab ta kogu vajamineva info konsultantidelt. Tellija võib olla huvitatud sellise projektijuhi ametisse määramisest, kelle erialane ettevalmistus on seotud just nende probleemidega, mida tellija peab olulisteks oma ehituse juures: kui on oluline projektlahend, siis valitakse projektijuhiks arhitekt, kui aga maksumus, siis maksumusplaanija. Projektijuhi kasutamine ei tähenda seda, et tuleb kasutada mitte-traditsioonilist töövõtumeetodit: alati võib kasutada ka töömahtude loendi alusel määratud peatöövõtjat. Sel juhul on muidugi loomulikum kas