Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Printerid (2)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis eristab tavaprinterit võrguprinterist ?
 
Säutsu twitteris

Sindi Gümnaasium




Madli Lillo
10a

Printerid
Referaat


Sindi2009
SISUKORD
Sindi Gümnaasium 1
1.PRINTERI EELLUGU 3
2. PRINTERI EELKÄIJA - KIRJUTUSMASIN 4
3. PRINTERITE LIIGITUS 6
4. TÖÖKIIRUS 7
5.VÕIMSUSED 8
6. TERMOPRINTER 9
8.LASERPRINTER 12
9.MAATRIKSPRINTER e. NÕELPRINTER 14
10.VÕRGUPRINTER 15
10.1. USB või võrguprinter 15
10.2 Tava- ja võrguprinter 15
KASUTATUD KIRJANDUS 23










1.PRINTERI EELLUGU

Esimesed arvutiprinterid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika algusaastatel. Näitena võib tuua 1951.a. Valminud elektronarvuti „Univac“ ( Universal Automatic Computer)printimiseks kasutatava spetsiaalse seadme, mida nimetati „Uniprinteriks“. Seade töötas sarnaselt edasiarenenud trükimasinale kuid oli ühendatud lindiajamiga. 1954. aastal saavutati tulemus 600 tähemärki minutis (maksimaalselt 130 tähemärki reas). Sarnanedes teistele tolleaegsetele arvutusseadmetele oli ta suur ning kohmakas . Täielik süsteem koosnes 5200-st vaakumlambist, kaalus 29 000 naela ehk 13154,4 kilogrammi (1 nael = 453,6 grammi), ja tarbis 125 kW elektrienergiat. Hilisemad arvutiprinterid aastatest 1950. ja 1960. kujutasid kõik endast äärmiselt keerukaid elektromehaanilisi seadmeid. Peaaegu eranditult kasutasid need kõik andmekandjana pidevakujulist rullpaberit. 80-ndate aastate alguses ilmunud esimeste IBM personaalarvutite (PC-de) külge võis ühendada standartse IBM kirjutusmasina 6747. Ühendamiseks kasutati spetsiaalset liideskaarti. Nagu mainitud , sarnanesid sellelaadsed printerid elektrilisele kirjutusmasinale ning graafika väljastamist ei võimaldanud.






2. PRINTERI EELKÄIJA - KIRJUTUSMASIN

Pidevalt kasvav nõudlus trükimaterjali järgi, stimuleeris otinguid leidamks võimalust trükkida kiiremini ja suuremates kogustes . 1803 . aastal Saksamaal leiutas Friedrich Koenig pressi, kus platet üles-alla liigutades, poogna liikumist ning tindiga katmist kontrollisid mitmed mehhaanilised mehhanismid . 1811. aastal Koenig ja tema abiline Andreas Bauer disainisid erilise silindri, mis hoidis endal paberilehte ning surus seda vastu edasi-tagasi liikuvat tasapinnalist trükiplaati. 7 aastat hiljem valmistasid samad mehed juba topeltpressi, kus leht peale ühe silindri alt väljumist teise alla juhiti. Sellisel moel sai printida lehe mõlemale poolele. 1822. aastal William Churchi nimeline härrasmees kirjasisestusmasina. See sisaldas endas ka klaviatuuri , kus igale klahvile vastas kindel sümbol, mis juba eelnevalt paika oli pandud. Enamus algelisi trükimasinaid baseerusid justnimelt sellisel tehnoloogial . Sellised masinad suutsid trükkida 5,000 kuni 12,000 tähemärki tunnis. See oli suur samm edasi kuna käsitsi oleks olnud vastu panna kuskil 1,500 tähemärki tunnis.
Tööstuse ja kaubanduse kiire arengu tõttu 19 ja 20-ndal sajandil tekkisid suuremad nõudmised trükikirja järele. Trükiste ja muude paberkandjate arv suurenes märgatava kiirusega. Läbimurre toimus 1868. aastal kui kolm ameeriklast Christopher Sholes, Carlos Glidden ja Samual W. Soule patendeerisid esimese trükismasina. Nende esialgne prototüüp, mis siiani on säilinud Smithsonian’i asutuse muuseumis , oli kokku pandud kasutades pea kõiki ideid ja mõtteid eelnevatelt üritajatelt.Ajaloolased on nentinud, et see nägi välja rohkem nagu väikene klaver või köögilaud, mitte trükimasin.
Kahjuks ei realiseerinud leiutajad iial oma toodet turul ning müüsid nii mudeli kui kõik sellega kaasnevad õigused vaevalt 12,000 dollari eest. Uue omaniku käe all tuli 1873. aastal turule esimene kaubandulikult edukas „Sholes’i ja Glidden’i“ trükimasin. Esialgse mudeliga oli võimalik trükkida ainult trükitähtedega ning esmakordselt tutvustati nn. QWERTY klaviatuuri. (vt. Alampeatükk QWERTY-klaviatuur). Esimese mudeli trükimehhanismi nimetati „üles-löömise“ tehnoloogiaks. Vajutades klahvile tõusis sisestusriba üles vastu paberit ning vastava tähega metallhoob lõi vastu trükilinti. See tähendab, et trükkija ei näinud mida ta kirjutas. Seetõttu on seda tüüpi trükimasinaid nimetatud ka „pimetrüki“ kirjutusmasinateks.
Sealtmaalt oli avatud uus moodus reprodutseerida mitmeid koopiaid trükitud teksti ja hiljem ka kõikvõimalikke illustratsioone. Osad sellised masinad rajanesid sarnasel tavapärasel tehnoloogial, osad aga võtsid kasutusele uusi meetodeid mis on lõpptulemusena kohandatud ka tänapäevastele trükimeetoditele. 1900. aatsal Prantsusmaal leiutatud fotokoopia masin pani aluse ka fax- tehnoloogia arengule. Uus tehnoloogia oli leidnud oma tee ärimaailma võimalustega teha lihtsal viisil koopiaid ja lihtsustades kogu trükkimisprotsessi.
Lisaks tavalisele üksiktähekanduriga kirjutusmasinale hakati tootma kaühise tähekanduriga kirjutusmasinaid, millel kõik tähetüübid on kerapinnal (kerapeakirjuti, vt. Joonist 2) või karikakraõiega sarnaneval rattal (õisrataskirjuti). Viimase puhul oli lihtne tähekandurit vahetades üle minna teisele kirjagarnituurile (šriftile).








3. PRINTERITE LIIGITUS

Erinevaid printeritüüpe on mitmeid, kuid tööpõhimõtte järgi võib kõik need jagada kahte suurde klassi: löökprinterid ja löögita printerid.
Löökprintimistehnoloogia, mis kunagi oli domineerivaks paljudes printsüsteemides, omab siiani olulist rolli teatud vajadustega kasutajate osas. Seda asjaolul, et reeglina on löökprinterid erinevalt löögita printeritest palju usaldusväärsemad, odavama ülalpidamiskuluga, vastuvõetavamad erinevatele paberitüüpidele ja keskkonnatingimustele. Lisaks on palju rakendusi, mida ainult löökprinterid täita suudavad ( printimine isekopeeruvatele mitmeosalistele formularidele, printimine ebasobivas keskkonnas).
Löökprinterite puuduseks on nende halb trükikvaliteet ja paindlikkuse ning töötamise puudumine raskemate kirjaliikide (fonts), piltide, värvide puhul. Samuti on märkimisväärselt kõrge ka aeglase löökprinteri müratase.
Löögita printerid seevatsu
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Printerid #1 Printerid #2 Printerid #3 Printerid #4 Printerid #5 Printerid #6 Printerid #7 Printerid #8 Printerid #9 Printerid #10 Printerid #11 Printerid #12 Printerid #13 Printerid #14 Printerid #15 Printerid #16 Printerid #17 Printerid #18 Printerid #19 Printerid #20 Printerid #21 Printerid #22
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor madly25 Õppematerjali autor

Lisainfo

Arvuti tarkvara

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (2)

natalja13 profiilipilt
natalja13: ei tea ei viitsi lugeda

16:03 14-04-2011
anakas35 profiilipilt
anakas35: Oli väga palju abi.
14:35 30-05-2012


Sarnased materjalid

6
odt
Printerid
16
ppt
Printerid
11
odt
Printer
2
doc
Termoprinter
34
docx
PRINTERID
9
doc
Printerid
11
doc
Printerid - referaat
51
ppt
Printerid





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun