Vastus leiad õppematerjalist: PRINTERID

PRINTERID (0)

Kutsekool - Informaatika - Arvutite lisaseadmed

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on printer ?

PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL
Tarkvara arendus
TAK
REFERAAT „ PRINTERID “
Pärnu 2012

Sisukord

1.Mis on printer ? 3
2. Printerite tüübid 5
2.1Löökprinterid 5
2.1.1 Maatriksprinter e. Nõelprinter 5
2.1.2 Õisprinter (Daisy- wheel ) 6
2.2 Löögita printerid 6
2.2.1 Termoprinterid 6
2.2.2 UV printerid 7
2.2.3 Monokroomsed, värvi- ja fotoprinterid 7
2.2.4 Tindiprinterid 7
2.2.5 Tahke tindi printerid 8
2.2.6 Värvi sublimatsiooni printer 9
2.2.7 Plotter . 9
2.2.8 Professionaalsed tindiprinterid 9
2.2.9 Laserprinterid 10
2.2.10 Ofset-printer 11
2.2.11 LED-printer 11
3.Liidesed 12
4. Töökiirus 12
5. Lahutus - e. Eraldusvõime 13
6. Värvilisus 13
7.Müratase 14
8.Paberiformaat 14
9.Printerite tootmise äri 14
10.3D printer 16
11.Kasutatud materjalid 17

Mis on printer?

Arvutitehnikas on printer seade, mis toodab teksti või graafikat elektrooniliselt salvestatud dokumentidest füüsilistele meediakandjatele, näiteks paberile või kilele.
Enamasti mõeldakse printeri all arvutist sõltuvat lisaseadet, kuid uuemad printerid saavad hakkama ka ilma arvutita. Vanasti toimus andmevahetus arvuti ja printeri vahel paralleelportide, tänapäeval enamasti USB kaabli kaudu. Võrguprinteril on sisseehitatud, tüüpiliselt traadita ja/või ethernetil põhinev võrgukaart ning neid saavad kasutada tööks kõik selle konkreetse võrgu kasutajad (kasutatakse büroodes, asutustes ja koolides ). Tavakasutajatele mõeldud printerid on tihti võimelised toetama korraga nii võrgukasutajaid kui otsekasutajaid. Lisaks suudavad uuemad printerid lugeda infot otse mälukaardilt sisseehitatud mälukaardilugeja abil, USB mälupulgalt või suhelda digitaalkaamerate ja skanneritega. Mõned printerid ühendatakse otse skanneri ja/või faksimasinaga ühtseks süsteemiks, et toimida nagu koopiamasin. Printereid, millel on lisaks printimisele ka skaneerimise või paljundamise võimalus, nimetatakse tihti kontorikombainideks.
Kasutan ise tihti sellist kontorikombaini: Konica Minolta BizHub C200 (Joonis 1).
Joonis 1
Tavaprinterid ja mõned tööstuslikud printerid on mõeldud väikesemahulisteks trükitöödeks ja ei vaja praktiliselt üldse mingit seadistamisaega enne paberkandjale printimist. Printerid on siiski reeglina aeglased seadmed (30 lehekülge minutis loetakse kiireks , kuid paljud odavad printerid on sellest palju aeglasemad) ja lehekülje hind tuleb tegelikult suhteliselt kõrge. Selle kompenseerib aga printimise mugavus ja parema ülevaate omamine printimiskuludest võrreldes trükifirmade teenuste kasutamisega. Suuremahuliste tööde juures, näiteks ajaleheväljaannete puhul ja kirjastustes, eelistatakse endiselt trükipressi. Samas on printereid pidevalt täiustatud prindikvaliteedis ja jõudluses, paljusid töid, mis tehti varem trükikojas , tehakse nüüd kasutajate poolt tavaprinteriga. Maailma esimese mehaanilise arvutiprinteri leiutas Charles Babbage 19. sajandil.
Printer on väljundseade ning kõik printerid koosnevad kolmest põhiosast:

Paberi või muu andmekandja veo- ja etteandmissüsteem
Trükimehhanism koos trükivärvi pealekandva sõlmega (marking engine )
Juhtseade e. kontroller, mis juhib trükimehhanismi ja mille abiga jäädvustatakse trükimärgid andmekandjale

Kui arvuti väljundi kuvamist monitori ekraanil nimetatakse hetkkoopiaks ehk soft copyks, siis väljundit paberil püsikoopiaks ehk hard copyks.

Printerite tüübid

Printereid klassifitseeritakse tehnoloogiate järgi, mida nad kasutavad. Aastate jooksul on arendatud arvukalt uusi tehnoloogiaid . Erinevate printimistehnoloogiatega printerid sobivad erinevate tööde jaoks, neil on erinev prindikvaliteet piltidele ja tekstile , erinev printimise kiirus, lehekülje hind, müratase jne. Näiteks ei sobi mõned tehnoloogiad üldse papile või lüümikule printimiseks .
Printerid saab väga laias laastus jaotata löökprinteriteks ja löögita printeriteks. Täpsemalt saab neid jagada järgmiselt:

Löökprinterid

Kõik nõelmaatriksprinterid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Nende hulka kuulub ka muid printeritüüpe (kuul- ja trummelprinterid jne.), mis tänapäeval on aga kasutusest kadunud.

2.1.1 Maatriksprinter e. Nõelprinter

Maatriksprinterid on löögiga printerid. Need töötavad peaaegu samuti nagu jugaprinterid, kuid värvidüüside asemel on neil komplektist peentest nõeltest ja neid juhtivatest elektromagnetitest prindipea. Metallnõeltega "tulistatakse" värvilindi pihta, mille taga asub paber. Niisiis meenutab nõelprinter ka kirjutusmasinat, ainult tähetüüpide asemel moodustavad tähemärke teatud maatriksina paigutatud nõelte löögid . Maatriksprinter on kõige odavama kulumaterjaliga printer. Seda kasutatakse kohtades, kus on kasutusel isekopeeruvad ehk mitmekihilised blanketid, näiteks pankades blankettide printimisel.
Nii juga- kui ka maatriksprinter töötavad reakaupa, kandes värvi prindipea edasi-tagasi liikumisega risti tõmmatavale paberile. Suurema kirjaga tekstirida vajab prindipea mitmekordset üleliikumist.
Odavamad üheksast nõelast koosnevate prindipeadega maatriksprinterid on harilikult aeglasemad, kehvema prindikvaliteediga ja lärmakamad kui nende 24-nõelalised veidi kallimad sugulased. Nõelmaatriksprinterite tuntumad tootjad on Epson , Star, Brother , Panasonic ja OKI.

2.1.2 Õisprinter (Daisy-wheel)

Printer, mis kasutab printimise elemendina plastikust või metallist printimisketast, mille moodustavad keskosast kiirtena väljaulatuvad vardakesed koos tipus asetseva sümboliga (sarnane kirjutusmasinas kasutatava tehnoloogiaga). 1970.a. ilmunud õisprinterite ketaspea ehk õis sisaldab 96 kuni 130 tähetüüpi. Trükkimisel keeratakse ketast seni, kuni jõutakse vajaliku sümbolini ning see lüüakse pisikese löögihaamriga läbi tindilindi vastu paberit. Erinevate tähetüüpide jaoks on olemas erinevad kettad . Õisprinterid on väga aeglased (10- 75 tähte sekundis), kuid nende kvaliteet on võrreldav kõrgekvaliteedilise kirjutusmasinaga. Seda tüüpi printerid ei ole võimelised printima graafikat ja on enamasti väga müratekitavad.

2.2 Löögita printerid

Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või –keemilisi protsesse ( kuumutus , elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne).

2.2.1 Termoprinterid

Termoprinteri tööpõhimõte seisneb selles, et ta kuumutab valikuliselt kuumustundliku paberi eri piirkondi. Must-valgeid termoprintereid kasutatakse kassaaparaatides, pangaautomaatides ja muudes masinates, mis väljastavad kviitungeid, lisaks kasutasid mõned vanad faksiaparaadid termoprintimise süsteemi. Värvilist trükist on võimalik saada spetsiaalset paberit kasutades, erinevate temperatuuridega saab erinevaid värve.
Termoprinterites kasutatakse temperatuuritundlikku paberit. Paberit kuumutatakse soovitud kohtadest ning selle tagajärjel muudab termopaber värvi. Paberi kuumutamiseks kasutatakse tavaliselt termoelektroodidest koosnevad trükipäid. Termoprinterite boonuseks on see, et need on suhteliselt töökindlad ja vaiksed. Selliseid printereid toodab näiteks NEC.
Termoprinteri osad:
Termopea - toodab soojust, prindib paberile
Trükisilinder - kummist rull, mis söödab paberi
Vedru - surub termopea peale ja sunnib seda luua kontakti termopaberiga
Kontroller - kontrollib mehhanisme

2.2.2 UV printerid

Xerox on välja töötanud spetsiaalse tindita printeri, mis kasutab korduvkasutatavat paberit. Paber on kaetud mõne mikromeetri paksuse kihiga UV valgustundliku kemikaaliga. Need printerid kasutavad UV valgustoru, millest kiirgava UV valgusega on võimalik paberile kirjutada ja kustutada . Aastal 2007 oli see tehnoloogia veel katsejärgus, tekst paberil kestis vaid 14-16 tundi enne hajumist.

2.2.3 Monokroomsed, värvi- ja fotoprinterid

Monokroomne printer võimaldab toota ainult ühevärvilist kujutist, tavaliselt musta. Monokroomne printer võimaldab toota lisaks ka selle värvi erinevaid toone, nagu näiteks hallskaalal. Värviprinter võimaldab omakorda mitmevärvilist tootmist. Fotoprinter on värviprinter, mis toodab kujutisi, mis matkivad fotograafilise filmitrüki värviulatust ja resolutsiooni. Paljusid neist printeritest võib kasutada arvutist eraldiseisvana või mälukaarti või USB üleminekut kasutades.

2.2.4 Tindiprinterid

Tindiprinteriga tekib kujutis siis, kui paberile piserdatakse väikeseid tindipiisku. Kvaliteetsema tulemuse saamiseks piserdatakse tihti mitu kihti (erinevat) värvi. Miinuseks on see, et kulumaterjal on üsna kallis. Selle meetodiga saab spetsiaalsele paberile trükitult kvaliteetse fototrüki. Headel tindiprinteritel on iga värv eraldi, odavamatel on värvid kas ühes või kahes vahetatavas tindianumas.
Olemas on kaks põhilist tehnoloogiat, mida kasutatakse tänastes tindiprinterites: pidev (CIJ) ja Drop -on-Demand (DOD). Drop-on-Demand tehnoloogia jaguneb omakorda kahte alamkategooriasse: termo DOD ja piesoelektriline DOD.
Tindiprinterites kasutatavaid tindi pihustamise meetodeid kasutatakse ka teistel aladel, näiteks trükkplaadi väljajoonistamisel. Sel puhul kasutatakse tindi doseerimiseks piesoelektrilisi pihusteid.
Eelised:
- Võrreldes teiste värviprinteritega, tindiprinteritel on mitmeid eeliseid . Nad võivad printida palju vaiksemalt, peenemalt ja siledamalt. Tindiprinterid võivad printida sujuvamaid detaile kõrge resolutsiooniga piltides ning mitmed tindiprinterid mida saab kasutada foto kvaliteediga piltide printimiseks on laialdaselt saadaval.
- Võrreldes kallimate tehnoloogiatega (nt. laserprintimine), tindiprinterite eeliseks on veel see, et neil põhimõtteliselt puudub soojendusaeg, kuigi laserprinteritel on väiksem printimiskulu - vähemalt valge ja musta printimisel, ilmselt ka värvilise.
- Tindiprinteritel tint on saadaval kas printeri tootjatelt või vahendajatelt. See lubab tindiprinteritel võistelda fotopaberiga, mis on tavaliselt kasutusel must-valges fotograafias ning pakkuda samasid toone - neutraalseid, " sooje " või "külmasid".
Miinused:
- Tint on sageli väga kallis.
- Paljud "intelligentsemad" tindikassetid sisaldavad mikrokiipi, mis suhtleb algsel tasandil printeriga ning see võib põhjustada printeri ekraanile veateade , või valesti teavitada kasutajat, et tindi kassett on tühi. Mõnel juhul võib neid sõnumid ignoreerida, kuid mõned printerid keelduvad printimast sellise veateatega. Näiteks, Epson kasutas kiipi , mis taksitas printeril printida, kui kiip teatas, et kassett on tühi. Ühel juhul aga avastati, et kuigi see veateade esines, printer oleks võimeline printima veel 38% hea kvaliteediga lehti.
- Tindiprinteri eluiga, mis kasutab veepõhist tinti, on väga piiratud. Lõpuks nad kõik tuhmuvad ja värvitasakaal võib muutuda.
- Tinti, mida kasutatakse tindiprinterites on vees lahustuv. Peale printimist tuleb hoolitseda selle eest, et väiksemgi veetilk lehele ei satuks , sest see võib põhjustada tõsist udustamist. Samuti ka vee-põhised markerid võivad ajada tindi laiali.
- Väga kitsad tindi pihustid võivad tihti ummistuda. Puhastamiseks kasutatav tint - kas kasutaja poolt tehtav puhastus või tihti automaatne graafikupõhine puhastus - võib võtta suure koguse kogu printeris kasutatavast tindist .

2.2.5 Tahke tindi printerid

Tahke tindi printerid on teatud tüüpi termoprinterid. Nad kasutavad tahkeid, küünlavaha meenutavaid, CMYK-värvi tindipulki, mis sulatatakse ja juhitakse piesoelektrilistesse printeripeadesse. Printeripea piserdab tindi pöörlevale, õliga kaetud trumlile. Seejärel rullub paber üle trumli , tänu millele jääb kujutis paberile. Tahke tindi printereid kasutatakse tavaliselt värviliste kontoriprinteritena. Tahke tindi printer sobib suurepäraselt printimiseks kiledele ja muudele mittepoorsetele materjalidele. Tahke tindiprinteriga saab väga häid printimistulemusi. Jooksvad ja soetamiskulud on laserprinteritega sarnased. Selle tehnoloogia miinuseks on suur energiakulu ja pikk soojenemisaeg külmstardil. Samuti kurdavad mõned kasutajad, et prinditud tulemusele on raske kirjutada, kuna vaha kipub pastaka tinti tõrjuma, ka ei sobi tahke tindi printeriga prinditud lehed autmaatselt pabereid etteandvatele seadmetele, kuid neid puudujääke on viimaste mudelitega märkimisväärselt vähendatud. Lisaks on sellist tüüpi printerid saadaval ainult ühe tootja mudelivalikus: Xerox. Seda toodetakse Xerox Phaser kontoriprinterite mudelite all. Varasemalt toodeti tahke tindi printerit ka Tektronixi nime all aga Xerox ostis selle firma aastal 2001 ära.

2.2.6 Värvi sublimatsiooni printer

Värvi sublimatsiooni printer on printer, mis kasutab printimiseks kuumust, millega ta juhib värvi prinditavale pinnale nagu plastik, paber või riie . Tavaliselt kantakse pinnale üks kiht korraga, kasutades linti, millel on värvipaneelid. Värvi sublimatsiooni printerid on mõeldud enamasti kõrgekvaliteediliste värvipiltide trükkimiseks, nagu näiteks värvifotod. Teksti jaoks pole nad eriti sobivad. Olles varem kõrgtasemeliste trükikodade pärusmaaks on nüüd värvi sublimatsiooni printerid laialt kasutatuses fotoprinteritena.

2.2.7 Plotter.

Plotter on printer, millega prinditakse vektorgraafikat.
Plotteris kasutatakse spetsiaalset tindipliiatsit või paberinuga, mis jätab paberile vastavalt kas joone või lõikab selle läbi. Seetõttu saab plotterit kasutada vaid joonegraafika printimiseks.
Tänapäeval on paljud tindipliiatsipõhised plotterid asendatud suuremõõtmeliste tavaprinteritega, mis lubavad printida ka rastergraafikat. Lõikeplotterid on see-eest muutumas populaarsemaks , sest on suurenenud huvi pabermudelite vastu, mida saab plotteriga ülitäpselt välja lõigata.

2.2.8 Professionaalsed tindiprinterid

Lisaks laialdlaselt kodus ja kontoris kasutatavatele väiksestele tindiprinteritele on olemas ka professionaalsed tindiprinterid. Mõned üle-leheliseks laiaformaadiliseks printimiseks. "Lehe laiuse formaat (Page width format )" tähendab, et trüki laius ulatub umbes 20cm kuni 100cm (umbes 8,5" kuni 37"). "Lai formaat ( Wide format)" tähendab, et trüki laius on alates 24" kuni 15"."Lehe laiuse" formaadis printivad printerid on tähtsad kataloogides ja ajalehtedes. Enamik lai formaadis printivate printerite kasutusala esineb reklaampiltide/logode printimsel. Veel kasutatakse arhitektide ja inseneride dokumentide printimisel.
Suurima mahuga tarnija on Hewlett- Packard , mis varustab üle 90 protsendi printeritest, mida kasutada tehniliste jooniste jaoks. Epson, Kodak ja Canon valmistavad ka laiformaat printereid, mida müüakse palju väiksemate rahasummade eest kui standardseid printereid. Epsonil on kolmene frupp Jaapani firmasid, mis kasutavad tema toodetud printimispäid ja tinti. Need firmad on: Mimaki, Roland ja Mutoh.

2.2.9 Laserprinterid

Laserprinter (inglise laser printer) on üks enimkasutatavaid printeritüüpe, mis prindib kiiresti kvaliteetset teksti ja jooniseid. Laserprinterid kasutavad kserograafilist printimisprotsessi, kus väljastatav materjal on toodetud laserkiire otsese skänneerimise kaudu üle kogu printeri fotoretseptori.
Laserprinterid töötavad praktiliselt samal põhimõttel kui koopiamasinadki: terve leheküljetäis infot võetakse arvutist korraga printeri mällu, kantakse laserkiire abil elektrilaengutena metalltrumlile ja sealt elektrograafilisel meetodil värvipulbri ehk tooneriga paberile, millele värv kinnistatakse kuumutamisega. Laserprinter ise on küll reeglina kallim kui tindiprinter , kuid selle kulumaterjal on odavam kui tindiprinteril. Populaarsemateks võib lugeda firma Hewlett- Packard laserprintereid, neid valmistavad aga ka näiteks Panasonic, Epson, Lexmark, QMS ja Xerox.
Järjest tavalisemaks on muutunud ka printerid, mis suudavad printida mõlemale lehepoolele korraga, vähendades sellega paberikulu. Kuigi kahepoolne printimine on aeglasem, siis tekib ajavõit tänu sellele, et aega ei kulu lehe väljavõtmiseks, ümberpööramiseks ja uuesti printimiseks, mida peaks tegema ühepoolse printeriga. Ühepoolse printimisega lehe mõlemale poolele printides võib paber kergemini laserprinterisse kinni jääda.
Plussid ja miinused:
Plussid
-Printimiskiirus on tunduvalt kõrgem kui tindiprinteritel
-Laserprinteriga printimine on kõrgekvaliteetsem ja täpsem kui tindiprinteritel
-Tooneri kasutamise tõttu on väljaprinditavad lehed kuivad.
-Vajavad palju vähem hooldust kui tindiprinterid
Miinused:
-On kallimad kui tindiprinterid, eriti kehtib see värvilaserprinterite kohta. (Printeritel, millel on pehme plastiktrummel, ei tule õige ülalpidamishind enne välja, kui trummel nõuab vahetust.)
-Suuremad ja raskemad
-Hooldus on kallim
Osoon . Printimisprotsessis võib printeris tekkida kõrgepingelaengute mõjul koroonalahendused, millest omakorda tekivad väiksed ioniseeritud hapniku ja lämmastiku osakesed. Omavahel reageerides tekitavad need osooni või lämmastikoksiide. Suuremates printerites ja koopiamasinates on olemas erilised süsinikufiltrid, mis lagundavad neid oksiide , vältimaks õhusaastet kontorites. Väiksematel laserprinteritel aga see filter puudub. Ainult juhtudel, kus selliseid printereid kasutatakse pikema aja jooksul pidevalt kehva ventilatsiooniga ruumis, on terviseriskivõimalus. Osooniga kokkupuutel võib tekkida ärritus ja halvimal juhul otsene kahju hingamisteedele ja silmadele.

2.2.10 Ofset-printer

Selline laserprinter, kui trummel ei käi ise vastu paberit, vaid tahm kantakse kummirullikule ja sealt paberile.

2.2.11 LED-printer

LED-printeri puhul kasutatakse trumli aktiveerimiseks laserkiire asemel valgusdioode (ehk LEDide massiivi), mis on odavamad kui laserkiire ja läätsesüsteemi kasutamine.

Liidesed

Arvutiga, mille välisseadmeks printer tegelikult on, seob teda eriline liides . Dokumendi printimisel vajatakse teksti ja graafika ühendamist sellest liidesest mõlemal pool leiduvate tark –ja riistvaraliste vahenditega. Liidesed on:

USB
LPT
Võrguliides (printserver)
Infrapuna
Bluetooth
On olnud ka printereid, mida on ühendatud COM porti

Töökiirus

(lehekülge minutis või tähemärki sekundis)
Printeri töökiirust mõõdetakse prinditavate märkide arvuga sekundis (cps- characters per second) või lehepoognate (lehekülgede) arvuga minutis (ppm- pages per minute ). Nii üks kui teine on printeri passis harilikult antud maksimaalselt suur, mis vastab lihtsaimate tähemärkidega kaetud prindilehekülgede väljastamisele. Tegelikkuses võtab iga prinditöö tunduvalt rohkem aega kui passi lugedes lubatud oli. Eriti aeglane on pilte sisaldavate lehekülgede printimine.
Töökiirus sõltub nii kasutatavast printeri tööviisist kui ka prinditavast materjalist. Keeruka graafikaga lehepoognad nõuavad kümneid kordi enam aega kui lihttekstiga leheküljed. Palju aeganõudvam on ka värviprint.
Vanemad laserprinterid võimaldavad maksimaalset tekstiväljastuse kiirust 4 lk/min, uuemad 6-8, kallimad profitööks mõeldud mudelid kuni 24 lk/min. Jugaprintereilt võib oodata kiirust 1-6 Ik/min (värviline print on palju aeglasem). Nõelprinterid väljastavad mustandreziimis 160-300 cps, normaal - või kvaliteetreziimis aga jõutakse printida tunduvalt vähem märke sekundis.
Arvuti ja printeri koostöövõimalused ja töö valmimise kiirus olenevad veel printeri mälumahust. See mõjutab eriti laserprinterite tööd, mis informatsiooni lehekülghaaval sisse võtavad. Kui keerukas lehekülg nõuab printeri pakutavast suuremat mälumahtu, lõpeb asi poolikute lehekülgede väljastamisega, mida on hiljem praktiliselt võimatu kokku kleepida. Nii et kui selliseid probleeme ette tuleb, peate printerile mälu juurde ostma.
Osa (odavamaid) laserprintereid, s.h OKI LED-printereid, niisugune mure ei kummita, sest nemad kasutavad tööks arvuti enda mälu (mida Windows -keskkonnas piirab vaid kõvaketta vaba maht). Seda tehnoloogiat kasutavaid seadmeid kutsutakse ka GDI-printereiks. Kõik oleks kena, kui printer ainult kogu oma töö ajal arvutit kinni ei hoiaks - nii kaua ei saa arvutil muid töid teha. Maksumust vähendab ka sõrmiste ning indikaatorite minimaalne arv (või täielik puudumine), nii et printeri juhtimist ja seadistamist tuleb teostada arvutimonitori ekraanilt. Printeriliides peab seetõttu olema kahesuunaline.

Lahutus- e. Eraldusvõime

(trükitihedus, punkte tolli kohta)
See on peamine prindikvaliteedi näitaja, mida iseloomustab rastripunktide arv pikkusühikus. Kuna arvutustehnikas on määravaks kujunenud inglise mõõdusüsteem , siis peamiseks mõõtühikuks on saanud dpi ( dots per inch )- punkte tolli kohta, kuna iga tüüpi printer väljastab suvalise töö paberile nagunii värvipunktidena- olgu mehaaniliselt läbi värvilindi, värvipritsmetega või elektrograafiliselt. Mida suurem on prindipunktide arv lineaarse pikkusühiku kohta, seda selgemad on kujutiste ja tähemärkide piirjooned.

Värvilisus

Tervet rida monokroomseid printereid (peamiselt jugaprintereid) saab prindipea (prindikasseti) vahetamisega muuta värviprinteriks. Mustvalgel printimisel tuleb eristada halltoonesitust (gray scaling)- musta ja valge vaheliste pidevate üleminekute tekitamist pooltoonide abil, kusjuures iga punkti esitatakse 4-8 bitiga ja virvtoonimist (dithering)- näiliste pooltoonide (halltoonide) tekitamist punktimustri tiheduse ja muude parameetrite (pooltoonelementide kaldenurga ja pikselite sisselülitamisjärjestuse) varieerimise abil.
Värviline print on mustvalgest tunduvalt kallim, kuna nõuab eri värve ja kvaliteetse tulemuse saavutamiseks head paberit. Tuleb arvestada ka sellega, et värviline töö valmib analoogilise mustvalgega võrreldes mitu korda pikema prindiaja jooksul.

Müratase

Suur tähtsus on printeri lärmakusel. Kõige vaiksemad on laser- ja LED-printerid, kõige mürarikkamad 9-nõelased maatriksprinterid.
Löökprinterite tuntud puuduseks on väga kõrge müranivoo, mida mõõdetakse helisurve ( sound pressure) ühikutes ja mis ulatub 60-70 akustilise detsibellini dB(A).
Vahel lisatakse mürataseme iseloomustamiseks ka heli võimsus (sound power ), mille tüüpiline väärtus on 4-6 belli .

Paberiformaat

Iga printerimudel on ette nähtud ühe kindla maksimaalse paberiformaadi kasutamiseks. Paberiformaat võib vastata Euroopa (A4, A3 jne.) või Ameerika ( legal , letter jne.) standardile, sama kehtib ka muude andmekandjate, sealhulgas ümbrike kohta (Euroopa DL 220x110 mm, C5 229x162 mm, rahvusvaheline B5 250x176 mm, USA kommertsionaalne COM10 211x105 mm, Monarch 191x98 mm jt.). Paberiformaat A4+ on ekvivalentne USA legal –formaadiga.
Tegelikult määrab andmekandja formaadi maksimaalselt võimalik prindilaius. Lühikese võlliga maatriksprinteritel on selleks harilikult 257 mm, pika võlliga printeritel 420 mm (võimaldab A3- formaadi põikiasetust). Prinditiheduse 10 cpi korral vastab see kas 80-le või 136-le kirjamärgile (sümbolile) reas.

Printerite tootmise äri

Kasutatakse tihti lisatoodetest sõltuvat müügimeetodit. See tähendab, et ettevõte võib müüa printeri võrdlemisi madala hinna eest ning teenida tulu tindikassettide, paberi või mõne teise lisatarviku pealt. See on tekitanud seaduslikke vaidlusi ettevõtete õiguste üle müüa ühilduvaid tindikassette peale tootjate. Säilitamaks eelmainitud ärimudelit, investeerivad mitmed tootjad jõudsalt uute kassetitehnoloogiate arendamisele ning nende patenteerimisele.
Selle ärimeetodi vastandina müüvad teised tootjad printereid kallimalt ning tinti odavamalt, edendades viimase tulu ohtrate reklaamikampaaniate läbi. Kõige lõpuks loob see kaks väga vastandlikku varianti: "odav printer - kallis tint" või "kallis printer - odav tint". Lõppkokkuvõttes kujuneb tarbija valik tema huvimäärast või ajaeelistusest.

3D printer

annab suurepärase võimaluse valmistada kolmemõõtmelisi detailseid mudeleid ja prototüüpe. Valdkondi, mille arendustegevuses seda kasutada saab, on palju: arhitektuur ja planeerimine , tootedisain, tarbekunst , masinaehitus jne. Samuti on printeriga võimalik teha üksikuid keerukaid näidisobjekte, mille teostamine käsitsi oleks liialt töömahukas.
Uus 3D-printer trükib arvutiprogrammis loodud 3D-kujutise pulbritaolisest materjalist kihthaaval välja. Pulbrikihtide vahele tõmbab printer nagu spaatliga liimikihi. Valmisdetail jääb pulbri sisse ja puhastatakse välja spetsiaalses puhastustankis tolmuimejaga. Suruõhusüstlaga eemaldatakse pulbrijäänused ja seejärel immutatakse detail liimiga. Tulemuseks on kivikõva valmisdetail. Töö on aeganõudev. Näiteks terekäte väljaprintimiseks läks aega 35 minutit ja pärast seda pidid nad tunnikese kuivama. Joonis 2

Kasutatud materjalid

http://www.konicaminolta.com.my/products/office/c200_specs.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Printer
http://beta.wikiversity.org/wiki/Printer
http://www.art.tartu.ee/inkubatsioonikeskus/3dprinter/

.DOCX Laadi alla originaalfail 17 lk · .docx · 6 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Hely76 Õppematerjali autor

Arvutitehnikas on printer seade, mis toodab teksti või graafikat elektrooniliselt salvestatud dokumentidest füüsilistele meediakandjatele, näiteks paberile või kilele.
Enamasti mõeldakse printeri all arvutist sõltuvat lisaseadet, kuid uuemad printerid saavad hakkama ka ilma arvutita. Kui arvuti väljundi kuvamist monitori ekraanil nimetatakse hetkkoopiaks ehk soft copyks, siis väljundit paberil püsikoopiaks ehk hard copyks.

arvuti printer laser tehnoloogia maatriksprinter graafika

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Uurimistöö Printeritest

(sarnane kirjutusmasinas kasutatava tehnoloogiaga). 1970.a. ilmunud õisprinterite ketaspea ehk õis sisaldab 96 kuni 130 tähetüüpi. Trükkimisel keeratakse ketast seni, kuni jõutakse vajaliku sümbolini ning see lüüakse pisikese löögihaamriga läbi tindilindi vastu paberit. Erinevate tähetüüpide jaoks on olemas erinevad kettad. Õisprinterid on väga aeglased (10- 75 tähte sekundis), kuid nende kvaliteet on võrreldav kõrgekvaliteedilise kirjutusmasinaga. Seda tüüpi printerid ei ole võimelised printima graafikat ja on enamasti väga müratekitavad. Arvuti väljundit monitori (kuvari) ekraanil nimetatakse hetkkoopiaks (soft copy), väljundit paberil, mis on jäädvustatud kas printeri või plotteriga püsikoopiaks (hard copy). Esimesed printerid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika algusaastatel. Näiteks 1951.a. valminud elektronarvutis "Univac" kasutati spetsiaalset "Uniprinteri" nimelist prindiseadet

Informaatika

docx

Printerite tüübid

Printerite tüübid Printerid saab väga laias laastus jaotata löökprinteriteks ja löögita printeriteks. Täpsemalt saab neid jagada järgmiselt: Löökprinterid Kõik nõelmaatriksprinterid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Nende hulka kuulub ka muid printeritüüpe (kuul- ja trummelprinterid jne.), mis tänapäeval on aga kasutusest kadunud. 1) Maatriksprinter e. nõelprinter Maatriksprinterid on löögiga printerid. Need töötavad peaaegu samuti nagu jugaprinterid, kuid värvidüüside asemel on neil komplektist peentest nõeltest ja neid juhtivatest elektromagnetitest prindipea. Metallnõeltega "tulistatakse" värvilindi pihta, mille taga asub paber. Maatriksprinter on kõige odavama kulumaterjaliga printer. Seda kasutatakse kohtades, kus on kasutusel isekopeeruvad ehk mitmekihilised blanketid, näiteks pankades blankettide printimisel.

Arvutite lisaseadmed

doc

Printerid ja nende tüübid

Printerite liigid Printereid võid jagada kategooriate vahel mitme eri teguri järgi: - tava- ja võrguprinterid; - personaalne-, töögrupi-, suure töögrupi- (ka terve kontori), tööstuslik jne. printer; - väljaprindi formaadi järgi (foto 10x15cm, A4, A3, A2, A1, A0); - printtehnoloogia - termo-, sublimatsioon-, tindi-, vaha-, laser- ja nõelprinter; - mustvalget või värvilist trükki võimaldav printer. Sagedane küsimus on printeri ostul - kas soetada laser- või tindiprinter? Siinkohal tuleks selgeks teha endale, mille jaoks on Teil printerit vaja (laias laastus): - fotode printimiseks; - dokumentide printimiseks, kuid vahel oleks vaja ka fotot printida; - ainult mustvalgete dokumentide printimiseks; jne. Printerid Laser- ja LED printerid LED-printer Suht sama mis laserprinter LED-printeri puhul kasutatakse trumli aktiveerimiseks

Trükitehnoloogia

odt

Printerid

Sindi Gümnaasium Madli Lillo 10a Printerid Referaat Sindi2009 SISUKORD 1.PRINTERI EELLUGU .....................................................................................................................2 2. PRINTERI EELKÄIJA - KIRJUTUSMASIN ................................................................................3 3. PRINTERITE LIIGITUS ................................................................................................................4 4

Informaatika

doc

Printerid

ja laserprinter. Printerite liigid Printereid võid jagada kategooriate vahel mitme eri teguri järgi: - tava- ja võrguprinterid; - personaalne-, töögrupi-, suure töögrupi- (ka terve kontori), tööstuslik jne. printer; - väljaprindi formaadi järgi (foto 10x15cm, A4, A3, A2, A1, A0); - printtehnoloogia - termo-, sublimatsioon-, tindi-, vaha-, laser- ja nõelprinter; - mustvalget või värvilist trükki võimaldav printer. Sagedane küsimus on printeri ostul - kas soetada laser- või tindiprinter? Siinkohal tuleks selgeks teha endale, mille jaoks on Teil printerit vaja (laias laastus): - fotode printimiseks; - dokumentide printimiseks, kuid vahel oleks vaja ka fotot printida; - ainult mustvalgete dokumentide printimiseks; jne. Printerid Laser- ja LED printerid Laserprinterite tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil, mis teatavasti algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks.

Arvutiõpetus

odt

Printerid

Printerid Sissejuhatus: Printer on seade, mis loob elektrooniliselt salvestatud dokumendist, olgu selleks tekst või pilt, füüsilise koopia meediakandjale, milleks võib olla paber, kile ja nii edasi. Tänapäeval kaks kõige levinumat tüüpi printerit on laserprinter ja tindiprinter. Tänapäeval mõeldakse printeri all tavaliselt teda arvuti lisaseadmena (Peripheral-Arvuti lisaseade). Maailma esimene printer võeti kasutusele juba 19. sajandil Charlse Babbage differentsiaalmasina puhul, mis kasutas metallist silindreid, mille peal olid tähed, et printida teksti paberile. Printerid muutusid populaarseks 1984-dast aastast HP LaserJet ja PostScript kasutusele võtuga Apple LaserWrite-i poolt. Kõige uuem printimistehnoloogia on 3D printimine, mille juured on aastas 2010. Sai võimalikuks füüsiliste objektide printimine, mis oli sama lihtne, nagu printerite puhul tekstidokumendi paberile saamine.

Informaatika

doc

Printerid - referaat

........................................................10 JUGAPRINTERID...............................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................................. 11 3 Printer on arvuti kirjutav ja ka tähtsaim välisseade, mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale. Paljudel juhtudel täidab printer ka plotteri süsteemi, st teda kasutatakse kahemõõtmelise pidevatest joontest koostatud graafilise kujutise loomiseks. JAGUNEMINE Printereid võib tööpõhimõtte järgi jagada kahte suurde klassi: löök- ja löögita printerid. Kõik nõelmaatriks printerid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Löögita

Informaatika

txt

Kuidas printerid töötavad

trkkimiseks originaaldokumendile. LIIGITADA: tooneriphised vedeltindi tahke tindi vrvisublimatsioon tindita TOONERI - laserprinter prindib kiiresti krgkvaliteetset teksti ja graafikat. kasutab kserograafilist printimisprotsessi, lasirkiir projekteerib elektriliselt laetud trumlile. kuiva tindi elektrostaatiliselt laetud osakesed jvad trumli laetud alade peale. seejrel prindib trummel kujutise paberile ja kuumusega mis pletab tindi paberile. kige kiirem printer on infoprint 4100 mis suudab printida 1440.tstuslik printer. vrvilaserprinteris kasutatakse nelja vrvi toonerit:cyan,magenta,kollane,must kutsutakse cmyk mudeliks. PLUSSID JA MIINUSED: printimiskkirus on palju suurem kui tindiprinteriel lasterprinteriga printimine on kvaliteetsem ja tpsem kui tindiprinteril tooneri kasutamise tttu on vljaprinditavad lehed kuivad vajavad vhem hooldust kui tindiprinterid MIINUS tindiprinter kallimad, eriti vrvilaserprinter suuremad ja raskemad hooldus on kallim

Arvuti riistvara

Rohkem sarnaseid