Printeri tööpõhimõte (1)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Tarkvara arenduse õppetool
TA 11 KÕ
Mari Maasikas
PRINTERI TÖÖPÕHIMÕTE
Referaat
Õppejõud: Priit Freienthal
Mõdriku
2011

Sisukord

Sissejuhatus 3
1.Maatriksprinter 4
2.Tindipriner 5
3.Laserprinter 6
Kasutatud allikad: 8

Sissejuhatus

Printereid on väga erinevaid, nii tulemuse kvalikteedi kui tööpõhimõtte järgi. Selles referaadis kirjeldan erinevat tüüpi printerite tööpõhimõtet. Printereid jagatakse tööpõhimõtte järgi peamiselt kahte suurde klassi: löökprinterid ja löögita printerid . Löögita printerid jagunevad veel omakorda: termoprinterid, fotoelektriline- ja jugaprinter . Kirjeldangi lähemalt ühte löökprinteri tüüpi, milleks on maatriksprinter ja kahte enamlevinud löögita printerit, milleks on laserprinter ja tindiprinter.

Maatriksprinter

Maatriksprinterit (nõelprinterit) on sobivaim kasutada kohtades, kus on vaja printida isekopeeruvale paberile või kui on vaja suuremahulist väljatrükki. Töötamisel teeb kõvat lärmi, kuid võimaldab odavaima printimise. Nende printerite tööiga on pikk aga miinuseks on see et nad suudavad printida ainult neid kirjastiile ja pilte mis on nendese talletatud.
Printer trükib tähti ja illustratsioone- lüües nõeltega vastu värvilinti, mille tulemusena lähestikku asuvad punktid moodustavad soovitud kujutise. Nõelad printeri peas asuvad püstises tulbas. Olenemata sellest, et need asetsevad teineteisele väga lähedal, on iga nõel eraldi kontrollitav. Printimispea liigub horisontaalselt mööda paberit, kus igas punktis moodustuvad erinevad nõelte kombinatsioonid.
Sellisel viisil läbi värvilindi nõeltega lüües, tekib paberile kujutis.

Tindipriner

Tindiprinteri üheks eeliseks värvilist trükki tehes on hinna ja kvalikteedi suhe, teiste printeritega võrreldes. Seda ei ole siiski soovituslik kasutada dokumentide puhul, mida tuleb kaua säilitada, sest värvid võivad valguse mõjul luituda ja märjaks saades võib värv laiali valguda. Erinevalt teistest printeritüüpidest puudub selle tehnoloogia puhul vahetu mehaaniline kokkupuude prindipea ja andmekandja vahel.
Tindiprinteri tööpõhimõte tehnoloogia rajaneb prindipeale, mis sisaldab suure arvu ülipeenikesi düüse, mille kaudu paberile juhitakse vedelat värvi ehk tinti.
Suurem hulk tavakasutajale mõeldud tindiprintereid kasutavad tindikasette, milles on kogum pisikesi soojendiga kambreid, mis kõik on ehitatud kasutades fotolitograafiat. Et väljastada tindipiisk ükskõik millisest kambrist, lastakse selle kambri soojendisse elektriimpulss , mis põhjustab kambris tindi äkilise aurustumise ja moodustab mulli , mis põhjustab järsu rõhusuurenemise. See paiskab omakorda tindi paberile. Tindi pindpinevuse ja kambris tindi väljumisel tekkinud alarõhu tõttu imetakse tindihoidlast väikese kanali kaudu uus tint .
Kasutades sissemonteeritud mootorit skännerib printimispea vasakult paremale liikudes lehte horisontaalsete ridadena. Kui rida saab prinditud, liigub paber jälle sammu võrra edasi. Keskmisel printeril kulub ühe rea printimiseks umbes pool sekundit.

Laserprinter

Olenemata sellest, et tahmakassett on kallis ja hea printer ise ka, siiski on laserprinter hinna ja kvalikteedi suhte poolest sobivaim kui on vaja igapäevaselt printida erivevaid dokumente ja fotosid . Printimiskiirus on laserprinteril suurem kui tindiprinteritel.
Laserprinteri tööpõhimõte on selline, et esiteks saadab arvuti printerile andmed, mis muudetakse seal raster -protsessori abil rasterkujutiseks. Seejärel pühib kummist tera eelmistest töödest ülejäänud tooneri trumlilt ja siis, kas kustutuslampide või trumli laengu abil, puhastavad selle elektrostaatiliselt, neutraliseerides kõik eelnevatest töödest jäänud elektrilaengud . Peale puhastamist valmistab printer trumli ette järgmise pildi vastuvõtmiseks, andes trumli pinnale negatiivse laengu -600V. Järgmisena suunatakse trumli peale erksa valgusega laser, mis muudab trumli teatud kohtades elektrilaengut. Mälus olev rasterkujus lülitab laserit sisse-välja, kuni see liigub mööda trumlit. Kohtades, kuhu hiljem läheb tooner , neutraliseeritakse laeng u -100V peale. Tooneri osakestele antakse negatiivne laeng ja elektrtostaatiliselt tõmbuvad nad fotoretseptorit laseriga puudutavate osade juurde. Kuna samalaengulised ioonid üksteist tõrjuvad, siis negatiivse laenguga tooner ei puuduta trumlit kohas, kus eelnevalt oli jäänud negatiivne laeng.
Paber söödetakse printerisse kummist sööterullikute abil. Hoiderullikud hoiavad paberit just õige lahtilaske hetkeni, olles kindlad, et paberi ülemine ots söödetakse sisse just sellel hetkel, millal trumlil oleva pilt nendest möödub. Fotoretseptor surutakse või rullitakse üle paberi, mis kannabki pildi või teksti paberile.
Praeguseks hetkeks on tooner paberil, aga see pole sinna kuidagi kinnitatud ainult gravitatsioon ja nõrk elektrostaatiline väli hoiab seda paigal paigal. Järgmisena liigub paber trumlite vahelt läbi, kus kuni 200 kraadise temperatuuri ja surve all sulatatakse pulber paberile. Üks trummel on enamasti seest tühi, see on kuumustrummel, teine aga on kummist survetrummel. Kuumustrumli keskel on kiirgav soojuslamp, mis oma infrapunaenergiaga soojendab ühtlaselt trumlit, see vajalik, et tooner õigesti paberile kantaks. Mõned printerid kasutavad väga õhukesest paindlikust metallist trumlit, millel on vähem soojendatavat massi. Trummel jõuab seega kiiremini töötamistemperatuurini. Kui paber liigub trumlite vahel aeglasemalt, siis on tooneri sulatamiseks kauem aega ja printer võib töötada madalamal temperatuuril.
Kui printimine on valmis, siis neutraalse laenguga pehme plastmassist tera teeb puhtaks fotoretseptori kõigest ülejäänud toonerist, mis viiakse jääktooneri mahutisse. Elektrilahenduslamp eemaldab lõpuks fotoretseptorist ülejäänud laengud .

Kasutatud allikad:

http://www.cs.tlu.ee/osakond/opilaste_tood/seminari_ja_proseminari_tood/2003_sugis/Runno_Allikivi/Runno_Allikivi_Seminari_Too.pdf
http://www.e-uni.ee/e-kursused/baas1/printer.html
http://rando-arvuti.blogspot.com/2009/12/printerid.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Laserprinter
http://et.wikipedia.org/wiki/Tindiprinter