Printer

Sempelson, Sander

Printer (0)

Põhikool - Informaatika - Informaatika

1 Hindamata

Sisukord

Riisvarakomponendi üldiseloomustus 3

Milleks kasutatakse 4

Töö põhimõte 5

Arengulugu 6

Printerite võrdlus 7

Kokkuvõte 8

Kasutatud kirjandus 9

Lisa1 10

Lisa 2 11

Lisa 3 12
Riistvarakomponendi üldiseloomustus
Printer on arvuti kirjutav välisseade. See on seade, mis trükib arvutis oleva teksti või graafilise kujutise paberile, kilele või mingile muule andmekandjale. Enamasti mõeldakse printerite all arvutist sõltuvaid lisaseadmeid, kuid uuemad saavad hakkama ka ilma arvutiteta. Lisaks suudavad uuemad printerid lugeda infot otse mälukaardilt sisseehitatud mälukaardilugeja abil, USB mälupulgalt või suhelda digitaalkaamerate ja skanneritega. Mõned printerid ühendatakse otse skanneri ja/või faksimasinaga ühtseks süsteemiks, et toimida nagu koopiamasin. Printereid on mitut erinevat tüüpi. Kolm kõige levinumat on maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter.
Maatriksprinter on printer, millel on 9, 18 või 24 nõelaga trükkimispead. Trükipead trükivad kujutise paberile nõelu vastu värvilinti lüües poolrea kaupa. Printeri suurimateks vigateks on lärmakus ja aeglus . Pluss on aga võime tükkida isekopeeruvatele blankettidele.
Tindiprinter tekitab kujutise või teksti paberile baloonist värvi pihustades. Printer ise on odav, aga tint on päris kulukas . Tindiprintereid võib leida väga paljudes kodudes.
Laserprinter on printer, mis prindib prinditava erilisest pulbrist, mida kuumutatakse paberile laserkiirte abil. Printerid teevad tavaliselt mustvalget pilti, kuid on ka värvilisi trükke trükkivaid tindiprintereid. Tindiprinter on ise küll kallis, kuid pulber on odav ning trükikvaliteet on suhteliselt hea. Tindiprinterite kasutuskohad on bürood ja suuremad asutused.
Milleks kasutatakse
Kui kogu info võib olla ainult arvutis paljude kasutajate jaoks, siis tihti on kasulik ja vajalik see info edastada ka paberkandjal . Printer lubab sul seda teha. Printer on oluline, sest selle abil saad kogu teksti, mida tahad talletada välja trükkida arvutist paberile. Suurimad pirinterite kasutajad on ajalehtede trükikojad ja bürood.
Tööpõhimõte
Printerid on selleks, et printida dokumente. Enamik printereid trükib paberile suurusega A4, kuid on ka A3 printereid (2x suurem paberileht) ja veelgi suuremale paberile trükkivaid. Printereid jagatakse tööpõhimõtte järgi peamiselt kahte suurde klassi: löök printerid ja löögita printerid. Löökprinteritest on valdavalt veel kasutuses nõel-maatriksprinterid, mis teevad märgatavat raginat. Löögita printerid võib jagada omakorda tindi - ja laserprinteriteks ning võib jagada ka ühenduse asukoha järgi: lokaal - ja võrguprinteriteks.
Kuivõrd maatriksprinterite aeg hakkab ikkagi juba otsa saama, siis keskendume löögita printeritele – laser - ja tindiprinterile. Kuigi need kaks printeri liiki on küll vägagi erinevad, leidub nende konstruktsioonis alati: paberi etteandmissüsteem, trükimehhanism koos trükivärvi pealekandva sõlmega ning kontroller, mis juhib trükimärkide pealekandmist.
Tindiprinter töötab väikeste tindipiiskade paberile pritsimise põhimõttel. Seetõttu on enimvahetatavaks detailiks selles printeris tindipott(või potid). Värvilisel tindiprinteril on enamasti mitu tindipotti. Kui need tühjaks saavad, on targem nad lihtsalt ära visata ja uued osta. Tindipottide isetäitmine ja korduvkasutamine viib sageli printeri riknemiseni. Parim on tindiprinterile, kui kasutada tootja originaalpotte. Sel juhul garanteeritakse ka printeri korrasolek garantiiajal. Tüüpilisemaid ja levinumaid tindiprintereid on tänapäeval Canoni toodetud eksemplarid.
Laserprinter on tänapäeval odav ja kasulik asi igapäevasteks dokumentide väljatrükkimisteks. Ta töötab tahma kandmise põhimõttel paberile. Tahmaosakesed, mis sisaldavad metalli, kantakse ainult kujutise tekkeks vajalikesse punktidesse fotoelektrilise süsteemi abil. Kantud tahm kuumutatakse paberile kinni printeri sees asuvas ahjus. Seetõttu vajab laserprinter enne töö algust natuke soojenemisaega. Laserprinteri puhul tuleb vahetada tahmakasette, kui need on tühjaks saanud. Ka värviline laserprinter pole kodudes enam haruldus .
Mõlemat sorti printerid ühendatakse personaalarvutiga valdavalt USB liidest kasutades,sobiva kaabli abil.
Iga printeri kõige olulisemaks kvaliteedinäitajaks on eraldusvõime, mida mõõdetakse jällegi ühikuga dpi ( dots per inch ).Seesama ühik oli kasutusel ka monitori eraldusvõime hindamisel ja see näitas mitu punkti ühe tolli sisse antud aparaat on võimeline väljastama.
Arengulugu
Esimesed arvutiprinterid võeti kasutusele juba elektroonarvutustehnika algusaastatel. Näitena võib tuua 1951.a. Valminud elektronarvuti „Univac“ printimiseks kasutatava spetsiaalse lisaseadme, mida nimetati Uniprinteriks. Seade töötas sarnaselt edasiarenenud trükimasinale, kuid oli ühendatud lindiajamiga. 1954. aastal saavutati tulemus 600 tähemärki minutis . Sarnanedes teistele tolleaegsetele arvutusseadmetele oli ta suur ning kohmakas . Täielik süsteem koosnes 5200 -st vaakumlambist ning kaalus 29 000 naela .
Hilisemad arvutiprinterid aastatest 1950. ja 1960. kuju tasid endast äärmiselt keerukaid elektromehaanilisi seadmeid. Peaaegu eranditult kasutasid need kõik andmekandjana pidevakujulist rullpaberit. 80-ndate a. alguses ilmunud esimeste IBM personaalarvutite külge võis ühendada standardse IBM kirjutusmasina 6747. Ühendamiseks kasutati spetsiaalset liideskaarti. Nagu mainitud , sarnanesid sellelaadsed printerid elektrilistele kirjutusmasinatele ning graafika väljastamist ei võimaldanud.
Printerite võrdlus
Printeri ostmise puhul tuleb jälgid, milleks ja kellele on printerit vaja ja missugune see peab olema.
Järgmisena on ära toodud erinevate printeritüüpide võrdlus.1 Võrdluse abil saab ostja valida endale kõige sobilikuma ja vajalikuma printeri.
Omadus
Maatriks
Tindi
Laser
Soetuskulu
keskmine
madal
kallis
Pidamiskulu
odav
kallis
keskmine
Kvaliteet
kehv
hea
väga hea
Müra
lärmakas
keskmine
vaikne
Värviprint
ei kasutata
jah
jah (kallim)
Kiirus
aeglane
aeglane
kiire
Säilivus
keskmine
kehv
väga hea
1 Tabel pärineb leheküljelt: http://www.sytevaka.ee/moodle/mod/url/view.php?id=429
Kokkuvõte
Kokkuvõteks võib öelda, et printerid on igale inimesele tööks väga vajalikud. Kui noor arvutikasutaja hakkab kasutama oma töödes ja tegemistes printerit, siis ta peab tedama kuidas seda kasutada, õige tegutsemine on iga töö alus. Printeri ostmiselt tuleb lähtuda inimese vajadustest , kas tal on vaja maatriks-, tindi-, või laserprinterit. Kõik on töötavad väga omamoodi ja kõigi tehnilised omadused on küllalti erinevad.
Antud tööd kirjutades sain ise rohkelt uusi teadmisi printerite hingeelu kohta. On näha, et printerid on selline valdkond , kus aegade jooksul mingeid suuri muudatusi toimunud ei ole, uusi tehnoloogiaid ei ole leiutatud. Meetodid on jäänus samaks, muutunud on vaid disain, kiirus ja kvaliteet. Nendes suundades toimub stabiilne areng ikka paremuse poole. Siiski on valdkond väga oluline ja kõiki puudutav.
Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Printer

http://rando-arvuti.blogspot.com/

http://www.sytevaka.ee/moodle/mod/url/view.php?id=429

http://www.tlu.ee/~hillarp/OpiProjekt/index26.html

http://www.v-maarja.ee/~avo/VMaarja/1kursus/lisaseadmed/Printerid/index.ht m
Lisa 1
Laserprinteri töömeetod
Lisa 2
Tindiprinteri töö joonis
Lisa 3
Maatriksprinter

.ODT Laadi alla originaalfail 11 lk · .odt · 9 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sander Sempelson Õppematerjali autor

printer tindiprinter laserprinter maatriks maatriksprinter tahm nõel

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Printer

Sarnased õppematerjalid

odt

Printerid

eri osakonnad). Mailboxi kasutamise võimalus on ka mõnedel kiirematel töögrupi printeritel. 6.TERMOPRINTER Termoprinterid (termosiire ja sublimatsioon) olid tuntud juba 60. aastatel, vahepeal huvi nende vastu mõnevõrra langes, ehkki neid kasutati palju eriotstarbelistes seadmetes (näiteks faksides ja kassaprinterites), kuid huvi on uuesti kasvamas seoses kvaliteetsete värviprinterite ilmumisega. Termoprinter. Odav printer, mis prindib soojustundlikule paberile. Termoprintereid kasutatakse laialdaselt kalkulaatorites ja odavamates faksiaparaatides. Termopaberi puuduseks on see, et aja jooksul tekst tuhmub ja lõpuks kaob päriselt Tavalises termoprinteris tekitatakse kirjamärke kuumutuselementide rakendamisel otse vastu soojustundlikku paberit. Sellise printeri põhisõlmedeks (joonis 4) on: värviline rull 1, värvilint 2, surverull 3, soojustundlik paber 4 ja termoelementidega prindipea 5

Informaatika

docx

PRINTERID

PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus TAK REFERAAT „PRINTERID“ Pärnu 2012 2 Sisukord 1.Mis on printer?..................................................................................................... 3 2.Printerite tüübid................................................................................................... 5 2.1Löökprinterid.................................................................................................. 5 2.1.1 Maatriksprinter e. Nõelprinter.................................................................5 2.1.2 Õisprinter (Daisy-wheel).......

Arvutite lisaseadmed

doc

Uurimistöö Printeritest

lõpeb asi poolikute lehekülgede väljastamisega, mida on hiljem praktiliselt võimatu kokku kleepida. Nii et kui selliseid probleeme ette tuleb, peate printerile mälu juurde ostma. Osa (odavamaid) laserprintereid, s.h OKI LED-printereid, niisugune mure ei kummita, sest nemad kasutavad tööks arvuti enda mälu (mida Windows-keskkonnas piirab vaid kõvaketta vaba maht). Seda tehnoloogiat kasutavaid seadmeid kutsutakse ka GDI- printereiks. Kõik oleks kena, kui printer ainult kogu oma töö ajal arvutit kinni ei hoiaks - nii kaua ei saa arvutil muid töid teha. Maksumust vähendab ka sõrmiste ning indikaatorite minimaalne arv (või täielik puudumine), nii et printeri juhtimist ja seadistamist tuleb teostada arvutimonitori ekraanilt. Printeriliides peab seetõttu olema kahesuunaline. Paberi formaat (laius) Iga printerimudel on ette nähtud ühe kindla maksimaalse paberiformaadi kasutamiseks. Paberiformaat võib vastata Euroopa (A4, A3 jne

Informaatika

142

doc

Arvutite riistvara

..................................................................................................45 5.5. Energiasääste, ohutus, kiirguskaitse ja demagneetimine...............................................46 5.6. Graafikastandardid........................................................................................................47 5.7.Vedelkristallkuvar...........................................................................................................49 6. PRINTER.............................................................................................................................52 6.1. Printerite kvaliteedi näitajad ja tehniline iseloomustus.................................................53 6.2. Arvutikirjad ja kooditabelid...........................................................................................59 6.3. Tarkvaratoetus (emuleeringud)......................................................................................61

Arvutid

doc

Exami materajal

Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide

Arvutid

docx

Arvutid kordamisküsimused

Nõelmaatriksprinterite tuntud puuduseks on nende suhteliselt tagasihoidlik prindikvaliteet (piiratud lahutusvõime) ja kõrge müratase. Nõelmaatriksprintereid kasutatakse tänapäeval eelkõige seal, kus on vaja saada prinditust ka kopeerpaberi koopia. Maatriksprinteriga on võimalik printida ka lihtsamatest punktidest koosnevat graafikat ülejäänud löökprinter selline võimalus puudub ja nendega saab printida vaid teksti. · Ridaprinter on printer, mis prindib terve rea korraga. Kui enamus printeritest kasutavad paberi edasiliigutamiseks kummist rullikut, siis ridaprinter veab paberit edasi mööda sakilisi rattaid ehk perfoveokeid (nagu fotoaparaat). See eeldab, et perfopaberil (lõõtspaberil) on äärtes vastavad augukesed. Ridaprinteriga ei saa printida graafikat ning printimine on vägagi mürarikas. Ridaprinteri trükikvaliteet on üsna halb. Tänapäeval

Arvutid i

doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

patarei emaplaadil. 7. Standardsed perifeerseadmete kontrollerid: COM ja LPT pordi kirjeldus ja infoedastuse põhimõtted. Arvuti tagaküljel paiknevaid pesi nimetatakse portideks ehk väratiteks, sest nende kaudu toimub informatsiooni sisenemine arvutisse ja väljasaatmine arvutist. Sõltuvalt info ülekande viisist on kahte liiki porte: 1. paralleelpordid (parallel port) ehk rööpport - kus infot edastatakse korraga mitut juhet mööda. Kannavad tavaliselt tähist LPT (Line Printer Terminal) 2. jadapordid ehk järjestikpordid (serial port), kus infot edastatakse järjestikku. Kannavad tavaliselt tähist COM (Communication). Kui räägitakse RS-232C tüüpi liidesest (interface), siis peetakse silmas jadadaporti. Tavaliselt on arvutil üks või kaks paralleel- kui ka jadaporti. Serial port Andmeedastus toimub seadmete vahel 1 biti kaupa. Enamike arvutite serial pordid toetavad kas RS-232C või RS-422 standardit

Arvutiõpetus

pdf

Arvutid 1 eksam

................................................................................ 57 o videomälu (Video memory) .................................................................................................... 58 o vedelkristall kuvar LCD (Liquid Crystal Display) .................................................................. 59 o värviline kujund....................................................................................................................... 61 Printer Printer .............................................................................................................................. 61 o maatriksprinter (Dot matrix printer) ....................................................................................... 61 o laserprinter (Laser Printer) ...................................................................................................... 62 o jugaprinter (Inkjet Printer) .................................................

Arvutid i

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.ODT Laadi alla originaalfail 11 lk