Viimase etapina toimub valgustundliku trumli ettevalmistamine järgmise tsükli läbiviimiseks. Selleks kustutatakse potensiaalireljeef (üldisel juhul lambi abil) ja trummel puhastatakse pulbri jälgedest tooneripuhastus mehhanismi abil. Laserprinterite konkreetsetes mudelites on muidugi mõningaid erinevusi, eeskätt laseroptilises süsteemis, koroonalaengutekitamis- ja rakendamisviisis(kasutatakse ka koroonatraati) ja paberisöötmisel, kuid üldine põhimõte on kõigil sama. Tindiprits- ehk jugaprinterid ja vahaprinterid Viimaste aastate üheks kõige populaarsemaks prinditehnoloogiaks on kujunenud tindipritsimis- ehk jugatehnoloogia, millele veel 90. Aastate alguses ennustati peatset kadu. Tehnoloogia rajaneb prindipeale, mis sisaldab suure arvu ülipeenikesi düüse, mille kaudu paberile juhitakse vedelat värvi (tinti). Kuna jugaprinterid kasutavad tinditaolist vedelat värvi, siis nimetatakse neid ka tindipritsideks.
aeg-ajalt Väljundseadmed printer Selle abil saab Tindiprinter, Tindiprinteritel kaasas printida arvutist laserprinter, vastav puhastamise paberile erinevaid nõelprinter. programm. Vajadusel Töid, pilte jm. kasutada spetsialisti abi plotter arvuti välisseade tindiprits-, termo- ja arvjooniste, laserplottereid diagrammide, (suleplotterite) kaartide, arhitektuurijooniste jms. loomiseks. Sisend-väljunseadmed modem Modem on seade, Modemid on välgule mis moduleerib eriti tundlikud ning analoogsignaali tuleks seega
Kuna kaasaegsed printerid suudavad edukalt plotterifunktsioone täita (kasutades isegi samu juhtimiskeeli), siis klassikaliste suleplotterite kasutusala on viimastel aastatel oluliselt ahenenud. Siiski vajatakse neid juhtudel, kui küsimuse all on suur täpsus, suureformaadilised koopiad (A0-A2) ning koopiate niiskus- ja arhiveerimiskindluse tagamine. Tänapäeval on mitmed firmad suleplotterite valmistamisest loobunud ja valmistavad tindiprits-, termo- ja laserplottereid. Plotter on vähem levinud, kui printerid, kuid eks siin on ka oma kindlad põhjused: kui arvutit ei kasutata joonestamiseks ega joonistamiseks, siis osutub plotter liigseks, seda enam, et tegu pole sugugi odava välisseadmega. Siiski tuleb märkida, et kui arvuti põhikasutajaks on kas konstruktor, disainer, või mõni teine joonestamisega sageli tegelev inimene, on plotter lausa hädavajalik. Plotteri tööpõhimõte on üks kahest: esimesel juhul
◦ CIJ (Continious Inkjet) – Antud printerite puhul kasutatakse kõrgsurvelist pumpa, mis suunab tindi läbi tindipritsi keha ja sealt selle läbi mikroskoopilise otsiku paberile. Kehas tehakse pidevast tindivoost väiksed piisakesed, mida mõjutatakse elektrostaatilise välja abil, et saata nad kas paberile või tagasi ringlusesse. Plussiks on suur kiirus nii printimisel kui ka tindipiisakeste liikumises ( Kuni 50m/s). See tähendab, et tindiprits võib asuda paberist üpriski kaugel. Kuna tint on pidevalt liikumises (Kas paberile või ringluses), siis võib kasutada volatiilseid lahusteid nagu näiteks ketoonid ja alkoholid, mis lubavad tindil kiirelt imenduda ja kuivada paberil. ◦ DOD (Drop-On-Demand) – Jagunevad omakorda kaheks: ▪ Termiline DOD – Hõlmab enda alla suuremosa tavakasutaja printeritest. Selliste
Viimase etapina toimub valgustundliku trumli ettevalmistamine järgmise tsükli läbiviimiseks. Selleks kustutatakse potensiaalireljeef (üldisel juhul lambi abil) ja trummel puhastatakse pulbri jälgedest tooneripuhastus mehhanismi abil. Laserprinterite konkreetsetes mudelites on muidugi mõningaid erinevusi, eeskätt laseroptilises süsteemis, koroonalaengu tekitamis- ja rakendamisviisis (kasutatakse ka koroonatraati) ja paberisöötmisel, kuid üldine põhimõte on kõigil sama. Tindiprits- ehk jugaprinterid ja vahaprinterid Viimaste aastate üheks kõige populaarsemaks prinditehnoloogiaks on kujunenud tindipritsimis- ehk jugatehnoloogia, millele veel 90. Aastate alguses ennustati peatset kadu. Tehnoloogia rajaneb prindipeale, mis sisaldab suure arvu ülipeenikesi düüse, mille kaudu paberile juhitakse vedelat värvi (tinti). Kuna jugaprinterid kasutavad tinditaolist vedelat värvi, siis nimetatakse neid ka tindipritsideks.
kasutama hakkate. Valida on nelja tüüpi printerite vahel: · maatriksprinterid, · tindiprinterid, · laserprinterid, · termoprinterid. Maatriksprinter sobib lihtsama teksti või raamatupidamisdokumentide trükkimisseks.Teeb töötades päris korralikku lärmi, aga võimaldab printida ka mitu eksemplari läbi kopeerpaberi. Toodetakse 9-nõelaseid ja 24-nõelaseid maatriksprintereid. Tindiprinter (tindiprits) töötab vaikselt, võimaldab paremini printida graafiliste elementidega trükiseid. On olemas nii must-valgeid kui värvilisi tindiprintereid. Ei soovitata kasutada selliste dokumentide trükkimiseks, mida tuleb pikka aega säilitada. Värvid luituvad valguse käes, märjaks saades võib tekst laiali valguda. Laserprinterid trükikvaliteedi poolest parimad. Kui soovite kasutada suurt hulka erinevaid trükikirju ja printida pilte, tuleks arvestada, et printeril oleks vähemalt 1
läheneb toonrile (3). Need kohad mis on rohkem laetud tõmbavad rohkem toonerit külge ja need mis said rohkem valgust ja on vähem laetud vähem. Seega moodustub toonerist trumlile kujund. Koopiamasinal on ta vastavalt peggeldusele aga pronteris koosneb punktidest. Seejärel surutakse trummel vastu puhast paberit (4). Edasi kuumutatakse tooner paberile (5) ja trummel puhastatakse toonerist (6). Seega laser on printeris ainult valguse allikas. jugaprinter (Inkjet Printer) tindiprits-printer. Idee meenutab natuke maariksprinerit ainult siin ei lööda trüki peas olevate nõeltega värvilinti vaid peas on pihustid millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertukaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. Suhteliselt lihtne on saada värvilist trükki. Pihustamiseks on kaks võimalust:
iseloomustavad eriti pehmed üleminekud. Teksti ja täppisgraafika puhul on see siiski puuduseks ja eriti peene teksti väljastamisel kujuneb jälg veidi ebateravaks ja häguseks.Kuna kirjeldatud tehnoloogia on väga kallis, siis mõned värviprinterid pakuvad võimalust kasutada sublimatsioonimeetodi kõrval ka odavamat termosiirdemenetlust (mustandid tehakse termosiirdeprindina ja lõplik tõmmis sublimatsioonimenetlusega). 7.TINDIPRINTER Tindiprinter (tindiprits) töötab vaikselt, võimaldab paremini printida graafiliste elementidega trükiseid. On olemas nii mustvalgeid kui värvilisi tindiprintereid. Ei soovitata kasutada selliste dokumentide trükkimiseks, mida tuleb pikka aega säilitada. Värvid luituvad valguse käes, märjaks saades võib tekst laiali valguda. Tint pihustatakse paberile tindikasseti peentest düüsidest. Mustvalge teksti tarvis on parem kasutada musta tindikassetti, sest eri värvidest kokkusegatud must pole nii
Paberi ja nõela vahel on trükilint, mis jätab paberile täpi. Täppidest moodustub kujund. Õisprinter: ümmargune printpea, mille küljes ASCII märgid, pea pööratakse õigesse asendisse ning antakse impulss vastavale märgile, mis lööb läbi trükilindi jälje paberile. Pallprinter :): sfääriline printpea, mis pööratakse ümber rotating telje ja tilting telje vastava märgiga kohani ja lüüakse siis läbi trükilindi paberile. Tindiprits: tindianumast pumbatakse tint peenesse torusse, kust lennutatakse see tilkade kaupa välja. Lennutajaks on piesokristall, mis elektriimpulsile reageerib deformatsiooniga. Väljalennanud tindtilk juhtakse horisontaalsete ning vertikaalsete laetud plaatidega õige kohani paberil. Laserprinter: Laser muudab prinditava kujundi valgustäpikesteks, mille abil muudetakse laengut valgustundlikul trumlil. Trummel paigutatakse tahmaanuma lähedale
Paberi ja nõela vahel on trükilint, mis jätab paberile täpi. Täppidest moodustub kujund. Õisprinter: ümmargune printpea, mille küljes ASCII märgid, pea pööratakse õigesse asendisse ning antakse impulss vastavale märgile, mis lööb läbi trükilindi jälje paberile. Pallprinter :): sfääriline printpea, mis pööratakse ümber rotating telje ja tilting telje vastava märgiga kohani ja lüüakse siis läbi trükilindi paberile. Tindiprits: tindianumast pumbatakse tint peenesse torusse, kust lennutatakse see tilkade kaupa välja. Lennutajaks on piesokristall, mis elektriimpulsile reageerib deformatsiooniga. Väljalennanud tindtilk juhtakse horisontaalsete ning vertikaalsete laetud plaatidega õige kohani paberil. Laserprinter: Laser muudab prinditava kujundi valgustäpikesteks, mille abil muudetakse laengut valgustundlikul trumlil. Trummel paigutatakse tahmaanuma lähedale
Paberi ja nõela vahel on trükilint, mis jätab paberile täpi. Täppidest moodustub kujund. Õisprinter: ümmargune printpea, mille küljes ASCII märgid, pea pööratakse õigesse asendisse ning antakse impulss vastavale märgile, mis lööb läbi trükilindi jälje paberile. Pallprinter :): sfääriline printpea, mis pööratakse ümber rotating telje ja tilting telje vastava märgiga kohani ja lüüakse siis läbi trükilindi paberile. Tindiprits: tindianumast pumbatakse tint peenesse torusse, kust lennutatakse see tilkade kaupa välja. Lennutajaks on piesokristall, mis elektriimpulsile reageerib deformatsiooniga. Väljalennanud tindtilk juhtakse horisontaalsete ning vertikaalsete laetud plaatidega õige kohani paberil. Laserprinter: Laser muudab prinditava kujundi valgustäpikesteks, mille abil muudetakse laengut valgustundlikul trumlil. Trummel paigutatakse tahmaanuma lähedale
Pallprinter: sfääriline printpea, mis pööratakse ümber rotating telje ja tilting telje vastava märgiga kohani ja lüüakse siis läbi trükilindi paberile. Teine tüüp printereid on siis löögita printerid. Sinna kuulub näiteks termoprinter, mida kasutatakse pangaautomaatides. Selle printeri pluss on trükkimise kiirus, puudus aga see, et paber peab olema kvaliteetne ning aastate mõõdudes kipub prinditud tekst loetamatuks muutuma. Kasutatakse ka faksides. Tindiprits (juga printer): tindianumast pumbatakse tint peenesse torusse, kust lennutatakse see tilkade kaupa välja. Lennutajaks on piesokristall, mis elektriimpulsile reageerib deformatsiooniga. Väljalennanud tindtilk juhtakse horisontaalsete ning vertikaalsete laetud plaatidega õige kohani paberil. Laserprinter: Laser muudab prinditava kujundi valgustäpikesteks, mille abil muudetakse laengut valgustundlikul trumlil. Trummel paigutatakse tahmaanuma lähedale. Anumast
Need kohad mis on rohkem laetud tõmbavad rohkem toonerit külge ja need mis said rohkem valgust ja on vähem laetud vähem. Seega moodustub toonerist trumlile kujund. Koopiamasinal on ta vastavalt peggeldusele aga pronteris koosneb punktidest. Seejärel surutakse trummel vastu puhast paberit (4). Edasi kuumutatakse tooner paberile (5) ja trummel puhastatakse toonerist (6). Seega laser on printeris ainult valguse allikas. jugaprinter (Inkjet Printer) tindiprits-printer. Idee meenutab natuke maariksprinerit ainult siin ei lööda trüki peas olevate nõeltega värvilinti vaid peas on pihustid millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertukaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. Suhteliselt lihtne on saada värvilist trükki. Pihustamiseks on kaks võimalust:
trummel edasi ja läheneb toonrile (3). Need kohad mis on rohkem laetud tõmbavad rohkem toonerit külge ja need mis said rohkem valgust ja on vähem laetud vähem. Seega moodustub toonerist trumlile kujund. Koopiamasinal on ta vastavalt peggeldusele aga pronteris koosneb punktidest. Seejärel surutakse trummel vastu puhast paberit (4). Edasi kuumutatakse tooner paberile (5) ja trummel puhastatakse toonerist (6). Seega laser on printeris ainult valguse allikas. jugaprinter (Inkjet Printer) tindiprits-printer. Idee meenutab natuke maatriks printerit ainult siin ei lööda trüki peas olevate nõeltega värvilinti vaid peas on pihustid millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertikaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. Suhteliselt lihtne on saada värvilist trükki. Pihustamiseks on kaks võimalust:
Pallprinter: sfääriline printpea, mis pööratakse ümber rotating telje ja tilting telje vastava märgiga kohani ja lüüakse siis läbi trükilindi paberile. Teine tüüp printereid on siis löögita printerid. Sinna kuulub näiteks termoprinter, mida kasutatakse pangaautomaatides. Selle printeri pluss on trükkimise kiirus, puudus aga see, et paber peab olema kvaliteetne ning aastate mõõdudes kipub prinditud tekst loetamatuks muutuma. Kasutatakse ka faksides. Tindiprits (juga printer): tindianumast pumbatakse tint peenesse torusse, kust lennutatakse see tilkade kaupa välja. Lennutajaks on piesokristall, mis elektriimpulsile reageerib deformatsiooniga. Väljalennanud tindtilk juhtakse horisontaalsete ning vertikaalsete laetud plaatidega õige kohani paberil. Laserprinter: Laser muudab prinditava kujundi valgustäpikesteks, mille abil muudetakse laengut valgustundlikul trumlil. Trummel paigutatakse tahmaanuma lähedale. Anumast
vähem. Seega moodustub toonerist trumlile kujund. Koopiamasinal on ta vastavalt peggeldusele aga pronteris koosneb punktidest. Seejärel surutakse trummel vastu puhast paberit (4). Edasi kuumutatakse tooner paberile (5) ja trummel puhastatakse toonerist (6). Seega laser on printeris ainult valguse allikas. 63 jugaprinter (Inkjet Printer) tindiprits-printer. Idee meenutab natuke maariksprinerit ainult siin ei lööda trüki peas olevate nõeltega värvilinti vaid peas on pihustid millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertikaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. Suhteliselt lihtne on saada värvilist trükki. Pihustamiseks on kaks võimalust:
vähem. Seega moodustub toonerist trumlile kujund. Koopiamasinal on ta vastavalt peggeldusele aga pronteris koosneb punktidest. Seejärel surutakse trummel vastu puhast paberit (4). Edasi kuumutatakse tooner paberile (5) ja trummel puhastatakse toonerist (6). Seega laser on printeris ainult valguse allikas. 62 o jugaprinter (Inkjet Printer) tindiprits-printer. Idee meenutab natuke maariksprinerit ainult siin ei lööda trüki peas olevate nõeltega värvilinti vaid peas on pihustid millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertukaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. Suhteliselt lihtne on saada värvilist trükki. Pihustamiseks on kaks võimalust:
Kuna kaasaegsed printerid suudavad edukalt plotterifunktsioone täita (kasutades isegi samu juhtimiskeeli), siis klassikaliste suleplotterite kasutusala on viimastel aastatel oluliselt ahenenud. Siiski vajatakse neid juhtudel, kui küsimuse all on suur täpsus, suureformaadilised koopiad (A0-A2) ning koopiate niiskus- ja arhiveerimiskindluse tagamine. Tänapäeval on mitmed firmad suleplotterite valmistamisest loobunud ja valmistavad tindiprits-, termo- ja laserplottereid. Plotter on vähem levinud, kui printerid, kuid eks siin on ka oma kindlad põhjused: kui arvutit ei kasutata joonestamiseks ega joonistamiseks, siis osutub plotter liigseks, seda enam, et tegu pole sugugi odava välisseadmega. Siiski tuleb märkida, et kui arvuti põhikasutajaks on kas konstruktor, disainer, või mõni teine joonestamisega sageli tegelev inimene, on plotter lausa hädavajalik. Plotteri tööpõhimõte on üks
Trükkimisel keeratakse ketast seni, kuni jõutakse vajaliku sümbolini ning see lüüakse pisikese löögihaamriga läbi tindilindi vastu paberit. Erinevate tähetüüpide jaoks on olemas erinevad kettad. Õisprinterid on väga aeglased (10- 75 tähte sekundis), kuid nende kvaliteet on võrreldav kõrgekvaliteedilise kirjutusmasinaga. Seda tüüpi printerid ei ole võimelised printima graafikat ja on enamasti väga müratekitavad. Tindiprits- ehk jugaprinterid ja vahaprinterid Viimaste aastate üheks kõige populaarsemaks prinditehnoloogiaks on kujunenud tindipritsimis- ehk jugatehnoloogia, millele veel 90. Aastate alguses ennustati peatset kadu. Tehnoloogia rajaneb prindipeale, mis sisaldab suure arvu ülipeenikesi düüse, mille kaudu paberile juhitakse vedelat värvi (tinti).
väheneval määral kasutatakse veel tänapäevalgi. Sellel tehnoloogial põhineb nõelmaatriks-, õis- ja ridaprinterite töö. Viimased prindivad terve rea korraga, kasutades tähetüüpidega elastset ketti või trumlit, saavutades trükikiiruseks kuni 2000 rida/min. Õis- ja kettprintereid tänapäeval praktiliselt enam ei kasutata, samuti on langenud nõelmaatriksprinterite osakaal, asendudes odavate tindiprits printeritega. Tüüp Iseloomustus Tüüpiline rakendus Nõelmaatriksprinter Lööktehnoloogia, odav ja vähenõudlikBüroos-, pangas- ja andmekandja suhtes; väikeraamatupidamises lahutusvõime, aeglane graafikatöös. Asendamatud paljuosaliste
annaabi.ee 
