Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Printerid (0)

1 Hindamata
Punktid
Printerid
Elise Kasak
Mis on printer?
Arvuti kirjutav välisseade, s.o. seade, mis
trükib arvutis oleva teksti või graafilise
kujutise paberile, kilele vms. andmekandjale.
Ajaloost...
Esimesed arvutiprinterid võeti kasutusele
juba elektronarvutustehnika algusaastatel.
Täielik süsteem koosnes 5200-st
vaakumlambist, kaalus 29 000 naela ehk
13154,4 kilogrammi ja tarbis 125 kW
elektrienergiat.
Tööpõhimõtte järgi jaotatakse
printerid:
Löökprinterid: (odav, vähenõudlik, aeglane)
Nõelmaatriksprinter
Õisprinter
Ridaprinter
Löögita printerid:
Termoprinterid (termokontaktprinter , termosiirdeprinter ,
sublimatsiooniprinter ).
Fotoelektriline printer (LED-printer, laserprinter)
Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter)
Nõelmaatriksprinter
Kirjutuspeas paiknevad nõelad löövad läbi
värvilindi vastu paberit, tekitades sellega punktidest
moodustatud kirjamärke.
Jagunevad kaheks põhirühmaks: 9- ja 24-nõelased.
Eelised: trükijälg on arhiveerimiskindel ja printeri
hind väga madal.
Puudused: suhteliselt tagasihoidlik prindikvaliteet
(piiratud lahutusvõime) ja kõrge müratase.
Nõelmaatriksprinter
Nõelmaatriksprinteri tööpõhimõte
(1 elektrooniline juhtlülitus, 2 võimendid elektromagnetite tüürimiseks, 3 värvilint,
4 nõelu sisaldav prindipea (kirjutuspea), 5 prinditava märgi jäljend (punktmosaiik)
paberil, 6 prindipeas paiknevad elektromagnetid).
Õisprinter
Olid kasutusel 1980-ndatel .
Ratast keerutatakse kuni soovitud kirjamärk on suunatud vastu
paberit. Seejärel löökhaamer (print hammer) lööb hoova vastu
märgitüüpi, mis tabab trükilinti, jättes paberile soovitud kujutise.
Töökiirus on 30-60 märki sekundis.
Miinuseks on asjaolu, et sellega ei saa printida graafikat. Seda
tüüpi printerid on väga mürarikkad ja aeglased mistõttu neid
enam ei kasutata.
Õisprinteri tähekandur
Ridaprinter
Prindib terve rea korraga.
Puudus: trükikvaliteet väga madal nind mürarikas
ning ei saa printida graafikat.
Veab paberit edasi mööda sakilisi rattaid ehk
perfoveokeid
Printeri töökiirus 1000- 3000 rida minutis.
Suurim kasutusvaldkond kauplustes- tsekkide
väljatrükiks
Pimekirja printer (Braille
printer)
Mõeldud pimedatele inimestele.
Pimedate kiri koosneb paberipinnal olevatest kõrgematest
punktidest, mis iseloomustavad tähti ja sümboleid.
Nõelmaatrikssüsteem on üleseshitatud magneetilise jõudu
abil.
Nõela ümbritsev mähis saab laengu, mille tulemusena
nõel kerkib ja tekitab tugevamasse perfopaberisse
vastavad mügarikud.
Termoprinter
Vastupidavad ja madalate ülalpidamiskuludega.
Termoelemendid põletavad paberisse jälje ning
tekib kujutis.
Termoelementidest eralduva soojuse toimel muudab
soojustundlik paber oma värvust.
Lisaks mustvalgele trükile on kasutusel ka
mitmevärvilised värvilindid (kiled).
Fotoelektriline printer
(laserprinter, LED-printer)
Tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel
protsessil, mis algselt töötati välja
paljundusmasinate jaoks.
Laserprinteri mustvalge trükk ületab oma
kvaliteedilt ja vastupidiselt kõik oma
konkurendid.
Enne printima hakkamist loeb printer mällu
kogu lehekülje.
Laserprinter
Jugaprinter (mullprinter,
tindiprinter)
Sissemonteeritud mootorit skännerib printimispea
vasakult paremale liikudes lehel horisontaalsete
ridadena.
Tohutu suureks eeliseks laserprinterite ees on
värvilised tindiprinterid, mis on teinud värvitrüki
hinna poolest vastuvõetavaks ka tavakasutajale.
Neid on aga kulukam ülal pidada.
Plotter
Arvjooniste, diagrammide, kaartide,
arhitektuurijooniste loomiseks.
Erinevus printerist seisneb selles, et loodava
kujutise jooned ei koosne mitte
üksikpunktidest (punktiirist), vaid
tõmmatakse pideva joonena.
Vasakule Paremale
Printerid #1 Printerid #2 Printerid #3 Printerid #4 Printerid #5 Printerid #6 Printerid #7 Printerid #8 Printerid #9 Printerid #10 Printerid #11 Printerid #12 Printerid #13 Printerid #14 Printerid #15 Printerid #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisu8 Õppematerjali autor
Nõelmaatriksprinter
Õisprinter
Ridaprinter
Termoprinterid (termokontaktprinter , termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter ).
Fotoelektriline printer (LED-printer, laserprinter)
Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter)

Sarnased õppematerjalid

Printerid
51
ppt

Printerid

Arvutite lisaseadmed Kaasaegses ühiskonnas on eesmärgiks "paberivaba" kontor. Vaatamata sellele, kasutame me endiselt paberkandjat, mida on siiski mugavam lugeda või väiksemate mahtude korral endaga kaasas kanda. Seega varem või hiljem tekib vajadus soetada endale printer kontorisse, koju. Arvuti lisa-/välisseade, mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale. Löökprinterid: odav, vähenõudlik, aeglane. Nõelmaatriksprinter Õisprinter Ridaprinter Löögita printerid: Termoprinterid (termokontaktprinter , termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter ). Fotoelektriline printer (LED-printer, laserprinter) Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter) Löökprinterid töötavad tehnoloogial, kus

Arvutite lisaseadmed
Printerid ja nende tüübid
13
doc

Printerid ja nende tüübid

Printerite liigid Printereid võid jagada kategooriate vahel mitme eri teguri järgi: - tava- ja võrguprinterid; - personaalne-, töögrupi-, suure töögrupi- (ka terve kontori), tööstuslik jne. printer; - väljaprindi formaadi järgi (foto 10x15cm, A4, A3, A2, A1, A0); - printtehnoloogia - termo-, sublimatsioon-, tindi-, vaha-, laser- ja nõelprinter; - mustvalget või värvilist trükki võimaldav printer. Sagedane küsimus on printeri ostul - kas soetada laser- või tindiprinter? Siinkohal tuleks selgeks teha endale, mille jaoks on Teil printerit vaja (laias laastus): - fotode printimiseks; - dokumentide printimiseks, kuid vahel oleks vaja ka fotot printida; - ainult mustvalgete dokumentide printimiseks; jne. Printerid Laser- ja LED printerid LED-printer Suht sama mis laserprinter LED-printeri puhul kasutatakse trumli aktiveerimiseks

Trükitehnoloogia
Printerid
9
doc

Printerid

ja laserprinter. Printerite liigid Printereid võid jagada kategooriate vahel mitme eri teguri järgi: - tava- ja võrguprinterid; - personaalne-, töögrupi-, suure töögrupi- (ka terve kontori), tööstuslik jne. printer; - väljaprindi formaadi järgi (foto 10x15cm, A4, A3, A2, A1, A0); - printtehnoloogia - termo-, sublimatsioon-, tindi-, vaha-, laser- ja nõelprinter; - mustvalget või värvilist trükki võimaldav printer. Sagedane küsimus on printeri ostul - kas soetada laser- või tindiprinter? Siinkohal tuleks selgeks teha endale, mille jaoks on Teil printerit vaja (laias laastus): - fotode printimiseks; - dokumentide printimiseks, kuid vahel oleks vaja ka fotot printida; - ainult mustvalgete dokumentide printimiseks; jne. Printerid Laser- ja LED printerid Laserprinterite tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil, mis teatavasti algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks.

Arvutiõpetus
Printerid
22
odt

Printerid

Sindi Gümnaasium Madli Lillo 10a Printerid Referaat Sindi2009 SISUKORD 1.PRINTERI EELLUGU .....................................................................................................................2 2. PRINTERI EELKÄIJA - KIRJUTUSMASIN ................................................................................3 3. PRINTERITE LIIGITUS ................................................................................................................4 4

Informaatika
Printerid - referaat
11
doc

Printerid - referaat

........................................................10 JUGAPRINTERID...............................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................................. 11 3 Printer on arvuti kirjutav ja ka tähtsaim välisseade, mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale. Paljudel juhtudel täidab printer ka plotteri süsteemi, st teda kasutatakse kahemõõtmelise pidevatest joontest koostatud graafilise kujutise loomiseks. JAGUNEMINE Printereid võib tööpõhimõtte järgi jagada kahte suurde klassi: löök- ja löögita printerid. Kõik nõelmaatriks printerid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Löögita

Informaatika
Exami materajal
50
doc

Exami materajal

Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide

Arvutid
Arvutite riistvara
142
doc

Arvutite riistvara

..................................................................................................45 5.5. Energiasääste, ohutus, kiirguskaitse ja demagneetimine...............................................46 5.6. Graafikastandardid........................................................................................................47 5.7.Vedelkristallkuvar...........................................................................................................49 6. PRINTER.............................................................................................................................52 6.1. Printerite kvaliteedi näitajad ja tehniline iseloomustus.................................................53 6.2. Arvutikirjad ja kooditabelid...........................................................................................59 6.3. Tarkvaratoetus (emuleeringud)......................................................................................61

Arvutid
Arvutid kordamisküsimused
38
docx

Arvutid kordamisküsimused

Töötab ta protsessori kiirusega. Järgneb vahemälu (peidikmälu, Cache) mis on juba suurema mahuga, aga ka mõnevõrra aeglasem. Esimesed kakas on realiseeritud reeglina staatilise suvapöördus mäluna mis on kiirem dünaamilisest. Põhimälu on dünaamiline suvapöördus mälu mis tagab suurema pakkimistiheduse kristallil kui dünaamiline, kuid on ka aeglasem. Järgnevad juba järjesti pöördusega mälud mis on veelgi aeglasemad, kuid suurema mahulised. 9. Printerid Printer seade, mis toodab teksti või graafikat elektrooniliselt salvestatud dokumentidest füüsilistele meediakandjatele, näiteks paberile või kilele. Enamasti mõeldakse printeri all arvutist sõltuvat lisaseadet, kuid uuemad printerid saavad hakkama ka ilma arvutita. Vanasti toimus andmevahetus arvuti ja printeri vahel paralleelportide, tänapäeval enamasti USB kaabli kaudu. Võrguprinteril on sisseehitatud, tüüpiliselt traadita ja/või ethernetil põhinev

Arvutid i




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun