...............................................................................8 8.LASERPRINTER..............................................................................................................................9 9.MAATRIKSPRINTER e. NÕELPRINTER....................................................................................10 10.VÕRGUPRINTER........................................................................................................................11 10.1. USB või võrguprinter............................................................................................................11 10.2 Tava- ja võrguprinter..............................................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................................19 1.PRINTERI EELLUGU Esimesed arvutiprinterid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika
Taolise lahendusega on tavaliselt suurt formaati kasutavad plotterid. Joonestusvahendid on väga mitmesugused. Mõnele plotterile kõlbab pastapliiatski, kuid tavaliselt kasutatakse spetsiaalseid joonestuspliiatseid. Reeglina on pliiatsid mitmes värvitoonis ja seetõttu on võimalik ka joonis koostada mitmevärvilisena. Pliiatsivahetuse teeb plotter ise- viib eelmise oma kohale ja haarab uue. On ka ühevärvilisi plottereid. Võrguprinter on printer, mis on ühendatud arvutivõrku IP-aadressi aadressi või mõne muu võrguprotokolli alusel või teenendab võrku läbi baasarvuti. Võrguprinter võib olla ühendatud arvuti perifeeriaseadmeks ja olla jagatud kasutamiseks selles võrgus olevate arvutite vahel, kuid võib olla ka iseseisev üksus arvutivõrgus. Põhiliselt kasutatakse võrguprintereid büroodes, asutustes ja koolides. Printerite ühildatavus võimalused USB 2.0 Integrated Wireless LAN
asetseva sümboliga (sarnane kirjutusmasinas kasutatava tehnoloogiaga). 1970.a. ilmunud õisprinterite ketaspea ehk õis sisaldab 96 kuni 130 tähetüüpi. Trükkimisel keeratakse ketast seni, kuni jõutakse vajaliku sümbolini ning see lüüakse pisikese löögihaamriga läbi tindilindi vastu paberit. Erinevate tähetüüpide jaoks on olemas erinevad kettad. Õisprinterid on väga aeglased (10- 75 tähte sekundis), kuid nende kvaliteet on võrreldav kõrgekvaliteedilise kirjutusmasinaga. Võrguprinter on printer, mis on ühendatud arvutivõrku IP-aadressi aadressi või mõne muu võrguprotokolli alusel või teenendab võrku läbi baasarvuti. Võrguprinter võib olla ühendatud arvuti perifeeriaseadmeks ja olla jagatud kasutamiseks selles võrgus olevate arvutite vahel, kuid võib olla ka iseseisev üksus arvutivõrgus. Põhiliselt kasutatakse võrguprintereid büroodes, asutustes ja koolides. Printerite ühildatavus võimalused USB 2.0 Integrated Wireless LAN
ja 2. kihile. 8 Haapsalu Kutsehariduskeskus Andres Nurk A1 5. LAN Kohtvõrk. Kohalik arvutivõrk kus arvutite vaheline kaugus ei ületa 1000 meetrit. Kohtvõtku kasutatakse suurte ressursside (suured kettad, võrguprinter jne) ühiskasutuseks ning andmesideks. Võrku lülitumisel küsitakse kasutajalt harilikult kasutajatunnust ja parooli. Ühendus välisvõrkudesse (Internetti) on tavaliselt korraldatud läbi ühe keskse seadme (serverarvuti või võrguseadme nagu jaotur, kommutaator vms). Kohtvõrgus olevad arvutid on ühendatud HUBi või Switchi(kontsntraatori või kommutaatori) abil teise arvuti või muu perifeerse seadmega. Omavahelise ühenduse jaoks kasutatakse
dünaamiliselt hallata ja automatiseerida unikaalse IP-aadressi omistamist kohtvõrgu seademetele (juhul kui eelnevalt on defineeritud MAC ja/või IP-aadresside nimekiri) ja võimaldab seda kasutada teataval ajavahemikul. DHCP serveri võimalust kasutamata tuleb IP-aadressid määrata käsitsi ning igale võrguseadmele eraldi. DHCP võimaldab kasutada ka staatilisi ehk püsivaid IP-aadresse seadmetel, mis seda vajavad (võrguprinter näiteks). DHCP on samaks otstarbeks mõeldud BOOTP ehk Bootstrap protokolli edasiarendus. b. Protokoll, mis defineerib automaatse IP seadete edastamise. IP seadeid DHCP klientprogrammidele jagab DHCP server. Laboris kasutatavates ruuterites on DHCP serveri funktsioon sisse ehitatud. Ruuteri seadistusliidese kaudu saab DHCP serveri tööd häälestada. 6. Mis on NAT (Network Address Translation) ja kuidas see töötab?
Toiteplokk saadab enne käivitumist emaplaadile elektrilise signaali, saamaks kinnitust, et süsteemil on küllaldaselt energiat, et töötada korrektselt. CRT on kineskoopmonitor, LPT paralleelport, COM jadaport, PS2 hiire/klaveri port Võrgu ja arvuti diagnostikavahendid ja nende kasutamine. Ping Kõige populaarsem ja ka kiirem viis probleemidele jälile saamiseks on käsk ping, mis võimaldab määrata, kas uuritav võrguressurss (server, arvuti, ruuter, võrguprinter jne) töötab või mitte. Ping kasutab oma päringute saatmiseks ICMP protokolli. Mõnikord võib juhtuda, et uuritaval seadmel on see protokoll keelatud, siis on seade pingile nähtamatu. Andes käsu ping, saadetakse päring uuritavale seadmele, mis siis päringule vastab. Seda tehakse vaikimisi neli korda. Tulemustes näidatakse iga paketi edasi-tagasi käimise aega millisekundites ja eluiga (TTL) ning kokkuvõtvat statistikat. Eluea järgi võib öelda, mitu võrgusõlme on pakett läbinud
.) OSI võrgukiht IP protokoll (RFC 791, 823) o TCP/IP südamik o kasutusel Internetis o marsruuditav - pakett on suunatav ühelt võrgusõlmelt teisele kuni sihtpunktini marsruuditavad on ka nt IPX, AppleTalk, XNS mittemarsruuditavad nt NetBEUI. Host, marsruuter Host - IP võrgus olev seade, millel on unikaalneIP aadress o nt lauaarvuti, server, võrguprinter,... Marsruuter on seade, mis ühendab erinevaid IP võrke o on ise ühe liidesega igas võrgus o igas võrgus unikaalne IP aadress o vahendab pakette erinevate võrkude vahel IP protokoll Kasutusel kaks versiooni - IPv4 ja IPv6 Pakett on datagramm lisaks hulk abiprotokolle o ICMP (Internet Control Message Protocol) o IGMP (Internet Group Management Protocol) o ARP(Address Resolution Protocol)
annaabi.ee 
