Maatriksprinter NIMI RÜHM Maatriksprinter ehk nõelprinter • Enamasti 9, 18 või 24 nõelase trükkimispeaga • Parim trükitihedus 360x360 punkti tolli kohta (dpi) • Värvilindi ressurss ulatub tavaliselt vaid 200-400 poognani OKI ML5591 Dot Matrix Printer - ECO Versioon Kuidas töötab? • Printer toodab tähti ja illustratsioone lüües prindipeas (vt. joonist) asuvate nõeltega vastu värvilinti • Tulemusena moodustavad lähestikku asuvad punktid vastava kujutise • Trükivad poole rea kaupa Nõelmaatriksprinteri printimispea • Printeri peas asuvad nõelad püstises tulbas • Kuigi nõelad asetsevad teineteisele äärmiselt lähedal, on iga nõel eraldi kontrollitav • Printimispea kulgeb horisontaalselt mööda paberit • Igas punktis käivituvad erinevad nõelte kombinatsioonid Nõelmaatriksprint ...
skanneerida. Käsiskänner Filmi skänner veebikaamera Selle abil saab Klaaspinda puhastada (live)pilti vaadata. aeg-ajalt Väljundseadmed printer Selle abil saab Tindiprinter, Tindiprinteritel kaasas printida arvutist laserprinter, vastav puhastamise paberile erinevaid nõelprinter. programm. Vajadusel Töid, pilte jm. kasutada spetsialisti abi plotter arvuti välisseade tindiprits-, termo- ja arvjooniste, laserplottereid diagrammide, (suleplotterite) kaartide, arhitektuurijooniste jms. loomiseks. Sisend-väljunseadmed
Maatriksprinter teeb töötamisel hirmsat müra, aga see on ainus printer, mis on võimeline tegema korraga 34 koopiat (raamatupidamisdokumendid, tollideklaratsioonid...). Lihtsama teksti või raamatupidamisdokumentide trükkimiseks sobib maatriksprinter. Teeb töötades päris korralikku lärmi, aga võimaldab printida ka mitu eksemplari läbi kopeerpaberi. Toodetakse 9nõelaseid ja 24nõelaseid maatriksprintereid. Maatriksprinter e. Nõelprinter. Nõelprinter, mille prindipea sisaldab üht või kaht rida nõelu, millest moodustatakse tähekujundeid ja siis surutakse läbi tindiga immutatud lindi vastu paberit. Prindipea prindib rea algusest lõpuni, seejärel järgmise rea jne. Mida rohkem on nõelu, seda suurem on printeri eraldusvõime. Maatriksprinter on hetkel üks vanemaid säilinud printimistehnoloogiaid. Printeri tööpõhimõte on väga lihtne väikeste nõeltega surutakse läbi värvaine lindi paberile punktikesi
Printerite tüübid Printerid saab väga laias laastus jaotata löökprinteriteks ja löögita printeriteks. Täpsemalt saab neid jagada järgmiselt: Löökprinterid Kõik nõelmaatriksprinterid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Nende hulka kuulub ka muid printeritüüpe (kuul- ja trummelprinterid jne.), mis tänapäeval on aga kasutusest kadunud. 1) Maatriksprinter e. nõelprinter Maatriksprinterid on löögiga printerid. Need töötavad peaaegu samuti nagu jugaprinterid, kuid värvidüüside asemel on neil komplektist peentest nõeltest ja neid juhtivatest elektromagnetitest prindipea. Metallnõeltega "tulistatakse" värvilindi pihta, mille taga asub paber. Maatriksprinter on kõige odavama kulumaterjaliga printer. Seda kasutatakse kohtades, kus on kasutusel isekopeeruvad ehk mitmekihilised blanketid, näiteks pankades blankettide printimisel.
Funktsiooniklahvid F1-F12 on mõeldud programmi funktsioonide täitmiseks (käskude andmiseks). Kuvarite kaks põhitüüpi on kineskoopkuvar ja vedelkristallkuvar. Põhilised näitajad, mis iseloomustavad kuvareid on diagonaali pikkus, eraldusvõime, kõrgkvaliteetse televisiooni, kujutatavate värvuste arv ja kujutise uuendamise sagedus. Videokaardi ülesanne on ekraanipildi koostamine ja uuendamine. Kolme erinevat liiki printereid on: tindiprinter, laserprinter ja nõelprinter. Skänner on seade, mille abil saab arvutisse sisestada juba olemasolevaid pilte. Kodustes tingimustes on arvutid ühendatud Internetiga sageli telefoniliini kaudu vastavate modemite abil. Skänneri, digitaalse kaameraga, veebikaameratega saab pilte arvutisse laadida. Võrgukaarti, ruuterit või modemit on vaja arvutivõrgu ehitamisel. Digitaliseeritud on esitatud arvude kujul. Arvutiprogramm on käskude jada, mis kirjeldab samm-sammult, mida on vaja teha.
Sisukord 1.Mis on printer?..................................................................................................... 3 2.Printerite tüübid................................................................................................... 5 2.1Löökprinterid.................................................................................................. 5 2.1.1 Maatriksprinter e. Nõelprinter.................................................................5 2.1.2 Õisprinter (Daisy-wheel)..........................................................................6 2.2 Löögita printerid........................................................................................... 6 2.2.1 Termoprinterid......................................................................................... 6 2.2.2 UV printerid.............................................................
1. Nimeta kuvarite kaks põhitüüpi.kineskoopkuvar ja vedelkristallkuvar. 2. Nimeta kolme erinevat liiki printereid.laserprinter, tindiprinter ja nõelprinter. 3. Nimeta enam levinud operatsioonisüsteeme. Kuidas need omakorda jagunevad?Windows, linux ja android. Windowsi versioonid on jagunenud omakorda väljaanneteks vastavalt sellele, milliseid võimalusi need sisaldavad. Tavaliselt on koduarvutitele paigaldatud väljaanne, mille nimetuses on sõna Home (kodu). Ametiasutustes kasutatakse tavaliselt suuremat turvalisust nõudvate või ühiskasutuses olevate süsteemide jaoks mõeldud väljaandeid
Mõned printerid ühendatakse otse skanneri ja/või faksimasinaga ühtseks süsteemiks, et toimida nagu koopiamasin. Printerid on siiski reeglina aeglased seadmed (30 lehekülge minutis loetakse kiireks, kuid paljud odavad printerid on sellest palju aeglasemad) ja lehekülje hind tuleb tegelikult suhteliselt kõrge. Printerid jaotatakse tindiga ja tindita printeriteks. Printerite tüübid on UV printerid, monokroomsed, värvi- ja fotoprinterid, maatriksprinter e. nõelprinter, õisprinter, LED-printer,vedeltindi printerid, CIJ tindiprinterid, DOD printerid,tahke tindi printerid,värvi sublimatsiooni printerid ja termoprinterid. Minuarust võiks need printerid muutuda multifunktsionaalseks ehk võiks tulla välja selline printer mis seisab sul kodus nurgas ja paned siis arvutist printima sellise tehnoloogiaga millega ise tahad. Võiks olla printer kõikide nende eeltoodud teholoogiatega. Klaviatuurid Klaviatuurid on olnud aegade jooksul suhteliselt muutumatud
düüside kaudu. Vastavalt sellele, kas arvutist saadeti teele tekst või pilt, moodustuvad värvipunktidest tähemärkide või joonise kujundid. Nõelprinterid töötavad peaaegu samuti kui jugaprinterid, ainult et värvidüüside asemel on neil komplektist peentest nõeltest ja neid juhtivatest elektromagnetitest prindipea. Metallnõeltega "tulistatakse" värvilindi pihta, mille taga asub paber. Niisiis meenutab nõelprinter ka kirjutusmasinat, ainult tähetüüpide asemel moodustavad tähemärke teatud maatriksina paigutatud nõelte löögid. Odavad 9 nõelast koosnevate prindipeadega maatriksprinterid on harilikult aeglasemad, kehvema prindikvaliteediga ja lärmakamad kui nende 24-nõelalised veidi kallimad sugulased. Nõelmaatriksprinterite tuntumad tootjad on Epson, Star, Brother, Panasonic ja OKI. NB! Nõelprintereid on igasuguse väljanägemisega, kuid alati leiate
Tänapäeval on peamised printeritüübid termoprinter, maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter. Printerite liigid Printereid võid jagada kategooriate vahel mitme eri teguri järgi: - tava- ja võrguprinterid; - personaalne-, töögrupi-, suure töögrupi- (ka terve kontori), tööstuslik jne. printer; - väljaprindi formaadi järgi (foto 10x15cm, A4, A3, A2, A1, A0); - printtehnoloogia - termo-, sublimatsioon-, tindi-, vaha-, laser- ja nõelprinter; - mustvalget või värvilist trükki võimaldav printer. Sagedane küsimus on printeri ostul - kas soetada laser- või tindiprinter? Siinkohal tuleks selgeks teha endale, mille jaoks on Teil printerit vaja (laias laastus): - fotode printimiseks; - dokumentide printimiseks, kuid vahel oleks vaja ka fotot printida; - ainult mustvalgete dokumentide printimiseks; jne. Printerid Laser- ja LED printerid Laserprinterite tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil, mis teatavasti
Ehk "tindipritsid" piserdavad vedelat trükivärvi paberile imepisikeste düüside kaudu. Vastavalt sellele, kas arvutist saadeti teele tekst või pilt, moodustuvad värvipunktidest tähemärkide või joonise kujundid 1.5.5 Nõelprinterid Töötavad peaaegu samuti kui jugaprinterid, ainult et värvidüüside asemel on neil komplektist peentest nõeltest ja neid juhtivatest elektromagnetitest prindipea. Metallnõeltega "tulistatakse" värvilindi pihta, mille taga asub paber. Nõelprinter meenutab ka kirjutusmasinat, ainult tähetüüpide asemel moodustavad tähemärke teatud maatriksina paigutatud nõelte löögid. 1.5.6 Õisprinter On printer, mis kasutab printimise elemendina plastikust või metallist printimisketast, mille moodustavad keskosast kiirtena väljaulatuvad vardakesed koos tipus asetseva sümboliga (sarnane kirjutusmasinas kasutatava tehnoloogiaga). 1970.a. ilmunud õisprinterite ketaspea ehk õis sisaldab 96 kuni 130 tähetüüpi. Trükkimisel keeratakse
Tänapäeval on peamised printeritüübid termoprinter, maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter. Printerite liigid Printereid võid jagada kategooriate vahel mitme eri teguri järgi: - tava- ja võrguprinterid; - personaalne-, töögrupi-, suure töögrupi- (ka terve kontori), tööstuslik jne. printer; - väljaprindi formaadi järgi (foto 10x15cm, A4, A3, A2, A1, A0); - printtehnoloogia - termo-, sublimatsioon-, tindi-, vaha-, laser- ja nõelprinter; - mustvalget või värvilist trükki võimaldav printer. Sagedane küsimus on printeri ostul - kas soetada laser- või tindiprinter? Siinkohal tuleks selgeks teha endale, mille jaoks on Teil printerit vaja (laias laastus): - fotode printimiseks; - dokumentide printimiseks, kuid vahel oleks vaja ka fotot printida; - ainult mustvalgete dokumentide printimiseks; jne. Printerid Laser- ja LED printerid LED-printer Suht sama mis laserprinter LED-printeri puhul kasutatakse trumli aktiveerimiseks
värvaineteks ehk pigmentideks. Pigmentidel on parem valguskindlus. Värvid võivad kuivada UV kiirguse abil või keemilise reaktsiooni tulemusel, kus eraldub mõni ühend (näiteks vesi või orgaaniline lahusti). Printeritüübid: Löökprinterid - Kõik nõelmaatriksprinterid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Nende hulka kuulub ka muid printeritüüpe (kuul- ja trummelprinterid jne.), mis tänapäeval on aga kasutusest kadunud. Maatriksprinter e. nõelprinter - Maatriksprinterid on löögiga printerid. Need töötavad peaaegu samuti nagu jugaprinterid, kuid värvidüüside asemel on neil komplektist peentest nõeltest ja neid juhtivatest elektromagnetitest prindipea. Metallnõeltega "tulistatakse" värvilindi pihta, mille taga asub paber. Õisprinter (Daisy-wheel) - Printer, mis kasutab printimise elemendina plastikust või metallist printimisketast, mille moodustavad keskosast kiirtena
Eri protsessoritel on üldiselt erinev tehete hulk ja valik, kuid tavaliselt hõlmab see aritmeetilisi (minimaalselt liitmine ja lahutamine) ning loogilisi tehteid (JA, VÕI, EITUS) ja nihutusoperatsioone (kahendarvu bitid nihutatakse oma senise positsiooni suhtes kas vasakule või paremale). 40.Printer ja värvitrükk. Printer - Perifeeriaseade arvutist tulevate andmete trükkimiseks mingile maisele kandjale. maatriksprinter (Dot matrix printer) (Nõelprinter, mille prindipea sisaldab üht või kaht rida nõelu, millest moodustatakse tähekujundeid ja siis surutakse läbi tindiga immutatud lindi vastu paberit. Prindipea prindib rea algusest lõpuni, seejärel järgmise rea jne. Mida rohkem on nõelu, seda suurem on printeri eraldusvõime. Näit. 9 nõelaga saab mustandikvaliteedi ja 24 nõelaga kirjutusmasinakvaliteedi. Printimiskiirused ulatuvad 200 kuni 400 tähemärgini sekundis, mis vastab 90 kuni 180 reale minutis)
tõenäoliselt hinnast. *Selleks et vaheldamist rakendada, peavad mälumoodulid olema identsed. Vaheldamine muudab tunduvalt efektiivsemaks ka DRAM-tüüpi mälude kasutamise, kuna ta aitab kompenseerida viimase pisut aglasemat sisenemisaega. 36. Printerid[1] Laias laastus jaoatakse printerid löögiga ning löögita printeriteks. Löökprintereid kasutatakse nüüdisajal vaid vähenõudlikute ülesannete jaoks nagu pangakviitungite trükkimine jms. *Nõelmaatriksprinter- Nõelprinter, mille prindipea sisaldab üht või kaht rida nõelu, millest moodustatakse tähekujundeid ja siis surutakse läbi tindiga immutatud lindi vastu paberit. Mida rohkem on nõelu, seda parem on printeri eraldusvõime(nt. 9 nõelaga saab mustandikvaliteedi, 24 nõelaga kirjutusmasinakvaliteedi jne). Printimiskiirus ulatub 200...400 tähte sekundis e. 90-180 rida minutis. Maatriksprinteri nõelu saab juhtida solenoididega. Odav ning lärmakas. Tänapäeval ei ole laias kasutuses.
Näide: Line on 16 baiti s.o. neli 32 bitist sõna. Mälu on 1 Mb ja seega koosneb 64 K linest. Cache koosneb 4096-st linest. Et laetud cachesse võib olla laetud ükstaskõik milline 64 K lineston tag 16 bitine. Kogumassotsiatiivne vahemälu (Set associative-mapped cache): Set associative-mapped cache kompromiss direct-mapped ja täielikult associative cache vahel. 3. Printerid maatriksprinter (Dot matrix printer) (Nõelprinter, mille prindipea sisaldab üht või kaht rida nõelu, millest moodustatakse tähekujundeid ja siis surutakse läbi tindiga immutatud lindi vastu paberit. Prindipea prindib rea algusest lõpuni, seejärel järgmise rea jne. Mida rohkem on nõelu, seda suurem on printeri eraldusvõime. Näit. 9 nõelaga saab mustandikvaliteedi ja 24 nõelaga kirjutusmasinakvaliteedi. Printimiskiirused ulatuvad 200 kuni 400 tähemärgini sekundis, mis vastab 90 kuni 180 reale minutis)
Näide: Line on 16 baiti s.o. neli 32 bitist sõna. Mälu on 1 Mb ja seega koosneb 64 K linest. Cache koosneb 4096-st linest. Et laetud cachesse võib olla laetud ükstaskõik milline 64 K lineston tag 16 bitine. Kogumassotsiatiivne vahemälu (Set associative-mapped cache): Set associative-mapped cache kompromiss direct-mapped ja täielikult associative cache vahel. Printerid maatriksprinter (Dot matrix printer) (Nõelprinter, mille prindipea sisaldab üht või kaht rida nõelu, millest moodustatakse tähekujundeid ja siis surutakse läbi tindiga immutatud lindi vastu paberit. Prindipea prindib rea algusest lõpuni, seejärel järgmise rea jne. Mida rohkem on nõelu, seda suurem on printeri eraldusvõime. Näit. 9 nõelaga saab mustandikvaliteedi ja 24 nõelaga kirjutusmasinakvaliteedi. Printimiskiirused ulatuvad 200 kuni 400 tähemärgini sekundis, mis vastab 90 kuni 180 reale minutis)
Miinus ka oskamatus oma sisu asendada: selleks strateegiad LRU, LFU, FIFO jne. KOGUMASSOTSIATIIVNE kompromiss assotsiatiivse ja otsevastavusega peidikmälu vahel. Kasutatakse elemente mõlemas tehnoloogiast. Kõige rohkem kasutatav. 3. PRINTERID, VÄRVITRÜKK Laias laastus jaotatakse löögiga ja löögita printeriteks. Löökprintereid kasutatakse nüüdisajal vähenõudlike ülesannete jaoks nagu pangakviitungite trükkimine jms. MAATRIKSPRINTER nõelprinter, mille prindipea sisaldab üht või kaht rida nõelu, millest moodustatakse tähekujundeid mis siis surutakse läbi tindiga immutatud lindi vastu paberit. Mida rohkem nõelu seda suurem printeri eraldusvõime. NT 9 nõelaga mustandikvaliteet, 24 nõelaga kirjutusmasinakvaliteet jne. Printimiskiirus 200-400 tähte sekundis ehk 90-180 rida minutis. Nõelu saab juhtida solenoididega. Odav ja lärmakas. Tänapäeval pole laias kasutuses.
ühe punktina. Saadakse need kolme värvi punktid kolme elektron kurega mõjutades kolme eri lisanditega luminofoori punkti Ekraani taga enne luminofoori on mask (Shadow mask) mis garanteerib, et elektronkiir langeb ainult õigele punktile aga mitte ka naabritele. Samas langeb osa elektron kurest ka maskile ja seega väheneb heledus · Printer (Printer) maatriksprinter (Dot matrix printer) (Nõelprinter, mille prindipea sisaldab üht või kaht rida nõelu, millest moodustatakse tähekujundeid ja siis surutakse läbi tindiga immutatud lindi vastu paberit. Prindipea prindib rea algusest lõpuni, seejärel järgmise rea jne. Mida rohkem on nõelu, seda suurem on printeri eraldusvõime. Näit. 9 nõelaga saab mustandikvaliteedi ja 24 nõelaga kirjutusmasinakvaliteedi. Printimiskiirused ulatuvad 200 kuni 400 tähemärgini sekundis,
ühe punktina. Saadakse need kolme värvi punktid kolme elektron kurega mõjutades kolme eri lisanditega luminofoori punkti Ekraani taga enne luminofoori on mask (Shadow mask) mis garanteerib, et elektronkiir langeb ainult õigele punktile aga mitte ka naabritele. Samas langeb osa elektron kurest ka maskile ja seega väheneb heledus Printer (Printer) o maatriksprinter (Dot matrix printer) (Nõelprinter, mille prindipea sisaldab üht või kaht rida nõelu, millest moodustatakse tähekujundeid ja siis surutakse läbi tindiga immutatud lindi vastu paberit. Prindipea prindib rea algusest lõpuni, seejärel järgmise rea jne. Mida rohkem on nõelu, seda suurem on printeri eraldusvõime. Näit. 9 nõelaga saab mustandikvaliteedi ja 24 nõelaga kirjutusmasinakvaliteedi. Printimiskiirused ulatuvad 200 kuni 400 tähemärgini sekundis,
2) NOW – võrreldes MPP-ga ei ole olemas kommunikatsiooniprotsessorit. Võivad olla erinevalt realiseeritud - protsessorid suhtlevad omavahel ilma I/O seadmeteta või näiteks töötavad erinevatel režiimidel. MISD – mitu käsuvoogu ja üks andmevoog Paralleelprotsessorit MISD praktikas ei kasutata. Tegemist on pigem abstraktse mudeliga. Meil on erinevad käsud ja seejuures ühed andmed, mida protsessorid töötlevad. 14. Printerid ja värviline trükk Maatriksprinter (Nõelprinter, mille prindipea sisaldab üht või kaht rida nõelu, millest moodustatakse tähekujundeid ja siis surutakse läbi tindiga immutatud lindi vastu paberit. Prindipea prindib rea algusest lõpuni, seejärel järgmise rea jne. Mida rohkem on nõelu, seda suurem on printeri eraldusvõime. Printimiskiirused on 90-180 rida minutis. Kõigi löökprinterite juures tekitatakse kujund paberile löögiga läbi värvilindi. Erinevus on selles, kuidas ja millega teostatakse löök
düüside kaudu. Vastavalt sellele, kas arvutist saadeti teele tekst või pilt, moodustuvad värvipunktidest tähemärkide või joonise kujundid. Nõelprinterid töötavad peaaegu samuti kui jugaprinterid, ainult et värvidüüside asemel on neil komplektist peentest nõeltest ja neid juhtivatest elektromagnetitest prindipea. Metallnõeltega "tulistatakse" värvilindi pihta, mille taga asub paber. Niisiis meenutab nõelprinter ka kirjutusmasinat, ainult tähetüüpide asemel moodustavad tähemärke teatud maatriksina paigutatud nõelte löögid. Odavad 9 nõelast koosnevate prindipeadega maatriksprinterid on harilikult aeglasemad, kehvema prindikvaliteediga ja lärmakamad kui nende 24-nõelalised veidi kallimad sugulased. Nõelmaatriksprinterite tuntumad tootjad on Epson, Star, Brother, Panasonic ja OKI. NB! Nõelprintereid on igasuguse väljanägemisega, kuid alati leiate
Printer on seade arvutis oleva kujutise viimiseks paberile. Teisisõnu, printer teeb arvutiku- jutisest kõvakoopia (hard copy). Printeri üldiseks parameetriks on lahutusvõime, mida mõõdetakse punktides tolli kohta (dpi). Arvestatav prindikvaliteet on alates 300 dpi-st. Ajaloos on katsetatud mitmeid prinditehnoloogiaid, tänapäevaks on neist sõelale jäänud kolm põhilist. 47 Cathode Ray Tube 48 Liquid Crystal Display 27 · Nõelprinter ehk maatriksprinter. Prinditehnoloogia seisneb arvuti poolt juhitavast nõelte maatriksis, mis löövad vajalikul momendil vastu paberit. Nõela ja paberi vahel on trükivärviga kaetud lint, see- tõttu jääb paberile löögikohta jälg. Nõelprinterid on nigela prindikvaliteediga, mürarikkad ja mitte eri- Joonis 48. ti kiired. Varem olid nõelprinterid väga odavad, nüüd nõudluse vä- Nõelprinteri henemise tõttu enam mitte
Vastavalt sellele, kas arvutist saadeti teele tekst või pilt, moodustuvad värvipunktidest tähemärkide või joonise kujundid. Nõelprinterid töötavad peaaegu samuti kui jugaprinterid, ainult et värvidüüside asemel on neil komplektist peentest nõeltest ja neid juhtivatest elektromagnetitest prindipea. Metallnõeltega "tulistatakse" värvilindi pihta, mille taga asub paber. Niisiis meenutab nõelprinter ka kirjutusmasinat, ainult tähetüüpide asemel moodustavad tähemärke teatud maatriksina paigutatud nõelte löögid. Odavad 9 nõelast koosnevate prindipeadega maatriksprinterid on harilikult aeglasemad, kehvema prindikvaliteediga ja lärmakamad kui nende 24-nõelalised veidi kallimad sugulased. Nõelmaatriksprinterite tuntumad tootjad on Epson, Star, Brother, Panasonic ja OKI. NB! Nõelprintereid
düüside kaudu. Vastavalt sellele, kas arvutist saadeti teele tekst või pilt, moodustuvad värvipunktidest tähemärkide või joonise kujundid. Nõelprinterid töötavad peaaegu samuti kui jugaprinterid, ainult et värvidüüside asemel on neil komplektist peentest nõeltest ja neid juhtivatest elektromagnetitest prindipea. Metallnõeltega "tulistatakse" värvilindi pihta, mille taga asub paber. Niisiis meenutab nõelprinter ka kirjutusmasinat, ainult tähetüüpide asemel moodustavad tähemärke teatud maatriksina paigutatud nõelte löögid. Odavad 9 nõelast koosnevate trükipeadega maatriksprinterid on harilikult aeglasemad, kehvema trükikvaliteediga ja lärmakamad kui nende 24-nõelalised veidi kallimad sugulased. Nõelmaatriksprinterite tuntumad tootjad on Epson, Star, Brother, Panasonic ja OKI. NB! Nõelprintereid on igasuguse väljanägemisega, kuid alati leiate nende küljest suure
annaabi.ee 
