Ümberpööramine p-> q = -q -> -p Materiaalne ekvivalents Täiendavad LA reeglid: Taandamise reeglid: P&1=p P&0=0 P & -p = 0 loogiline vastuolu (samaselt väär) Pv1=1 Pv0=p P v –p = 1 loogiline tautoloogia (samaselt tõene) P -> p = 1 Implikatsiooni eitus: -(p -> q) = p & -q Predikaatarvutus Objekt, mille kohta midagi väidetakse – subjekt e indiviid See, mida indiviidide kohta väidetakse – predikaat Predikaat ise ei oma tõeväärtust, aga ta muutub kas tõeseks või vääraks kui talle omastada mingisugune hulk/väärtus. Kvantori rakendamine vabale muutujale (predikaadis) – hulga v kogusemääraja 1) A – üldisuskvantor – kõik, iga, suvaline, mistahes, alati, kõikjal, mitte ükski, mitte midagi 2) E – olemasolukvantor – mõni, mõned, leidub vähemalt üks, on olemas keegi/miski, millalgi, kusagil
Otsustus on mõtlemise vorm, millel on teatud kindel tõeväärtus ning milles on subjekt jaatavalt või eitavalt seotud predikaadiga. Subjekt on mõtte põhielement, mida iseloomustab (ei iseloomusta) teatud predikaat. Predikaat on mõtte põhielement, mis väljendab subjekti teatud omadust. Koopula on otsustuse liige, mis väljendab subjekti ja predikaadi vahelist seost (tõlkes side). Operaatorsõna on otsustuse liige, mis asub subjekti ees ja väljendab selle mahtu, kogust, hulka või määra. Lihtotsustus on otsustus, mis koosneb subjektist, koopulast ja predikaadist. Liitotsustus on otsustus, mis koosneb kahest või enamast lihtotsustusest.
väärtuskombinatsiooni korral. Samaselt tõene lause on teisisõnu tautoloogia. Milline lause on samaselt väär? Mis on vastuolu? Samaselt väär on lause, kui ta omandab tõeväärtuse 0 koostislausete mistahes väärtuskombinatsiooni korral. Samaselt väär lause on teisisõnu vastuolu. Millega asendatav on samaselt tõene lause ja samaselt väär lause? Samaselt tõene asendada konstandiga 1 ja samaselt väär konstandiga 0. Mis on predikaat? Predikaat on lause, mis sisaldab ühte või enamat muutujat. Millal predikaat omandab tõeväärtuse? Predikaat omandab tõeväärtuse, kui predikaadi muutujad asendada mingite konkreetsete väärtustega lubatud väärtustehulgast. Kuidas predikaate ja predikaatmuutujaid tavaliselt tähistatakse? Predikaate tähistatakse suure tähega ja temas sisaldavaid muutujaid ehk predikaatmuutujaid väiketähtedega. Milline predikaat on ühekohaline? Milline on kahekohaline?
Lausearvutus Disjunktsioon: liitlause on tõene, kui vähemalt üks osalause on tõene Ekvivalents: liitlause on tõene, kui osalaused on sarnased Implikatsioon: liitlause on tõene, kui esimene muutuja on väär või teine muutuja on tõene Inversioon: eitus Ja-tehe: konjunktsioon Konjunktsioon: liitlause on tõene, kui mõlemad osalaused on tõesed Lause: iga lause, mille puhul saab rääkida tema vastavusest tegelikkusele (millel on tõeväärtus) Olemasolu kvantor: näitab, et predikaat kehtib oma määramispiirkonna vähemalt ühe muutujate puhul Predikaat: lause, mis sisaldab ühte või enamat muutujat Samaselt tõene predikaat: predikaat, mis kehtib kogu määramispiirkonnas Samaselt väär predikaat: predikaat, mis ei kehti kusagil määramispiirkonnas Tautoloogia: samaselt tõene lause Täidetav predikaat: predikaat, mis on tõene osas oma määramispiirkonnas Üldsuse kvantor: näitab, et predikaat kehtib oma määramispiirkonna kõigi muutujate puhul
· Seoseid elementide vahel väljendavad predikaadid. · Predikaate tähistame predikaatsümbolitega A, B, C, koos argumentidega; argumentideks on termid. · Predikaate võib omavahel kombineerida lausearvutuse tehete ja kvantoritega 7 Indiviidid: · objektid, mille kohta midagi väidetaks · Hulka M nimetatakse indiviidide piirkonnaks, see fikseerib objektid, mille kohta predikaat midagi väidab Kvantorid: Term. Predikaatarvutuse valem. Vabad ja seotud muutujad. Keele signatuur: konstant-, funktsionaal- ja predikaatsümbolid. Term. Def. 2 Termid on parajasti need, mida saab koostada alltoodud reeglite abil: · Iga indiviidmuutuja on term · Iga C-sümbol on term · Kui f on n-kohaline funktsionaalsümbol ja t1,t2,...,tn on termid, siis f(t1,t2,...,tn) on term. Termi, milles ei esine ühtegi indiviidmuutujat, nim muutuajateta termiks.
uuega (arutlus). Struktuurist. Otsustus on mõte, milles subjekt on jaatavalt või eitavalt seotud predikaadiga. Antud definitsioonis Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2006 sisalduvad otsustuse struktuuri põhilised koostisosad e. elemendid subjekt ja predikaat. Subjektiks nimetatakse mõtte elementi, mida iseloomustab /või ei iseloomust/ teatud predikaat. Sõnal "subjekt" on mitmeid erinevaid tähendusi. Keeleteaduses on subjekt (ld.k. - subjectum) lauses aluseks, predikaat (ld.k. - predicatum) - seevastu öeldiseks. Loogikas neid sõnu ei tõlgita ja otsustuse (mõtte) konstruktsioonis on need selle põhielementideks. Lisaks põhielementidele kuuluvad otsustuse ülesehitusse koopula (ld.k. - copula) ehk side, mis võib eesti
Arutlusi, mis ei ole korrektsed, nimetatakse EBAKORREKTSETEKS(incorrect). Traditsiooniline loogika püüab välja selgitada arutlemise skeemid ehk arutlusvormid, mille kehtivuse korral on loogilise paratamatusega garanteeritud tõestest eeldusteks tõese tulemi saamine. Sellistele arutlusvormidele vastavaid arutlusi nimetatakse DEDUKTIIVSELT KEHTIVATEKS ARUTLUSTEKS. OTSESED JÄRELDUSED 1. VÄITE MUUTMINE - seisneb väite kvaliteedi muutmises, tulemis asendub eelduse predikaat sellele vasturääkiva predikaadiga.( Eelduse predikaat tuleb asendada just nimelt vasturääkivaga(kontradiktoorsega), mille vastupidisega(kontraarsega). Nt. Kõik tudengid on inimesed. ----- Ükski tudeng ei ole mitteinimene. 2. VÄITE ÜMBERPÖÖRAMINE - vahetatakse omavahel eelduses subjekti ja predikaadi rolli täitvad terminid. Väite kvaliteet ei muutu. Nt. Ükski tudeng pole kala.-------Ükski kala pole tudeng. 3
tagatud, et terminite mahud pole tühjad. FIGUURID I figuur: suurem eeldus – üldine väide Väiksem eeldus – jaatav väide II figuur: suurem eeldus – üldine väide Üks eeldustest on eitav väide, seega on ka järeldus eitav III figuur: väiksem eeldus – jaatav väide Järeldus on osajaatav või osaeitav väide IV figuur: osaline järeldus Lahendatud süllogism: entümeem ja epiheireem Subjekt – kes Subjekti omadus – predikaat –milline? Kui kesktermin esineb eitavas eelduses subjekti rollis, siis peab olema jaatavas eelduses tagatud, et sele kohta öeldu kehtib samas kesktermini mahu piirkonnas, muidu pole eeldused seotud. Kui kesktermin pole kummaski eelduses piiritletud, siis pole see kokkulangevus tagatud, samuti nagu kahe jaatava väite korralgi. Kui üks on osaeitav eeldus, peab kesktermin olema selle eelduse predikaat, sest see on kesktermini reegli järgi ainus võimalus et süllog saaks kehtiv olla.
Tõestamise teooria. Loogika seadused. Vastandab tegelikult oleva ja kindla teadmise sofistidele. Induktsioon. Sokrates (470-399). Induktsioon ja üldiste tunnuste leidmine üksikutes mõistetes. Platon (427-347). Väitluskunsti ülesanne on vastuolude avastamine. ARISTOTELES (384-322) Loogika on tööriist kõikide teaduste jaoks. Võttis kasutusele muutujad, väite komponendid (1) kvantor, (2) subjekt, (3) koopula, (4) eitus, (5) predikaat. Süllogismid. Modaalsed väited. Stoikud: Zenon Kitionist (333-264) ja eriti Chrysippos (279-206). Lausearvutuse elemendid. Keskajal Boethius (480-525). Aristoteles ladina keelde. Skolastikud panevad aluse ka analüütilisele filosoofiale. Raimon Lull (1235-1315) Võtab kasutusele sümbolid. G. W. Leibnitz (1646-1716). Idee luua universaalne sümbolkeel, mida võib kontrolloda ka masinaga. Tegi palju matematilise loogika jaoks, kuid ei avaldanud. G. Boole (1815-64) Lausearvutus
ning üldistamine. Määratlemise näitena toob ta selle, et mõrtsukas viiakse hukkamisele ja lihtrahvas peabki teda kõigest mõrtsukaks. Kui keegi julgeb leida temas ka muid jooni, näiteks pidada teda nägusaks, siis mõistetakse sedasi mõtlejad hukka ja pannakse ta mõrtsukaga samasse ,,seisusesse". Hegel ütleb, et abstraktselt mõelda tähendabki mitte näha mõrtsukas muud, kui seda abstraktset, et ta on mõrtsukas. Kuna tegu on siinkohal määratlemisega, siis subjekt ning predikaat samastatakse. Mina arvan, et abstraktne mõtlemine on inimlik. Mina olen arvamusel, et inimene on juba loomult selline, et mõistab kergekäeliselt teist hukka. Samas pean ma abstraktset mõtlemist ka ise valeks. Ma ei poolda seda, kuigi tunnistan, et mõtlen tahes tahtmata ka ise abstraktselt. Võttes Hegeli jutust näiteks jällegi mõrvari, siis on tõesti nii, et näiteks üks konkreetne inimene on mõrvar. Tegemist on inimesega, kes on toime pannud tahtliku tapmise
1. Sissejuhatus: 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? l Programmeerimise paradigma l loogiline (LP) l funktsionaalne (FP) l jt Fookus: MIDA ARVUTADA l LP ja FP on deklaratiivsed programmeerimisstiilid; l LP põhineb loogika printsiipidel ja kasutab automaattõestamise protseduure (resolutsioon, unifitseerimine); l LP keel on Prolog, kuid LP ≠ Prolog; 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? (2) l LP sobib tehisintellekti rakenduste programmeerimiseks: l loomuliku keele analüüs ( DCG grammatikareeglid) l ekspertsüsteemid (otsingu- ja järeldusreeglid) l kujundituvastus (tuvastusreeglid) l kitsendustega planeerimine (logistika, marsruudi otsimine) l rekursiivsete funktsioonide püsipunkti arvutus l jne l LP ei sobi: l Kiired numbrilised arvutused (n. maatriksarvutused, võrrandid) l OOP (kuigi on toetatud mõnes prologis) l kasu...
Lausearvutus valem on lausearvutuslause tähis ja üksik tõeväärtus. Prioriteedijärjestus loogikatehetele on inversioon, konjunktsioon, disjunktsioon, implikatsioon, ekvivalents. Lause on samaselt tõene, kui lause omab tõeväärtust 1 ükskõik milliste väärtuskombinatsioonide korral. Tautoloogia. Lause on samasselt väär, kui lause omab tõeväärtust 0 ükskõik milliste väärtuskombinatisoonide korral. Vastuolu. Predikaat on lause, mis sisaldab ühte või enamat muutujat. Predikaat omab tõeväärtuse, kui muutujale omistada tõeväärtus. Predikaati tähistatakse suure tähega ja muutujat väiksega. Ühekohaline predikaat omab ühte muutujat, kahekohaline kahte muutujat. Ühekohalist predikaati nimetatakse omaduseks. Predikaadi määramispiirkond näitab võimalikke muutujale omistatavaid väärtuste piirkonda.
Süntaks ehk lauseõpetus Häälikud tähed silbid sõnad lause mõte Pealiikmed: öeldis (predikaat) ja alus (subjekt). Nimetavas käändes alust nimetatakse täisaluseks ma loen raamatut. Osastavas käändes alust nimetatakse osaaluseks. Alus puudub lausest kui öeldis on umbisikulises tegumoes. Toit söödi ära. Alus võib olla ka juurde mõeldav mängisime aias palli. Osades lausetes tegija üleüldse puudub väljas tuiskab. Kõrvalliikmed: sihitis ehk objekt. Sihitis on lause kõrvalliige, verbi laiend, mis näitab kellele või millele on tegevus suunatud. Ma kohtasin sõpra. Sihtis saab esineda ainult siis, kui lauses on sihiline tegusõna (vastab küsimusele keda?mida? mängima, kohtama). Käänded: nimetav(täissihitis), omastav(täissihitis), osastav (osasihitis). Öeldistäide öt predikatiiv. Lause kõrvalliige, mis näitab, kes/mis/missugune on alus. Evald Okas on kunstnik. Määrus adverbiaal lause kõrvalliige, mis näitab tingimussuh...
selgroogsed vs selgrootud ja seejärel omakorda liigitamine veel//) 7. OTSUSTUS JA VÄIDE. VÄIDETE LIIGID. Otsustus on mõtlemise vorm, milles mõistetele omistatakse või mõistel välistatakse mingi omadus (tunnus). Otsustuse keeleliseks väljendusvormiks on lause, milles jaatatakse või eitatakse mindagi tegelike või kujuteldavate objektide, nähtuste, omaduste või suhete kohta. Lihtväited (subjekt, predikaat, koopula, kvantor) – kategoorilised väited (üldjaatav, üldeitav, osajaatav ja osaeitav). Suhteväited (mõnele tudengile ei meeldi ükski õppejõud, mõni täiskasvanu laulab paremini kui kõik lapsed) 8. KATEGOORILISED VÄITED JA TERMINITE KUI LOOGILISTE LAUSELIIKMETE MAHUD. (vt lisaks E. Kasaku konspektist lk 33–34) Subjekt ja predikaat. (affirmo, nego) üldistes on subjekt täies mahus, osalistes piiritlemata jaatavates on predikaat piiritlemata, eitavates on piiritletud.
selgroogsed vs selgrootud ja seejärel omakorda liigitamine veel//) 7. OTSUSTUS JA VÄIDE. VÄIDETE LIIGID. Otsustus on mõtlemise vorm, milles mõistetele omistatakse või mõistel välistatakse mingi omadus (tunnus). Otsustuse keeleliseks väljendusvormiks on lause, milles jaatatakse või eitatakse mindagi tegelike või kujuteldavate objektide, nähtuste, omaduste või suhete kohta. Lihtväited (subjekt, predikaat, koopula, kvantor) kategoorilised väited (üldjaatav, üldeitav, osajaatav ja osaeitav). Suhteväited (mõnele tudengile ei meeldi ükski õppejõud, mõni täiskasvanu laulab paremini kui kõik lapsed) 8. KATEGOORILISED VÄITED JA TERMINITE KUI LOOGILISTE LAUSELIIKMETE MAHUD. (vt lisaks E. Kasaku konspektist lk 3334) Subjekt ja predikaat. (affirmo, nego) üldistes on subjekt täies mahus, osalistes piiritlemata jaatavates on predikaat piiritlemata, eitavates on piiritletud. Tähistus:
Sõnaliigid Semantika ehk Morfoloogia näide tähendus ehk vormiõpetus 1. TEGUSÕNA Tegevus Pöördub Jookseb, ajab, laulab... verb 2. NIMISÕNA Asi, olend Käändub Poiss, raamat, maja... subsatntiiv 3. OMADUSSÕNA Omadus Käändub Ilus, pikk, must... adjektiiv 4. ARVSÕNA Käändub numeraal 4.1PÕHIARVSÕNA Arv Kaks kardinaal 4.2JÄRGARVSÕNA Järjestus Teine ordinaal 5. ASESÕNA Asendab Käändub Tema, enese, üksteise, pronoomen nimi-, omadus- oma, kõik, kes, mitu ... ja arvsõnu 6. MÄÄRSÕNA Koht, aeg, viis, Ei muutu Kaugel, täna, püsti, Adverb määr, ruttu, väga, rohkem, (seotud modaalsus siin, si...
omaduste kombinatsioonid. Omistatakse tavaliselt spetsiifilised nimetused või klasside (sood, liigid) nimetused. Põhimõtteliselt annavad ainult esmaste omaduste ideed meile tõelise teadmise reaalsetest olemustest Sõnad ei ole midagi muud, kui meie ideede sümbolid. Nad on ideede meelevaldselt valitud tähistused. Ideed on tõelised ja vahetud märgi täitjad. Ideed jagunevad: -- Lihtideed tihedus, liikumine, vorm, kus predikaat ei koosne liitmisest -- Kompleksideed mõistuse ühendava võime kaudu liidetud tervikuks ilu, inimene Kompleksideede moodustamine 1) lihtsate ideede summeerimine -- empiiriliste substantside keerulised ideed 2) võrdlemine -- suhete ideed täiuslik, vanem, suurem 1+2 + abstraheerimine -- üldideed kuld, hobun Wilhelm von Humboldt 17971835 Antropoloogia pragmaatika seisukohast keele vastuolulisus: antinoomiad · keel ja mõtlemine
rõhumäärsõna modaaladverb modadv võibolla, ka kaassõna adpositsioon adp läbi (maja), (ukse) ees sidesõna konjunktsioon konj ja, ega, kuni hüüdsõna interjektsioon int ah!, kurat!, potsti Eesti keele lauseliikmed eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näide öeldis (grammatiline) predikaat V Poiss sööb kooki. alus (grammatiline) subjekt S Lehm sööb rohtu. sihitis (grammatiline) objekt O Karu sööb mustikaid. öeldistäide predikatiiv PRED Mustikas on mäda. määrus adverbiaal ADV Lehm norskab valjult. täiend atribuut ATR Kuri karu jookseb. Muud mõisted
rõhumäärsõna modaaladverb modadv võibolla, ka kaassõna adpositsioon adp läbi (maja), (ukse) ees sidesõna konjunktsioon konj ja, ega, kuni hüüdsõna interjektsioon int ah!, kurat!, potsti Eesti keele lauseliikmed eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näide öeldis (grammatiline) predikaat V Poiss sööb kooki. alus (grammatiline) subjekt S Lehm sööb rohtu. sihitis (grammatiline) objekt O Karu sööb mustikaid. öeldistäide predikatiiv PRED Mustikas on mäda. määrus adverbiaal ADV Lehm norskab valjult. täiend atribuut ATR Kuri karu jookseb.
Loogiline eitus ¬, muudab väite tähenduse vastupidiseks. Disjunktsioon v, mis saab olla nii kaasav (tähendus: ja/või) kui ka välistav (kas üks või teine, aga mitte mõlemad). Tähenduselt lähedane inimkeele sõnale või. Implikatsioon , sarnane inimkeele tingimuslausega kui... siis. PREDIKAATARVUTUS: Predikaat seos, tunnus vms, mis kehtib argumentide kohta. Argument - subjekt Lihtpredikaatide representeerimine 1 predikaat (verb; ilma ajata) + mõned argumendid (konstantsed). Predikaadid viitavad omadustele: formaalses semantikas tähendab ,,predikaat" hulka. Tavanoomenid on semantiliselt predikaadid, sest neid võib muuta konkreetsele objektile viitavaks (nt minu koer), sest paljudes keeltes pole vaja koopulat (nt vene k) ja sest nimisõna kasutus on predikatiivne (Lotte on koer). Kui predikaat on hulk, siis selle kasutus on võrdne mingi indiviidi asetamisega sellesse hulka
Kursuse "Filosoofia ja loogika" (HS-310) loogika osa loengukonspekt Argumentatsiooni (arutluse) komponendid Üldiselt: argumentatsioon on omavahel (loogiliselt) seotud väidete kogum, mille eesmärk on meid milleski veenda (nt mingi seisukoha õigsuses, mingi tegevuse soovitavuses. Just veenmine on komponent, mis eristab argumentatsioone ka teistest loogiliselt seotud väidetekogumitest: näiteks "Ma kihutan autoga sellepärast nii kiiresti, et mul on gaas põhjas" pole mitte argumentatsioon, vaid seletus. Väited Oma vormi poolest on väited subjekt-predikaat konstruktsioonid1: Subjekt see väite komponent mille kohta midagi väidetakse. Predikaat - see väite komponent, mida väidetakse. Oma sisu poolest jaotuvad subjekt-predikaat konstruktsioonid laias laastus hinnanguteks ja propositsioonideks. Propositsioon on väitelause mõte või sisu, mis saab olla tõene või väär. Nt ei saa olla tõene või väär väite "L...
Loogika harjutuseksami küsimused-vastused 1. Hägusloogikas võib lause tõesusaste olla: 0,25 2. Kui unaarne predikaat ei ole samaselt väär, siis on see kindlasti: Kehtestatav 3. Milline traditsioonilise loogika põhireegel ei ole otseselt ega kaudselt kasutusel klassikalise loogika põhialuste fikseerimisel: Küllaldase aluse seadus 4. Kuidas jagunevad küsimused vastuste hulga alusel? Õiged ja ebaõiged. 5. Atributiivse lihtväitena termin on alati piiritletud, kui ta esineb… Eitava väite predikaadina 6. Disjunktsioonitehte eitus on …
olla ka sõda alustav tegu. 3.2. LIHTVIDETE STRUKTUUR JA LIIGITUS Atributiivne lihtotsustus haarab mingi mõiste mahu elemente ning omistab neile omadusi või nende puudumist või liigitab haaratud objektid mingi teise (soo)mõiste mahtu kuuluvaks. Mõiste, mille mahu elementide kohta midagi öeldakse, on otsustuse subjekt, ning see, mida subjekti mahu elementide kohta öeldakse (subjektile preditseeritakse), on otsustuse predikaat. Oskussõnad subjekt ja predikaat on kasutusel juba Aristotelesest alates, kes pidas subjekti all silmas tegelikku asja, mille kohta midagi öeldakse, ning predikaadiga seda, mida subjektile omistatakse (preditseeritakse). See kehtib ka väite ehk kokkuleppelise otsustuse kohta. Atributiivse lihtväite komponendid on alljärgnevad: väite subjekt on mõiste, mille mahu objektide kohta midagi väidetakse; väite predikaat on mõiste, mille mahu elemendiks olemist antud väite subjekti mahu elementidele omistatakse;
Mõni S ei ole P osaeitav O (eksisteerib eluolendeid kes ei ole arukad) Otsene järeldus Otsustuste teisendamise võte Otsese järelduse tegemise viise on kolm erinevat. 1. Muutmine Teiseneb otsustuse kvaliteet aga sisu jääb samaks. n. jaatavat saab eitav aga sisu jääb samaks. A Kõik S on P E ükski S ei ole mitte P E ükski S ei ole P A kõik S on mitte P I mõni S on P O Mõni S ei ole mitte P O mõni S ei ole P I mõni S on mitte P 2. Ümber pööramine Subjekt ja predikaat vahetavad kohad kusjuures nende maht jääb samaks. A kõik S on P I mõni P on S S+ a P- P- i S+ I mõni S on P I mõni P on S S-iP- P-iS- E ükski S ei ole P A ükski P ei ole S S+eP+ P+eS+ O mõni S ei ole P ------------------------------------ ei ole ümber pööratav 3. Vastandamine Koosneb kahest menetlusest (muutmine, ümber pööramine) Muudetud otsustust ümber pöörates saame vastandatud otsustuse. A S a P S e P- P- e S
olla ka sõda alustav tegu. 3.2. LIHTVÄIDETE STRUKTUUR JA LIIGITUS Atributiivne lihtotsustus haarab mingi mõiste mahu elemente ning omistab neile omadusi või nende puudumist või liigitab haaratud objektid mingi teise (soo)mõiste mahtu kuuluvaks. Mõiste, mille mahu elementide kohta midagi öeldakse, on otsustuse subjekt, ning see, mida subjekti mahu elementide kohta öeldakse (subjektile preditseeritakse), on otsustuse predikaat. Oskussõnad subjekt ja predikaat on kasutusel juba Aristotelesest alates, kes pidas subjekti all silmas tegelikku asja, mille kohta midagi öeldakse, ning predikaadiga seda, mida subjektile omistatakse (preditseeritakse). See kehtib ka väite ehk kokkuleppelise otsustuse kohta. Atributiivse lihtväite komponendid on alljärgnevad: väite subjekt on mõiste, mille mahu objektide kohta midagi väidetakse; väite predikaat on mõiste, mille mahu elemendiks olemist antud väite subjekti mahu elementidele omistatakse;
kas tõesed või väärad. Otsustusi saab kindlate reeglite järgi ühendada järeldusteks. Kahe otsustuse ühendamist nimetatakse süllogismiks. Klassikaliseks hakati pidama järgmist süllogismi: 1) Kõik inimesed on surelikud. 2) Sokrates on inimene. 3) Järelikult on Sokrates surelik. Aristoteles eristas sellele lisaks veel kahte süllogismi tüüpi: ühes on keskterminiks subjekt, teises predikaat. Järelduste jadast kujuneb välja tõestus ning selle meetod on deduktsioon, milles liigutakse üldiselt üksiku poole. Tõestus Aristotelese mõttes ongi tuletamine (apodeixis). Tema väärtuslikuim teadustest on niisiis filosoofia, õigemini esimene filosoofia (kr prote philosophia), mis uurib olemise printsiipe ja algpõhjusi. Teiseks filosoofiaks nimetab Aristoteles matemaatikat ja füüsikat. Tema esimene filosoofia nimetati hiljem metafüüsikaks, millele järgnesid traktaadid olemisest
Õige: loodus jaguneb: elus loodus, eluta loodus (vesi, mineraalid, fossiilsed/energeetilised maavarad, õhk jpt). Loomariik, taimeriik, seeneriik. Järeldus Süllogisme on erinevaid. Süllogism ehk järeldus. I Kategooriline süllogism. Saab nimetuse otsustamisest (kategooriline otsustus). Nt: I eeldus: Kõik lõvid söövad rohtu. II eeldus: Kõik lehmad on lõvid. Tuletis: Kõik lehmad söövad rohtu. Kõik lehmad(S) söövad rohtu(P). S -Subjekt on väiksem termin,P - Predikaat on suurem termin. M- lõvid- Keskmine termin. Keskmine termin seob väiksemat ja suuremat terminit omavahel, võimaldab neid võrrelda. Võrdlemisest sünnib järeldus ehk tuletis. Keskmne termin ei satu ealeski tuletisse. Tuletise subjekt on alati teisest eeldusest ehk väiksemast eeldusest. Tuletise Predikaator paikneb alati esimeses eelduses ehk suuremas eelduses. Reeglid: 1) Süllogismis on 3 otsustust. 2) Süllogismis on 3 terminit. Nt. Kõik hiired armastavad juustu. Hiir on sõna
Üldine otsustus. S subjekt on ebamäärases koguses. Operaatorsõna (mõned, osa/osad, mitmed, enamus, vähesed, paljud/palju) subjekti ees, sellisel puhul on see piiritlemata mahus. Kus otsustus (O) on osaline. Copula mis tähendab sidet. Copulast lähtuvalt saab olla otsustus kahesugune: S on P või S ei ole P. 4 otsustuse vormi. 1. Otsustus: Kõik S on P. ( Terminite maht S+ aP- (+) ) Igasuguse otsustuse põhistruktuur. Ebatavaline võimalus (+) kui predikaat on täismahus. Nt: mõned loomad on ahvid (P) - S on piiritlemata mahus. Täismahuline termin. Mõned inimesed on rikkad - P+ aS- Nt: kõik Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T koerad hauguvad (P). Haukuda võib hunt, rebane. S- iP+ Kui S ja P on olemas, siis on tegemist otsustusega. Kui neid pole siis pole tegu otsusega.
Universaal: SOV- keeled on enamasti postpositsiooni-keeled Võimalikke põhjuseid: mingid keeled on omavahel suguluses (üks keel on teisest eeskuju võtnud), ilma täishäälikuteta ei oleks võimalik rääkida 6. Sõnaliigid. Avatud ja suletud sõnaliigid. Sõnade liigitamise alused. sõnaliigid – substantiiv, verb jne semantilised rollid – agent, patsient, retsipient jne grammatilised suhted (rollid) – subjekt, objekt, predikaat, kaudobjekt jne Substantiiv e nimisõna (noun) Verb e tegusõna Adjektiiv e omadussõna Pronoomen e asesõna (kas ongi sõnaklass?) Adpositsioon: prepositsioon, postpositsioon Abiverb (auxiliary verb) Määratleja (determiner) the, those, some, Adverb (sh proadverb, modaaladverb, afiksaaladverb jne) Konjunktsioon Numeraal e arvsõna Kvantor - määrasõna
Loogikatehete prioriteet: inversioon, konjunktsioon, disjunktsioon, implikatsioon, ekvivalents. Samaselt tõene ehk tautoloogia on lause, mis omandab tõeväärtuse 1 koostislausete mistahes väärtuskombinatsiooni korral (nt: 𝐴∨𝐴̅). Samaselt väär ehk vastuolu on lause, mis omandab tõeväärtuse 0 koostislausete mistahes väärtuskombinatsiooni korral (nt: 𝐴∧𝐴̅). Samaselt tõesed laused võib kõikjal asendada konstandiga 1, samaselt väärad konstandiga 0. Predikaat on lause (valem), mis sisaldab ühte või enamat muutujat. Kui predikaadi muutujad asendada mingite konkreetsete väärtustega lubatud väärtustehulgast, siis predikaat omandab tõeväärtuse (muutub lauseks). Predikaate tähistatakse suurtähtedega, predikaatmuutujaid väiketähtedega. Ühekohaline predikaat ehk omadus on ühe muutujaga. Määramispiirkond näitab, milliseid väärtusi predikaatmuutuja võib omandada.
sõnakõlks Transitiivsus- sihilisus Sõnaliiid→ fraasid Nimisõna e. substantiiv- substantiivifraas ehk noomenifraas= NP Omadussõna e. adjektiiv- AP Tegusõna e. verb- VP Määrsõna e- adverb- AdvP Arvsõna ehk numeraal- QP Asesõna e. pronoomen Määrsõna e. kvantor- QP Abisõna (näiteks artiiklid) Lauseliikmed ja nende tüüpilisemad väljendajad: Alus e. subjekt Öeldis e. predikaat Sihitis e. object Öeldistäide e. predikatiiv Määrus e. adverbial Täiend e. atribuut Semantilised rollid Lause tähendusliku, verbi juurde kuuluvad osad: Agent- on tavaliselt väljendatud subjektiga, kuid võib olla ka eri liiki määrus Patsient Kogeja- võib olla subjekt või määrus Saaja Instrument Asukoht Lähtekoht Sihtkoht Põhjus
oma nimetus. Olev (esimeses tähenduses) kui asja olemus väljendab tema substantsi, nt substantsina on miski inimene või jumal, aga mitte omadus (valge, soe); ehk on seega primaarses tähenduses olev, s.t. mitte mingis suhtes olev, vaid absoluutselt olev. Olev muus mõttes on "mingis suhtes olev ", ehk siis kuivõrd ta on oleva kui asja olemuse juurde kuuluv asja kvantiteet, kvaliteet või muu sarnane predikaat. Seda saame teada öeldes, missugune asi on, nt predikaadis me ütleme, et on hea või halb või kolme küünra pikkune (mitte et on inimene). 2. Mateeria on Aristotelese filosoofia määratluse järgi aine, millest miski on tehtud. Mateeria ise põhineb elementide vormidel, milleks on tuli, õhk, vesi ja maa. Need omakorda kujutavad endast algmateeriat (vormita mateeriat). Substants on iseseisvalt olemasolev olev, lihtsamalt võttes asi
küsimustes. Protseduur oleks siin järgmine: 1) võtame erapooletu hoiaku, 2) jõuame selles hoiakus samale tundele küsimus all oleva käitumisviisi suhtes, 3) selle tunde alusel otsustame antud käitumisviisi üle moraalselt õigesti. 6 KANT 1.Analüütilised ja sünteetilised otsused: Kant jagab väited (otsustuse) kaheks: analüütilisteks ja sünteetilisteks. Analüütiliste väidete puhul ei ole predikaat midagi uut, mida juba ei leiduks subjektis. Ja kuna analüütilised väites kehtivad sõltumata igasugusest kogemusest, siis võib öelda, et analüütilised väited on täiesti tõsikindlalt tõesed. Paraku on aga nende probleemiks see, et nad ei ütle midagi uut maailma kohta. Sünteetiliste väidete puhul ütleb predikaat midagi subjekti kohta. Sünteetilised väited ütlevad midagi uut maailma kohta. 2
edasi INSTRUMENT ta sõidab rattaga. Kõrvalrollid: PÕHJUS suurest hirmust istuti toolile. EESMÄRK läksin arsti juurde kontrollile. TEE jooksin metsa vahel. VIIS istus kiiresti toolile. AEG istusin terve päeva toolil. KOHT istusin pingil. 8. Lauseliikmed Lauseliige on kogum (nominaalliikme) morfoloogilisi ja süntaktilisi omadusi. Lauseliikme ülesanne on neutraliseerida temaatilisi (semantilisi) rolle morfosüntaksi jaoks. Subjekt, objekt, kaudobjekt, predikaat (ehk verb) Mis probleemid on lauseliikmetega? Subjektist ja objektist saame rääkida nominatiiv-akusatiivkeeltes, aga absolutiiv-ergatiivkeeltes ei saa. Absolutiiv-ergatiivkeeltes saab kasutada nimetusi agent ja patsient, mis vastavad komplekssemas ehk nominatiiv-akusatiivkeele subjektile ja objektile. 9. Nominatiiv-akusatiivkeeled ja absolutiiv-ergatiivkeeled Absolutiiv-ergatiivkeeled ja nominatiiv-akusatiivkeeled lähtuvad erinevast süsteemist. Ergatiivkeeles on agent
muu valitud hetkega Isik- tegija olemust lähtuvalt kõneajast Kõneviis-näitab kõneleja suhet lausega(tingiv , käskiv , möödev , kindel) Tegumood-subjekti ja objekti suhe Aspekt-näitab lausega väljandatud tegevuse omadusi Eitus-näitab väljendatu paikapidamatust 9. Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid. Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Lauseliikmed 1) Alus ehk subjekt 2) Öeldis ehk predikaat 3) Sihitis ehk objekt 4) Öeldistäide ehk predikaat 5) Määrus ehk adverbiaal 6) Täiend ehk atribuut Süntaktilised seosed Tasandilised seosed- rinnastav ja alistav seos. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: *ühildumine ehk kongruents *rektsioon *eraldi morfeem Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. Sõnaliigid • Nimisõna ehk substantiiv – substantiivifraas ehk noomenifraas = NP • Omadussõna ehk adjektiiv - AP • Tegusõna ehk verb (sh infinitiivid ja partitsiibid) - VP
objekti võrduma. • Ühe objekti teatud omadused kantakse teisele üle. Sel juhul kantakse mingi nt. Inimesele kuuluva asja omadus inimesele endale üle. 2) mis on otsustus, ; mis on loogiline Subjekt ja mis on loogiline Predikaaat Otsustus on mõtlemise vorm, millel on teatud kindel tõeväärtus ning milles on subjekt jaatavalt või eitavalt seotud predikaadiga. Loogiline Subjekt on mõtte põhielement, mida iseloomustab(ei iseloomusta) teatud predikaat. Loogiline Predikaat on mõtte põhielement, mis väljendab Subjekti teatud omadust. 3) mis on analüütiline ja sünteetiline otsustus (vt abimaterjal Hegel ja Kant) Analüütiline otsustus on otsustus, mis ei avarda meie teadmisi, vaid selgitavad juba olemasolevaid teadmisi. Nt kõikidel kehadel on ulatuvus. Mõiste keha juba sisaldab endas sellist tunnust nagu ulatuvus ja seega ei saanud me midagi uut teada. Sünteetiline otsustus on otsustus, mis avardab meie teadmisi. Nt mõned kehad on rasked
Loogikatehete prioriteet: inversioon, konjunktsioon, disjunktsioon, implikatsioon, ekvivalents. Samaselt tõene ehk tautoloogia on lause, mis omandab tõeväärtuse 1 koostislausete mistahes väärtuskombinatsiooni korral (nt: 𝐴 ∨ 𝐴̅). Samaselt väär ehk vastuolu on lause, mis omandab tõeväärtuse 0 koostislausete mistahes väärtuskombinatsiooni korral (nt: 𝐴 ∧ 𝐴̅). Samaselt tõesed laused võib kõikjal asendada konstandiga 1, samaselt väärad konstandiga 0. Predikaat on lause (valem), mis sisaldab ühte või enamat muutujat. Kui predikaadi muutujad asendada mingite konkreetsete väärtustega lubatud väärtustehulgast, siis predikaat omandab tõeväärtuse (muutub lauseks). Predikaate tähistatakse suurtähtedega, predikaatmuutujaid väiketähtedega. Ühekohaline predikaat ehk omadus on ühe muutujaga. Määramispiirkond näitab, milliseid väärtusi predikaatmuutuja võib omandada. Predikaatlause P(x) on täidetav ehk kehtestatav, kui ta on tõene
Olev kui asja olemus väljendab tema substantsi. Seda me saame teada, kui ütleme, mis ta on? Substantsina on ta inimene või jumal, mitte valge või soe. Käiv, istuv ja terveolev on iseenesest olevad, sest "nende substraat on midagi määratletut". Nii et "substants on primaarses tähenduses olev, s.t. mitte mingis suhtes olev, vaid absoluutselt olev." Kõik ülejäänu on olev, kuivõrd ta on oleva kui asja olemuse juurde kuuluv asja kvantiteet, kvaliteet või muu sarnane predikaat. Seda me saame teada, kui ütleme missugune asi on. Predikaadis me ütleme, et on hea või halb või kolme küünra pikkune (mitte et on inimene). 2. Mis on mateeria, vorm ja substants ning mis on võimalikkus ja tegelikkus; selgitage viimast näite varal? Aristotelese järgi on olemas ainult substantsid ehk üksikolemused ja peale nende ei ole midagi muud. Substants on olemine, mis on iseeneses ega ole milleski teises, vajamata oma olemasoluks teist
Kas tõde on relatiivne või suhteline? 33 Kas tõde eksisteerib inimmõistusest väljaspool või ainult inimmõistuse läbi? 1. Korrespodentsiteooria tõde eksisteerib inimmõistusest sõltumatuna, realism (Nietzsche) 2. Koherentsiteooria kooskõla teiste tõdedega, teaduslik tõde 3. Pragmaatiline tõeteooria pragmatism, tõde on see mis on kasulik 4. Konsensusteooria kokkuleppeline tõde 5. Semantilisusteooria - predikaat 6. Ülearususteooria tõde ei ole olemas, seda pole vaja Postmodernistid seavad tõe kontseptsiooni küsimärgi alla, tõde püütakse leida mittemõistuslikest allikatest EMOTSIOON või INTUITSIOON. Tõde on juurdunud ühiskonda, tõde on relatiivne, palju tõdesid. Kohtumenetluses on tõde relatiivne, ntks kohus võib tuvastada oma tõe. Modernism: ratsionaalsus, mõistus ning loogiline argumentatsioon kui ainus kohtumõistja uskumuste paikapidavuse üle
Predikaat on lause (valem), mis sisaldab ühte või enamat muutujat. (Predikaatlause) Omistades predikaatmuutujale mõne muu täisarvulise väärtuse: Predikaatlause tõeväärtus oleneb väärtustatud muutuja(te) tõeväärtus(t)est. P(5) ≡ (5 > 2) ∧ (5 < 4) = 0 Kui predikaadi muutujad asendada mingite konkreetsete väärtustega ehk lubatud väärtustehulgast, siis predikaat muutub lauseks (ehk omandab P(5) = 0 ehk vale tõeväärtuse). Predikaate tähistatakse suurtähtedega; temas sisalduvaid muutujaid Ühekohalist predikaati nimetatakse omaduseks. (predikaatmuutujaid) väiketähtedega. Kui predikaatmuutuja mingi konkreetse väärtuse n korral predikaatlause
Alistavat moodustajat nimetatakse põhjaks, alistuvat laiendiks.Rinnastusseos - see on süntaktiliselt võrdväärsete moodustajate vaheline seos. Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad. 4. Lauseliikmed ja neid väljendavad fraasid. a. Lauseliikmed on kindlaid semantilisi ja pragmaatilisi funktsioone täitvad moodustajad. Lauseliikmetel on kindel vorm ja süntaktilised omadused. Tema väljendavad: Öeldis() ehk predikaat on finitiivne verbivorm. /NÄITEKS Poiss jookseb/ Alus() ehk subjekt on nimisõna, mis väljendab öeldisega märgitud tegevuse sooritajat või olukorras olijat. /Näiteks Poiss magab/ Sihitis() ehk objekt verbist sõltuv nimisõna, mis väljendab objekti, millele tegevus on suunatud. /Näiteks Mees parandas autot/ Öeldistäide( ) ehk predikatiiv verbist olema
· väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 44. Sõnaliigi ja lauseliikme seostest Lauseliikmed on: alus ehk subjekt, öeldis ehk predikaat, sihitis ehk objekt, öelditäide ehk predikatiiv, määrus ehk adverbiaal, täiend ehk atribuut. AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 45
· väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 44. Sõnaliigi ja lauseliikme seostest Lauseliikmed on: alus ehk subjekt, öeldis ehk predikaat, sihitis ehk objekt, öelditäide ehk predikatiiv, määrus ehk adverbiaal, täiend ehk atribuut. AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 45
vastu ning seega oma lausungeid ennasttühistavateks muutmata. Teisisõnu, loogika ja matemaatika tõed on analüütilised proposit- sioonid või tautoloogiad. Seda öeldes me esitame väite, mis paistab äärmiselt vaieldavana, ning peame nüüd jätkama selle järelduste selgitamisega. Analüütilise propositsiooni ehk nagu tema seda kutsus, ot- sustuse kõige tuntuma definitsiooni andis Kant. Ta ütles2 , et analüütiline otsustus on selline, milles predikaat B kuulub sub- 2 Puhta mõistuse kriitika. Sissejuhatus, alapunktid iv ja v. 6 Alfred J. Ayer jekti A juurde kui miski, mida A mõiste varjatult sisaldab. Ta vastandas analüütilisele sünteetilise otsustuse, milles predikaat B asub väljaspool subjekti A, kuigi on ikkagi sellega ühendus- es. Analüütilised otsustused, selgitab ta, "ei lisa subjekti mõistele
väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 44. Sõnaliigi ja lauseliikme seostest Lauseliikmed on: alus ehk subjekt, öeldis ehk predikaat, sihitis ehk objekt, öelditäide ehk predikatiiv, määrus ehk adverbiaal, täiend ehk atribuut. AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 45
Andrus Tool/Klassikaline saksa filosoofia/FLFI.01.020. 1. teema: Immanuel Kanti kriitilise transtsendentaalfilosoofia teoreetiline probleemvaldkond (“Prolegomena …”: Eessõna ja §§ 1-5) Probleemsituatsioon. Peamine väljakutse, mis ajendab Kanti mõtlema järele teoreetilise filosoofia üle, on antud teoses väljendatud küsimuses: “kas niisugune asi nagu metafüüsika on üleüldse võimalik?” (lk. 8). Kui aga selline asi peaks võimalik olema, siis kuidas on see võimalik? 18. sajandiks oli sellel teaduse staatusele pretendeerival distsipliinil juba pikk ajalugu selja taga, kuid uusajal oli see sattunud teravasse konkurentsisituatsiooni teiste teadustega, eel- kõige Newtoni füüsikaga. Ning selles võrdluses jäi metafüüsika üha ebasoodsamasse valgusesse. Vt. “Prolegomena …”, eessõna. Niisugune situatsioon ajendas asetama küsimust, milline on teadusliku teadmise loomus ülepea. Kanti jaoks on teadusliku teadmise peamisteks iseloomulikeks tunn...
- Tegusõna pöördeline vorm=öeldis=predikaat=lause tuum - Lauseliige, mis väljendab tegijat=alus (kes, mis, keda, mida) - Lauseliige, mis väljendab osalist, kellele või millele tegevus on suunatud=sihitis(kes, mis, keda, mida, kelle, mille) - Adverbiaal= lauseliige, mis märgib tegevusega kaudsemalt seotud asjaolusid=määrus (nimisõna, nimisõna ja kaassõna, määrsõna)(kohamäärus, ajamäärus, viisimäärus, hulgamäärus) - Prediaktiiv= nimisõna või omadussõna, mis kuulub tegusüna olema juurde=näitab, kes, mis või missugune alusega tähistatav on - Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune) - Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand) - Eeslisandit komaga ei eraldata - Lisand eraldatakse põhisõnast koma(de)ga ainult siis, kui ta asub põhisõna jär...
Olen nõus, et mõelda saab mitmeti. Kuid tihti juhtub nii, et meil kujunevad siiski enda arvamused ja me ei suuda jääda igas olukorras tolerantseks, vaid tekib mingi pinnapealne arvamus. Samas kuna inimesi on nii palju siis pole ka võimalik, et pikalt mõeldes ja analüüsides jõuaksid inimesed ühele ja samale arvamusele. Otsustus on seotud mõtlemisega, kus aistingutest ja kogemustest tekib mõttevorm. Otsustus on mõttevorm, mis seob loogilist subjekti loogilise predikaadiga. Predikaat on see, mida väidetatakse millegi kohta. Subjekt on see, mille kohta midagi väidetakse näiteks: munad on mädad. Vormiliselt eristatakse üld- ja osaotsustusi, sisuliselt seletavaid ja avardavaid otsustusi. Platon Filosoof erineb Jumalatest/tarkadest selle poolest, et Jumalad on juba targad ning nad ei pea enam selle poole püüdlema. Filosoofidel aga see omadus täies mahus puudub ning seega nad püüdlevad selle poole.
Kui turunaine tundis end solvatuna, kuna talle öeldi, et ta munad on mädad, siis selle asemel, et teda ainult rumalaks sõimata ühendas ta kogu selle naise mineviku ja olemuse, et teist maatasa teha. Alates tema isast lõpetades tema riietega. Mõlemas juhtumis tekivad abstraktselt mõtlevale inimesele pähe otsustused ehk nad väidavad midagi millegi kohta. Esimeses näites tekib inimesele pähe otsustus ,,See mees on mõrvar". Ehk siis mees on subjekt ja predikaat on see mida väidetakse, antud juhul siis et see mees on mõrvar. Teises näites on turunaisel jällegi üks subjekt kuid predikaate toob ta välja mitmeid. 3. Platon: 1. kes on filosoof - mille poolest ta erineb Jumalatest / tarkadest ja võhikutest / inimestest ning oma arusaam sellest erinevusest 2. miks on filosoofid parimad polise valitsejad kaks põhjendust ja oma arusaam selle kohta 3. mis on idee ja millised on ideele iseloomulikud jooned + lisage oma arusaam selle kohta mis on idee
asemäärsõna proadverb mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb võibolla, ka kaassõna adpositsioon läbi (maja), (ukse) ees sidesõna konjuktioon ja, ega, kuni hüüdsõna interjektsioon ah!, kurat! Lauseliikmed: öeldis (grammatiline) Poss sööb kooki. predikaat alus (grammatilina) Lehm sööb rohtu. subjekt sihitis (grammatiline) Karu sööb objekt mustikaid. öeldistäide predikatiiv Mustikas on mäda. määrus adverbiaal Lehm norskab valjult. täiend atribuut Kuri karu jookseb. Muud mõisted: arv nuumerus ainsus singular
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
