10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rrr666
Õppematerjali autor
3. OTSUSTUSÕPETUS Otsustus on mõtlemise vorm (mõte), millel on teatud kindel tõeväärtus. Tõeväärtus näitab otsustuse (mõtte) kehtivust või mittekehtivust. Keeleteaduslikult otsustus on lause. Kuid kõik laused ei ole otsustused. Nimelt, küsilause, käsulause, hüüdlause - need laused ei ole otsustused, kuna neil puudub tõeväärtus. Näiteks, mis päev on täna, tulge appi, sõida seenele - on laused, kuid ei ole otsustused, sest ei ole võimalik arutleda nende tõeväärtuse üle. Terminoloogiast. Eestikeelses loogikaalases kirjanduses on sõna "otsustus" kasutusele võetud 1924.a. V.Thselpanovi loogikaõpikus. Tõsi, sõna-sõnalises tõlkes peaks see olema
paratamatu, kui soovime saada tõestest eeldustest tõese järelduse. Loogikas on mitmeid formaliseeritud süsteeme ning järeldamise reeglid ja printsiibid on teatud mõttes suhtelised, nad sõltuvad konkreetse loogika valdkonna süntaksi iseärasustest. Kuigi arutluse kehtivust saab kontrollida mitmeti, on suure enamuse loogikavaldkondade arutlusmeetodite aluseks ikkagi klassikaline loogika. Arutlus on kehtiv (ik valid) siis ja ainult siis, kui ei saa olla nii, et arutluse eeldused on tõesed väited, aga paratamatult tuletatud järeldus on väär. Kehtiv arutlusvorm garanteerib tõeste eelduste puhul tõese järelduse ning on loogika seisukohalt seaduspärane. Arutlus ei ole kehtiv (või on mittekehtiv ik invalid) siis, kui antud vormi järgi arutledes ei paratamatu, et me saame tõestest eeldustest tõese järelduse. St, et arutlus ei ole loogika seisukohalt seaduspärane.
eitavalt seotud predikaadiga. Subjekt on mõtte põhielement, mida iseloomustab (ei iseloomusta) teatud predikaat. Predikaat on mõtte põhielement, mis väljendab subjekti teatud omadust. Koopula on otsustuse liige, mis väljendab subjekti ja predikaadi vahelist seost (tõlkes side). Operaatorsõna on otsustuse liige, mis asub subjekti ees ja väljendab selle mahtu, kogust, hulka või määra. Lihtotsustus on otsustus, mis koosneb subjektist, koopulast ja predikaadist. Liitotsustus on otsustus, mis koosneb kahest või enamast lihtotsustusest. Kategooriline otsustus on lihtotsustus, milles subjekt on/ei ole seotud predikaadiga. Otsustuse modaalsus ehk modaalne otsustus väljendab usaldusväärsuse taset hinnatuna formuleerija aspektist. Modaalsed otsustused on problemaatiline, assertooriline ja apodiktiline otsustus. Problemaatiline otsustus on lihtotsustus, kus subjekt on predikaadiga seotud kõige nõrgemalt ja
Leidke sobiv näide. Lahendus. Nt: D loom; C koer; B loomalaps, A kutsikas. D C A B MÄRKUS: Päris kindlasti tasub läbi lahendada asjassepuutuvad ülesanded Vuksi õpikust, kus on esitatud ka ülesannete lahendused. 10_fl_i-v L3 OTSUSTUS Otsustus (ik judgement, statement) on mõtlemisvorm, milles jaatatakse või eitatakse midagi objektide (asjade), nähtuste, omaduste või suhete (seoste) kohta. Otsustuse keeleliseks väljendusvormiks on lause. (Nt Kanti järgi peab enne midagi otsustama, kui seda saab lausuda.) Klassikalises (formaalses) loogikas käsitletakse väitelauseid ehk väiteid (ik assertion, statement). Iga väide on lause, kuid iga lause ei ole väide.
Nt väitlause ,,Väljas paistab päike" väljendab otsustust, väidet ja ühtlasi propositsiooni, mis on tõene parasjagu siis, kui väljas tõepoolest paistab päike. Selline arusaam on loogikaga alustamiseks piisavalt hea lähtekoht. Loogiliselt õige (formaalselt kehtiva) arutluse käigus saame tõestest eeldustest paratamatult tõese tuletise (lõppjärelduse). Loogika püüab leida reeglite komplekti, mille järgimine tagab arutluskäigu kehtivuse. Formaalselt kehtiv arutlus ei taga tõest tuletist, kui vähemalt üks eeldustest on väär. Sel juhul öeldakse, et arutlus on formaalselt kehtiv, aga sisuliselt ebaõige. 2 Põhilised loogikaseadused (printsiibid, aksioomid või reeglid) Loogika peaks kasutajale andma printsiibid, mille abil saab eristada õiget ja ebaõiget arutlust. Neid printsiipe nimetatakse erinevates allikates erinevalt, kõige levinumad nimevariandid on loogika aksioomid, põhireeglid või seadused
mitmesse liigituse liikmesse – viga: autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks //mõni buss ongi liinibuss//) 4. Liigitus peab olema pidev. (tuleb lähtuda lähimast võimalikust sooterminist – viga1: asjad jagunevad huntideks, karudeks ja teisteks;; viga2: loomad jagunevad selgroogseteks, putukateks, ämblikeks jt //pigem ikka enne selgroogsed vs selgrootud ja seejärel omakorda liigitamine veel//) 7. OTSUSTUS JA VÄIDE. VÄIDETE LIIGID. Otsustus on mõtlemise vorm, milles mõistetele omistatakse või mõistel välistatakse mingi omadus (tunnus). Otsustuse keeleliseks väljendusvormiks on lause, milles jaatatakse või eitatakse mindagi tegelike või kujuteldavate objektide, nähtuste, omaduste või suhete kohta. Lihtväited (subjekt, predikaat, koopula, kvantor) – kategoorilised väited (üldjaatav, üldeitav, osajaatav ja osaeitav).
Liigierisuse tunnus: leili võtmine, keris. Klassitunnus: hügieeniruum 3. vabalt valitud Liigita: 1. aasta - mao aasta, kassi aasta, koera aasta, esimene aasta, teine aasta 2. naine - pikk, lühike, vallaline, abielus, lesk, lahutatud 3. raamat - soome keelne, rootsi keelne, eesti keelne ja nii edasi, teatmeteos, õpik, kõvade kaantega, pehmete kaantega Subjekt - S Predikaat - P (kõik, igaüks, ükski - need osutavad sellele, et subjekt on kõik. Kui subjekt on täismahus siis otsustus on üldine. Kui operaatorsõna on subjekti eest puudu, siis loetakse seda täismahuliseks objektiks. ) Operaatorsõna + S - P see näitab subjekti hulka, kogust mahtu. Kas vaadeldavas lauses on juttu kogu subjektist või mingist ebamäärasest hulgast. Kas otsustus ton üldine või osaline. Kõik koerad hauguvad - subjekt on täismahuline. Otsustus on üldine. Ükski koer ei haugu (koerad ei haugu, koer ei haugu) - täismahuline subjekt. Üldine otsustus. S subjekt on ebamäärases koguses
mitmesse liigituse liikmesse viga: autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks //mõni buss ongi liinibuss//) 4. Liigitus peab olema pidev. (tuleb lähtuda lähimast võimalikust sooterminist viga1: asjad jagunevad huntideks, karudeks ja teisteks;; viga2: loomad jagunevad selgroogseteks, putukateks, ämblikeks jt //pigem ikka enne selgroogsed vs selgrootud ja seejärel omakorda liigitamine veel//) 7. OTSUSTUS JA VÄIDE. VÄIDETE LIIGID. Otsustus on mõtlemise vorm, milles mõistetele omistatakse või mõistel välistatakse mingi omadus (tunnus). Otsustuse keeleliseks väljendusvormiks on lause, milles jaatatakse või eitatakse mindagi tegelike või kujuteldavate objektide, nähtuste, omaduste või suhete kohta. Lihtväited (subjekt, predikaat, koopula, kvantor) kategoorilised väited (üldjaatav, üldeitav, osajaatav ja osaeitav).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid