Poltliide (0)

Neoliitikum /eneoliitikum  arengud
Innovatsioonid, mis eelnesid pronksiajale, iseloomustades Euroopa  neoliitikumi  ja eneoliitikumi.
*Põllumajandus
-hobused ( ratsutamine  jne)
- lambad ( vill ,piim)
-adrad
-alkoholi joomine
*metallide kasutuselevõtt, metallurgia
Hilisneoliitikum on seisuste  tekkimise aeg, mis viis pronksiajani
" wave  of advance" - neoliitiliste põlluharijate  edasiliikumine  üle Euroopa
8000 eKr Küprose põlluharijad (sarnasus edela-Aasiast)
6800 eKr Ida- Balkanil  (Franchthi koobas Penoponnesuse saarel, Sesklo, Argissa mandril)
-Franchthi koopas jätkub ka varasem eluviis (kivi töötlemine)
-mandril ongi otsitud spetskoht, kus põllumajandusega tegeleda, varasem asustus puudub
Natuke hiljem ka muu Balkan  (Serbia)
-sarnasused varasemate põlluharijatega
5500 eKr suur põlluharimise laienemine Euroopas lössialadel
-Lössiala-  kevadeti  üleujutav ala, mis on igiviljakas
-kõrrelised, oataimed
-koduloomaluud ( veised )
Miks levisid Euroopasse?
-Balkanimaadel demograafilist kriisi polnud
-lössialad olid asustatud
-Balkani maad sarnased? Erinevad?
Geneetiliselt pigem sarnased
Kas põllumajandus Vahemeremaades(Itaalia) tekkis kohalik arenguga? 
Ühed:  Algelt  üksikud sarnased elemendid
Teised: dateering oli vale, tegelikult tulid kõik elemendid korraga
4500eKr Atlandilise Euroopa põllumajanduse areng
Varasemaid looduslikust  vasest  sepistatud esemed
-lähis- Idan 11 000- 7000 a eKr
-Balkanil ja Kagu-Euroopas 6000 eKr
Varasemad märgid vase kaevandamisest Euroopas
BALKANIL
-Ai Bunar 5100
-Rudna Glava  4900 - 4600
-Brixlegg 3900 -  3600
-Monte Loreto Itaalias  3500 eKr
Varasemad märgid vase sulatamiset Euroopas
-Kagu-Euroopa 5000 - 4000 eKr
-Brixlegg 4500 eKr
Vase leiukohti on Euroopas päris palju, samas kaevandati vähestes kohtades. Tina leiukohti oli aga 
Euroopas vähe, peamiselt P-Hispaanias, L-Inglismaalt.
Kuld võeti kasutusele juba päris varakult.
Varna, Bulgaaria  4500 eKr, matus, 2200 kullast  eset; neoliitilise eliidiga seotud matus
Kõige varasemad hõbeehted on leitud 4. - 5. at dateeringuga.
Metallurgia  ei levinud suust -suhu, vaid oskustega inimesed käisid kohast kohta ja õpetasid/kohal käisid 
õpipoisid.
Metalli kaevandamine, töötlemine, trantsport nõudis suuremat hulka inimesi.
Metallesemed  olid väga prestiižed, eliidikaup,  seostus kaubandusega
Kirde-EuroopasT leitud varasemad vaskesemed 4000 eKr
-Onega järve ümbrus (Pegrema I  asulakoht  -> 1/3 vaskesemetest)
Leitud ei ole kaevandusi -> ilmselt on üles korjatud looduslikud vasetükid
Valuvorme  pole leitud -> vaske ei sulatatud
Metallide kasutuselevõtu põhjused
-tehnilised ja ratsionalistlikud seletused , aga varasemad vaskesemed polnud esialgsetest esemetest 
tugevamad, vask oli pehme, puudusid kasutusjäljed
-vask oli eksootiline,  haruldane  -> sümboolse tähendusega, sotsiaalse staatuse näitaja (esimesed esemed 
olid ehted  jm pisikesed esemed)
-järk-järguline muutus inimeste mõttelaadis, mille tulemusena  eelistati  innovatsioone
Hilisneoliitilsed kultuuritraditsioonid 2900 - 2400 eKr
-nöörkeraamika (Ida-Euroopa)
-kellpeekrite (Atlantiline ja Kesk- Euroopa)
Nöörkeraamika matuse tunnused :  venekirves , potikild, tulekivist nuga
Kellpeekrite matuse tunnused (Amesbury vibumees) :randmekaitsmed, potikillud, vasest  noad , vask 
pistodad
Kas nendel kultuuridel on oma kindel kodumaa, kus tunnused kujunesid välja ja siis levisid, või oli 
tegemist ideede  levikuga ?
Kellpeekrite vanad asulad Hispaanias(varem avastatud) aga ka Prantsusmaal ( hilisemad andmed)
Kellpeekritel tekkis sotsiaalne süsteem -> teatud elitaarne  esemete komplekt hakkas levima pealikute 
haudades
Hilisneoliitiliste kultuuride iseloomustavad märksõnad
-sõjakus
-individuaalsus
-sugudevahelised erinevused
- mobiilsus
-karjakasvatus
-metallitöö
-kauged kaubandus-ja liitlassuhted
-spetsialistide ja pealike esilekerkimine
Matuste panuste uurimisel on järeldatud et kellpeekrite ühiskonnaliikmed järgisid mingit kindlat 
ideoloogiat . Üheks selle osast oli alkoholi tarbimine mis kogukonda  ühenda. Tõestuseks on kellpeektite 
leidmine pea kõikides panustekomplektides. Teine ideoloogia osa on sõjandus, mille tõestuseks on nt 
randmekaitsete leidmine panuste hulgas. 
Rattad
Varasem leitud rattas 3200/ 3100 Sloveenias
Leitud pildid neljarattalistest sõidukitest u 3000 eKr
Saksamaal leiti ratta jäljed u 3500 eKr
Varaseim kodustatud hobune Ukraina Dreivka u 4300 - 3900 eKr
Arvatakse et juba 3000 eKr ratsutati juba palju
Adrad levisid juba varakult ja nende vedajateks olid härjad (luustike järgi)
Vanim vein u 4300 eKr
Los Millares, Portugal 3200- 2200 eKr -> kindlustatud asula
2.
pronksiaja dateerimisel kasutakse kahte kronoloogiat- Skandinaaviamaades Monteliuse (I-VI süsteem ) ja 
Kesk-Euroopas Reineckeni kronoloogiat. Samas nende tüpoloogiate olulisus väheneb, sest metallide 
dateermisega ei saa määrata asulate  vanust  jms.
Varapronksiaeg (2200- 1500 eKr)
-Unêtice
-kääpad, maa-alused laibamatuse
-tasakirved, rantkirved
Keskmine pronksiaeg (1500- 1350 eKr)
-kääpad
-pikendatud pistodad-> mõõgad,rapiirid, puked, palstavid (teadu  kirved )
Hilispronksiaeg (1350- 750 eKr)
-urniväljad- põletusmatused
-suured  odaotsad ,putke  kirved, spiraalsõrmjsed, -ehtenõelad, turviseosad,  pronksist  nõud
-kindlustatud asulad
Naxoselt on leitud savist nõud,  mis on Apenniini poolsaare (Türgi) pronksnõude koopia.
Lerna kasvas suureks linnaks. Leidude seas on palju pitsateid, millega käsitöölised märgkstasid oma 
toodangut.
Byblose laevad- sügava kiiluga laevad. Võtsid rohkem kaupa peale ja said kauem merel olla.
Kreeta  Minoiline periood
Vanemate paleede aeg 2000/1950-1700/1600 eKr ( Knossos )-> hetearhiline kultuur. Paleed ei 
kontrollinud suurt maa-ala enda ümber. Toimis lokaalsel tasandil asustustevaheline suhtlus. Suhtlemine  
agraarsete asustusüksuste vahel.
Uute paleede aeg 1700/1600-1425- 1450 eKr (Aghia Triadna)-> agraarüksuste vahel suhtlemine katkes, 
kaubanduslikud sidemed
Paleedejärgne aeg 1450- 1050 eKr (paleesid tabas suur  häving )
15. saj eKr toimus Minoilise kultuuri langus
-võõrsissetung  asula jäeti alles, hävitati vaid keskseid hooneid
-sisekonflikt (eliidi vahel)  4-7 diameetrit v suuremad
-> mõned nii väikeseid et üle 2 inimese ei mahu ->> eineva funktsiooniga väikesed majad
-> ümbritsetud ümara aiaga.
-ristkülikukujulised majad - Skandinaavia. Madalmaades
-> pikkmajad , 3 löövilised.
-> taradeta
-> lühike kasutusaeg
-> vähe märke ümberehitustest
-> vanale asulakohale ehitati uued majad
-> mitu sissepääsu
-> 2-3 ruumi, üks oli  laut
Tellasulad - Balkanimaades
4.
Seahenge, Inglismaal.
Mäeotsa pühamud- mäe  otsad /jalamid, kuhu on ohverdatud
Juktas, Kreeta
Rituaalsed  struktuurid - koopad, kaevud , šahtid, kultursmajad
Tuntuim kultusmaja on Bargeroosterveld
Suured, katusteta, suured, kivivundamendiga, samaaegsete hoonete suurused majad on vanemad ja 
mõeldud surnute elupaikadeks. Poolringi (c-kujulised) konstruktrioonid olid hilisemad ja mõeldud 
ikoonide või muude pühade esemete hoidmiseks.
Sandagergård, P-Taani
Leitud 3 urnimatust, 4 käemotiividega kivi. Peetud seotuks üleminekuriitustega, kätel arvatud olevat 
jumalik tähendus, vägi.
Tafta Högar, Rootsi. Puudus kultuurkiht ja postiaugud. Suured kivivundamendid.
Olulised kohad olid ka koopad. 
Grotte de Han, Belgia. Leitud palju pronkisaegsedi esemeid, kirveid, habemenuge, kuldesemeid, 
keraamikat. Samas ka leitud paleoliitilisi ja  rauaaja  esemeid. Leitud esemete arvukus on suur, mistõttu 
peetakse, seda väga pühaks.
Wilsford, Inglismaa. Šaht, kus on leitud luuesemeid, keraamikat, merevaiku, aga ka urnimatus. 
Budsene, Møn, Taani. Tühjaks õõnstatud pajutüvi,seest täidetud esemetega- mitu tutulust, spiraalkäevõru 
jm.
Peitleidude tava hakkas levima hilispronksiajal, mil põletusmatustele ei pandud enam uhkeid esemeid 
kaasa, need tulid kuidagi teisiti ringlusest eemaldada.
Varapronksiajal olid luksusesemed peamiselt meestekesksed, hilispronksiajal aga tõuseb naiste osatähtsus,
arvatakse naisjumalate teket (Prantsusmaal alasti pronksist naisefiguurid)
Esemete väljatulekul ei saa enam kindlalt öelda, kas tegemist on ohvrileiu või peitleiuga.
Ühtedeks kindlamateks ohvrileidudeks peetakse pronkskilpe, mida on peetud päris ebafunktsionaalsed.
Arvamus on tekkinud sellest, et  kilbid on olnud kaetud pronksiaja ikonograafia sümbolitega (lind, paat, 
päike) ning leitud märgaladelt või peitleidudena.
Grevensvænge, Taani. Erinevaid figuure , millel on on all augud. Kiivritega mehed ja hüppavad naised. 
Kinnitatud laeva külge?
Trundholm, Taani. Hobune, mis veab kullaga kaetud pronksist  ketast -päikese sümboolika.
Nebra taevaketas, Saksamaal. Pronksiaja kosmoloogia iseloomustus. 
Strettweg, Austria. Vanker, keskel alatsi naine, ümber palju reisijaid.
Lehtkullast koonused  (mütsid), leitud 4. Peetakse päikesekummardajate  preestrite  omaks. 
Mold , Inglismaal. Kullast keep, kaunistatud merevaigust keega.
Pronkskirveste  aardeid  on olnud väga arvukalt. Kuna need olid igat  moodi väga praktilised aga samas ka 
väga pühad.
Olulisteks sümboliteks on veetud paati, kirvest, lind (päike-lind-paat), inimesed, ussid, hobune
Fardal, Taani
Flemming Kaul . Päeva- öö paadid habemeajamisnugadelt leitud sümbolite järgi. Päevapaadid liiguvad 
vasakult paremale ja ööpaadid paremalt vasakule. 
5.
MAAILMA SÜSTEEMIDE TEOORIA
(World Systems Theory /  Core -Periphery Theory / Dependency Theory)
Kuidas ühe piirkonna muutused mõjutavad teist.
1. Südaala mõjutab perifeeriat nii majanduslikult kui sotsiaalselt.
2. Tsüklilisus. Südaala tsüklilised tõusud-mõõnad ilmnevad omal moel ka perifeerias.
3. Ebavõrdsed (tehnoloogiliselt/sotsiaalselt/poliitiliselt...) partnerid.
Väidetavalt esimest korda maailmas rakendati MS teooriat 1977. aastal (üks 
rakendajatest oli Harding, teooria praegune kriitik). Teiste hulgas on selle teooria 
poolehoidjaks ka Kristiansen. 1995. aastal loodi isegi teemakohane ajakiri.
Andrew  Sherrat on välja  toonud , et pelgalt sõltuvussuhted ei tähenda veel maailma 
süsteeme. Samuti ei tähenda äärealadeni jõudnud mõjutused, et ääreala südaalast 
tingimata sõltuvuses on.
Core-Periphery- Margin . Seda kolmikjaotust on kasutanud Eestis Valter Lang 
pronksiajast kirjutades.
Kriitika. Kaks põhilisemat kriitikud on Carl Knappett ning  Anthony  Harding ise. 
Knappett on rõhutanud, et meil pole tegelikult tõestust, et  Egeuse  maailm oli keskus 
ning muu maailma ääreala (nagu Maailma Süsteemide teooria seda väidab) ning et MS 
teooria on ülalt-alla peale surutud. Seda on ka Kristiansenile ette heidetud – et ta on 
arheoloogilisse materjali liiga meelevaldselt suhtunud. Teine probleemne teema – me ei 
saa eeldada, et perifeerialt on autonoomsus  tingimata ära võetud, mida teooria teeb. 
Kristiansen on MS teooriat rakendanud oma uurimustes ning üritanud arheoloogiat 
justnimelt suurte tõusude-mõõnade lainete kontekstis vaadata. Nõnda nägi ta urniväljade
kultuuri ühe suurema lainena, mis kogu Euroopat haaras. 1970.test on urniväljade 
kultuurist kõneldud seoses Egeuse piirkonna mererahvaste liikumisega Euroopasse. 
Tänapäeval räägitakse aga aina enam sellest, et Mandri-Euroopa tegelikult ei suhelnudki
Egeuse piirkonnaga nõnda tihedalt (mida „tõestavad“ vaid üksikud esemeleiud), vaid 
tegemist oli pigem ühekordse nähtusega. 
Seega on praegu rohkem levinud ja laiema poolehoiu saanud  networks  theory 
( network - based -approaches) Võrgustike teooria keskendub pigem üksikutele inimestele,
suhetele, regioonidele, et teha selgeks üksikjuhtumite  tausta  ja arengud. Seetõttu on 
erinevalt MS teooriast pigem alt-üles lähenemisega. 
6.
Universitätsforschungen zur Prehistorischen Europäischen Bronzezeit
Childe  1930
Pare 2000 Bronze  Age Hypothesis
1.Pronks oli majanduse ja ühioskonna alus
2.Vask/tina vajalik ühiskonnale
3.Loodusliku Vase/tina allika puudumine
4.Tulemus: Pronks viib suure vahetuskaubanduseni
Ai-Bunar,  Bulgaria ; 5 aastatuhat BC
2200 peetakse tina+vase kooskasutamise alguseks
Puttkamer (2006) (smelting)
Metallurgia
 spetsialiseerunud, „täiskohaga töö“
 „ myth  of  control “ - sotsiaalse hirearhia töö?
Kienlin 2013
-no rapid  increase and  development  on scale and  complexity  in EBA
-no evolutionist development in terms  of techniques and technology
-nolaws of chemystry and physics alone
-no „ political “ authority over prestige- goods exchange
-metallurgy and copper /bronze  production complex and regionalli specific. Not necessarily elite-driven
-väikesed gruppid seotud metallurgiaga, segmentary as in Neolithic times
- intra -community  part -time specialization
5-8% tina lisa vasele annab pronksi  sulamisele  ilusa  kuldse  värvuse, sulatamistemp on madalam, annab
tugevust, oks. vähem 
Pronks levis hästi, sest seda sai ümber sulatada
Dieskau,   Sachsen-Anhalt, Germany    hoard-   algselt   väiksed   kirved,   siis   suured   käevõrud,   religioossed
esemed
Uuesti kasutatud pronsks on rohkem kesk- ja hilispronksiaja teema.
Kullast esemeid matustes leiti vähe, küll aga on leitud tööriistu (haamreid)
Üks frustreerivamaid  aspekte  pronksiajal on metallurgiaga tegelemise märgide vähesus asulakohtades. St
on arvatud, et sel ajal olid liikuva eluviiskiga  sepad .
Jantzen (2008) Quellen zur Metallverarbeitung im Nordischen Kreis der Bronzezeit 
Rippnõu valuvorm  Watenstedt, Lower  Sawony, Germany
Asvaston välja tulnud 1200 valuvormi tükki, mis on Baltimaades võrdlemisi ainuke. Samas ei oska öelda,
kui pika perioodi jooksul sepatöö on kestnud.
Pronksiajal võib pigem rääkida vahetuskaubanduses (mingi asja vahetamine samaväärse asja vastu või
kingituste vahetamine, religioossne vahetus)
Ulun Burun, Türgi  1400 BC. Laevavrakk. Vase ja tina kangid. Balti merevaik.
Mauthausen peitleid. 500 Ösenringbarenit
Spangenbarrten   (München-L)   mansettidega   võrud.   Kaalu   suurendamiseks?   Katki   läinud?
Tugevdamiseks?
Võrud- varane metallikaubandus?  Standartne  vorm/kaal.
Hiljem tulevad sirbid. Kas neid ka kasutati? Või oli sümboolne väärtus, materiali väärtus?
Source-critical  issues on Bronze Age trade
-Metal- amber  centred perspective
-Chronological issues
-Archaelogical  filters : depositional customs
-macro-historical perspectives
7.
Eellugu  rauaajaks Vahemerel
-foiniiklaste esiletõus- hea asukoht, head  kaubad  (liibanoni  seeder  (ei mädane), purpuri saamiseks üks
karbiline, millest värvi sünteesiti)
-kreeklaste uus esiletõus kohe peale mererahvaste sisserännet
   -Lefkandi- asula, mis on pidevalt olnud asustatud 2000-7000 eKr ning kus on mingist hetkest näha
kalmetes   kaubad,   mis   on   iseloomulikud   teistele   piirkondadele.   Kaubandussidemed   loovad   kreeklaste
esimese koloonia Pithekoussai saarel.
Umbes 10-11.sajand eKr tabas piirkonda suur pronksi puudus, sest tina ei toodud enam Afganistaanist.
See tingis raua kasutuselevõtu vajaduse.
Etruuria  esiletõus: Villanova kultuur (10.-8.sajand eKr). Nende esiletõus ei ole üllatuslik, sest seal on
võrlemisi soodne kliima, metallide rohkus, hea asend- avatud Terriini merele (sai kubelda kreeklastega)
Atlantilise   Euroopa   peamised    kaubateed ,   kust   veeti   luksuskaupa   jäävad    Iirimaa ,   L-Inglismaa,   P-
Prantsusmaa ja P-Hispaania. Luksuskaupade eesotsas on katlad  ja lihavardad, nooleotsad.
Kaubateed Kesk-Euroopas ja Läänemere vahel. Kaubateed olid tugevalt seotud metallivaramutega- Kesk-
Euroopas, Alpides ja Karpaatide piirkond.
9.-8. saj- Pronksiaja lõpp, tekib Ungari piirkonda kimmerlaste asualad- hobuvarustuse rohkus,  kitsad
mõõgad ja  laibamatused .
Rauaaja periood algab siis kui pronks asendati täielikult esemet valmistamiseks rauaga ja lõppeb  Rooma
vallutuste ajal umbes Kristuste sünni paiku.
Terra sigillata 155 eKr-200 pKr. Meistrimärkide järgi dateeritavad. 
Raua kasutuselevõtt.
12.sajand BC  Levant  (Süüria), Väike- Aasia  ps, Küpros
10.sajand Kreeka, kõige varasemad tootmismärgid Inglismaal- Hartshill Copse (Euro kõige varasem )
8. sajand – regulaarne  rauatootmine parasvöötme Euroopas
6.Skandinaavia – eelrooma  rauaaeg.
Hilisrauaajaks   olid   olemas   juba   rauast   adraterad,   mis   aitas   harida   ka   raskeid   kuid   viljakaid   muldi.
Hilisauaajal ilmnevad ka vikatid, esimest korda. Vikatid tähendasid seda, et oli võimalik rohkem loomi
pidada-neile süüa teha. Ka  labidad ja putked ilmnesid siis. 
Raud esineb ilmneb looduslikult maagina, ühenduses hapnikuna, ehk siis oksiidi kujul.
Oksiidid on sellised, mida võib kohe sulatusahju panna, sest nende raua sisaldus on üle 60%. 
Rauaaja asulates ikka rohkelt keraamikat- paksuseinalised nõud toidu valmistamiseks ja säilitamiseks ja
peenkeraamika    toidu    serveerimiseks .   Oli   ka   pronksist   ja   kullast   nõusid,   kuid   need   rohkem   seotud
matuserituaalidega.
Rauaajal hakati  tootma  ka klaasist helmeid. Tootmisjälgi eriti pole, Machidast on jälgi.
Puidujäänuseid   on   leitud   Hallstadi   soolakaevandustest   ja   veelalustest   asulatest.   Peamiselt   tööriistade
käsivarred. Hallstati soolakaevandustest on leitud ka tekstiili. Lina ja vill on olnud peamiselt kasutusel
olnud, aga ka  siidi  ja karusnahka. Hallstatis on peamiselt vill, mida on värvitud kollaseks, roheliseks,
punaseks ja  siniseks . 
Hallstati   matused:   Hochdorf   1500   eKr.   Suur-suur   kääbas,   u     8   m   kõrge.   Mehematus.     Sees   oli
hauakamber , mis oli väga rikkalikult sisustatud.
Vix, Mont Lassois. Naisematus. Täiesti rüüstamata hauakamber. Sisaldas peaageu 0,5 kg kaalunud kullast
võru.   Palju   sõlgi,   käevõrusid,   merevaikhelmestest    ehteid ,   veinitegemisega   seotud   esemed.   Vankrile
maetud ja vankril rattad ära võetud.
Hallstati kõrgajal nähakse 3 keskust, läänepool, idapool  ja põhjapool. Rikkalikud 
matused iseloomulikud läänepoolt. Läänepool on ka igasuguste kaubateede sõlmpunkt. 
11.
Rituaal - sümboolne käitumisviis, eesmärgiga mõjutada üleloomulike jõude
Rituaalne käitumine- tseremoonia , pidusöögid.   Rituaalid  on seotud igapäevaeludega. Rituaalid võib ära
tunda korduvate käitumisviisidega. 
Neli peamist teemat rauaajal:
-matused- kõige  populaarsem  kategooria.  Erandiks  suurbritaania, kust pole väga matuseid leidnud (muud
kehade deponeerimise viisid, kui maa alla panek?). Tavaliselt Euroopas pandi surnu maa alla, kuid kuidas
täpsemalt,    varieerub    üle   terve   Euroopa.   Teatud   määral   võib   öelda,   et   Hallstatt   C   ajal   oli   rohkem
põletusmatused   ja   Hallstatt   D   ajal   laibamatused   ja   eliidimatused.   Põhaja-Euroopas   on   aga   rohkem
laibamatus ja kivimatused. Paljudes kohtades Euroopas säilib ikka urnimatus.Matuserituaalide kohta saab
parima  imnformatsiooni eliidi matustest. Oluliseks tegevuseksolid pidusöömingud ja alkoholi tarbimine.
Paljudes kohtades on säilinud nõud-luksusimprot, mida kasutati  veini  ja muu  uimastava  tarbimiseks.
Matmine   on   viimane   staadium   matuserituaalis.    Hiljuti    on   hakatud   tähelepanu   pöörama
maastikukompleksidele matustes. Vixs on leitud lisaks kääpale ka nelinurkne sulendik, mis võib olla
seotud   matuserituaaliga.   Sealt   leiti   mehe   ja   naise   elusuuruses    figuurid ,   kusjuures   naisel   oli   kaelas
samasugune kaelavõru nagu Vix kääpast leitud naisel. 
-ohvrileiud-    veekogudesse .   Lisaks   esemetele-   mõõgad,   sõled,   sõrmused,   odada,   hobusevarustus   jne,
ohverdati ka inimesi-orje, kes tollel ajal oli ilmselt luksuskaup.Lisaks veekogudele on ka teada kuivamaa
ohvreid-lohke. Kui vette on ohverdatud läbi kogu rauaaja, siis kuivamaaohvrid on viimase kahe sajandi
teema enne Kristust. Kuivamaaohverdustes peamiselt kahte sorti esemed- relvad ja tööriistad. Torque-
kaelavõru kangid. Kasutati rahana. Seotud Kesk- ja Lääne-Euroopa tavaga. Tuledeposiidid-tuleohvrid.
Levinud   alpide   põhjajalamil,   kus   on   leitud   mitme   ruutmeetri    suuruseid    põlenud   alasid,   kuhu   on
deponeeritu põlenud loomaluid ja metallesemeid (sarnades veekeskkonda ohverdatud esemetes)
-sulendikud   (Viereckschanze)-   Salapärased   muistised.   Nelinurksed   alad,   pole   seotud    looduslikke
kaitsefunktsioonidega.   Palju   erinevaid   interpretatsioone-rituaalsed?   Suletud   talukohad?.   Tegelikult
võivadki olla erineva funktisooniga. Üks ja see sama koht võis omada erinevat funktsiooni. 
-rituaalid asulates
Kõik praktiga on seotud läbi nelja kategooria
12.
Prantsusmaa sulendikest on välja tulnud palju inim-ja loomaluudest ohverdusi.
Tintigniak-   sulendikust   Prantsusmaal   tuli   välja    hunnik    pronksesemeid-pooleks   murtud   mõõku,
trompetiosi, inim-ja loomakujuliste pronksfiguuride osi.
Asulaid kaevates keskendutakse profaansele poolele, kui sealt tuleb midagi veidrat, siis hakatakse  uurima .
Danebury oppidum, Inglismaal. Matusepaigad, lisaks tuli välja hunnik lohke, kus polnud tavapäraseid
leide nagu säilitamiseks vili vms, vaid just nt loomaluid või potte.
Structured deposits-  deposiidid mis pole rämps, vaid kindla tähendusega, meelega maetud.
Rooma   ajalugu   algab   traditsiooniliselt   509.   eKr.   Järgmise   2,5   at   vältel   laienes   ipeerium   üle   kogu
Apenniini poolsaare. Kiiresti tekkis konflikt Kartaagoga, kes oli sel ajal üks Vahemere valitsevaid jõude.
264-146 eKr  3  Puunia  sõda,mille tulemusena Rooma sai endale lisaks Itaalia saared, Kartaagio koloonia
P-Aafrikas ja L-Itaalia. Samal ajal laiendas Rooma oma asualasid Kreeka  ja  Makedoonia  väikelinnade
näol. Edasi liikusid vallutused  V-Aasias ja Süürias. 
Peale  Alesia  lahingu võitmist hakati Galliat inegreerima Rooma maailma- uued Vahemere tüüpi linnad,
teed jms. Paljud oppidad jäid kasutusse, kuid väga paljud ka hääbusid.
Paljud Saksa linnad said alguse tänu Rooma leegionite rajamisele  Gallia  piirile. Nt Xanten, Mainz, Bonn,
Köln.
Rooma-Germaani hõimude vahelised suhtemised. Paljud germaani hõimud lasid juba 
Rooma vallutamiste ajal oma asulatesse Rooma kaupmehi, mitte selleks et osta, vaid 
pigem müüa- karja ja orja. Vastu saadi Rooma kulda ja hõbedat.
13.
Rooma  impeeriumil  jätkusid suhted Taani saartega läbi Gallia.  Import  järjest kasvas. 
Läbi kogu 3. sajandi toimusid rünnakud Rooma piirialadele erinevte võimude poolt. 
Mündiarete hulk 3. sajandi teisel poolel Gallias kui ka Inglismaal, mis näitab suurt paanikat.
Oppidad, mis olid 300 aastat ns seisnud võeti jälle kasutusele ja kindlustati – Le Yaudet
Oppidad jäeti maha, kui Gallia impeerium  lagunes . 
Ehitama hakati ründeks mõeldud asulaid- Burgh Castle.
Rooma sõjaväes hakati kasutama välisvangide sõjalist jõudu, mis aitas kaasa käärismisele sõjaväes.
Rooma impeeriumisse hakkasid lisaks roomlaste poolt asustatud hõimudele liikuma ka teised välismaa
hõimud.
4.sajandil hakkas pihta hunnide liikumine. Sundis germaani hõumud liikuma Rooma impeeriumi poole.
Rahvaste rändamine sai alguse juba 2. sajandil ja kestis 8. sajandini, kuigi 3.-5. sajandi olid põhiline ja
kõige tihedam liikumine. 
Vandaalid  liikusid P-Aafrikasse ja rajasid sinna oma riigi. Frangid ja alemannid tulid otse Roome piiri
tagantja asustasid Saksamaa ja Prantsusmaa alad. 
Kui  hunnid  olid 5. sajandi lõpuks tagasi löödud- nad olid taandatud  Volga  taha, siis tuli 6. sajandil ida
poolt uus  nomaadide  rühm- avaarid. 7. sajandil lõid u Slovakkia  aladele  khanaadi. Musta mere idakaldalt
tulid burgaadid ja asustasid läänekalda. 
6.-7. sajanil oli lisaks avaaridele ka  ohuks islami laienemine. 
Araablased tegid sissetunge ka Frankide riiki. 
L-Inglismaal on peamiseks laibamatus. Üsna sarnane laiadele L-Euroopa 5.-7. sajandi laibamatustele.
Meestel relvad, naistel ohtralt ehteid. 
Sutton  Hoo. Kääbaskalmistu. Laevamatus. Laev oli 30 m  pikkune , mõeldud 40 aerutajale. Laeva keskelt
leiti  luud .
Skandinaaviamaad
Kuni Rooma lagunemiseni oli tegemist 2 peamise kaubateega. Üks  pikki  läbi Reini ja 
Elbe Põhjamerre skandinaaviasse või pikki  Odra  ja  Visla  jõge Taani  rannikule  ja 
Visbysse.