.............................................................................3 2. ÜLESANNE B........................................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................8 Interneti allikad:......................................................................................................................8 1.ÜLESANNE A 1. Põllumassiiv numbriga 42052371193 (joonisel 1 punase piirjoonega) asub Hiiu maakonnas, Käina vallas, Männamaa külas. Põllumassiiv on 3,86 ha suur. Joonis 1. Põllumassiivi asukohakaart. 2. Põllumassiiv asub ühel katastriüksusel, mille tunnus on 36801:001:1611 ja mille nimi on Pendi. 3. PRIA andmetel on terve massiiv kuivendussüsteemi all. 4. Põllumassiiv ei asu nitraaditundlikul alal ja NATURA alal, kuid asub ESA ehk ebasoodsal alal. 5
Iseseisev töö õppeaines PK.0711 Mullastikukaardi analüüs Etteantud põllumassivi numbri järgi otsida Maa-ameti kaardiserverist vastav põllumassiiv ning selle mullakaart. Selle põhjal koostada põllu mullastikust ülevaade ning teha sisuline analüüs. Tulemused esitada korrektses vormis tabelina (tabel 1) tuua välja väljavõte mullakaardist (joonis 1) ning põllu asendiplaanist Eesti kontuuril (joonis 2). Põld nr. 59756255724 on kompaktne põllumassiiv, millel esineb palju erinevaid mullaliike üsna võrdselt. Suurim osa on aga koreserikkaid leostunud gleimuldi, leostunud muldi ning sügavaid madalsoomuldi
......................................1 1.1 Muldade sobivus viljelemiseks.........................................................................................3 2. ÜLESANNE B........................................................................................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................6 1.ÜLESANNE A 130239 Joonis 1. Põllumassiivi asukohakaart. 1. Põllumassiiv numbriga 57945730138 (joonisel 1 punase piirjoonega) asub Viljandimaal, Halliste vallas, Mulgi külas. Põllumassiiv on 7,34 ha suur. 2. Põllumassiiv asub ühel katastriüksusel, mille tunnus on 19202:001:0030ja mille nimi on Lilleoru. 3. PRIA andmetel on terve massiiv maaparandusala. 4. Ala ei ole ei LFA ala, NATURA ala ega ka nitraaditundlik ala, 5. Lähim loomakasvatushoone linnulennult on 38 meetrit.
haritavast maast (%) ning selle mulla peamine levikuala Eestis...............11 Kasutatud kirjandus...................................................................................12 Põllumassiivi asukoht Põllumassiiv nr. 60156043960 asub Järva maakonnas, Järva vallas, Märjandi külas. Asukoht on näidatud joonistel (vt Joonis 1. ja Joonis 2.) [3] Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 60156043960 kohta. Põllumassiiv märgitud punase joonega. Mõõtkava 1:11700. Joonis 2. Põllumassiivi asukoht märgitud Eesti kaardil punase ristiga. Mullastik Tabel 1. Põllumassiivi nr 60156043960 mullastik. [3] Mulla Lõimis Huumuse horisondi Kuivus Pindala, Osatähtsus siffer tüsedus, cm aste ha % KI vls40- 25-28 22-25 25-30 I/IV 23,01 68
................................................................................ 8 Agromelioratiivseid võtteid..................................................................................... 8 Põllumassiivi metsastamine................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 10 Põllumassiivil olevad mullad Põllumassiivi numbriks on 42648298604. Põllumassiiv asub Saaremaal. Maa-ameti Geoportaali (201) mullakaardi andmetel on põllumassiivi pindala 12,2 ha. Mõõtmised pole täpsed ning muldade osatähtsuse arvutasin mõõdetud pindala kaudu. On välja toodud põllumassiivi joonis (joonis 1) ja asukoha joonis (joonis 2). Tabel 1. Põllumassiivi nr. 42648298604 mullastik Mulla siffer Lõimis Huumushorison Kivisus Pindala Osatäht
................ 8 Põllumassiivi metsastamine................................................................................... 9 Analüüsitud põllul enamlevinud mulla osatähtsus kogu Eesti maafondist (%) ja haritavast maast ning nende muldade peamine levikuala Eestis.........................10 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 11 Väljavõte mullakaardist ja põllu asendiplaanist Eesti kontuuril Analüüsitav põllumassiiv numbriga 65247463014 asub Rahinge külas Tartu maakonnas Tähtvere vallas. Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 65247463014 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega. Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti kaardil on näidatud punase ristiga. Põllumassiivi nr. 65247463014 mullastik Tabel 1. Põllumassiivi nr. 65247463014 mullastik. Mulla siffer Lõimis Huumus- Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus,
EESTI MAAÜLIKOOL Mulla teadus ja maakasutuse ökonoomika Mullastiku kaardi analüüs PK0677 Biotehnilised süsteemid Koostas: Margus Mäe Põllumassiiv nr 61253757104 Joonis .1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr61253757104 kohta. Joonis.2. Põllumassiivi asendiplaan(tähistatud ristiga). Pindala- 28,6Ha sellest lähtuvalt on tegu kompaktse põllumassiiviga. Boniteet- ligilähedane boniteet sellel massiivil ca 50hp Tabel.1.Põllumassiivi nr 61253757104 mullastik. siffer Pindala, Lõimis Kivisus Huumus, Osatähtus, Ha aste % % K 5,5 R_1ls70_1savi - 4-6% 19,2 Kr 3 K_3sl80_1savi - -2% 10,5 Ko 9.3 V_1savi/v_1savi - 3-5% 32,5 Kog 10.8 ...
A huumushorisont Bw metamorfne sisseuhtehorisont C mulla lähtekivim KI tüüpprofiil: AElBtC A huumushorisont El lessiveerunud horisont Bt tekstuurne sisseuhtehorisont C mulla lähtekivim Lklg tüüpprofiil: A-Ea-Bhs-C A huumushorisont Ea leethorisont Bhs- huumus-raud illuviaalne horisont C- mulla lähtekivim Muldade omadused 5 Antud põllumassiiv on suhteliselt korrapärase kujuga, põhjapoolses osas esineb üks suurem sopsitus. Leostunud mullad - Ko Leostunud mullad on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil. Keemine algab tavaliselt 30-60cm sügavuselt. Leostunud muldadele on iseloomulik pruuni savistunud horisondi(Bw) esinemine huumushorisondi ja lähtekivimi vahel. Sokolaadipruun Bw-horisont on tekkinud savistumise tagajärjel ja on vett ja õhku läbilaskev, ning annab mullale head taimekasvuomadused.
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstitutsioon MULLAKAARDI ANALÜÜS Iseseisev töö Koostaja: Kalli Vinnal Tartu 2018 Mullastikukaardi analüüs Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 41848185945 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega. Asukoht: Luulupe küla, Saaremaa vald, Saare maakond Huumus horisondi Kivisuse Pindala Siffer Lõimis Lihtlõimis Osatähtsus % tüsedus, aste ha cm Go1; M' t330-40/s t3/s t320-25 6,1 52,8 70%/30% s Go ls2 ls ...
A huumushorisont Baf amorfse raua akumulatsioonihorisont Elg näivleetunud horisont Bt tekstuurne sisseuhte ehk illuviaalhorisont C2 lähtekivim LPg tüüpprofiil: A(Bafg)ElgBtgC A huumushorisont Bafg amorfse raua gleistunud akumulatsioonihorisont Elg näivleetunud horisont Btg gleistunud illuviaalhorisont C mulla lähtekivim D deluviaalmuld: Ae-C Ae erodeeritud huumushorisont C mulla lähtekivim Muldade omadused Antud põllumassiiv on suhteliselt korrapärase kujuga, esineb mõningaid sopistusi. Näivleetunud mullad - LP Nende muldadeoluliseks tunnuseks on mullaprofiilis selgesti nähtavad sügavad "keeled" ja sopistused, mille heleda värvuse on põhjustanud ajutine ülavesi koos lessiveerumisprotsessiga. Seega põhjustab periooditi esinev ülavesi neis muldades gleistumist. Lessiveerumine omakorda soodustab veelgi sissuhtehorisondi rikastumist väikeste mullaosakestega ja selle dreenivuse halvenemist
3 C – lähtekivim LP tüüpprofiil A-Baf-Elg-B-C A – huumushorisont Baf – amorfse raua akumulatsioonihorisont Elg – näivleetunud horisont B – sisseuhte- ehk illuviaalhorisont C – lähtekivim LkIg tüüpprofiil O-A-E-Bg-Cg O – metsakõdu A – huumushorisont E – eluviaalhorisont Bg – gleistunud sisseuhtehorisont Cg- gleistumistunnustega lähtekivim Muldade omadused ja hinnang kasutussobivusele Antud põllumassiiv on suhtelist korrapärase kujuga, esineb mõni üksik sopistus. KI- leetjas muld Muldade oluliseks tunnuseks on selgelt väljakujunenud lessiveerunud horisont. Profiili alumises osas toimub gleistumine. Sageli esineb Btg horisonti. Kujunenud on tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvast põhjaveest või seiskuvast pinnaveest lühiajalise liigniiskuse mõjul. Esineb sinakaid ja hallikaid gleilaike ning roostetäppe. Rähk ning veeris on pude ning kollaka värvusega
Ko tüüpprofiil: A-Bw-C A - huumushorisont Bw – metamorfne sisseuhtehorisont C – mulla lähtekivim KI tüüpprofiil: A-El-Bt-C A - huumushorisont El – lessiveerunud horisont Bt – tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont C - lähtekivim K tüüpprofiil: A-C; A-C-R; A-BC-C; A-Bw-C A – huumushorisont R – aluskivim BC – ülemineku horisont Bw – metamorfne sisseuhtehorisont C - lähtekivim Muldade omadused 4 Antud põllumassiiv on pikliku suhteliselt korrapärase kujuga. Rähkmullad – K Rähkmullad on karbonaatsel rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel fluvioglatsiaalsetel setetel kujunenud koreserikkad mullad, mida iseloomustab tugev karbonaatsus (keemine kõrgemal kui 30 cm), suur kivisus ja lühike mullaprofiil. Osa nendest muldadest võib kevadeti ja sügiseti lühiaegselt liigniiskuse all kannatada ning sademetevaesel perioodil põuakartlik olla. (Mullateadus 2012) Leetjas muld – KI
Leetja mulla boniteet on vahemikus 40-45 hp. Haritavate maade keskmine lõimis on 50-55. Gleistunud leetja mulla boniteet sarnaneb leetja mulla boniteedile. Antud põllu boniteet on 42-47 hp. Põllumassiivi metsastamine Leostunud ja leetjate muldadega alale tekivad metsastumise korral algul lehtpuud hiljem domineerivad kuusk, vähem mänd ja arukask. Alusmets hõre kuni keskmise tihedusega. Need on parimad põllumaad ja üldjuhul ei peaks kuuluma metsastamisele. Antud põllumassiiv on kasutusel täielikult põllumaana. Agromelioratiivsed võtted Gleistunud leetjate muldade kasutamine haritava maana sõltub kuivendamisest. Kuivendatud gleistunud leetjad mullad on head põllumullad ja sobivad paljude kultuuride kasvatamiseks.. Kuivendamata gleistunud leetjate muldade põllumajanduslikku väärtust vähendab nende ajutine liigniiskus mis võib takistada mullaharimistööde õigeaegset tegemist ja halvendab kultuuride kasvutingimusi. Mulla osatähtsus Eesti maafondist
Suurema osa mullaprofiilist moodustab hästi lagunenud turvas. a) M ́ väga õhuke madalsoomuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T3-AT-G. b) M ́ ́ õhuke madalsoomuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: (T2)-T3-G. c) M ́ ́ ́ sügav madalsoomuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T2-T3. Kuivendamise järel võimalik kasutada peamiselt rohumaadena. Harimisõrnad mullad. Põllumassiiv on ebamäärase kujuga sellest tulenevalt on põllu harimistööd keerulised. Põllumassiiv kuulub A- agroallrühma .Head põllutüübilised haritavad maad on K,Ko(g),Kog, Go, Klg. M'' kuulub aga C6 agroallrühma. Hästi kuivendatud turvastunud ja hästilagunenud turvasmullad Anda mitmekülgne hinnang kasutussobivusele nii üksikute muldade kui ka põllu terviku kohta: Klg- põldhein, segatis,punane ristik, nisu, kaer, oder, teravili keskm. Kog- põldhein, segatis,punane ristik, nisu, kaer, oder, teravili keskm. Go- segatis, rukis,nisu,kaer, põldhein, teravili keskm
Iseseisva töö ülesanne õppeaines PK.0711 Mullastikukaardi analüüs Uurisin põllumassiivi katastritunnusega 40948594494 ning koostan selle kohta analüüsi. Põllumassiiv asub Saare maakonnas, Mustjala vallas, Mustjala külas. Ala suuruseks on 7,4 ha. Leostunud gleimuld (Go) 3,65ha, ca. 49,3% Küllastunud turvastunud muld (Go1) 1,9ha, ca. 25,7% Leetjas gleimuld (GI) - 0,9ha, ca. 12,2% Väga õhuke madalsoomuld (M') 0,86ha, ca. 11,6% Nõrgalt leetunud gleistunud muld (LkIg) 0,03ha, ca. 0,4% Tabel 1. Põllumassiivi 40948594494 mullastik Mulla Lõimis Huumus Kivisuse Pindala, Osatähtsu siffer horisondi aste ha s, % tüsedus, cm Go v°_1l60/r_3- th25-30 - 3,65 49 _2l Go1 l40/lu t_315-25 - 1,9 26 GI ...
tihe, esinevad toomingas, must sõstar, mage sõstar; rohurinne: naistesõnajalg, laanesõnajalg, maarjasõnajalg, laiuv sõnajalg, angervaks, seaohakas; samblad esinevad peamiselt mikrokõrgendikel: metsakäharik, salusammal, tüviksammal. Metsastuvad looduslikult, kuid kui on kuivendatud, siis ainult istutamise tagajärjel. (Põllumaade metsastamine 2004) Kui need mullad on kuivendatud, kuuluvad nad A-agrorühma, seepärast ei oleks neid vaja metsastada. Antud põllumassiiv on kasutusel täielikult põllumaana. 8 1.8. Agromelioratiivsed võtted Gleistunud leetjate muldade kasutamine haritava maana sõltub kuivendamisest. Kuivendatud gleistunud leetjad mullad on head põllumullad ja sobivad paljude kultuuride kasvatamiseks. Kuivendamata gleistunud leetjate muldade põllumajanduslikku väärtust vähendab nende ajutine liigniiskus mis võib takistada mullaharimistööde õigeaegset tegemist ja halvendab
piirkonnas. Peale leostunud muldasid tulid protsentide suuruse poolest järgmisena leetjad mullad. Ka need mullad on toitainete sisalduse poolest head ning väga viljakad. Leetjad mullad on väga produktiivsed ja need sobivad kõigile põllukultuuridele. Seal kasvavad väga hästi nisu, oder, kaer ning hästi põldhein ja kartul. Tervest põllumassiivist 81,1 % on väga viljakad mullad ning seal saab väga palju erinevaid põllukultuure kasvatada. Seega tervikuna on see põllumassiiv viljakas, kuna alla 20 % on seal mitte nii viljakaid muldasid, nagu rähkmuld, koreserikas rähkmuld ning õhuke paepealne muld. Rähkmuldade miinusteks on põuakartlikkus ja suur kivisus ning koresesisaldus. Taimkate võib nendel aladel olla liigirikas, aga kidur ning üleüldiselt sobivad sellistel muldadel kasvama kuiva- ja lubjalembeline taimestik ning kultuurid, kelle juurestik ulatub sügavamale ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
