Krimmi kriis 2014.aastal (0)

Krimmi kriis 2014.aastal
Tegemist on Donbassi sõja eelmänguga, mille tähistuseks on uus konflikti puhkemine Venemaa ja lääneriikide vahel, pärast Külma sõja lõppu.
Krimmi kriis pärast puhkenud rahvusvaheline kriis Venemaa ja Ukraina vahel, on endaga kaasa haaranud kogu rahvusvahelise kogukonna: Euroopa Liit ja selle liikmesriigid, NATO ja selle liikmesriigid eesotsas Ameerika Ühendriigid ja ÜRO jne Vaatlejate hinnangul on tegemist sügavaima kriisiga Venemaa suhetes pärast külma sõda.
Kiiris sai alguse pärast Ukraina presidendi Viktor Janukovõtši põgenemist, Ukraina Ülemraada poolt ametist tagandamist ning valitsuse vahetumist läänemeelse üleminekuvalitsusega 2014.aasta Ukraina revolutsiooni käigus 18-23. veebruaril 2014.
Krimmis, mis on Ukraina autonoomne piirkond, puhkesid meeleavaldused. Inimesed tulid tänavale, kes olid vastu võimuvahetusele Kiievis , soovisid lähedasemaid sidemeid Venemaaga, Krimmi autonoomia laienemist või isegi iseseisvumist. Samal ajal Krimmi tatarlased ja ukrainlased avaldasid Kiievis uue võimu toetuseks meelt . aga avaldasid Kiievi uue võimu toetuseks meelt. Ukraina Valitsuse nõusolekuta suurendas Venemaa Krimmi poolsaarel oma sõjavägede kohalolekut. Venemaa kasutas oma sõdureid ja relvastades kohalikke võitlejaid, võttis oma kontrolli alla valdava osa poolsaarel asuvatest sõjaväeobjektidest ja administratiivhoonetest. Eraldusmärkideta relvastatud mehed hõivasid 27. veebruaril mitmeid tähtsaid hooneid, sealhulgas Krimmi parlamendihoone . Sevastoopolilennujaamad hõivati 28. veebruaril lisas hävitati telekommunikatsioon - ja internetiside Krimmi ja ülejäänud Ukraina. Eraldusmärkideta relvastatud meestest ümberpiiratud Krimmiseadusandjad valisid Krimmi ministrite nõukogu juhiks Venemaa kodaniku Sergei Aksjonov.
Kiiev süüdistas siseasjadesse sekkumises Venemaad. Venemaa lükkas need süüdistused tagasi. Järgmiseks esitas Venemaale abipalve Sergei Aksjonov, kes soovis Krimmi tulla rahu tagama. 1.märtsil andis Venemaa Riigiduuma president Vladimir Putinile nõusoleku sõjalise jõu kasutamiseks Ukraina territooriumil.
Ukraina viis 2.märtsil oma armee lahinguvalmidusse ja kuulutas välja osalise mobilisatsiooni. Ukraina õhuruum suleti sõjalennukitele. Ukraina Kaitseministeerium teatas, et Vene meedia väited, nagu alistuksid Krimmis baseeruvad Ukraina väeosad massiliselt, ei vasta tõele.
Ameerika Ühendriigid ja nende liitlased nõudsid, et Venemaa lõpetaks Ukraina territooriumil tegevuse ja kutsuks oma väed tagasi baasidesse. Protestiks Venemaa sissetungi vastu otsustasid Kanada , USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia , et ei osale juunis Venemaal Sotšis toimuma pidanud G8 tippkohtumisel. See oli nende riikide protest Venemaa sissetungi vastu. USA hoiatas, et Venemaa vastu võidakse rakendada majanduslikke ja poliitilisi sanktsioone.
Sündmuste kulg
23.veebruar

• 23.veebruaril toimus Simferpolis Krimmi Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogude hoone esisel väljakul erinevatel andmetel 5000 - 15 000 osavõtjaga Krimmitatari Rahva Medžlie korraldatu meeleavaldus Noman Celebicihani hukkumise mälestuseks, millel avaldati toetust Ukraina uutele võimudele ning nõuti Krimmi Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu laialiminemist ja ümbervalimist, Krimmi riigiamentike vastutusele võtmist separatismi eest ning Simferopoli keskväljakul oleva Lenini ausamba mahavõtmist. Veel avaldasid meelt Krimmi Euromaidani aktivistid ning jalgpallifännid. Lehvitati Euroopa Liidu, Ukraina ja krimmitatarlaste lippe ning kant loosungeid krimmitatarlaste õiguse taastamise ja Euromaidani tõetuseks. Skandeeriti: "Ukraina", "Слава Україні! Героям слава!", "Слава кримськотатарському народу!", "Банду геть!", "Millet, vatan, Meclis!" ("Rahvas, isamaa, Medžlis!"). Need kes meeleavaldusest osa võtsid, kiitsid heaks pöördumise Ukraina Ülemraadapoole, milles nõuti Krimmi parlamendi kohest laialisaatmis ja ümbervalimist ning vastava seaduse vastuvõtmist krimmitatarlaste esindatuse tagamiseks, selles, samuti Krimmi Autonoomse Vabariigi uue, krimmitatarlaste enesemääramisõigust Ukraina riigi koosseisus arvestava põhiseaduse vastuvõtmist. Svoboda ühenduse Krimmi akrivistid olid valmis Lenini ausamba kohe maha võtma, kuid Medžlise juht Refat Cubarov kuulutas, et annab võimudele 10 päeva samba mahavõtmisejs ja ''mineviku muuseumi'' viimiseks . 10 päeva pärast tulevad meeleavaldusele 50 kuni 70 tuhat inimest, kes hakkavad võimudel aru pärima ja teevad enamuse tahte ausamba suhtes teoks.
  
• Samal ajal toimus Krimmi Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu hoone vahetus läheduses partei Vene Ühtsus korraldatud Venemaa-meelsete omakaitseüksuste värbamisüritus ja kogunemine Ülemnõukogu toetuseks, milles osales eri andmetel 600 kuni 200 inimest.Venemaa lipud lehvisid. Kaks politseiahelikku lahutas kahte miitingut. Aeg-ajalt murti neist läbi, mistõttu toimusid sõnelused ja kähmlused, kuid otsest kokkupõrget ei olnud. Ukraina- meelsed meeleavaldajad surusid Venemaa-meelseid vähehaaval väljakult ära.
  
• Nahhimovi väljakul Sevastopoli Linnanõukogu hoone lähedal tomus umbes 20 000 osavõtjaga Venemaa- meelne ''rahva tahte miiting '', millel avaldati meelt Ukraina uute võimude vastu. Protestijad lehvitasid Venemaa lippe, skandeerisid: ''Venemaa, Venemaa, Venemaa'' ja '' Putin on meie president!''. Protestijad üritasid vahetada Ukraina lippu linnavalitsuse hoonel Venemaa lipu vastu aga see katse ei õnnestunud neil. Volodõmõr Jastuba üritas protestijaid hajutada, kuid teda süüdistati riigireetmises. Miiting avaldas Jatsubale umbusaldust ning valis tema asemele Sevastopoli ärimehe, Venemaa kodaniku Aleksei Tšalõi. Hääletusel otsustati luua omakaitseüksused, allutada miilits uutele linnavõimudele ning lõpetada Ukrainale maksude maksmine .
  

24.veebruar

• 24. veebruaril Krimmi peminister Anatoli Mogiljov teatas, et regiooni juhtkond kiidab heaks kõik Kiievi parlamendis vastu võetud seadused. Sevastopoli administratiivhoonete juurde ilmusid protestijad, kes nõudsid, et linnapeaks peab saama venelane ja heiskasid linnavalitsuse hoonele Venemaa lipu. Inimesed kutsuti üles liituma ''omakaitseüksustega'' ja hoiatati, et ''nini-pruun ''eurokatk'' koputab ukesele''.
  
• Sevastopoli linnapeaks valiti 24.veebruaril Venemaa kodanik Aleksei Tšalõi. See oli vastuoliline samm, sest Sevastopolil pole tegelikult linnapead: Sevastopoli linnapea ülesandeid täidab tegelikul linna administratsiooni esimees, kelle määrab Ukraina president. Jälle tuhatkond protestijat linnavalitsuse hoone ees skandeerisid: ''Vene linnale Vene linnapea!''. Kui levima hakkasid kuulujutud , et Ukraina julgeolekutöötajad võivad Aleksei Tšalõi arreteerida, kuulutas linna politseiülem Aleksandr Kontšarov, et tema töötajad ''keskvalitsuse kuritegelikke käske ei täida'' andes sellega mõista, et linna politseinikud on Venemaa-meelsete poolt.
  

25.veebruar

• 25. veebruaril blokeeriti Krimmi parlamendihoone ja nõuti Krimmile iseseisvusreferendumit.
  

26.veebruar

• 26. veebruaril kogunesid tuhanded tatarlased ja Ukraina-meelsed protestijad Krimmi Ülemnõukogu juurde Simferpolis, kus nad kokku sattusid umbes 700 Venemaa-meelsed protestijaga. Vladimis Konstantinov kes oli Krimmi Ülemnõukogu esimees, teatas et Krimmi parlament ei kavatse arutada Ukrianast eraldumist. Keegi Venemaa-meelne protestija teatas, et ta ei tahagi elada riigis ''mida juhivad Lääne-Ukraina fašištid, kes tahavad hävitada vene keelt ja kultuuri. Üks krimmitatarlane ütles, et ''nad ei oota Venemaalt midagi head ja et Ukraina ja Krimmi rahvuslastel on üks ja sama vaenlane: Venemaa''. Kui Venemaa-meelsete ja Kiievi pooldajate vahel puhkesid kokkupõrked, suri üks inimene infarkti ja üks tallati surnuks. Tatarlased moodustasid omakaitseüksused, millega kutsusid aktiviste üles nendega liituma, et vältida provokatsioone ja kaitsta kirikuid, mošeesid, sünagooge ja teisi tähtsaid paiku. Öö tulekuga olid tatarlased lahkunud, samas kui Sevastopolist saabunud abijõududega oli Vene-meelsete protestijate arv kasvanud 5 000-ni.
  

27-28.veebruar

• Ukraina presidendi alaline esindaja teavitas Krimmis 28.veebruaril ajakirjanikke 13 Venemaa Föderatsioonile kuuluva sõjaväetrantspordilenniki IL-76 maandumisest Gvardiiske sõjaväelennuväljale. Iga selline lennuk võib pardale võtta 225 inimest või kuni 45 tonni lasti või kuni 3 soomukit.
  

3.märts

• Venemaa esitas Ukraina vägedele Krimmis 3.märtsil ultimaatumi alistuda hiljemalt 4.märtsis hommikul kella 5:00-ks. Tähtaja möödudes rünnakut siiski ei toimunud. Kanalil BBC World News 15.märtsil näidatud videosalvestustel võis muuhulgas näha nii baaside kaitsjaid kui ka baaside ette kaitsjate perekondadest moodustatud inimkilpi.

7.märts

• Suveräänse Ukraina riigi koosseisus oleva Krimmi poolsaare de facto okupeerimine Venemaa Föderatsiooni relvajõudude poolt jõudis suurema osa maailma riikide teadvusse. Kartus idapoolsete, valdavalt venekeelse elanikkonnaga asustatud Ukraina alade võimalikuannekteerimise pärast ei olnud vähenenud , sealhulgas ka Ukraina keskvõimule lojaalse vene keelt kõneleva elanikkonna seas.
  

11.märts

• Võeti vastu Krimmi parlamendi poolt deklaratsioon Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli iseseisvumisest Ukrainast, veel enne 16. märtsi väljakuulutatud referedumit.
  
• Üle võeti Bahtšisarai õhukaitsebaas.
  

13.märts

• Ukraina Rahvuskaart taasasustati, mille esimeseks ülemaks sai kdralleitnant Stepan Poltorak.
  

14.märts

• USA välisministri John Kerry ja Venemaa Föderatsiooni välisministri Sergei Lavrovi kuus tundi kestnud kohtumine Londonis ei andnud positiivseid tulemusi.
  

15.märts

• Rahumarss Moskvas Venemaa sekkumise vastu Ukrainas, millest võrris erinevatel hinnangutel osa kungi 50 000 inimest. Meeleavaldusest osavõtjad kandsid Ukraina lippe ja loosungeid ''Krimmi okupeerimine- häbi Venemaale!'', ''Meie ja teie vabaduse eesti!'', ''Käed eemale Ukrainast!''. Rahvamarss lõppes miitinguga Sahharovi prospektil. Moskvas toimus samal ajal ka teine, poolsõjaväeline ja lavastatud marss Venemaa võimude tegevuse toetuseks. Selles osales umbes 10 000 CB pagunitega punastesse jakkidesse riietatud meest ja kremlimeelsete nooreorganisatsioonide liiget, kes kandsid või skandeerisid loosungeid: ''Usume Putinisse!'', '' Krimm on vene maa!'', '' Venemaa, Putin, Krimm!''.
  

2.aprill

• Krimm ja Sevastopol liideti Vladimir Putini dekreediga Venemaa Lõuna sõjaväeringkonna koosseisu.
  

17.aprill

• Venemaa president Vladimir Putin möönis Venemaa televisiooni otsesaates "Vladimir Putini otseliin" Venemaa sõjajõudude aktiivset osalemist Krimmi sündmustes. Putin tunnistas , et Krimmi omakaitseüksuste selja taga tegutsesid "korrektselt, kuid otsustavalt ja professionaalselt" Venemaa sõjaväelased, et võimaldada referendumit poolsaarel vabalt läbi viia ning takistada relvade kasutamist tsiviilelanikonna vastu. Esmakordselt võtsid sellest videosillast osa annekteeritud Krimmi ja Sevastopoli elanikud.
  

9.mai

• Vladimir Putin külastas Sevastopolit.