Teened: 1)armastusluule uuendamine, muutus avameelsemaks, kujundid huvitavamaks. 2)kasutasid murdeluulet ja uuenduslikku keelt ( A.Adson) Nende looming oli,vaatamata kriitikale,populaarne. "Tarapita" rühmitus "Tarapita" oli "Siurust" suurem ja suunatud tunnete asemel ühiskonnale ja selle kritiseerimisele. Neile oli iseloomulik iroonilisus ja pilge või siiras mur ja ahastus ühiskonna varjukülgede ja inimese pahede pärast. Nad pilkasid mugavat väikekodanlikku mõttelaadi:mõeldakse ainult oma mugavustele ja heaolule, ei ole kõrgemaid huvisid ega eesmärke- see oli nende meelest halb. Nad olid protestivaimuga ja püüdsid sokeerida oma avameelsuse ja ründava tooniga. Seda liikumist mõjutas kirjandusvool ekspressionism- protest vägivalla ja kurjuse vastu, üleskutse headusele ja katastroofimeeleolud. Kirjutati põhiliselt luuletusi ja novelle. Rühmitus tegutses aastail 1921-1922, aga selle mõju oli laiem
Ajalookirjutised Varaseimad teated rooma mineviku kohta pärinevad kreeklastelt. Ise hakkasid nad seda üles kirjutama alles 3. saj. eKr, need teosed pole kahjuks aga säilinud. Selge kujutluse Rooma ajaloost annavad vabariigi lõpu ja varase keisririigi teosed. Kuulusad ajaloolased Caesar ja Titus Livius. Rooma kirjandus pärast Augustust Järgnes nn. hõbedane ajastu. Levis epigrammide ja satiiride kirjutamine. Ned kujutasid sageli inimeste igapäevaelu, teiste üle naermist ning pilkasid pahesid. Kujunes ka romaanižanr. Tuntuim antiikromaani esindaja oli Apuleius, tema kirjutas teose mida tuntakse ’’Kuldse eesli’’ nime all. Kreeka kultuur Rooma keisririigi ajal Jätkus hellenistliku kirjanduse, teaduse, filosoofia ja kõnekunsti arendamine. Puudus suurem huvi ladina keelse kirjasõna vastu, võeti eeskuju kreeka enda kirjandusest ning kultuurist. Kuulsaim Kreeka kirjanik Lukianos, pilkas oma teostes kõnekunsti, filosoofiat teadust ja ka usku.
Aleksis Kivi 1. Konflikt toimus seitsme Venna Timo, Lauri, Juhani, Eero, Aapo, Tuomas ja Simeoni, ning Tuokola poiste vahel. Vennad hakkasid kirikukooli minema, et seal lugema õppida. Kui vennad kõndisid, lähenes neile Toukola poiste parv, kuid kaugeltki mitte nii viisakalt ja heatahtlikult, nagu jukolased ootasid. Nad olid võrdlemisi vintis ja neil tuli nüüd tuju vennakeste kulul pisut nalja heita ning laulsid neile laulu. Laulus pilkasid nad seitsme venna laiskusest, ning seda kui rumalad nad on. Seitse venda hoidsid end algul küll tagasi, aga nende ja Tuokolaste vahel plahvatas kaklus, kui üks tuokolane jooksis Juhanist mööda, ning rebis temalt aabitsa käest. Jukolased väljusid sellest võitjatena ja Tuokolased palusid armu. Selle tulemusena said nad koha kätte näidata Tuokolastele. Jukolased saavutasid sellest ainult head, kuna nüüd oli neil suurem tahtmine ära õppida lugemine kirikukoolis köstri juures
4.Renesanss tõi maailmapildi keskele jumala asemel inimese.Taassündis antiikkultuur 5.Renesanss väljendus kunstis, luules ja muus loomingulises. 6.”Jumaliku komöödia” kirjutas Dante Alighieri.Seda peetakse juba varasemaks renesanssteoseks kuna ta esitas keskajale iseloomulikke ideid renesanssile omase inimlikkusega. 7.Dekameroni kirjutas Giovanni Bocaccio.Teos räägib kuidas musta surma eest eraldunud noored jutustavad lõbusaid lugusid.Kiitsid armastust ja naudinguid kuid pilkasid askeetlust. 8.Petrarcaja Erasmus Rottedamist läks ajalukku “Narruse kiitus”ega -filosoofiline satiir, oli kriitiline vaimulike ja kiriku vastu.oli filosoof. 9.põhjapoolsed humanistid erinesid itaalia humanistidest sellepoolest, et nad ei pööranud tähelepanu inimlikele naudingutele ja inimese täiuslikkusele vaid olid kriitilisemad inimlike ja ühiskondlike pahede suhtes. 10.Thomas More- “Utopia” kirjeldas ideaalset, kuid mitteeksisteerivat ühiskonnakorraldust. 11
Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. VAGANTIDE LADINAKEELNE LUULE Vagandid (lad vagare ‘rändama,hulkuma’) rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga sattunud pahuksisse ning seetôttu pilkasid oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist, kutsusid üles nautima hoopis maiseid rôôme ja mônusid. Nende luules taaselustusid Anakreoni, Horatiuse ja Ovidiuse luule motiivid veinist ja armastusest, elu lühidusest ja hetke nautimisest. Vagandi patutunnistus (katkend) Sammun mööda laia teed nagu ikka noorus, pahedesse mässin end, môttest kaob mul voorus.
lõpetamise üle,nimetada ametisse kõrgeid riigiametnikke ja ministreid. Ainult ühes valdkonnas oli ta võim piiratud, selleks oli maksude kehtsestamine. Ilma generaalstaadide nõusolekuta ei tohtinud kuningas uusi makse kehtestada. Absolutistlikud valitsejad olid näiteks Louis XIV, Charles I, tsaar Aleksei Mihhailovits. Valgustusajastu saabus 18. sajandil. Tähtsamad valgustajad Montesquieu, Voltaire ja Rousseau, kes pilkasid elupahesi, prantsuse seltskonnaelu ja katoliku kirikut. Selle tulemusena olid valitsejad haritumad ja väitsid, et on võimul selleks, et teenida rahvast, suurendada alamate heaolu ja saavutada üldist heaolu kogu ühiskonnas. Valgustatud absolutistlikud valitsejad olid Katariina II, Gustav III, Friedrich II. Majanduse seisukohalt oli absolutism efektiivsem, sest selle põhimõte oli riigile võimalikult palju raha sisse tuua. Valgustusajastul ei olnud see aga peamine punkt. Näiteks
näitlejad 3 meest, koor, kodanikud, 3 orja, ei austatud, kaovad maskid, kõrged jalanõud maskid keel Kreeka keel Ladina keel zanrid Esimesel kohal tragöödia, siis Esimesel kohal komöödia, siis komöödia tragöödia, näidendid pilkasid kreeklasi 4. Jumalatest teada Zeusi, Poseidonit, Hadest, Apollonit, Aphroditet, Herat. Kelle/mille jumalad? Kuidas on nende Rooma vasted? ZEUZ Taeva-, pea-, ilmajumal JUPITER POSEIDON Merejumal NEPTUNUS HADES allmaailmajumal PLUTO
,,Dekameron" 1. Teose pealkiri ,,Dekameron" tähendab 10 päeva raamatut. Tegevus toimus Itaalias Firenzes ja selle läheduses 1348. aastal. ,,Musta surma" katku ajal 2. Lugesin Esimese päeva kümmet novelli. Peamised teemad olid inimeste salakavalus ja tarkus. Kuid tarkusega lahendatakse kergesti probleeme , mis on tekitatud. Ahnusest, et kõik tähtsamad ja suuremad kuju olid alati ahned ja pilkasid vaesemaid ning vaesemad olid kavalad ja said enda kavalusega tihti endast mõjuvõimsamatele inimestele vastu. Palju oli juttu inimeste vahelistest suhetest ja himudest, millele ei suudetud järele anda. 3. Kandvad ideed olid loetud novellides pettused ja eneselunastused. Jutu algul olid inimesed isekad ja patused kuid lõpus otsustasid ennast muuta ja paremaks hakata. Enda halvad teost heastada ja lunastatult rahus surra. Igas loos oli peidus moraal. 4.1 Teoses esineb raamjutustust
riigiametnikke. Ainult ühes valdkonnas oli ta võim piiratud- maksude kehtsestamine. Ilma generaalstaadide nõusolekuta ei tohtinud kuningas uusi makse kehtestada. Selle tulemusena saadeti generaalstaadid 175. aastaks laiali. Absolutistlikud valitsejad olid Louis XIV, Charles I, tsaar Aleksei Mihhailovits. Valgustusajastu saabus 18. sajandil kui hakkas levima deism. Tähtsamad valgustajad Montesquieu, Voltaire ja Rousseau pilkasid katoliku kirikut, prantsuse seltskonnaelu ja elupahesid. Selle tulemusena olid valitsejad haritumad ja väitsid et on võimul selleks et teenida rahvast, suurendada alamate heaolu ja saavutada üldist hüveolu kogu ühiskonnas. Valgustatud absolutistlikud valitsejad olid Katariina II, Gustav III, Friedrich II. Karl XI tahtis anda Eesti talurahvale peaaegu samu õigusi mis olid Rootsi talurahval, kes olid vabad
esile toomine. MÕISTUSE (nutikuse) VÄÄRTUSTAMINE SATIIR (terav pilge), eriti pilgati truudusetuid naisi ja liiderlikke kirikutegelasi. MORAAL - tekstid sisaldasid õpetussõnu LEVISID LÜHIKESED ANEKDOOTLIKUD VÄRSSJUTUSTUSED Väärustati lõbusust, teravmeelsust, leidlikkust, taibukust. Piitsutati aplust, ahnust, kirgi. VAGANDID rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga sattunud pahuksisse ning seepärast pilkasid oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist. Kutsusid üles nautima maiseid rôôme ja mônusid. Vagandi patutunnistus (katkend) Sammun mööda laia teed nagu ikka noorus, pahedesse mässin end, môttest kaob mul voorus. Rohkem lôbuahnust mus on kui hüveiha, hinges olen surnud ning - teenin enda liha. Minu kindel otsus on surra kôrtsilauda, nii et oleks keele peal vein mul enne hauda. Eks ka inglikooridel laul siis rôômsam tule:
14. Millised olid Cicero kõnestiilid? Madal loogiliseks põhjendamiseks, keskmine kuulajatele naudingu pakkumiseks, kõrge kuulajate innustamiseks. 15. Kuidas väljendus kultuuri õitseng keiser Augustuse ajal? Loodi näidendeid, luulet, filosoofia- ja ajalooalaseid teoseid. Levinud oli epigrammide ja satiiride kirjutamine nende autorid kujut. Teravmeelselt ja tabavalt igapäevaelu, tegid inimtüüpide arvel nalja ja pilkasid pahesid. 16. Nim. Rooma jumalad, võrdle kreeka jumalatega. Jupiter Zeus, peajumal. Juno Hera, abielude kaitsja. Pluto Hades, surnutejumal. Neptunus Poseidon, merejumal. Mars Ares, sõjajumal. Minerva Athena, sõjajumalanna. Apollo Apollon, valguse, muusika jms jumal. Diana Artemis, jahijumal. Venus Aphrodite, ilu, armastuse- ja viljakusejumalanna. Vulcanus Hephaistos, tulejumal. Bacchus Dionysos, veinujumal. Ceres Demeter viljajumal
kuid vastuseks sai proualt väga tabava lause, mis pani piiskopi ennast puudutatuna tundma ning ta leidis, et parem on vaikida. Neljas novell Kokk Chichibo valetas oma peremehele, Currado Gianfigliazzile, mille peale Currado sai väga vihaseks. Chichibo aga päästis end ootamatu seletusega, mille peale Currado vaid naeris ja ei olnud enam vihane. Viies novell Härra Forese da Rabatta ja maalikuntsnik Giotto pilkasid teineteist viletsa välimuse pärast. Mõlemad ütlesid lõbusaid asju, kuid samaaegselt ka mõtlema panevaid. Kuues novell Michele Scalza vaidles noormeestega teemal, kes on kõige aadellikumad inimesed. Tema väitis, et barnocid ning vedas noormeestega kihla. Ta suutis oma väidet nii hästi tõestada, et võitis kihlveoga õhtusöögi. Seitmes novell Proua Filippa pettis oma meest armukesega ning mees sai neile jälile. Seaduse järgi pidi
Hiljem tuntakse seda muidugi eeskätt taani muinasjutukirjaniku H. Chr. Anderseni töötluse järgi. Omaette nähtuseks sai hiliskeskaja luules v a ga n ti de ladinakeelne looming. Vagantideks (Id vagare 'rändama, hulkuma') kutsusid end enamasti rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning sees tõttu oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist tihti sapiselt pilkasid, kutsudes üles nautima maiseid rõõme ja mõnusid. Nendega liitus õppe vaheaegadel vaeseid skolaare (üliõpilasi), et jooma- ja pilkelaulude loomisega endale elatist teenida. Inglismaal ja Prantsusmaal kutsuti neid veel g o Ij a ari d eks (võimalik et Piibli Koljati nime järgi). Rahvuskeelse luule möjul olid vagantide luuletused riimilised, üheks enamkasutatud vormiks sai näiteks ühesuguse riimiga ühendatud nelikvärss
KADRI JA KRISTIINA SARNASUSED KRISTIINA KADRI Kristiina on .... aastat vana. Kadri on teose alguses 13 aastat vana, teose teises pooles 14-aastane. Kristiina sai oma klassikaaslastest läbi Kadri oli koolis tõrjutud, teda narriti tema vaid Triinuga, teised ignoreerisid teda. välimuse tõttu. Klassikaaslased pilkasid Miks? Kadrit tema juuste ja riietest tuleva lõhna tõttu, mis käis Kadriga kaasas. See lõhn tuli sellest, et Kadri elas niiskes keldrikorteris, kust jäi riietele keldrilõhn juurde. Seetõttu kutsuti teda Haisukotiks
Taassündis antiikkultuur 4. Milliste valdkondades väljendus renessanss? Kunst, luule ja muu loominguline 5. Kes kirjutas „Jumaliku komöödia"? Miks peetakse seda juba varajaseks renessanssiteoseks? Dante Alighieri. Ta esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. 6. Kes kirjutas „Dekameroni"? Millest teos räägib? Giovanni Bocaccio. Musta surma eest eraldunud noored jutustavad lõbusaid lugusid. Kiitsid armastust ja naudinguid., pilkasid askeetlust 7. Millega läksid renessansskirjanduse ajalukku Petrarcaja Erasmus Rottedamist? Ta oli filosoof, kirjutas “Narruse kiituse”- filosoofilise satiiri, oli kriitiline vaimulike ja kiriku vastu. 8. Mille poolest erinesid põhjapoolsete maade humanistid (nt Erasmus) itaalia humanistidest? Põhjas ei pööratud tähelepanu inimlikele naudingutele ja inimese täiuslikkusele, vaid olid kriitilisemad inimlike ja ühiskondlike pahede suhtes 9
Kalur rohkem kalu. Ühel õhtul hõikas Kalur Merineitsit ja palus teda endale naiseks. Merineitsi ütles, et ta võtab ta vaid siis kui Kalur enda hinge minema ajab. Järgmisel hommikul läks Kalur Preestri maja juurde, et viimane teda aitaks. Preester aga keeldus teda aitamast, kuna hing on väärt kogu maailma kulda ja see oleks patt. Kalur läks turule ja pakkus kaupmeestele oma hinge müügiks. Kaupmehed pilkasid teda ja ütlesid, et inimhing pole hõbetükkigi väärt. Kalurile meenus Nõid, kes elas lahesopis koopas. Kalur pakkus Nõiale viite kullatükki, aga Nõid tahtis hoopis vastutasuks tantsu. Nõid juhatas Kaluri mäe tippu, kus ta pidi seisma valge pöögi okste all ning ootama Nõia tulekut. Täiskuul saabuski Nõid, nad tantsisid ja järsku ilmus kohale tundmatu mees. Kalur lõi meest nähes kartma, tegi oma rinna ees ristimärgi ja hüüdis Jumalat appi
äraostetavust, rikaste ahnust, ajastu kõikvõimalikke pahesid. Samal ajal moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida õigele teele, jagada õpetusivasid ja levitada elutarkusi. Tunduvalt suurenes ühiskondlik-poliitiline temaatika. 3. Vagandid olid rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning seetõttu oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist tihti sapiselt pilkasid. 4. Müsteerium piibliepisoodidele üles ehitatud näindendid Miraakel teemaks apostlite ja jumalaema imeteod. Nendesse põimiti rohkelt legende, kasutati ära rüütli romaanidest tuntud seiklusmotiive ja fantastikat Farss jämekoomilised olustikuised lühinäidendid, kus väljakujunenud kindlateks tegelastüüpideks olid patune munk, pedandist nurgaadvokaat, hooplev palgasõdur, truudusetu abielunaine jt. Sotii e
südamega ja isegi liiga usaldav (lubas Vilit nende pool ööbida, võttis kaasa enda vanemate juurde Alaskale), seni kuni tulid ilmsiks Mary rasedus ja Vili osa selles. Loomulikult ei pidanud ta närvid siis enam vastu ja ta ei kontrollinud enda tegusid. Kujutage ette tema olukorda nelja lapse isana! Mary polnud enda mehele truu, valetas talle ja põhjustas talle suurt häbi ja kannatusi. Raamatust jäi meelde üks koht, kuidas Mary ja Vili Stevele valetasid, seejärel teda selja taga pilkasid ja tema üle naersid. See oli neist väga alatu. Mary oli enda mehele halb naine. Mary ja Vili suhe polnud üheski mõttes võrdne. Jätame vanuse kõrvale, minu arvates oli suur ebavõrdsus just vaimsel ja intellektuaalsel tasandil. Aga võibolla Mary seda tõesti ei tundnud ega tunne, ta on meist nii teistmoodi!!!!Me ei tea, kas Mary on sisemiselt väga rahul ja õnnelik Vili kõrval nüüd, kui tal on vangla-aastad seljataga. Me ei tea seda. Me ei mõista teda. Kas saame olla kindlad,
väikest kodu mäel, haljendavaid puid, kaske oja kaldal, seljakaid välju, laulust kõlisevat metsa ja karjamaalt saabuvat karja. Lapsepõlves oli Liiv üksildust armastav haiglane laps, kes kasvas küll kiiresti pikkuses, kuid oli erakordselt kõhn. Seetõttu osutas ta mängudes ja ka töös saamatuks. Palju alandusi tekitasid Liivile, eriti koolipõlves, ka ta kehvad riided ja jalanõud, mida jõukamatest peredest pärinevad lapsed pilkasid. Varakult kujunes tal intensiivne siseelu; Liiv hoidis eemale teiste laste elurõõmsast seltsist ja tegeles ning unistas loodusüksilduses omaette. Looduse ja raamatute kõrval mõjutasid tulevast kirjanikku ühiskondliku elu nähtused. Liivi lapsepõlves olid mälestused teoorjusest alles elavad. Kahtlemata tuli poisi elav kujutlusvõime kasuks tulevikus tema teostes. Kihelkonnakoolis huvitus Liiv Eesti poliitilisest elust, kus toimus äge võitlus rahvusliku
Toob välja eesti probleemid, et meid valitseb võõras ja rumal võim, julgustab eestlasi valede vastu võitlema, ikka eestlaseks jääma ja kirjeldab kui ilus on eestimaa. Tema kõige julgem kogu oli ,,Punaste õhtute purpur" See küll ilmus, aga keelati selle käsitlemine meedias. See luulekogu lõppeb luuletsükliga ,,Ilus maa", kus on ka näiteks luuletus ,,Maa tuleb täita lastega". Tema luuletused rõhutasid, et tuleb hoida eesti keelt ja meelt ning pilkasid ja tegid maha Vene võimu. Tema luule on laululine ja seda on palju viisistatud. Ta on kirjutanud ka lasteluulet. Doris Kareva Tema luule räägib põhiliselt tunnetest: armastusest ja suhetest, armastuse tärkamisest, kirest, tunnete jahtumisest, kire muutumisest kiindumuseks aga ka vihaks ja ükskõiksuseks. Ta oskab väga hästi edasi anda inimese siseelu ja hingevalu. Uurib vastandeid: elu ja surm, armastuse tugevus ja armastuse mööduvus.
Allegooria näide on 13.-15. sajandil ilmunud ,,Roosiromaan" - mille keskne teema on mehe ja naise suhted. Abieluideaaliks peetakse abikaasade võrdsust ja sõprust. Romaan kirjeldab ka õrna ja õilsat armstust. Ballaadid õilsast rüütlist ROBIN HOODist - lôbus rahvakangelane Inglismaal VAGANTIDE LADINAKEELNE LUULE Vagandid (lad vagare `rändama,hulkuma') - rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga sattunud pahuksisse ning seetôttu pilkasid oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist, kutsusid üles nautima hoopis maiseid rôôme ja mônusid. Nende luules taaselustusid Anakreoni, Horatiuse ja Ovidiuse luule motiivid veinist ja armastusest, elu lühidusest ja hetke nautimisest. Teater ja näitekirjadus Draama areng takerdus keskajal paljudeks sajanditeks ja saavutas kõrgtaseme alles 14.-15. sajandil. Antiikne teater, mis
Tuli ette nii helgemaid hetki, mil kirjanik uskus, et tema meistriteose „Meister ja Margarita” avaldamine on siiski võimalik, kui esines ka depressioonipuhanguid. 10. märtsil 1940. aastal suri Bulgakov neeruhaiguse tõttu, millesse oli surnud ka ta isa. Juba nooruses oli Bulgakov oma surma põhjust ette näinud. Mihhail Bulgakov on maetud Moskvasse,Novodevitšje kalmistule. Tema stiiliks on satiir, mis tähendab, et ta kirjutas kirjandusteoseid, mis naeruvääristasid ja pilkasid teravalt ühiskonna puudusi ning pahesid. Samuti oskas ta osavalt fantaasiat ja realismi kombineerida, käsitles palju eetilisi küsimusi. Veel meeldis talle veidralt liialdatud ja moonutatud olukordi kirjeldada. Almanahi „Nedra” tarbeks kirjutas ta kolm jutustust: „Diaboliaad”, „Saatuslikud munad” ning „Koera süda”, kus on tema kirjutamise iseloomulikke jooni hästi näha. Tema kõige kuulsamaks teoseks peetakse romaani „Meister ja Margarita”.
) Ta jutustab oma kroonikas (millest?) ______________________ , kirjeldab eestlaste (mida?) _____________ ja ____________. Tema kroonika on esimene kirjalik mälestusmärk, kus leidub (milliseid?) _____________________ sõnu (vanem-pealik; maleva-sõjavägi); ____________________ (Odenpe, Sackala, Viliende, Tarbata), _____________ (Lembitus, Maniwalde, Unnepewe) ning _______________ (Laula, laula, pappi!- saarlased pilkasid saksa preestrit; Maga magamas- jää igavesti magama; Tharapita!- Taara, aita!). _______________ kroonika, mis on tuntud vaid hilisemate ärakirjade kaudu, kuulub (ajastu) _____________ tähtsamate kroonikate hulka ka rahvusvahelises ulatuses. 1343 oli _____________ ülestõus. 1524 jõuavad (kelle?)____________________ ideed Eestisse (algatas reformatsiooni Saksamaal 1517). ______ esimene katkendlikult säilinud eestikeelne _____________ on Tallinna pastorite Simon
vahetuse paiku. Teada olevalt sai eesti keelt esimest korda paberil näha alles 13. sajandi esimesel poolel. Millised aga olid täpsemalt esimesed eestikeelsed kirjapanekud ja teosed? 1 Esimene ajalukku jäädvustatud eestikeelne lause Esimeseks eesti keeles jäädvustatud lauseks on ,,Laula, laula, pappi!" 1. Need on sõnad, millega Saaremaa paganlikud eestlased pilkasid vangivõetud kristlikku misjonäri Frederici Alt-Zellest ja tema nimetut kaaslast, kui nad neid 1215. aastal enne tapmist piinasid, nii nagu seda kirjeldab Chronicon Livoniae, mille pani umbes aastatel 12241227 kirja Liivimaa saksa preester Henrik. Väärib tähelepanu, et XIII sajandi keskpaiku tegutsenud ladinakeelne kroonik põimis oma teksti sõnu rahvakeeles, mida enne varauusaega üldse kuigi palju kirja pandud ei ole. Esimesed eestikeelsed raamatud
kokku puutuda vaid omavahel olles, goriot läks maapakku oma tütarde nimel. Omavahel neiud aga konkureerisid, tegid üksteist maha, toimus omavaheline võistlus - Proua de Beauseant soovitas Eugenel gorioti teine tütar Delphine endasse armuma panna, saavutades niiviisi menu, mis olevat Pariisis võimu võti, õppides tundma seltskonda (lollide ja kelmide ühingut) - Eugene hakkas Gorioti teiste pansionäride eest kaitsma, kes viimast pidevalt pilkasid - Eugene kirjutas emale kirja, milles küsib 1200 franki, kirjutab samal eesmärgil ka kahele õele (et osta kõrgseltskonnale vastavad riided, kirjas seda ei maini) - Eugene uuris veel Gorioti mineviku kohta ning sai teada, et goriot täitis kõik oma tütarde soovid (panustas raha tütarde ellu), soovides vastu vaid üht kallistust - Tütred tundsid siiski häbi oma pärast, sest ta töötas ikka nuudlikaupmehena, peale 5
tarvilik vallaliste meeste jaoks, kaitseb ühiskonna moraali Ellusuhtumine: sotsiaalsed pinged ja vastuolud ( vahel kasvasid suureks, kuid lahendati), 2 leeri: keisri ja paavstipooldajad, arveldamine rahaga, rikkust hinnati rohkem kui päritolu (vastuolus ristiusuga) Linnakultuur: pidustused, vastlakarneval, 40-päevane paast, näitemängud, linnakirjandus ilmalikud motiivid (fabliood värsivormis lühilood) pilkasid erinevaid inimesi 5. Kirjandus 1. pühakute elulood konkreetselt ühe pühaku kohta kuni surmani 2. kangelaseeposed kangelase vägitegudest värsivormis 3. rüütliteromaan rüütli vägiteod, südamedaamile 4. trubaduuride luule südamedaamile 5. linnaromaanid suhted linnas, kajastatakse nt. loomade näol 6. Kirik + ristiusk (keskaegse inimese maailmapilt) veendumus: maine ja ajalik elu on ettevalmistus igaveseks eluks pärast surma. Keha on ajutine ja kaduv, hing igavene
"Papp Amis" - randlauliku Strickeri poolt loodud terve vankide sari kavala preestri seiklustest. Lugu imemaalist mida näevad ainult seaduslikest abieludest sündinud inimesed. Vagandid - nendeks kutsusid end enamasti rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga sattunud pahuksisse ning seetõttu oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist sapiselt pilkasid, kutsudes üles nautima hoopis maiseid rõõme ja mõnusid. "Roosiromaan" - kask autorit: Guillaume de Lorris (Xiii saj 1. pool) ja Jean de Meung (XIII saj 2. pool) . esimene autor, päritolult aadlik, kavatses mõistupiltides esitada kurtuaasse armastuse õpetuse. Tegelased on allegoorilised. "Rebaseromaan" - võib õigusega nim loomaeeposeks: see on XIII saj keskpaiku Prantsusmaal kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'I keskne kuju
*Panatenaiad>> osalesid mehed, lapsed, naised ja vääramaalased tähistati uue aasta algust tõrvikuvõidujooks ja koorilaulud, suurejooneline rongkäik akropolile spordivõistlused liitis Ateenalasi ühtseks tervikuks Teater: -sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest -korraldati dionüüsiaid -tragöödia > tõsised ja ülevad, õpetlikud ja mõtlemapanevad, õpetasid käituma nii et ei tekitataks jumalatele pahameelt -komöödia > lõbusa sisuga, pilkasid nii poliitikuid kui ka jumalaid *Dionüüsiad >> kestsid neli päeva zürii valis eelnevalt välja etendused mis tulid ettekandmisele oli koori ja tegelaste dialoog näidendi autor oli lavastaja ja peategelane tihti jagati välja auhindasid ainult mehed §18. >> FILOSOOFIA JA TEADUS Filosoofia ja teadusliku maailmavaate sünd: -muistsed kreeklased seletasid maailma müütide ja religiooni abil -hiljem tekkis uus, mõistusel tuginev, maailmavaade -seda hakati nimetama filosoofiaks
Kultuses oli kummardaja ja jumaluse suhe isiklik ja individuaalne. Valitsevad klassid püüdsid aga Rooma ühiskonnas Isise kultuse levikut tõkestada. Luuletajad kujutasid asja tumedates värvides, mistõttu Isise templeid peeti peaaegu bordellideks, kuigi kultus rõhutas pere ühtekuuluvust ja nõudis oma teenritelt siivsust ja puhtust. Keiser Augustus pidas Isise riitusi ,,pornograafilisteks" ning nägi nendes ohtu Rooma moraali alustaladele. Luuletajad pilkasid eriti seda, et naised hoidusid enne pühasid talitusi sugulisest läbikäimisest mehed kaebasid, et neid pandi jumalanna pärast kõvasti proovile. Augustus tühistas Tactituse käsu ehitatada Isise auks tempel ning proovis roomlasi pöörata tagasi Rooma riigi enda pantenoni juurde. Keiser Caligula aga loobus Augustuse pahameelest ning Isise festival muutus tema valitsusajal oluliseks osaks roomlaste religioonis. Juudi soost ajaloolase
normannide Inglismaa hirveparkidele, antiikse Rooma aedadele ja renessansiaegsele Itaaliale.25 Veel inspireerisid 18. sajandi aiarajajaid Claude Lorraini ja Nicolas Poussini maalid: puudesalud, klassikaliste varemetega arkaadialikud vaared ja mäekünkad. 26 Inglise pargi „leiutajatest“ rääkides ei maini me esimesena aednikke või arhitekte vaid hoopis kirjanikke ja filosoofe. 18. sajandi korrapärast aiakunsti stiili pilkasid Joseph Addison Spectator’is ilunud esseedes ja Alexander Pope Guardian’is. Addison kirjutas essees „Kujutluse rõõm“, et eelistab matemaatiliseks kujundiks lõigatud puule laialivalguvuses harude ja okste lopsakuses olevat puud ja väikestele labürintidele õieehetes viljapuuaeda. 27 Alexander Pope nõudis 1713. aastal Guardian’is tungivalt, et pöördutaks tagasi „ilustamata looduse meeldiva lihtsuse“ juurde ning naeruvääristas oma kujuteldavad
rõhutatakse tegelaskuju tüüpilisi jooni. Komöödias lahenevad konfliktid enamasti õnnelikult, erinevalt tragöödiast. (Nahkur,A.2005, lk 38) Kreeka komöödia sai alguse Dionysose rongkäikude falloselauludest, väikestest pilkelistest stseenidest ning nalja ja sõimulauludest, mida esitasid lustlikud talumeeste salgad (komöödia: komos nokastanud meeste jõuk + o(i)de - laul). Pidutsejad liikusid rongkäigus mööda tänavat ja pilkasid vastutulijaid. Keelepruuk oli vaba, rõvetsemine ja erootilised naljad kuulusid asja juurde. Erilise pilke alla langesid võimukandjad. Nii sai alguse poliitiline satiir, eriti Atika demokraatlikus õukkonnas. Spartas seevastu arenes rohkem argieluaineline komöödia ehk koomiline jant.(Nahkur,A.2005, lk 38) Komöödia stseen Mõlemad komöödia peasuunad - poliitiline satiir ja koomiline jant - kohtusid Ateenas ja liitusid siin
Inimese kujutamisel kasutatakse koomilisi liialdusi, rõhutatakse tegelaskuju tüüpilisi jooni. Komöödias lahenevad konfliktid enamasti õnnelikult, erinevalt tragöödiast. (Nahkur,A.2005, lk 38) Kreeka komöödia sai alguse Dionysose rongkäikude falloselauludest, väikestest pilkelistest stseenidest ning nalja ja sõimulauludest, mida esitasid lustlikud talumeeste salgad (komöödia: komos – nokastanud meeste jõuk + o(i)de - laul). Pidutsejad liikusid rongkäigus mööda tänavat ja pilkasid vastutulijaid. Keelepruuk oli vaba, rõvetsemine ja erootilised naljad kuulusid asja juurde. Erilise pilke alla langesid võimukandjad. Nii sai alguse poliitiline satiir, eriti Atika demokraatlikus õukkonnas. Spartas seevastu arenes rohkem argieluaineline komöödia ehk koomiline jant.(Nahkur,A.2005, lk 38) Komöödia stseen Mõlemad komöödia peasuunad - poliitiline satiir ja koomiline jant - kohtusid Ateenas ja liitusid siin
1974. a. juulis andis Nixon üle salaja lindistatud helilindid, mis tõestasid tema seotust sissemurdmisega. Vältimaks impeachementi astus Nixon 1974. aasta 9. augustil tagasi. GERALD FORD (1974-1977, V) Esimene president USA-s, keda ei olnud valitud ei presidendiks ega asepresidendiks. Enne ametisse nimetamist uuriti Fordi tausta põhjalikult. Ta oli oma olemuselt lihtne inimene. Poliitilised oponendid pilkasid teda hiljem kui meest, kes ei ole võimeline samaaegselt kõndima ja nätsu närima. Irvitati ka, et ta on nooruses liiga palju kiivrita jalgpalli mänginud. Paljuski olid need pilked ülearused, sest kuigi Ford polnud sarmikas, oli ta erinevalt paljudest eelkäijatest kompleksivaba, ega tahtnud midagi kellelegi tõestada. Ford oli tagasihoidlik ja usaldusväärne inimene. Üle riigi tuntuks sai Warreni komisjoni liikmena, mis uuris Kennedy mõrva.
kolmeteistkümneaastaselt astuda Pantheoni Kekkooli (Ecole Centrale du Pantheon), kus ta varsti võitis kõik auhinnad, mis olid välja kuulutatud kreeka ja ladina keele alal ning teistes humanitaarainetes. Pärast sellest koolist lahkumist õppis poiss hea õpetaja juhendamisel intensiivselt matemaatikat ja astus 1805.a. kuueteistkümneaastaselt paremusjärjestuses teisena Polütehnilisse Kooli. Seal polnud tema elamused mitte just alati meeldivad, sest jumalavallatud kisakõrid pilkasid teda halastamatult, kui ta oma religioossete seisukohtadega liiga avalikult välja tuli. Cauchy ise jäi aga rahulikuks ja püüdis koguni mõnda pilkajatest usule võita. Polütehnilisest Koolist siirdus Cauchy 1807.a. Riiklikku Inseneridekooli (Ecole des Ponts et Chaussees) ja juba varsti anti talle lahendada spetsiaalseid ülesandeid. Kooli lõpetamisel märtsis 1810 usaldati talle eriti tähtis töö. Nii andekal ja töökal noormehel polnud karta bürokraatlikke takistusi oma tõusuteel
1974. a. juulis andis Nixon üle salaja lindistatud helilindid, mis tõestasid tema seotust sissemurdmisega. Vältimaks impeachementi astus Nixon 1974. aasta 9. augustil tagasi. GERALD FORD (1974-1977, V) Esimene president USA-s, keda ei olnud valitud ei presidendiks ega asepresidendiks. Enne ametisse nimetamist uuriti Fordi tausta põhjalikult. Ta oli oma olemuselt lihtne inimene. Poliitilised oponendid pilkasid teda hiljem kui meest, kes ei ole võimeline samaaegselt kõndima ja nätsu närima. Irvitati ka, et ta on nooruses liiga palju kiivrita jalgpalli mänginud. Paljuski olid need pilked ülearused, sest kuigi Ford polnud sarmikas, oli ta erinevalt paljudest eelkäijatest kompleksivaba, ega tahtnud midagi kellelegi tõestada. Ford oli tagasihoidlik ja usaldusväärne inimene. Üle riigi tuntuks sai Warreni komisjoni liikmena, mis uuris Kennedy mõrva.
seiklused- papp esitleb end kunstnikuna ja teeb maali, mida näevad ainult seaduslikust abielust sündinud, sohilapsed ei näe, kuid kuningas ja teised ei julge tunnistada, et nad ei näe. See motiiv kordub ka Hispaanias (kuninga rõivad), samuti Cervantese loomingus. Itaalias tunti neid novella nime all. Vagant- rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning seetõttu oma luules kirikut pilkasid, kutsusid üles nautima maiseid naudinguid. Looming oli neil ladkeelne. Luuletused olid riimilised. Õppevaheaegadel liitusid nendega vaesed üliõpilased, et jooma- ja pilkelauludega elatist teenida. Pr ja Ingl m kutsuti neid goljaarideks. “Carmina Burana”- vagantide laulude kuulsaim kogu. Ühest laulust pärinevad ka tänapäeva üliõpilashümni „Gaudeamus” mõned stroofid. ROOSIROMAAN: 13saj prantsuse suurteos. 2 autorit, Lorris ja Meung, kes
maailmavaadet. Tärkas protest seisusliku ebavõrdsuse vastu. Satiir. Pilgati kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust. Allegooria, et juhtida lugejaid õigele teele. Suurenes ühiskondlik-poliitiline temaatika. Linnaluule ja romaan: Populaarseks tõusid Prantsusmaal fabliood e lühikesed värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Itaalias kutsuti neid novella’deks. Vagantide ladinakeelne luulelooming: kirikuga pahuksisse sattunud vaimulikkonna liikmed, pilkasid kirikut. Lõuna-Saksamaa laulude kuulsaim kogu: Carmina Burana. Ka rahvusvahelise üliõpilashümni mõned stroofid pärinevad ühest vagantide joomalaulust. XIII saj prantsuse kirjanduse kaks suurteost: „Roosiromaan“, „Rebaseromaan“ – loomalugude hiigelsari. Loomaeepos. Keskaegne draama: varaseim keskaegne draama liturgiline. Alguses ladina keel, siis mindi üle rahvuskeelele. Näitlemise võtsid enda peale tavalised linnakodanikud. XIV-XV saj muutus draama järjest enam
Jaan on kõrgele pürginud. Lühike oli Anni ja Jaani lootuse aeg. Vahele jäi kauba varjaja Joosep Vahi, kes oli maa pärisomanik. Ta andis kõikide varaste nimed üles. Muidugi ka Jaani oma ja lisandus Hansu nimi. Jaan ja Anni viidi kohtumajja ülekuulamisele. Anni ei tahtnud uskuda, et Jaan varas on. Anni oli vangis, ta muutus varsti teiste vangide sarnaseks, kes teda näpistasid ja juukseid katkuti, kes teda pilkasid ja pigistasid, kuigi Anni ei muutunud tahtlikult, ta pidi teesklema, et teda rahule jäetaks. Anni mõtles koguaeg Jaani peale. Ka Jaanil oli raske. teda piinati kehaliselt ja hingeliselt.Tuli uus kohtuprotsess. Jaan mõisteti Siberisse, temast jäi maha perekond, kelle toitja ta oli. Kui Jaan tagasi vangikongi liikus, nägi ta Annit, kes oma kohtuotsust ootas. Jaan vaatas tüdrukule silma, kuid seal ei olnud põlgavat ega süüdimõistvat pilku, vaid küsimus, miks sa mind ei usaldanud
García surm oli tema jaoks suur löök. Lisaks nende sõprusele oli Dalí ja tema teised sõbrad ühiselamus elades arendanud välja oma märgi- ja sümbolikeele, mis ka tema hilisemas loomingus aeg-ajalt esile kerkis. Üks võtmesõnadest oli putrefacto (mädanemine), mida kunstniku teostes sageli esindavad eesli korjus või laipa õgivad sipelgad. Seda kasutas ta oma koolikaaslastega kui sõimusõna, millega pilkasid nad vihatud suurkodanlikku ja konservatiivset ühiskonda. (Weyers, 2006; Federico Carcia, 2000) 3.3. Tutvused Pariisis 1926. aastal külastas Dalí esmakordselt Pariisi ning kohtus Pablo Picassoga, keda ta jumaldas. Picasso oli juba kunstnik Joan Miró käest Dalí kohta kiidusõnu kuulnud ning oli temast vaimustuses. Järgnevatel aastatel maalis Dalí mitmeid teoseid, kus võib märgata Picasso ja Miró mõjutusi. (Salvador, 2001) 3.4. Kunstilised eksperimendid
KOMÖÖDIA leidis tunnustuse tunduvalt hiljem kui tragöödia (viimane 534 eKr). Komöödiavõistlusi hakati suurtel dionüüsiatel korraldama u. 488-486. a eKr, iga autor pidi esitama ühe teose. Kuidas zanr täpselt tekkis, pole teada, kuid Aristotelese andmeil sai asi alguse Dionysose auks korraldatavaist rongkäikudest pidutsejad liikusid tänavail maskeeritud või määritud nägudega, pilkasid vastutulijaid, etendasid väikesi pilkelisi stseene, laulsid nalja- ja sõimulaule. Niisiis on algus sarnane jambiga. Komöödia `koomose laul'; komos purjus meeste jõuk, mis pärast joomingut tänaval liikus ning pilke-, kiidu- ja armulaule laulis. Komöödias on koomoseks koor, kes on riietatud kellekski või millekski eriliseks: konnadeks, herilasteks, pilvedeks jne. Eeskätt koor annabki edasi autori satiiri.
Teost läbib sotsiaalne satiir. Loomades ja nende seiklustes peegeldub ühiskonnasuhteid(sageli humoorikalt). Saksakeelsest tõlkest "Rebane Reineke" mugandas Goethe om eepose, Goethet omakorda Kreutzwald ("Reinuvader Rebane"). Vagantide luule Vagantideks kutsusid end enamasti rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning seetõttu oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist tihtipeale sapiselt pilkasid, kutsudes üles nautima maiseid rõõme ja mõnusid. Nendega liitus õppevaheaegadel vaeseid skolaare(üliõpilasi), et jooma- ja pilkelaulude loomisega endale elatist teenida. Inglismaal ja Prantsusmaal kutsuti neid veel goljaarideks. Rahvuskeelse luule mõjul olid vagantide luuletused riimilised, enamkasutatud vormiks ühesuguse riimiga ühendatud nelikvärss. Eriti rikkalikult vagantide luulet säilinud Lõuna-Saksamaal Baieri aladel. Sealsetest kuulsaim kogu on "Carmina Burana".
Jämekoomika, sõnamängud. Proloog, parodos (koor tuleb lavale), agoon (sõnasõda), parabaas, epeisodionid (tegevuse areng), eksodos. 65. Mis on kreeka komöödias parabaas? Näitlejad lahkuvad, draama tegevus katkeb, koor räägib publikuga: ,,autori hääl". Dramaatilise illusiooni lõhkumine. 66. Kirjelda Aristophanese komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat, loetle vähemalt 7 säilinud Aristophanese komöödiat. Päevakajalised teosed, pilkasid ühiskonna- ja poliitikanähtusi, aga ka konkreetseid isikuid. Demagoogia, populismi ja sõja kriitika; targutamisvastasus; tragöödiate pilkamine. Ratsanikud, Pilved, Herilased, Linnud, Konnad (komöödia nimetati tihti koori järgi), Rahu, Rikkus, Naised rahvakoosolekul 67. Kirjelda Menandrose komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat. Koor ebaoluline või kadunud, pole poliitika- ega müüdiainestikku, vaid igapäevaelu,
kasvanud tugevaks, õitsvaks noormeheks. Kurvastuse ja meelepahaga vaatas ta isamajas pidutsevate kosilaste märatsemist. Kuid ta ei suutnud üksinda midagi ette võtta paljude vastu. Kord oli ta asunud isa otsinguilegi, kuid mitte midagi teada saamata pöördus ta tagasi. Odysseus teadis, mis tema kodus toimus. Seepärast otsustas ta koju ilmuda mitte oma harilikul kujul, vaid rändkerjuse näol. Tema majas pidutsesid parajasti kosilased. Nad pilkasid igati Odysseust, pidades teda kerjuseks. Teisel päeval pärast Odysseuse saabumist oli Apolloni pidu ja Penelope esitas kosilastele järgmise katse. Ta tõi Odysseuse vibu ja ütles, et see kosilane, kes suudab pingule tõmmata vibu ja läbistada noolega 12 sõrmust, saab ta meheks. Kosilased püüdsid üksteise järel vibu pingule tõmmata, kuid ükski neist ei suutnud seda teha. Siis palus Odysseus, ikka alles kerjuse kujul, et temalgi lubatakse proovida oma jõudu.
peale olid vaenulikud. Nimetatud on kolme meest hooronlast Sanballat, kes oli Samaaria ja Juuda kuberner ehk asevalitseja ja kellele allus ka Jeruusalemm. Tobija Ida Jordanimaa kuberner ja araablane Gesem, Keedari hõimuliidu kuningas. Öeldud on, Nehemja tegevus, see pahandas neid väga, et keegi oli tulnud nõutama head Iisraeli lastele. Juutide müüriparandamise nõu peale nad osutasid põlgust ja pilkasid neid. Mida aga ütleb Nehemja Taeva Jumal annab meile kordamineku ja meie, tema sulased, võtame kätte ja ehitame. Ja nad ehitasid. Kuigi pilkajad pilkasid sai müür poole peale üles ehitatud. Ja rahvas oli südamega töö juures. Veel peab mainima, et piiblis on kirjas kuidas ehitus käis vahel niimoodi, et pooled mehed ehitasid ja pooled olid relvadega müüri lahtiste osade juures kaitses. Nehemja tegeles põhiliselt ikka Jerusalemma taastamisega
ning läks kõigepealt seakarjuse juurde, kus palus karjust minna ning Penelopele poja koju jõudmisest teavitada. Kui karjus oli läinud muutis Athena O jällegi iseendaks ning isa & poeg tegid plaani: mõlemad lähevad koju, O moondatult. T pidi kõik sõjarelvad ära peitma, ja jätma alles ainult neile vajalikud relvad. T läks ees ning karjus ja O tulid järele. Vana koer tundis O ära, kuid kuna O ei saanud end reeta, ei teinud ta Argosest välja. Koer suri. Kosilased pilkasid kerjust, ja üks neist lõi teda. Penelope tuli kosilastele ütlema, et ta abiellub mehega, kes toob enim kalleid kingitusi. Siis laskis ta kutsuda enda juurde O. Mees rääkis, kuidas ta oli Penelope kaasat Trooja all kohanud. Penelope käskis O vanal ammel O jalgu pesta, O kohkus, sest tema jalal on arm, mille amm ära tunneks. Amm tundiski mehe ära, kuid O palus sosinal sellest mitte rääkida. O lahkus ning mõtles, kuidas kosilastest lahti saada. Hommikul
*Panatenaiad>> osalesid mehed, lapsed, naised ja vääramaalased tähistati uue aasta algust tõrvikuvõidujooks ja koorilaulud, suurejooneline rongkäik akropolile spordivõistlused liitis Ateenalasi ühtseks tervikuks Teater: -sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest -korraldati dionüüsiaid -tragöödia > tõsised ja ülevad, õpetlikud ja mõtlemapanevad, õpetasid käituma nii et ei tekitataks jumalatele pahameelt -komöödia > lõbusa sisuga, pilkasid nii poliitikuid kui ka jumalaid *Dionüüsiad >> kestsid neli päeva zürii valis eelnevalt välja etendused mis tulid ettekandmisele oli koori ja tegelaste dialoog näidendi autor oli lavastaja ja peategelane tihti jagati välja auhindasid ainult mehed §18. >> FILOSOOFIA JA TEADUS Filosoofia ja teadusliku maailmavaate sünd: -muistsed kreeklased seletasid maailma müütide ja religiooni abil -hiljem tekkis uus, mõistusel tuginev, maailmavaade -seda hakati nimetama filosoofiaks
Penelopele poja koju jõudmisest teavitada. Kui karjus oli läinud muutis Athena O jällegi iseendaks ning isa & poeg tegid plaani: mõlemad lähevad koju, O moondatult. T pidi kõik sõjarelvad ära peitma, ja jätma alles ainult neile vajalikud relvad. T läks ees ning karjus ja O tulid järele. Vana koer tundis O ära, kuid kuna O ei saanud end reeta, ei teinud ta Argosest välja. Koer suri. Kosilased pilkasid kerjust, ja üks neist lõi teda. Penelope tuli kosilastele ütlema, et ta abiellub mehega, kes toob enim kalleid kingitusi. Siis laskis ta kutsuda enda juurde O. Mees rääkis, kuidas ta oli Penelope kaasat Trooja all kohanud. Penelope käskis O vanal ammel O jalgu pesta, O kohkus, sest tema jalal on arm, mille amm ära tunneks. Amm tundiski mehe ära, kuid O palus sosinal sellest mitte rääkida. O lahkus ning mõtles, kuidas kosilastest lahti saada
Teel Kolgatale palus Jeesus juua. Talle anti sapiga segatud äädikat. Hukkamispaigas rammiti ristitulp maasse ja Jeesus naelutati risti põikpuule. Kiiruga saadeti veel kaks kurjategijat hukkamisele. Need löödi risti Jeesusest paremal ja vasakul. Jeesuse ristile kinnitati tema surmamise põhjendus - märk INRI. Sellal, kui Jeesus piinles ristil, käitusid inimesed risti all väga erinevalt. Mõned pakkusid talle uimasteid, paljud pilkasid sõnadega: "Kui sa oled Jumala poeg, siis astu ristilt maha! Teisi on ta avitanud, iseennast ei suuda nüüd aidata!" Hukkamiskomando soldatid aga heitsid ükskõikselt liisku Kristuse viimaste asjade peale. Ka koos Jeesusega ristilöödud kurjategijad pöördusid tema poole: üks mõnitas, teine palus võtta ta vastu oma riiki. Johannese evangeeliumi järgi seisis risti all veel rühm inimesi: kolm Maarjat (Jeesuse ema, ema õde Maarja, Maarja Magdaleena) ning jünger Johannes
Ta otsis seda mitu päeva , isegi mitu nädalat , aga ei , mõmmi oli kadunud . Aga mõmmi võttis endaga kaasa ühe tähtsa asja , selle väikse tüdruku südame .. * Kunagi sa küsid mu käest: ”Kumba sa rohkem armastad, kas mind või elu?” Ja mina vastan: ”Elu” Ja sina lähed minema, joostes, ilma et teaksid: ”Sina oledki mu elu!” * Ma valetasin sulle. Jah ma tean, et tegin vea. Kuid vale oli vaid armastusest, mida sinu vastu tundsin. Sa pilkasid mind kõigi ees. Sa arvasid, et võid mulle öelda ükskõik mida. Sa tegid mulle haiget, tegid. Kuid siiski ma armastasin sind. Ma piinlesin valus iga hetk, kui ütlesid et ma ei puudutaks sind. Me rääkisime, kuid mitte pikalt. Sa arvasid, et on parem asjale lõpp teha, kuna oleme liiga erinevad. Ma olin nõus, kuid sisimas karjusin valust. See oli piin, olla sinu läheduses, mitte sind kallistamata. Ma olin nõus, kuna sina tahtsid nii, ma tegin seda sinu jaoks
Nende kõrgeimaks isandaks on Jumal- Päike. Tumedad jumalad moodustavad maapealse maailma. Nad on ühekordsed, nad kahanevad ning tõmbuvad ilmlõpmatult kokku. Nende kõige alam isand on Kurat, Maa kaaslase Kuu vaim, Kuu, mis on väiksem ja külmem ja surnum kui Maa. Pole mingit erinevust taevaste ja maapealsete jumalate vägevuse vahel. Taevased jumalad paljunevad, maapealsed tõmbuvad kokku. Mõlemas suunas on lõpmatus. Sermo V Surnud pilkasid ja hüüdsid: õpeta meid, narr, räägi kirikust ja pühast osadusest. Jumalate maailm ilmneb vaimsuses ja ihulisuse. Taevased ilmutavad end vaimsuses, maapealsed jumalad ihulises. Vaimsus võtab vastu ja võtab kuulda. See on naiselik ja seepärast me nimetame teda MATER COELESTIS, taevane ema. Ihuline sigitab ja rajab. Ta on mehelik ja seepärast me nimetame teda PHALLOSEKS, maiseks isaks. Mehe ihulisus on rohkem maine, naise ihulisus on rohkem vaimne
annaabi.ee 
