Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kristiina Kadri erinevused ja sarnasused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • MIS MUUTIS TÜDRUKUID TUGEVAMAKS?

KADRI JA KRISTIINA ERINEVUSED
KRISTIINA
KADRI
Teose tegevus toimub 21. sajandi alguses.
Tegevus toimub 20. sajandi 1950. aastate lõpus, nõukogude ajal.
Kristiina ema on alkohoolik .
Kadri ema suri, kui tüdruk oli alles väike
Kristiina elab koos ema ja õega ning tema ülesandeks on õe eest hoolitsemine.
Kadril pole õdesid-vendi, elab koos vanaemaga väikeses keldrikorteris.
Kristiinal kõrval ei olnud algul täiskasvanut, kellele oma muresid usaldada . Alles hiljem .....???? Triinu ema
Mõtle sellele punktile veel!
Kadril oli usaldusisik tädi Elsa , kirjanik, kellele ta oma muresid usaldas. Tädi Elsa oli Kadrile ema eest. Ta õpetas talle lauakombeid, lugu pidama hügieenist ja sisendas Kadrisse rohkem eneseusku.
Õppimine oli koolis algul hea, hiljem läks halvemaks, kuna pidi hoolt kandma nii väikeõe kui ka ema eest. Sellepärast jäi talle liiga vähe aega endaga tegelemiseks .
Kas veel midagi?
Õppimine oli algul halb, oli klassis õppimise poolest kõige viimane. Hiljem läks paremaks, sest tädi Elsa aitas koolitööga ning Kadri oli ise enesekindlam. Õppimises aitas teda samuti Urmas, sest algebra valmistas Kadrile raskusi. Raskustest vene keelega aitab Kadril hakkama saada sanatooriumis ravil oldud aeg. Siis sai ta tuttavaks vene rahvusest sõbratariga, kes ei osanud eesti keelt. Kadril tuli suhtlemiseks õppida vene keelt.
KADRI JA KRISTIINA SARNASUSED
KRISTIINA
KADRI
Kristiina on .... aastat vana.
Kadri on teose alguses 13 aastat vana, teose teises pooles 14-aastane.
Kristiina sai oma klassikaaslastest läbi vaid Triinuga, teised ignoreerisid teda. Miks?
Kadri oli koolis tõrjutud, teda narriti tema välimuse tõttu. Klassikaaslased pilkasid Kadrit tema juuste ja riietest tuleva lõhna tõttu, mis käis Kadriga kaasas. See lõhn tuli sellest, et Kadri elas niiskes keldrikorteris, kust jäi riietele keldrilõhn juurde. Seetõttu kutsuti teda Haisukotiks ja Karvandiks.
Kadri tundus kaaslastele kohmaka ja õppimises saamatuna, sest ta sai halbu hindeid. Ta oli teose esimeses pooles klassis õppimises viimane.
Halvad elamistingimused kodus, kuna elasid väikses korteris. Täpsusta
Halvad elamistingimused, kuna elasid väikses ja umbses keldrikorteris. Vanaema mälestustest selgub , et Kadri vanematekodu hävis sõjas. Pärast oli raske kortereid saada. Seepärast jäigi vanaema elama keldrisse, kus puudus sees vesi.
Probleemid elatusrahaga, kuna Kristiina ema jõi raha maha. Tihti polnud Krtistiinal raha, et endale ja õele süüa osta. Kas veel midagi? Rahapuudus viis Kristiina lõpuks selleni, et ta läks kauplusesse varastama nukku oma väikesele õele jõulukingiks.
Probleemid elatusrahaga, kuna Kadri ja vanaema elasid vaid vanaema väikesest palgast. Raha jätkus vaid söögi jaoks, sest Kadri jaoks oli väga suur sündmus, kui vanaema kinkis talle raamatu või ta sai Helle ema käest sünnipäevaks tordi. Kadri polnud kunagi enne sünnipäevaks torti saanud.
Kristiinal on heaks sõbraks klassikaaslane Triin, kellele ta sai oma muresid usaldada. Miks? Mis teda veel Triinu juures seob?
Kadril on toetavad klassikaaslased Anne ja Urmas, kellele ta sai oma mured usaldada. Anne toetusel hakkas Kadri rohkem endasse uskuma, hakkas tegelema kirjutamisega. Urmase juures sai ta aru, et Urmas on väga tubli, vaatamata raskustele. Urmasel on peale tema veel 8 nooremat õde-venda, kellele ta peab olema eeskujuks. Urmasel on isast ainult halvad mälestused, sest isa jõi ja oli vägivaldne. Urmas aitas Kadril tugevamaks muutuda.
Kristiina isa läks teise naise juurde ning jättis oma pere maha. Isa ei uskunud, et Kristiina ema lahutust nii raskelt üle elab ning seetõttu usaldas Kristiina ema tüdrukute kasvatamisel . Kui ta sai aga teada oma endise pere probleemidest, hakkas ta tüdrukuid toetama ja nendega tihedamalt suhtlema .
Kadri ei teadnud oma isast Ülost alguses midagi, sest isa oli II maailmasõja keerises kaduma läinud. Vanaema sõnul kadusid jäljed Rootsi, hiljem selgub et töö laevalt viis teda kodumaast kaugemale. Isa asub hiljem tagasi Eestisse elama ja töötab tehases mehaanikuna. Hiljem otsib isa Kadri üles ning nad hakkasid suhtlema.
MIS MUUTIS TÜDRUKUID TUGEVAMAKS? (võtke kokku sarnasustele ja erinevustele toetudes)
  • Tüdrukud muutsid tugevamaks nende sõprade toetus rasketel hetkedel, kui sai rääkida enda muredest .

Sõnastage Kristiina ja Kadri näitel 10 olulist punkti nendele noortele, kes on samuti enda eluga hädas.
Leia alati endale sõber, kellele rääkida muredest! Alati peab saama rääkida, sest enda sisse kogutud mure muutub veel suuremaks .
Leia üks täiskasvanu, kellele saad usaldada oma probleemid. Täiskasvanul on rohkem elukogemusi, ta aitab Sind abi otsimisel .
Jne.
Kristiina Kadri erinevused ja sarnasused #1 Kristiina Kadri erinevused ja sarnasused #2 Kristiina Kadri erinevused ja sarnasused #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-09-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor EleriKanep Õppematerjali autor
Raamatu ,, Haljatants" ja ,,Kadri" peategelaste analüüs.
Haljatants on Katrin Reimuse teos. Kadri on Silvia Rannamaa teos.

Sarnased õppematerjalid

Kadri-Silvia Rannamaa sisukokkuvõte
4
docx

Kadri-Silvia Rannamaa sisukokkuvõte

Silvia Rannama “Kadri” Raamat algab minategelase Kadri Jalakas lebamisega haiglavoodis. Päeval, mil kogu klass süüdistas teda alusetult klassiõe salli varguses, on Kadri jäänud tänavat ületades auto alla. Loo süžee areneb 1950. aastate esimesel poolel. Minategelane elab koos oma vanaemaga Kadri Juhansoniga halbades ja vaestes oludes keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Klassiõed hoidsid temast eemale, sest tal oli keldrihais juures ja klassiõde Anne ei tahtnud sellepärast Kadriga koos kõrvuti jõululuuletust lugeda. Kadrile meeldisid väga raamatud ja palju lugeda

5.klass kirjandus
Haldjatants kokkuvõte
3
docx

Haldjatants kokkuvõte

Haldjatants Katrin Reimus Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab

8 klassi kirjandus
Toomas Nipernaadi A Gailit - kokkuvõte
6
doc

Toomas Nipernaadi A.Gailit - kokkuvõte

Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest 3

Kirjandus
Toomas Nipernaadi-A Gailit - kokkuvõte
5
doc

"Toomas Nipernaadi" A.Gailit - kokkuvõte

Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde, pesi puhtaks,

Kirjandus
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit
7
docx

TOOMAS NIPERNAADI August Gailit

ja hakkasid lõhkama. Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu

9.klass
Toomas nipernaadi
4
docx

Toomas nipernaadi

Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne- Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde, pesi

Ehituspuusep
Nipernaadi
7
docx

Nipernaadi

Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde,

Kirjandus
August Gailit-Toomas Nipernaadi
5
doc

August Gailit "Toomas Nipernaadi"

Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde, pesi puhtaks,

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun