50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lahtka
Õppematerjali autor
Rooma kirjasõna ja kultuur Kreeka mõjud rooma kultuuris. Roomlaste varasest kultuurist pole teada peaaegu midagi. Tõeline kirjandus millest osa on mingi osa säilinud tänapäevani, kujunes roomlastel kreeka kultuuri ja kirjaõna mõjul alates 3. sajandist eKr. Esimesed rooma autorid piirdusid kreeka kirjanduse tähtteoste tõlkimise ja mugandamisega. Nii tõlgiti ladina keelde Homerose eeposed ning ning hakati nende otsesel eeskujul ka ise ajalooainelisi lugulaule kirjutama. Ka teatri, kõnekunsti ja ajalookirjanduse alaloli roomlastele toeks kreeka pärand. Kuid seleelt aluselt lõid nad silmapaistvaid originaalteoseid, mis on suurel määral mõjutanud ja kujundanud kogu hilisemat euroopa kultuuri.
· Roomlaste arvates oli linn ja tsiviliseeritud elu omavahel lahutamatult seotud. · hindasid väga oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit · vallutussõdade tägajärjel sattusid suurel määral Kreeklaste kultuurimõju alla. o õpiti kreeka keelt o loeti kreeka kirjandust o võeti oma ks kreeka kombeid ja uskumusi · teine osa Roomlasi oli sellele väga tugevalt vastu. · kardeti rooma muistsete vooruste hääbumist kreeklaste ja idamaalaste halva mõju tõttu. Seisused · Roomas oli seisuslik ühiskond · kõige kõrgemal astmel asus pärilik senati aristrokraatia o vabariigi ajal tulid suursugusematest patriitsi- ja plebeisuguvõsadest(nobeliteedi hulgast) o keisririigi ajal hakati setatiseisusesse nimetama järjest rohkem Itaalia linnade ja provintsida ülemkihi esindajaid
Rooma Hanna Seeder 10 E Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 2008 Sisukord Eluolu Ühiskonna üldilme Seisused Orjad ja vabakslastud Perekond ja kasvatus Kalender Rõivastus ja toit Roomlaste elamud ja Rooma linn Avalikud mängud Kultuur Kreeka mõjud rooma kultuuris Teater Kõnekunsti areng. Cicero Kultuuri õitseng Augustuse ajal Vergilius Ajalookirjutus Rooma kirjandus pärast Augustust Kreeka kultuur Rooma keisririigi ajal Usk Rooma riigis Rooma jumalused Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Ennustamine Kristluse tekkimine Kristluse tekkimine Kristluse levik Kristlased ja Rooma riik Eluolu
Rooma konspekt 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus. Apenniini poolsaar - Itaalia (ka vanaajal). Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Merd sõitsid vähem kui kreeklased. Ühtne riik, kuid mitte etniliselt - itaalikud (kesk- ja lõunaosa). Kesk- Itaalias latiinid (itaalikute haru), neist pärinesid hilisemad roomalsed ja nende keel. Eluviis lihtne ja karm - palju sõdu, hinnasti vaprust jms. Eriti suur oli kreeklaste mõju. Rajasid hulga linnu - Taras, Sürakuusa. Kreeklaste tulekuga astus Itaalia ajaloo valgusesse.
VANA-ROOMA GEOGRAAFIA JA OLUSTIK Võrreldes Kreekaga leidub Itaalias rohkem põlluharimiseks sobilikku maad, rannajoon pole sedavõrd liigendatud ning see tingis ulatuslikult elatuse teenimiseks põlluharimise valimise. Just geograafia lõi ka eeldused ühtse riigi tekkeks. Siiski elasid Itaalias mitmed eri rahvad. · ITAALIKUD asustasid poolsaare kesk- ja lõunaosa. · Latiinid: asustasid Latiumi mk. Nad on roomlaste esivanemad ning latiinide keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Tegelesid põllumajandusega, veidi spartalik elukorraldus ja maailmavaade. · Etruskid: asustasid Apenniini ps loodeosa Ertuuria mk. Nende päritolu pole teada. Nad kasutasid kreeka tähestikku, mida nad oma keelele kohandasid. Seetõttu oskame seda kirja lugeda, kuid keelt ei tunne. Nad sõitsid merd ja kauplesid, ehitasid (teid, sildu, veejuhtmeid) ja töötlesid metalli. Etruskide 12 suuremat linnriiki kujunesid
erinevatel seisukohtadel. Juba varasest ajast olid etruskidel tihedad kontaktid nii foiniiklaste kui ka kreeklastega. Seetõttu võib nende kultuuris leida nii idamaiseid kui ka kreekalikke jooni. Nad võtsid üle kreeka tähestiku, kohandades selle oma keelele. Seetõttu on võimalik nende kirja lugeda, kuid nende keel, mida teadlased pole suutnud kindlalt seostada ühegi tänapäeval kõnekdava keelega, jääb arusaamatuks. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste kaudu. Nende andmete kohaselt olid etruskid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallide töötlejad. Nad rajasid korrapäraselt planeeritud linnu, kuivendasid soid, ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid. Etruskidel kujunes 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid lõdva liidu. Linnriikide sisekorraldusest täpsemaid andmeid pole, kuid
Tegevusalad Põlluharimine ja Kaubandus, mere- Põlluharimine, karjakasvatus. sõit, põlluharimine, viinamarja- ja käsitöö. oliivkasvatus. Ühiskond Patriarhaalne 12 aristokraatlikku Linnriigid Kreeka suurpere linnriiki elulaad ja kultuur Päritolu Indoeuroopa Tundmatu rahvas Kreekast tulnud hõimud Väike-Aasiast kolonistid. 3. Rooma ajaloo põhiperiood. a. Kuningate aeg (753-509 eKr) · Etruskide hiilgeaeg. · 7 kuningat, kellest 3 viimast olid etruskid. · Rooma valdused olid linna lähiümbrusest Tiberi jõe suudmeni. · Rooma linna väljaehitamine. · 510 eKr kuningavõim kukutati rahvaülestõusuga. b
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjandus vanakreeka ja -rooma kirjandus, ajaliselt 8. saj eKr5. saj pKr. ,,Antiik" võeti kasutusele 18. Sajandi prantsusmaal, kultuuri ja kunsti tähistamiseks. Antiikkirjandus tekkis 1. Aastatuhandel. See oli muutuste aeg. Sel ajal tekkisid omapärased ja uued religioonid. Tekkis ka teadus, mis ei olnud enam religiooniga nii tihedalt seotud. Samuti ka väljapaistvad kultuuritegelased. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid