Sajandil kunstiajaloolastele aluse nimetada 10.-12. Sajandi ehituskunsti romaani stiiliks. 3) + kreeka rist – ühepikkuste harudega rist on rahumeelsuse märk. † ladina rist - pika tüvega, horisontaalne haru on tõstetud keskkohast ülespoole. Ladina risti on seostatud ristilöömise toiminguga. 4) basiilika: kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika, vaimulikud koondusid teenistuse ajal kiriku pühamasse – idapoolsesse otsa, selleks suurendati pikihoonet teisele poole transepti. kodakirik: kodakirik oli nagu basiilika, aga aknaid kesklöövi idaosas polnud; uksed ehk portaalid asusid tavaliselt kiriku läänepoolel või pikiküljel; kaari kandsid piilarid, mitte antiiksed sambad; lööve eraldasid ümarakaarelised arkaadid. 5) Romaani ajastu olud tingisid basiilika põhiplaani muutusi. vaimulikud koondusid teenistuse ajal kiriku pühamasse – idapoolsesse otsa, selleks suurendati pikihoonet teisele poole transepti
28 Romaani stiil-rooma ehitustehnikas tuntud võtted(ümarkaar,silindervõlv) Eeskuju andsid karolingideaegsed ,bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi-germaani rahvakunsti traditisioonid. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika.Vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse,idapoolsesse ossa kus laulis ka koor. Ruumi vajaduse tõttu pikendati pikihoonet teisele poole transepti,nii tekkis transepti ja apsiidi vahele nelinurkne ruum mida nimetatakse kooriks. Nelitis-pikihoone ja transepti lõikumiskoht .Pikihoone põrand tavalisest kõrgem. Koori all sageli kabel(krüpt)-kasutati suurnike matusepaigana . Kiriku põhiplaan läheb sel juhul nn.ladina ristile. Kodakirik-kolmelööviline nagu basiilikagi,erinevus see et aknaid kesklöövi ülaosas polnud. Uksed(portaalid) .Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid
Uksi nim PORTAALIDEKS.lööve eraldasid ÜMARKAARSED ARKAADID. ÜMARKAAR ONGI ÜKS SILMAPAISTVAMAID ROMAANI STIILI TUNNUSEID. Kaari kandsid PIILARID(mis võisid olla ümmargused, neljatahulised) Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole EMPOORID. käiku mis avanes samuti arkaadina kesklöövi nim TRIFOORIUMIKS. Lihtsaimaks võlvitüübiks oli juba ammu tundud SILINDERVÕLV. Laiemaid lööve sai katta RISTVÕLVIDEGA. Lõõvid jagunesid VÕLVIKUTEKS e. TRAVEEDEKS. Transepti ja pikihoonet ühendab VÕIDUVÄRAV e TRIUMFIKAAR. Vararomaani e Ottode ajal(kuni11.saj keskpaigani) ehitati SAKSAMAAL HILDESHEIMI TOOMKIRIK. Romaani stiili tegelik levik algaski alles 11.saj keskelt.LÕUNA_PRANTSUSMAAL oli mitu koolkonda. Toulouse'is ehitati suur palverändurite kirik SAINT-SERNIN. Sellest ulatuvad välja 5 kabelit,mis moodustavad KABELITEPÄRJA. IDA-PRANTSUSMAAL olidkahe olulise mungaordu keskused. CITEAUX oli tsistertslaste emaklooster.Benediktlaste kloostrikirik oli CLUNYS
Esines ka ühelöövilinekirik ja kodakirik.Kodakirik oli kolmelööviline.Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Samuti võib nimetada ümarkaari üheks paremaks romaani stiili tunnuseks.Kaari kandsid pilaarid ,mis olid ümmargused või neljatahulised.Arikaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid.Empooride asemel võis olla ka kitsas käik, mida nimetati trifooriumiks.Samuti võisid empoorisd ja trifoorum puududa.Võlvina kasutati silindervõlvi ja ristvõlvi. Transepti ja pikihoonet ühendas võiduvärav ehk triumfikaar. Romaani skulptuur ja maalikunst on veelgi omapärasemad kui arhitektuur. Eelistati ähvardavaid süzeesid ja imede kujutisi. Kõige populaarseim oli Viimse kohtupäeva stseen.Ei pööratud tähelepanu inimese kehavormidele vaid piisas tegelase äratuntavaks tegemine mingi tingmärgi abil. Pühakuid kujutati koos mõne esemega. Mõneski pühakukujutises on romaani stiili meistrid osanud välja
· kirikusse sisenejat haaras võimas kõrgustunne ning eriline salapärane meeleolu · ukse- ja aknaavad ning sammastevahelised kaared on teravate tippudega nagu murdunud vibud. · Gooti kirikule on omane veel portaali kohal asuv ümmargune vitraazidega kaunistatud roosaken. · Suur lääne aken ja roosaken põhja TRANSEPT pärinevad 18. sajandi alguses, kuid ülejäänud klaas pärineb 19. sajandist alates. (Transept ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa.) · Rikkalikest vitraazakendest kumab kirikusse värvilist valgust SLAID 5 sambad, uksed · Väljaspool kirikut on näha kuidas ehitajad lahendasid raske katuse üleval hoidmise, kui seintes olid suured aknad selleks laoti väljapoole kirikut tugipiilarid ja ülespoole, tugipiilarite ja valgmiku vahele, tugikaared · Kesklööv on külglöövidest laiem ja tunduvalt kõrgem. Piilareid katvad
Kirikuehituse eeskujuks oli basiilika. Portaal on tavaliselt läänes asuv sissepääs. Pikihoone jaotub sammaste või piilarite reaga löövideks (tavaliselt 3). Arkaad on kaaristu. Empoor on külglöövide peal olev käik, mis avaneb kesklöövi suunas. Trifoorium on paksu müüri sees olev kitsas käik, mis avaneb kesklöövi suunas. Petik on ümarkaareline niss. Valgmik on kesklöövi akende osa. Triumfikaar ühendab transepti ja pikihoonet. Nelitis on pikihoone ja põikhoone ristumiskoht, kus tavaliselt asub torn. Tornid võisid puududa või asuda eraldi kiriku kõrval või olla kahekaupa fassaadil. Koor on koht vaimulikule ja koorile. Krüpt on kabel kooriruumi all. Apsiid on altari asupaik. Lagi võis puududa, võis olla lame puulagi, silindervõlvlagi või ristvõlvlagi. Ehitise katmine laega on tehniliselt raske ülesanne, kuna ristvõlv on raske. Ristvõlv moodustub kahe silindervõlvi lõikumisel. Võlvik e
Nii tekkisid linnades ehitusmeistrite töökojad. Ehituskivina kasutati kohalikku maakivi, mida tahuti parajateks plokkideks. Mõningal määral kasutati ka tellist. Romaani kirik mõjus oma massiivsete, paksude kivimüüride ja suhteliselt väikeste akendega üsna raskepäraselt. Paksud müürid ja massiivsed tornid olid head kaitseotstarbeks. Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Tornid Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna.
Romaani stiili tunnused. Kristluse levikuga kaasnev kirikute ehitamine jättis oma tunnusmärgi romaani stiili. Nimelt peamiseks kirikute ehitustüübiks kujunes romaani stiilis basiilika. Kuid uus ajastu nõudis ka uusi lahendusi ja seega polnud basiilika selline nagu Roomas. Romaani stiil tõi basiilikasse uusi ja huvitavaid lahendusi. Kuna koor ja vaimulikud koondusid teenistuse ajal idapoolsesse otsa ja see nõudis ruumi, pikendati pikihoonet transepti teisele poole, nii et transepti ja apsiid vahele jäi nelinurkne ruum, mille nimeks sai koor (sest seal laulis koor). Selline põhiplaan, mille nimi on Antoniuse rist, muutus kõige levinumaks romaani ja gooti ajal. Basiilika kõrvale kujunes välja ka kodakirik. Kodakirik oli samuti kolmelööviline nagu basiilikagi, kuid vahe seisnes selles, et kodakirikul ei ehitatud kesklöövi ülaossa aknaid. Keskaja uksi nimetatakse portaalideks
Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Jeesus-lapsega. · Kõrggootikasse võib lugeda 14. Sajandi maali-ja skulptuuriteoseid. Huvitavaid maalifragmente on säilinud Ridalas(inglifiguurid) ja Karjas(maagilised märgid võlvisiiludel ning illusionistlik gooti akna kujutis kooriruumi põhjaseinal). · Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kirikus. Portaalide kujunduses võib näha elavat taimornamentikat. Pikihoonet kooriruumist eraldava võidukaare piilaritel on 2 väga ilmekat skulptuurigruppi Püha Katariina ja Püha Nikolause grupp. · Suurejoonelised on Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid, mida algselt on olnud üle 1000. Lääneportaali ehisviilu nissides paiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. Kõrgemal asuvad poolfiguurid. On arvatud, et skulptuurid kujutavad viimse kohtupäeva stseeni.
1.Romaani basiilika põhiplaan. 2.Millal võib rääkida ehituskunstis romaani stiilist? (sajandid) 10.-13. saj. 3.Seleta lahti järgmised mõisted: Empoor- Tribüünitaoline rõdu e. väär kirikutes kuulajate, koori või oreli jaoks, võib toetuda sammastele, olla osaliselt seina sisse ehitatud või ulatuda sellest välja Triumfikaar- ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Transept- ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa Koor- Kiriku idaosa, kus enne paiknes kiriku koor, nüüd tavaliselt peaaltar. Apsiid- e. Koorilõpmik, Poolringikujuline või polügonaalne ruumilõpmik, tavaliselt võlvitud, gootikas ühendab tihti pikiruumi kooriruumiga Portaal- Hoone esinduslik, tavaliselt kaunistatud sissepääs, mis osutab ka hoone tähtsusele ja funktsioonile. Tihtipeale on kirikutes olemas peaportaal ja kõrvalportaalid. 4 .Romaani kunst oli seotud ................................................
- rõhutatakse askeesi ja kannatusi 7) vaeste piibel piibli teemalise, õpetliku sisuga reljeefid Krutsifiks ristilöödud jebuse kuju Pseudotrifoorum rida ümarkaarelisi nisse e. Petikuid Trifoorum kitsas käik, mis avaneb arkaadina kesklöövi Vööndkaar taveesid kiriku pikisuunas eraldav kaar võlvik ehk travee võlvikud, löövide jaotus põigiti triumfikaar transepti ja pikihoonet ühendav võiduvärav Pilt1. Pisa toomkirik. Itaalia Pilt2. Pisa toomkiriku kellatorn kampaniil. Itaalia. Pilt3. Püha Markuse kirik Veneetsias. Itaalia. Pilt4. San Miniato al Monte kirik Firenzes. Itaalia. Pilt5. Wormsi toomkirik. Saksamaa. Pilt6. Mainzi toomkirik. Saksamaa. Pilt7. St. Michaeli kirik Hildesheimis. Saksamaa. Pilt8. Wartburgi linnus Eisenachis. Saksamaa. Pilt9. Cluny kloostri kirik. Arvutirekonstruktsioon. Prantsusmaa. Pilt10
Romaani arhitektuur Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Tornid Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna.
Empooride asemel võis olla ka kitsas käik (trifoorium), mis avanes arkaadina kesklöövi. Kui müüris käik puudus ja seinal oli rida ümarkaarseid nišše (petikuid), siis nimetati seda pseudotrifooriumiks. Peamine probleem oli lagedega. Silindervõlvi puhul sai teha vaid kitsaid lööve. Laiemaid sai luua ristvõlvidega. Need jaotasid löövid võlvikuteks e. traveedeks. Traveesid kiriku pikisuunas eraldavaid kaari nimetatakse vööndkaarteks. Transepti ja pikihoonet ühendab triumfikaar. Ehitusmälestised Romaani stiilil oli Euroopa eri osades omapärane ilme. Ottode ajal ehitati Saksamaal Hildesheimi toomkirik, millel oli koor mõlemas otsas. Romaani stiil hakkas peamiselt levima 11. saj. Lõuna-Prantsusmaal Toulouse’is ehitati suur palverändurite kirik Saint-Sernin. See on viielöövilise pikihoone ja kolmelöövilise transeptiga. 5 kabelit moodustavad kabelitepärja. Külglöövid moodustasid kooriümbriskäigu.
Ikonoklastid Ikoonide vastased Ikonostaas kooriruumi ja kogudusele mõeldud kirikuosa vahele jääv sein, mis kaetud ikoonidega Petik lame süvend arabesk abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv. Ornamentika erinevatest materjalidest: 1) erinevatest kivisortidest (kiviintarsia) või kivimosaiik (nt. marmor), modelleeriti kipsist või stukist (kipskrohv), värvilise glasuuriga keraamilistest plaatidest. Transept e. ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa Empoor koguduseväär e. rõdu Varakristlik ehitustüüp eeskujuks Rooma arhitektuurist pärit basiilika. Basiilika, Lööv, Lääne-Ida suunaline, idapoolses otsas transept, apsiid. Põhiplaan ladina rist. Varakristlik mosaiik koosnes väikestest erksavärvilistest klaaskuubikutest (heleroheline, kuld, külm helesinine, lillakas ooker), temaatika: sümboolsed motiivid, piiblilugusid illustreerivad stseenid ja juhtumid pühakute elust
Lööv Kiriku osa, mis on ülejäänud ruumist (teistest löövidest) eraldatud sammastega. Piilar - kandiline tugipost, mis kannab laekonstruktsiooni, kaart või võlvi. Ristlõikelt võib see olla nelikant, kaheksakant või hoopis ristikujuline. Silindervõlv - ehk aamvõlv on lihtne, ligikaudu poolringjoonekujulise läbilõikega piklik võlv. Ristvõlv moodustub kahest risti asetatud silindevõlvist. transept ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa. 8. Nimeta tuntumaid romaani stiilis kirikuid! Cluny klooster, Püha Markuse kirik Veneetsias. 9.Mis on kampaniil? Nimeta kampaniil, mida hakati ehitama 1173.aastal, mis on sellele kampaniilile iseloomulikku? Mida teadustati selle kampaniili kohta 2008.aastal? Kampaniil (itaalia keeles campanile) on peamiselt Itaalias esinev kirikust eraldi seisev kellatorn. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast campana('kirikukell'). Siis hakati ehitama Pisa torni
püstitamine järsult. Selleks oli mitmeid põhjusi: · Kristlus oli ennast kindlustanud · Seni Euroopat ohustanud viikingid ja ungarlased olid kristlasteks saanud. · Islami levikule oli piir pandud Algas linnade taastamine ja käsitöö oskuse tõus. Euroopasse püstitati paari sajandi jooksul sadu kirikuid. Kiviehitiste ehitamisel kasutati Rooma ehitusvõtteid(ümarkaar ja silindervõll)- sellest ka nimetus romaanistiil. Romaani kirikute peamine tüüp on basiilika. Pikihoonet pikendati kuna vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku idapoolsesse otsa. Koori põrand oli tavalisest põrandast kõrgem ja selle all asus kabel, mida kasutati matmispaigana. Kiriku põhiplaaniks oli ladina rist. Esines ka ühelöövilisi kirikuid ja kodakirikuid. · Kodakirik-oli kolmelööviline, aknaid kesklöövi ülaosas polnud, uks asus läänepoolses osas, mõnikord ka pikiküljel, lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Arkaadide kohal
Ehkki romaani stiilis on palju antiigi elemente ja mõjutusi, on see täiesti iseseisev kunstistiil. 4. Mida tähendavad mõisted: portaal - rikkalikult dekoreeritud pea sissekäik hoonesse pikihoone - kirikuhoone osa, mis on määratud kogudusele, moodustab tavaliselt kirikuhoone läänepoolse osa, millega idas liitub kooriruum. lööv - kummaltki poolt välisseina või toenditega piiratud siseruum pikiehitistes. transept - ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa. empoor - ehk väär on kõrgemal korrusel asetsev galerii või rõdu taoline ehitusmaht, mis on pikema küljega avatud suuremasse siseruumi. trifoorium - kaaristuna lahtine müürikäik romaani ning gooti basiilikate kesk- ja ristlöövi kõrgseinas aknavööndi all. valgmik - ehk framuug on ukse või akna kohal asuv eraldi raamistusega aken. silindervõlv - ehk aamvõlv on lihtne, ligikaudu poolringjoone kujulise läbilõikega piklik võlv (selle
Ikoonidel on omapärane joonte graatsia ja värvide sära ning eriline, pisut salapärane ilu. Ikoonid asusid ka seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast. Seda pildiseina nim. ikonostaasiks. ROMAANI ARHITEKTUURI ÜLDINE ISELOOMUSTUS Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsesse otsa. Seal laulis ka koor. Selleks oli vaja ruumi ja pikihoonet pikendati teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis nelikurkne ruummida nim. kooriks. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nim. nelitiseks. Koori põrand oli pikihoone põrandast tavaliselt kõrgem. Koori all oli sageli kabel (krüpt), mida kasutati suurnike matusepaigana. Tihti ulatub transept pikihoonestrohkem välja kui varakristlikes basiilikates. Kiriku põhiplaan läheneb sel juhul nn. ladina ristile.
kohal torn; idas ümar apsiid(altari asupaik), mida ümbritses kooriümbrikäik; nelitise ja apsiidi vahel kooriruum(koht koorile ja vaimulikele); koori all krüpt (maa-alunekabel-varandus, reliikviad, matmine); sisearh. alumine korrus- kaared e. arkaadid; külglöövide peal galeriid e. empoorid; kõige peal valgmik(kesklöövi akende osa); trifoorium pasku müüri sees olev kitsas käik, avaneb kesklöövi suunas(vahel galerii asemel); triumfikaar ühendab transepti ja pikihoonet; ristikäik hendas kirikut teiste hoonetega; sagendane motiiv petikkaar(ümarkaareline niss); vahel tähtsad eradiasetsevad tornid kampaniilid, Itaalias Pisa torn; ka kloostrirajatisi ja kodakirikuid (löövid ühe katuse all); profaanarh. tähtasad kastellid 4nurksed kindlustused, kus oli siseõu ja 4 nurgas tornid, peatorn e. donjon Prantsusmaa: palju koolkondi, sidemed nõrgad; Lõuna-Pr.: antiigi järgimine, Süüria ja Bütsantsi
10-12.saj. Mille järgi sai stiil nim.? Mis on selle põhiliseks tunnuseks? rooma ehitustehnika järgi, tunnusteks ümarkaar ja silindervõlv MIlle poolest erinevad kreeka ja ladina rist ? Mis vahe on kodakirikul ja basiilikal ? Kodakirikul aknaid keskläävi ülaosas ei olnud. Uksed asusid mõnikord kiriku läänepoolses otsas, sageli ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Kuidas muutus basiilika põhiplaan romaani ajastul ? Millised ruumid sellele lisandusid ? Pikihoonet pikendati, tekkil 4nurkne ruum, mida nim. kooriks, Kiriku põhiplaan lähenes laidna ristile. Lisandus kabel, mida kasutati surnute matusepaigana. Milleks jaguneb basiilika pikihoone pikuti ja põigiti? transept ja nelitis MIlline oli suurim kristlik pühakoda romaani ajastul ? Clunys- selle viielöövilisele pikihoonele liitusid kolmelööviline eelkirik ja arvukalt kabeleid. Millisel maal tärkasid esimesena romaani stiili alged ? Saksamaal Milline uus teema kerkis esile skultptuuris saksam.
..8 m), ümarkaared, kitsad uksed ja aknad ning tornid. Just sakraalarhitektuur oli see, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Tolleaegsed projekteerijad pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta tekkis
Ehitustehniliselt oli kõige raskem ehitiste katmine vastupidava laega. Esialgu olid kirikud võlvimata, oskuste kasvades püüti asuda võlvimisele. Lihtsaimaks oli ammutuntud silindervõlv. o Oli raske o Sai katta ainult kitsaid ruume Mõnevõrra laiemaid lööve sai katta ristvõlvidega. Löövid jagunesid võlvikuteks e. traveedeks ja iga sellist mõttelist ruumiosa kattis ristvõlv. Traveesid kiriku pikisuunas eraldavaid kaari nimetatakse vööndkaarteks. Transepti ja pikihoonet ühendab võiduvärav ehk triumfikaar. Siiski oli ka ristvõlv väga raske ja võlvide kandmiseks tuli ehitada väga massiivsed seinad ning jämedad piilarid. Seetõttu jäid aknad väikesteks ja kitsad löövid müürimasside vahel hämaraks. Hildesheimi toomkirik o Saksamaal o Koor oli nii idas kui läänes [keisrile] Saint-Sernini kirik o Tolouse´is (Lõuna-Prantsusmaal) o Palverändurite kirik o Kesklööv on kaetud silindervõlvidega o Viielööviline pikihoone
13.sajandil alustati 3-löövilise basilikaalse, kuid praegusest madalama, lühema, võlvimata lae ja madala torniga kirku ehitamist. Algkirik võlviti 1330.a. Aastail 1350 ja 1404 lisati kirikule vastavalt Püha Laurentiuse ja Maarja kabelid. Sama sajandi lõpul lisandus peahoonele lõunaportaai esine kabel ning 1512-1521 uus Maarja kabel, mille idaseina ehib kaupmees Hans Pawelsi kenotaaf. Praeguse ilme sai kirik 15. ja 16. sajandil, mil pikendati pikihoonet lääne suunas, rajati praegune ilusate tähtvõlvidega kooriruum ning kõrgendati torni. Olgugi, et lõpetamata, on see üks vormirikkamaid säilinud hilisgootika näiteid Tallinnas. Kirik on mitmete tulekahjude käigus kannatada saanud. 1840datel taastamise käigus lisandusid välisilmesse neogooti elemendid. Niguliste kirik Kirjalikult mainitakse kirikut esmakordselt 1315.a. 3-lööviline 4 traveega pseudobasilikaalne esijalgne kirik asus tollal veel müüridega ümbritsemata
Itaalias säilisid siiski suured antiikkunsti mõjud. Romaani kunst stiili nimetus viitab mõnedele sarnastele joontele Vanarooma kunstiga, olles siiski paljude mõjude segu ja üsna omanäoline. Arhitektuur. Juhtiv zanr arhitektuur, eeskätt sakraalarhitektuur. Romaani kirikute eeskujuks karolinglik basiilika. Suur vaimulikkond koondus jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsesse otsa. Seal laulis ka koor. Ruumi suurendamiseks pikendati pikihoonet ristipidi ja saadud põikihoonet nimetatakse transeptiks, transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum koor. Suurematel kirikutel võis olla mitu transepti ja apsiidi. Transept ulatub pikihoonest välja ja kiriku põhiplaan sarnaneb ladina ristile. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori põrand oli 2-3 astet pikihoone põrandast kõrgem, koori all asus kabel krüpt ehk matmispaik
ka kaupade hoidmiseks.Seega oli kirik mõnes mõttes lähedane ka Põhjamaade tüüpilistele kaupmeeste kirukule. 3 Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened Pühavaimu kirik ei ole ristiusu kirikutele üldise tava kohaselt orienteeritud läänest itta, ta pikitelg kaldub tunduvalt kirdesse.Nähtavasti on selles süüdi Säde (endine Pühavaimu ) tänav .nimelt näib ,et kui varasematel kabelile hakati juurde ehitama pikihoonet ,tuli arvestada Sädetänavat.Säde tänavKujunes täies pikkuses väjla hiljemalt 13.sajandi teisel poolelning ta ühendas eelkõige Vene tänava Äärde asunud Kärkna,Dünamunde ja Gutwalla kloostrikinnistuid turu ning Toompeaga. Algul oli võlvide asemel puidustlaed ja väiksed aknad.Tõenäoliselt juba kõrggootika perjoodil ehitati esialgesedväikesed aknad ümber.Tähelepanuväärselt kaunis on akende raidraamistik , milles goodika geomeetriliste motiivide kombinaysioonid on igal juhul
koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad tugipostid (piilarid), mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina traveede nurkade kohale tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. Kokkuvõttes meenutas gooti kiriku konstruktsioon nagu mingi hiigelloma skeletti. Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid aga pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Koori põrand oli 2-3 astet pikihoone põrandast kõrgem, koori all asus kabel krüpt ehk matmispaik. Koorosa lõpetab apsiid - poolringilise või hulknurkse põhiplaaniga eenduv kiriku (kabeli) koorilõpmik, altari asupaik. 12. saj. hakkas levima hulknurkne apsiid, mis kujunes kooriruumiga ühtseks ruumiosaks, mida ümbritses sageli ühine kooriümbriskäik. Suurematel kirikutel võis olla mitu transepti ja
lõpul. Samal ajal on kirikus tehtud ilmselt veel mõningaid ümberehitisi. Tornikellad on aastatest 1868 ja 1889. Kiriku torn sai praeguse kuju ja kõrguse (69,7 m) 1868. aastal, arhitekt Johann Gottfried Mühlhauseni projekti järgi. Peetri kiriku torn on Järvamaa omadest kõrgeim ja peale Pilistvere kiriku torni pikkuselt teine maakiriku torn Eestis. Järva-Peetri kiriku interjöör on omapärane ja erineb tunduvalt teiste Järvamaa kirikute omast. Võidukaar on kõrge ja monumentaalne. Pikihoonet kolmeks lööviks ja neljaks traveeks jaotavad sambad on ümarad ja raskepärased. Omapärased on ka nende tüsedate sammaste kapiteelid, neil puudub täielik dekoor. Vööndkaari toetavad külglöövides pikad neljatahulised rippkonsoolid, millel esineb gootipärane lehtdekoor. Eeskuju on nende detailide kujundamisel võetud ilmselt Tallinna Toomkirikust. Järva-Peetri kiriku puhul on võimalik täheldada, kuidas Järvamaa
lõpul. Samal ajal on kirikus tehtud ilmselt veel mõningaid ümberehitisi. Tornikellad on aastatest 1868 ja 1889. Kiriku torn sai praeguse kuju ja kõrguse (69,7 m) 1868. aastal, arhitekt Johann Gottfried Mühlhauseni projekti järgi. Peetri kiriku torn on Järvamaa omadest kõrgeim ja peale Pilistvere kiriku torni pikkuselt teine maakiriku torn Eestis. Järva-Peetri kiriku interjöör on omapärane ja erineb tunduvalt teiste Järvamaa kirikute omast. Võidukaar on kõrge ja monumentaalne. Pikihoonet kolmeks lööviks ja neljaks traveeks jaotavad sambad on ümarad ja raskepärased. Omapärased on ka nende tüsedate sammaste kapiteelid, neil puudub täielik dekoor. Vööndkaari toetavad külglöövides pikad neljatahulised rippkonsoolid, millel esineb gootipärane lehtdekoor. Eeskuju on nende detailide kujundamisel võetud ilmselt Tallinna Toomkirikust. Järva-Peetri kiriku puhul on võimalik täheldada, kuidas Järvamaa
Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. 1.1 Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. 1.1.1 Tornid Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna.
kogudusliikmete jaoks. evangeeliumipool - naistepool, kiriku põhjapoolne külglööv, altarist vasakul, mis oli mõeldud naissoost koguduseliikmete jaoks. pikihoone - ristkülikukujulise põhiplaaniga lääneidasuunaline kogudusruum kirikus transept - ristlööv, risthoone, põiklööv, põikhoone, romaani ja gooti stiilis basilikaalse kiriku pikihoonet risti läbilõikav ehitusosa, mis muudab kiriku põhiplaani ristikujuliseks, võib olla ühe- või mitmelööviline. lööv - piklik ruum ehituses, eriti kiriku või templi pikihoone osa mitme paralleelse ida-lääne suunas paikneva ruumiga. valgmik e. klerestoorium - kesklöövi akendega varustatud ülakorrus basilikaalses ehituses piilar - eriti keskaegseis ehitustes esinev harilikult nelinurkne, polügonaalne või (harvem) ümmargune
andmed, surmakont hing põhjus ja kivi püstitaja nimi. 28. initsiaal suuruse, värvi võu dekoori abil esile tõstetud algtäht käsikirja või trükitud teose esilõikudes. 29. Romaani kirikule oli iseloomulikukt väikesed aknad. 30. portaal ehitise arhitektuuriliselt kujundatud sissekäik või värav Transept ristlööv. Risthoone, põiklööv, põikhoone sarnane ja gooti stiilis basilikaalne kiriku pikihoonet läbilõikav ehitusosa Nelitis pikihoone ja transepti lõikumiskoht. Koor transepti ja apsiidi vaheline ruum Apsiid poolringikujuline või polügeraalne võlvutyd ja poolkuppelkatusega kaetud vaheseinata juurdeehitus ristiusu kirikul Kooriümbruskäik apsiidi ja kabelite pärja vaheline ala Kabelitepärg kiriku lõpus asuv kabeliterida. 31. Bayeuxi vaip 70m linast riides seinakate villaste lõngadega tikitud lugu sellest kuidas
Basiilika- kolme või enamlööviline suundruumiline, sageli võlvitud hoone, kõrgema kesklööviga keskel. Kesklöövi kõrgsein jaguneb 4- tsooniks- arkaad, empoor, trifoorium ja valgmik. Flamoyant-stiil e leekstiil-iseloomustab kalapõie v leegikujuline ornamendi motiiv Trifoorium- basiilikas galeriitaoline kitsas käik, mis asetseb kesklöövi, transepti, koori seinamüüris neljaosalise kõrgseina puhul empoori kohal ja kolmeosalise kõrgseina puhul arkaadi kohal. Transept pikihoonet risti läbivruumiosa, mis muudab kiriku põhiplaaniristikujuliseks Hüpokaust küttesüsteem, kus köetavate ruumide põrandaid soojendati ruumide all asuvate tellispostide kuumakskütmise teel. Soovitavat kurjandust: 1. A-C.KrauSe. Maalikunsti ajalugu renessansist tänapäevani Tallinn. Koolibri 2006. 2. Jan Gympel, Arhitektuuriajalugu antiigist tänapäevani. Varrak 2006. 3. D.Piper, Kunstiajalugu Tallinn Varrak 2006. 4. E.H.Gombrich, Kunstiajalugu Tallinn Avita 1997.
Keltide omapära on katkematu väänleva joonega loodud paelornamentika. Germaanlastele oli iseloomulik abstraktsete ja loodust jäljendavate vormide segunemine. Viikingite kunsti näiteks on arvukad mälestuskivid e. ruunikivid. 11. Kirjelda romaani stiilis kirikut, nimeta sajand, kiriku tüüp, tunnus, kaunistused, osad, mille järgi kiriku ära tunned? Nimeta mõni romaani kirik(4)? Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika-pikihoonet pikendati teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum, mida nimetatakse k o o r i k s. Pikihoone ja ja transepti lõikumiskohta nimetatakse n e l i t i s e k s. Koori all oli sageli kabel(krüpt), mida kasutati suurnike matusepaigana. Kiriku põhiplaan läheneb nn ladina ristile. Basiilikate kõrval esines ka teisi tüüpe, näiteks ühelööviline ja kodakirik
Lapsepõlv möödus Muuga mõisas, kuhu vanemad kolisid jüripäeval 1865. Seal anti talle ka oma "esimesed triibulised". Algõpetase sai ta kodus, kooliteele asus Tallinna. Temast kujunes Eesti tuntuim ja viljakaim kirjanik. lk 6 Väike-Maarja kirikud ja kogudused EELK Väike-Maarja kogudus Väike-Maarja kirik kujutab endast Tallinna hilisgootikast mõjustatud 3-löövilist pikihoonet ruudukujulise koori (on muust kirikust märgatavalt kitsam ja madalam), käärkambri ja läänetorniga (alaosa 4-, ülaosa 8-kandiline). Pikihoone lööve katavad neljale ümarpiilarile ja trapetsikujulistele püramiidjatele konsoolidele toetuvad ristvõlvid. Erakordselt paksud (läänesein 3,3 m) müürid ja laskepilud tornijalas osutavad, et ehitis rajati kindluskirikuna. 1873. a toimunud remondi käigus rajati katusest vaid 10 meetrit kõrgemale küündinud
Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. Ehitusmaterjaliks oli kohalik maakivi. Peamiseks kunstiliigiks arhitektuur. Iseloomulikud jooned: Paksud müürid, väikesed aknad, mõjuvad laskeavadena, tornid massiivsed ja eraldi kindlustatud. Romaani stiili silmapaistvaim tunnus on ümarkaar. Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna
Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. Ehitusmaterjaliks oli kohalik maakivi. Peamiseks kunstiliigiks arhitektuur. Iseloomulikud jooned: Paksud müürid, väikesed aknad, mõjuvad laskeavadena, tornid massiivsed ja eraldi kindlustatud. Romaani stiili silmapaistvaim tunnus on ümarkaar. Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna
Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. Sakraalarhitektuur. Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Eestis võib romaani stiili tunnuseid leida Saaremaal asuva Valjala kiriku fassaadil. Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid)
kirjakunst ja illustatsioonid. Sellega tegeldi kloostrites, igas kloostris arenes kunst ise rida ja nii tekkis palju raamatumaali koolkondi. Raamatute pilte nimetatakse miniatuurideks, Merovirgide ajal olid need veel lihtsustatud ja varjudeta. 6. Kirikuna võeti kasutusele basiilika. Templile ei sobinud kuna see ei olnud piisavalt kaitstud. 7. Lööv on kahe pikuti sambarea poolt jagatud kiriku üks osa. Transept on ristlööv, pikihoonet risti läbiv kirikuosa. Apsiid on poolringkujuline niss altari paigutamiseks. Valgmik on keskmise löövi ülaosa, mille müürides on aknad. Kampaniil on kellatorn Aatrium on laes asuva valgusavaga pearuum, mille kaudu pääseb teistesse ruumidesse. 8. Frangi riik 9. 5-9 saj olid kunstialadest esikohal kunstkäsitöö ja vähesemal määral ehituskunst. 10. Frangi riigi kuulsaim valitseja oli Karl Suur. Ta oli üks väheseid varakeskaja valitsejaid.
kaunistatud suured algustähed- initsiaalid. paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Tornid Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal
Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntud võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja see andis 19.sajandil kunstiajaloolastele aluse nimetada 10.-12. Sajandi ehituskunsti romaani stiiliks. Eeskuju andsid karolingiaegsed, bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi-germaani rahvakunsti traditsioonid. Romaani peamine tüüp oli basiilika. Vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsesse otsa, seal laulis ka koor. Selleks oli vaja ruumi ja pikihoonet pikendati teisele poole transepti, nii et transpeti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum, mida nimetatakse nelitiseks. Koori põrand oli pikihoone põrandat kõrgem. Basiilikate kõrval esines ka näiteks ühelööviline ja kodakirik. Kodakirik oli nagu basiilikagi, kuid aknaid kesklöövi ülaosas polnud. 30. Millistest osadest koosneb romaani katedraali põhiplaan? Millised akna- ja ukseavad, millised võlvid on iseloomulikud romaani katedraalidele? Nimetage mõned tähtsamad katedraalid
Nt. Palazzo Medici Firenzes Hiljem muutuvad palazzod peenemaks, suuremad aknad, avatud tänava poole, antiikarhitektuurist laenatud detailid LEON BATTISTA ALBERTI · Matemaatikateadlane (numbrid, täiuslikud kujundid, mis mahuvad ringi sisse ruut jne) · Kunstiteadlane- kirjutas 3 traktaati · Pikemad pilastrid iga korruse akende vahel, laiemad vuugivahed, kuid pole tegemist rustikamotiiviga · Pidas oluliseks tsentraalehitisi, kuid kasutas enamasti pikihoonet · Nt. Palazzo Ruccelai Firenzes korintose kapiteelidega pilastrid kannavad simsse · Sant'Andrea kirik Mantovas Kiriku triumfikaart meenutav eeskoda Itaalia vararenessansi maalikunst Temaatika peamiselt usuline Kirikute ja kabelite seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega, 15 saj II poolel levisid ka õlivärvid Tähtsaid kunstikeskus Firenze MASACCIO
Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntud võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja see andis 19.sajandil kunstiajaloolastele aluse nimetada 10.-12. Sajandi ehituskunsti romaani stiiliks. Eeskuju andsid karolingiaegsed, bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi-germaani rahvakunsti traditsioonid. Romaani peamine tüüp oli basiilika. Vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsesse otsa, seal laulis ka koor. Selleks oli vaja ruumi ja pikihoonet pikendati teisele poole transepti, nii et transpeti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum, mida nimetatakse nelitiseks. Koori põrand oli pikihoone põrandat kõrgem. Basiilikate kõrval esines ka näiteks ühelööviline ja kodakirik. Kodakirik oli nagu basiilikagi, kuid aknaid kesklöövi ülaosas polnud. 30. Millistest osadest koosneb romaani katedraali põhiplaan? Millised akna- ja ukseavad, millised võlvid on iseloomulikud romaani katedraalidele? Nimetage mõned tähtsamad katedraalid
-12. Sajandil tekkinud kunstiliigile nimetuseks romaani stiil. Ehituskunst: Kristluse levikuga kaasnev kirikute ehitamine jättis oma tunnusmärgi romaani stiili. Peamiseks kirikute ehitustüübiks kujunes romaani stiilis basiilika. Basiilika polnud selline nagu Roomas. Romaani stiil tõi basiilikasse uusi ja huvitavaid lahendusi. Koor ja vaimulikud koondusid teenistuse ajal idapoolsesse otsa ja see nõudis ruumi, pikendati pikihoonet transepti teisele poole, nii et transepti ja apsiid vahele jäi nelinurkne ruum, mille nimeks sai koor (sest seal laulis koor). Põhiplaan, mille nimi on Antoniuse rist, muutus kõige levinumaks romaani ja gooti ajal. Basiilika kõrvale kujunes välja ka kodakirik. Kodakirik oli samuti kolmelööviline nagu basiilikagi, kuid kodakirikul ei ehitatud kesklöövi ülaossa aknaid. Keskaja uksi nimetatakse portaalideks
Kolmainu katedraali siseruumides on mälestusmärk selle loojale Radonezi Sergile. Kizi saar on otsekui puitarhitektuuri muuseum lageda taeva all. Onega järves asuval saarel on koha leidnud Karjala kuulsamaid vanavene puitarhitektuuri ansambleid Issanda Muutmise (Preobrazenskaja) kirik (1714) ja Jumalaema Kaitsmise (Pokrovi) kirik (1764) ning kellatorn (1874). Tsentraalse põhiplaaniga Issanda Muutmise kirikul on 22 sibulkuplit, mis paiknevad viiel tasapinnal. Jumalaema Kaitsmise kiriku pikihoonet kroonib üheksa kaheksatahulisel alusel asetsevat kuplit. Kõik see kokku pakub harvaesinevalt kaunist vaatepilti. Solovetsi klooster asub Venemaa Euroopa-osa äärmises põhjaservas Valges meres Solovetsi saarel. Riigi ajaloos on sel Venemaa suurimal, XV sajandil rajatud kloostril olnud oluline osa. XVI sajandist alates oli klooster Põhja-Venemaa tähtis kindlus, majandus- ja usukeskus. Eriti suursuguse ja võimsana paistab klooster merelt vaadatuna.
Mõjutusi ja eeskuju saadi Bütsantsist ja isegi islamist. Kogu kunst on seotud kirikuga, usuga. Igal suuremal piirkonnal oli poliitilise killustatuse tõttu omapärane ehituskunst. Põhiliseks kirikutüübiks oli basiilika. Kristlaste hulk on suurenenud ja seetõttu ka kiriku tüüp muutub. Muutunud olud tingisid vanas skeemis olulisi muudatusi. Vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku idapoolsemasse otsa, kus laulis ka koor. Selleks oli vaja ruumi ja pikihoonet pikendati teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum, mida nim kooriks. Pikihoone ja transepti lõimumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori põrand oli põikihoone pärandast tavaliselt kõrgem ja koori all on vahel kabel krüpt, kuhu maeti suurnikke. Kiriku põhiplaan läheneb ladina ristile. Basiilikate kõrval esines ka teisi tüüpe, nt ühelööviline ja kodakirik. Viimane oli kolmelööviline nagu basiilika, kuid aknaid kesklöövi osas polnud
kirjakunst ja illustatsioonid. Sellega tegeldi kloostrites, igas kloostris arenes kunst ise rida ja nii tekkis palju raamatumaali koolkondi. Raamatute pilte nimetatakse miniatuurideks, Merovirgide ajal olid need veel lihtsustatud ja varjudeta. 6. Kirikuna võeti kasutusele basiilika. Templile ei sobinud kuna see ei olnud piisavalt kaitstud. 7. Lööv on kahe pikuti sambarea poolt jagatud kiriku üks osa. Transept on ristlööv, pikihoonet risti läbiv kirikuosa. Apsiid on poolringkujuline niss altari paigutamiseks. Valgmik on keskmise löövi ülaosa, mille müürides on aknad. Kampaniil on kellatorn Aatrium on laes asuva valgusavaga pearuum, mille kaudu pääseb teistesse ruumidesse. 8. Frangi riik 9. 5-9 saj olid kunstialadest esikohal kunstkäsitöö ja vähesemal määral ehituskunst. 10. Frangi riigi kuulsaim valitseja oli Karl Suur. Ta oli üks väheseid varakeskaja valitsejaid.
säilinud vähe. [redigeeri]Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt.
Nad tegutsesid salaja maa-alustes käikudes ja koobastes katakombides, mille laed ja seinad olid kaetud sümbolite abil maalitud piibliainestikuga. Kristlaste vankumatus muutis ristiusu üha enam levinumaks kuni aastal 313 kuulutas keiser Constantinus selle lubatuks. Surnuid maeti katakombide seintesse uuristatud avadesse ja sageli oli kirst uhke reljeefse dekooriga. Iseseisvat skulptuuri ei esinenud. Kirikuteks hakati ehitama uusi basiilikaid: majatüüpe, kus on kolm (hiljem ka viis) pikihoonet, nn. löövid ja keskmisel, kõrgemal löövil on ülaosas aknad. Sisekujunduses kasutati mosaiike, kus oli piiblistseene kujutatud. Näited: Santa Maria Maggorie ja Santa Sabina Roomas. Pärgamendi kasutusele võtmisega hakati pühasid tekste üles kirjutama ja piltidega kaunistama, tekkis miniatuur- ehk raamatumaal. Bütsansi kunst 6.sajandil Kreeka ja Väike-Aasia aladel arenev kultuur eraldub usulistes küsimustes Rooma paavstist
poole (võis ka puududa) 3) pseudotrifoorium rida ümarkaarelisi nisse (petikuid) *Kesklöövi ülaosas oli valgmik ümarkaareliste akendega *Pikihoone lagi 1) võis puududa 2) lame puulagi 3) silindervõlv 4) ristvõlv Võlvitud löövid jagunesid põigiti võlvikuteks e. traveedeks traveesid eraldasid omavahel vööndkaared · Transept e. põikhoone transepti ja pikihoonet ühendab triumfikaar e. võidukaar. Transepti ja pikihoone ristumiskoht on nelitis · Koor koht vaimulikele ja koorile. Koori all oli sageli kabel (krüpt) kuhu maeti suurnike surnukehi · Apsiid asus altar · Kooriümbriskäik - esines harva · Kabelitepärg esines harva · Tornid võisid ka puududa, seista eraldi kirikute kõrval, kahekaupa fassaadil, nelitiste kohal jm. Romaani stiilil euroopa eri osades omapärane ilme
Eeskuju andsid karolingiaegsed, bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi-germaani rahvakunsti traditsioonid. 10.-12. saj kujunes Lääne ja Kesk-Euroopas esimene kõigis visuaalse kunsti liikides avalduv uus stiil pärast antiikaega. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Muutunud olud tingisid vanas skeemis muudatusi vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsesse otsa, seal laulis ka koor. Selleks oli vaja ruumi ja pikihoonet pikendati teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum, mida nim kooriks. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nim nelitiseks. Koori all oli sageli kabel (krüpt),mida kasutati surnute matmispaigana. Tihti ulatub transept pikihoonest rohkem välja kui varakristlikes basiilikates. Kiriku põhiplaan läheneb sel juhul nn ladina ristile. Basiilika kõrval esines ka teisi tüüpe, nt ühelööviline ja kodakirik. Viimane oli
annaabi.ee 
